Kohtuasi T‑827/14

(avaldamine väljavõtetena)

Deutsche Telekom AG

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine – Lairiba telekommunikatsiooniteenuste Slovakkia turg – Kolmandatest isikutest ettevõtjate juurdepääs pikaajalise operaatori „kliendiliinile“ sellel turul – ELTL artikli 102 ja EMP lepingu artikli 54 rikkumise tuvastamise otsus – Üks ja vältav rikkumine – Mõiste „kuritarvitus“ – Juurdepääsu andmisest keeldumine – Hinnakruvi efekt – Hinnakruvi efekti arvutamine – Sama tõhusa konkurendi kriteerium – Kaitseõigused – Emaettevõtjale tütarettevõtja toime pandud rikkumise süükspanemine – Emaettevõtja otsustav mõju tütarettevõtja äripoliitikale – Tegelik avaldamine – Tõendamiskoormis – Trahvisumma arvutamine – 2006. aasta suunised trahvide arvutamise meetodi kohta – Eraldi trahv, mis on määratud ainult emaettevõtjale korduvuse tõttu ning kordaja kohaldamise tõttu hoiatava mõju tagamiseks

Kokkuvõte – Üldkohtu (üheksas koda laiendatud koosseisus) 13. detsembri 2018. aasta otsus

1.      Menetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Hagiavalduses esitamata õigusväited – Üldviide teistele dokumentidele – Vastuvõetamatus

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21 ja artikli 53 esimene lõik; Üldkohtu kodukord (1991), artikli 44 lõike 1 punkt c)

2.      Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Turgu valitsevas seisundis oleva ettevõtja keeldumine võimaldamast teisele ettevõtjale juurdepääsu tootele või teenusele – Kolmandatest isikutest ettevõtjate juurdepääs pikaajalise operaatori kliendiliinile lairibateenuste telekommunikatsiooniteenuste turul – Dokumentidega tutvumise õiguse andmisest vaikimisi keeldumine – Õiguslikust raamistikust tulenev kohustus anda juurdepääs – Komisjoni kohustus tõendada, et juurdepääs on konkureerivate ettevõtjate turuletulekuks hädavajalik – Puudumine

(ELTL artikkel 102; EMP leping, artikkel 54)

3.      Konkurents – Haldusmenetlus – Vastuväiteteatis – Kohustuslikud andmed – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Vastuväiteteatisest erinev otsus – Kaitseõiguste rikkumine – Tingimused – Juhtumipõhine hindamine

(ELTL artikkel 102; EMP leping, artikkel 54; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõige 1)

4.      Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Hinnakruvi efekt – Mõiste – Hindamiskriteeriumid

(ELTL artikkel 102; EMP leping, artikkel 54)

5.      Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Hinnakruvi efekt – Sama tõhusa konkurendi kriteerium – Positiivsed marginaalid – Komisjonil lasuv kohustus tõendada väljatõrjuvat mõju

(ELTL artikkel 102; EMP leping, artikkel 54; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 2)

6.      Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Tütarettevõtja tegevusele otsustava mõju tegelik avaldamine, mida saab järeldada kaudsete tõendite kogumist majanduslike, organisatsiooniliste ja õiguslike sidemete kohta tema emaettevõtjaga – Asjaolud, mis võimaldavad tõendada otsustava mõju esinemist – Tütarettevõtja juhatuse tegelik kontroll – Tütarettevõtja juhatuses otsustusprotsessi mõjutamine – Emaettevõtja ja tütarettevõtja juhtkonna liikmete kattumine – Personalivahetus – Regulaarse teab saamine tütarettevõtja äristrateegia kohta – Emaettevõtja ulatuslik osalemine tütarettevõtja äripoliitika määratlemisel – Strateegiliste valikute mõjutamine

(ELTL artikkel 102; EMP leping, artikkel 54)

