20. oktoobril 2013 esitatud hagi – Šumelj jt versus Euroopa Liit

(kohtuasi T-546/13)

Kohtumenetluse keel: horvaadi

Pooled

Hagejad: Ante Šumelj (Zagreb, Horvaatia), Dubravka Bašljan (Zagreb), Đurđica Crnčević (Sv. Ivan Zelina, Horvaatia), Miroslav Lovreković (Križevci, Horvaatia) (esindaja: advokaat Mato Krmek)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

teha määrus ajutiste meetmete kohaldamise kohta, milles tuvastataks, et Euroopa Komisjon jättis täitmata talle ühinemisakti (VII lisa, punkt 1) artiklist 36 tuleneva kohustuse teostada järelevalvet selle üle, kuidas täidetakse lepingut Horvaatia Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga, osas, mis puudutab täitemenetluse eest vastutavate ametnike teenistusüksuste (služba javnih ovršitelja) loomist Horvaatia Vabariigi kohtusüsteemis;

mõista Euroopa Liidult välja hagejatele põhjustatud (varaline ja mittevaraline) kahju tulenevalt Euroopa Liidu lepinguvälisest vastutusest kooskõlas ELTL artikli 340 teise lõiguga;

mõista käesoleva menetluse kohtukulud välja Euroopa Liidult;

täiendavalt paluvad hagejad Üldkohtul peatada kohtulik arutamine nõude summa üle kuni ajutiste meetmete kohaldamise määruse jõustumiseni.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimene väide, et Euroopa Komisjon rikkus artiklit 36 ühinemisaktis (VII lisa, punkt 1), mis moodustab lahutamatu osa Horvaatia Vabariigi ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahel sõlmitud lepingust ühinemise kohta Euroopa Liiduga [Narodne novine – Međunarodni ugovori nº 2/12 (Riigiteataja – Rahvusvahelised lepingud)], sest komisjon ei takistanud nende seaduste kehtetuks tunnistamist, mis reguleerisid täitemenetluse eest vastutavate ametnike kutseala ja mille Horvaatia Vabariik oli vastu võtnud Euroopa Liiduga liitumise üle peetud läbirääkimiste raames. Ühinemisakti artikkel 36 kohustab komisjoni teostama järelevalvet kõigi nende kohustuste täitmise üle, mille Horvaatia võttis Euroopa Liiduga ühinemise üle peetud läbirääkimiste käigus ja seega õiguslike kohustuste üle, mille Horvaatia Vabariik võttis, et luua täitemenetluse eest vastutavate ametnike teenistusüksused ning tingimused, mis on vajalikud selliste teenistusüksuste täiemahuliseks juurutamiseks Horvaatia õigussüsteemis hiljemalt 1. jaanuariks 2012.

Teine väide, et eespool nimetatud rikkumisega põhjustas Euroopa Komisjon kahju hagejatele, kes nimetati täitemenetluse eest vastutavateks ametnikeks ja kellel oli õiguspärane ootus asuda teenistusse 1. jaanuaril 2012.

Kolmas väide, et kuna komisjon ei täitnud talle ühinemislepingust tulenevaid kohustusi, ületas ta jämedalt ja ilmselgelt oma volitusi ja põhjustas hagejatele (täitemenetluse eest vastutavad ametnikud) nende õiguspäraseid ootusi rikkudes arvestatavat varalist ja mittevaralist kahju, mille komisjon peab hüvitama vastavalt ELTL artikli 340 teisele lõigule.