Language of document :

14. novembril 2014 esitatud hagi – CGI Luxembourg ja Intrasoft International versus parlament

(Kohtuasi T-769/14)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: CGI Luxembourg SA (Bertrange, Luksemburg) ja Intrasoft International SA (Luxembourg, Luksemburg) (esindaja: advokaat N. Korogiannakis)

Kostja: Euroopa Parlament

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada Euroopa Parlamendi otsus valida hagejate pakkumus paremusjärjestuses teiseks, mis puudutab LOT 3 „Infosüsteemide arendamine ja hooldus” avatud hankemenetlust nr PE/ITEC/ITS14 „Väline infosüsteemide teenuse pakkumine”, ja Euroopa Parlamendi otsus sõlmida paremusjärjestuses esimene leping „Steel consortium”-iga;

mõista Euroopa Parlamendilt hagejate kasuks välja hüvitis lepingust ilmajäämisega tekitatud kahju eest;

teise võimalusena mõista Euroopa Parlamendilt hagejate kasuks välja hüvitis lepingu sõlmimise võimaluse minetamisega tekitatud kahju eest;

mõista Euroopa Parlamendilt välja hagejate kohtukulud ning muud kulud ja kulutused seoses hagi esitamisega, isegi kui käesolev hagi jäetakse rahuldamata.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

Esimene väide, et hindamise valem sisaldab vigu; pakkujatele anti vastukäivaid juhiseid; rikuti hagejatele antud juhiseid; rikuti tehnilist kirjeldust, ja rikuti läbipaistvuse ja hea halduse põhimõtet.

Hagejad väidavad, et hindamise valem, nagu see tehnilises kirjelduses oli esitatud, sisaldas mitmeid vigu. Lisaks kasutas hindamiskomitee teistsugust valemit kui see, mis oli välja kuulutatud, teavitamata sellest pakkujaid, ja kasutas muust tabelist pärit väärtusi kui need, mis olid välja kuulutatud hagejate küsimustele antud vastustes.

Teine väide, et rikuti finantsmääruse artiklit 110 ja delegeeritud määruse artiklit 149, kuna kasutatud valemi alusel ei saa sõlmida lepingut pakkujaga, kelle pakkumine on majanduslikult kõige soodsam.

Hagejad väidavad, et tabel, millest hindamiskomitee hindamise valemi kohaldamiseks väärtused võttis, ei vasta viisile, kuidas lepingut tuleb täita. Selle tulemusena ei vasta arvesse võetud elemendid Euroopa Parlamendi tegelikele vajadustele, mis igal juhul viib selleni, et paremusjärjetuses lepingud sõlmitakse pakkujatega, kes ei paku asjaomastele vajadustele vastavat parimat hinda.

Kolmas väide, et tehniline kirjeldus oli laialivalguv ja umbmäärane.

Hagejad väidavad, et Euroopa Parlament tõlgendab oma kirjades tehnilist kirjeldust viisil, mis on vastuolus sama tehnilise kirjelduse teiste osadega, tema oma teenistuste vastustega pakkujate küsimustele, ja sõlmitava lepingu eesmärkidega. tehniline kirjeldus võib seega viia pakkujad vigadeni, mis takistavad neil välja kujundamast oma parimat hinnastrateegiat ja sellest tulenevalt esitamast oma parimat pakkumust.

Neljas väide, et rikuti põhjendamiskohutust, õigust õiglasele hüvitisele ja olulist menetlusnormi.

Hagejad väidavad, et teave, mille Euroopa Parlament pärast vaidlusaluse hanke lõppedes lepingu sõlmimise teadaannet neile oma kirjades edastas, ei kujutanud endast piisavat põhjendust, kuna see on suures osas ebapiisav, et hagejad saaksid hindamise valemit kohaldada ja asjaomase hindamise korrektsust kontrollida. Euroopa Parlament ei avaldanud täit teavet, mida hindamise valemi kohaldamiseks arvesse võeti, kuigi paremusjärjestuses esimese pakkuja rahaline pakkumine oli otsustavaks teguriks hagejate teiseks edukaks pakkujaks järjestamisel, kuna hagejate pakkumus oli pakkumuste kvaliteedi hindamisel järjestatud suures osas esimeseks ja üksnes pärast hinnakaalutlusi see järk muutus.

Viies väide, et rikuti tehnilist kirjeldust ja finantsmääruse artikli 107 lõike 1 punkti a

Hagejad väidavad, et avaliku teabe kohaselt on kaks „erandlikes” partiides osalejat, seal hulgas paremusjärjestuses esimese lepingu Lot 3 sõlmija, ühinenud ja seetõttu ei saa nendega neid lepinguid sõlmida. Nimetatud lepinguosaliste puhul esineb ilmne huvide konflikt, kui neile tõesti peaks lepingut täitmist pakutama.