7.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Konkurentsieeskirjade rikkumise eest trahve määrav ja mitut adressaati puudutav otsus – Emaettevõtjale tema tütarettevõtja tegevuse süükspanemine – Sõnaselge põhjendamise vajadus – Ulatus

(ELTL artiklid 102 ja 296; EMP leping, artikkel 54)

8.      Konkurents – Trahvid – Solidaarvastutus maksmise eest – Ulatus – Emaettevõtjale tema tütarettevõtja rikkumise süükspanemine – Selle trahvisumma kindlaksmääramine, mille peab tasuma emaettevõtja – Emaettevõtja puhtalt tuletatud vastutus – Eraldi trahv, mis on määratud ainult emaettevõtjale – Raskendavad asjaolud – Ainult emaettevõtjale omistatav korduvus – Tegur, mis iseloomustab konkreetselt emaettevõtjale etteheidetavat tegevust

(ELTL artikkel 102; EMP leping, artikkel 54; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 29 ja 30)

9.      Konkurents – Trahvid – Solidaarvastutus maksmise eest – Ulatus – Emaettevõtjale tema tütarettevõtja rikkumise süükspanemine – Emaettevõtja puhtalt tuletatud vastutus – Eraldi trahv, mis on määratud ainult emaettevõtjale – Kordaja kohaldamine hoiatava mõju tagamiseks – Emaettevõtja käibe suurus – Tegur, mis ei iseloomusta konkreetselt emaettevõtjale etteheidetavat tegevust

(ELTL artikkel 102; EMP leping, artikkel 54; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 29 ja 30)

10.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kindlaksmääramine – Müügiväärtuse kindlaksmääramine – Rikkumise raskus – Trahvi kehtestamine proportsionaalselt rikkumise raskuse hindamise teguritega – Käive, mis on saadud seoses rikkumise esemeks olevate teenustega – Käive, mis on saadud viimasel rikkumises osalemise täisaastal – Käibe suurenemine rikkumisperioodi jooksul – Kohustus võtta arvesse rikkumisperioodi keskmist käivet – Puudumine

(ELTL artikkel 102; EMP leping, artikkel 54; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 13)

11.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni kohustus järgida oma varasemat otsuste tegemise praktikat – Puudumine

(ELTL artikkel 102; EMP leping, artikkel 54; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 13)

12.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Liidu kohtu täielik pädevus – Ulatus

(ELTL artiklid 261 ja 263; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 77–80 ja 171)

2.      Selleks, et teenusele juurdepääsu andmine turgu valitseva ettevõtja poolt võiks olla kuritarvitus ELTL artikli 102 tähenduses, peab keeldumine olema niisugune, et see kõrvaldab teenust saada sooviva isiku poolse igasuguse konkurentsi turul, et see keeldumine ei ole objektiivselt põhjendatav ning et teenus ise on seda saada sooviva isiku tegevuse jaoks hädavajalik.

Pealegi nähtub 26. novembri 1998. aasta kohtuotsuse Bronner, C‑7/97, punktidest 43 ja 44, et selle kindlakstegemiseks, kas toode või teenus on hädavajalik, et võimaldada ettevõtjal konkreetsel turul tegevust läbi viia, tuleb uurida, kas on olemas tooteid või teenuseid, mis kujutavad endast alternatiivseid lahendusi, isegi kui need on vähem soodsad, ning kas esinevad tehnilised, regulatiivsed või majanduslikud takistused, mis võivad sellel turul tegutseva mis tahes ettevõtja jaoks muuta võimatuks või vähemalt ebamõistlikult keeruliseks välja töötada alternatiivseid tooteid või teenuseid võib-olla koos teiste operaatoritega. Selle kohtuotsuse punktist 46 ilmneb, et selleks, et oleks võimalik tuvastada majanduslike takistuste esinemine, peab olema vähemalt tõendatud, et nende toodete või teenuste väljatöötamine ei ole majanduslikult tasuv tootmine sellises mahus, mis on võrreldav olemasolevat toodet või teenust kontrolliva ettevõtja omaga.

Kuna telekommunikatsioonisektorit puudutav regulatsioon määratleb selle sektori suhtes kohaldatava õigusliku raamistiku ja aitab selliselt kindlaks määrata konkurentsitingimused, milles telekommunikatsiooniettevõtja asjaomastel turgudel oma tegevust läbi viib, kujutab see õiguslik raamistik asjakohast elementi ELTL artikli 102 kohaldamiseks selle ettevõtja tegevuse suhtes, muu hulgas niisuguse tegevuse kuritarvitava laadi hindamiseks.

Seega kui asjaomasest õiguslikust raamistikust tuleneb selgelt lairibaühenduse telekommunikatsiooniteenuste turul pikaajalise turgu valitseva operaatori kohustus rahuldada kõik oma kliendiliini eraldamise taotlused, mida peetakse mõistlikuks ja põhjendatuks, et võimaldada alternatiivsetel operaatoritel seda kasutades pakkuda oma teenuseid fikseeritud lairibaühenduse teenuste jaemüügi massi- (või laiale üldsusele suunatud) turul, ei pea komisjon tõendama, et see juurdepääs on hädavajalik.

(vt punktid 95–97 ja 101)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 123–129 ja 140)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 162–165 ja 205–208)

5.      Mis puudutab tegevust, mille tulemusel tekib hinnakruvi efekt, siis kui turgu valitsevas seisundis ettevõtja kehtestab oma hinnad tasemel, mis katab põhilise osa toote turustamisega või asjasse puutuva teenuse osutamisega seostatavatest kuludest, on selle ettevõtjaga sama tõhusal konkurendil põhimõtteliselt võimalus nende hindadega konkureerida, ilma et tal tekiks pikas perspektiivis kahjum, mida ta ei suuda välja kannatada.

On tõsi, et kui marginaal on positiivne, siis ei ole välistatud, et komisjon võib hinnakujunduse tõrjuva mõju hindamisel tõendada, et hinnakujundustegevus võis, näiteks vähendatud kasumlikkuse tõttu, asjaomaste ettevõtjate jaoks muuta sellel turul tegutsemise vähemalt keerulisemaks. Kuid arvestades seda, et teatud ajavahemikus olid marginaalid positiivsed, on komisjonil eriline kohustus tõendada, et hagejale etteheidetaval hinnakruvil oli sel perioodil tõrjuv mõju. Seda kohtupraktikat saab lähendada määruse nr 1/2003 artikliga 2, mille kohaselt kõigi ELTL artikli 102 kohaldamise menetluste puhul lasub selle rikkumisega seotud tõendamiskohustus osapoolel või asutusel, kes teeb avalduse väidetava rikkumise kohta, see tähendab käesolevas asjas komisjonil.

Selliseks tõendiks ei saa olla ainult komisjoni väide, mille kohaselt hindavad muud operaatorid peale turgu valitsevas seisundis olev ettevõtja oma võimet saada mõistlikku kasumit pikema perioodi jooksul, mis ulatub mitme aastani. Selline asjaolu, kui see on tõendatud, rajaneb nimelt kasumlikkuse prognoosil, mis on tingimata juhuslik. Lisaks ei tõenda selline väide väljatõrjuvat mõju ega vasta õiguskindluse põhimõttest tulenevale nõudele, mille kohaselt peab valitseval ettevõtjal olema võimalik hinnata oma tegevuse vastavust ELTL artiklile 102. Samal põhjusel ei saa negatiivsete marginaalide tuvastamine mitmeperioodilise (mitmeaastane) lähenemisviisi alusel seda hinnangut ümber lükata, kuna see lähenemisviis viis sellisele järeldusele üksnes selle tulemusel, et teatud aasta positiivseid marginaale kaaluti vastavalt teiste aastate kohta tuvastatud negatiivsete marginaalidega.

(vt punktid 210, 212, 214, 215 ja 217)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 227–235, 253–255, 261, 262, 267, 282, 285, 294, 305, 335, 340, 345, 359, 362, 363, 368, 386, 392, 430, 439 ja 468–472)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 270)

8.      ELTL artiklite 101 ja 102 alusel tehtud komisjoni otsuste rakendamiseks ja täitmiseks on vajalik kindlaks teha õigusvõimega üksus, kes on otsuse, milles tuvastatakse nendest sätetest ühe rikkumine ja määratakse selle eest karistus, adressaat. Määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punktis a ega kohtupraktikas ei ole kindlaks määratud, millist juriidilist või füüsilist isikut on komisjon kohustatud rikkumise eest vastutavaks pidama ja trahviga karistama. Tütarettevõtja rikkumise võib emaettevõtjale süüks panna aga eelkõige siis, kui tütarettevõtja – olgugi et tal on eraldiseisev õigusvõime – ei otsusta oma tegutsemise üle turul mitte sõltumatult, vaid täidab peamiselt emaettevõtja poolt talle antud juhiseid, arvestades eriti majanduslikke, organisatsioonilisi ja õiguslikke sidemeid, mis neid kahte üksust ühendavad.

Olukorras, kus emaettevõtja vastutus tuleneb puhtalt tütarettevõtja vastutusest ja kus emaettevõtjale süüks pandud tegevust ei iseloomusta konkreetselt mingi muu tegur, ei saa emaettevõtja vastutus olla ulatuslikum kui tütarettevõtja oma.

Kui konkurentsieeskirjade rikkumise korral õigustab ettevõtja üks terviklik käitumine turul seda, et erinevaid äriühinguid, kes kuulusid rikkumise ajal ettevõtjasse, peetakse põhimõtteliselt kõiki solidaarselt vastutavaks sama trahvisumma tasumise eest, tuleb teha erand juhul, kui raskendavad ja kergendavad asjaolud ning üldisemalt asjaolud, millest tulenevalt on trahvisumma muutmine põhjendatud, esinevad vaid nendest mõne, mitte aga teiste suhtes. Üksust, kelle suhtes ei tuvastatud korduvust kui raskendavat asjaolu, ei saa seega pidada korduvuse tõttu trahvi suurendamisele vastava trahvi osa eest solidaarselt vastutavaks teise üksusega, kelle puhul see asjaolu tuvastati. Järelikult võib korduvus kui raskendav asjaolu olla tegur, mis iseloomustab konkreetselt emaettevõtja tegevust ja põhjendab seda, et tema vastutus, mis on täielikult tuletatud tütarettevõtja omast, on sellest ulatuslikum.

(vt punktid 494–496, 499, 505 ja 506)

9.      Olukorras, kus emaettevõtja vastutus tuleneb puhtalt tütarettevõtja vastutusest ja kus emaettevõtjale süüks pandud tegevust ei iseloomusta konkreetselt mingi muu tegur, ei saa emaettevõtja vastutus olla ulatuslikum kui tütarettevõtja oma.

Kui komisjon võtab ettevõtja toime pandud rikkumise raskuse hindamisel ja ettevõtjale määratava trahvi arvutamisel aluseks tütarettevõtja käibe, ei ole emaettevõtja käive, kui see ka on tütarettevõtja käibest märkimisväärselt suurem, tegur, mis iseloomustab emaettevõtja individuaalset tegevust ettevõtjale omistatud rikkumise toimepanemisel, kuna emaettevõtja vastutus selles suhtes on puhtalt tuletatud tütarettevõtja vastutusest. Lisaks on käibe pelk tuvastamine faktiline asjaolu, mis ei erista emaettevõtja tegevust. Komisjon ei saa seega selleks, et põhjendada emaettevõtjale spetsiifilise hoiatava koefitsiendi kohaldamist, võtta arvesse selle viimase käivet.

(vt punktid 499 ja 520)

10.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 530–534, 537 ja 544)

11.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 539–544)

12.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 552–554)