ÜLDKOHTU OTSUS (neljas koda)
26. oktoober 2012(*)
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Iraani suhtes võetud piiravad meetmed, mille eesmärk on tõkestada tuumarelvade levikut – Rahaliste vahendite külmutamine – Tühistamishagi – Põhjendamiskohustus
Kohtuasjas T‑63/12,
Oil Turbo Compressor Co. (Private Joint Stock), asukoht Teheran (Iraan), esindaja: advokaat K. Kleinschmidt,
hageja,
versus
Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: M. Bishop ja Z. Kupčová,
kostja,
mille ese on nõue tühistada hagejat puudutavas osas nõukogu 1. detsembri 2011. aasta otsus 2011/783/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 319, lk 71),
ÜLDKOHUS (neljas koda),
koosseisus: koja esimees I. Pelikánová, kohtunikud K. Jürimäe (ettekandja) ja M. van der Woude,
kohtusekretär: ametnik K. Andová,
arvestades kirjalikus menetluses ja 11. juuli 2012. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja Oil Turbo Compressor Co. (Private Joint Stock) on Iraani õiguse alusel asutatud äriühing, mis tegeleb gaasi-, nafta- ja üldises energiasektoris tootmis-, uurimis- ja teenindustegevusega. Konkreetselt toodab ja turustab ta turbiine ja turboülelaadureid, mis on kohandatud spetsiifiliselt tema klientide vajadustele.
2 Euroopa Liidu Nõukogu võttis 26. juulil 2010 vastu otsuse 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (ELT L 195, lk 39). Otsuse 2010/413 artikli 20 lõige 1 näeb ette nende isikute ja üksuste rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise, kes on loetletud sama otsuse I ja II lisas.
3 Pärast otsuse 2010/413 vastuvõtmist võttis nõukogu 25. oktoobril 2010 vastu määruse (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2007 (ELT L 281, lk 1). Määruse nr 961/2010 artikli 16 lõike 2 punkt a näeb ette, et külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad nimetatud määruse VIII lisas loetletud isikutele, üksustele ja asutustele.
4 Nõukogu võttis 1. detsembril 2011 vastu otsuse 2011/783/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 319, lk 71; edaspidi „vaidlustatud otsus”), millega ta nimelt lisas hageja nime otsuse 2010/413 II lisas loetletud isikute ja üksuste loetellu.
5 Samal päeval võttis nõukogu vastu rakendusmääruse (EL) nr 1245/2011, millega rakendatakse määrust (EL) nr 961/2010 (ELT L 319, lk 11), millega ta nimelt lisas hageja nime määruse nr 961/2010 VIII lisa loetellu.
6 Vaidlustatud otsuses põhjendas nõukogu hageja rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist järgmiselt:
„Seotud ettevõttega Sakhte Turbopomp va Kompressor (SATAK) (teise nimega Turbo Compressor Manufacturer, TCMFG), kelle EL on lisanud loetellu”.
7 Nõukogu teavitas 5. detsembri 2011. aasta kirjaga hagejat tema nime lisamisest otsuse 2010/413 II lisas ja määruse nr 961/2010 VIII lisas loetletud isikute ja üksuste loetellu. See kiri tagastati nõukogule Iraani postiteenistuse märkega „asukoht muutunud”.
8 Hageja taotles 9. veebruari 2012. aasta kirjas nõukogult, et viimane vaataks uuesti läbi otsuse lisada ta otsuse 2010/413 II lisas ja määruse nr 961/2010 VIII lisas loetletud isikute ja üksuste loetellu.
Menetlus ja poolte nõuded
9 Hageja esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 13. veebruaril 2012.
10 Samal päeval Üldkohtu kantseleisse saabunud eraldi dokumentidega esitas hageja Üldkohtu kodukorra artikli 76a alusel taotluse lahendada asi kiirendatud menetluses.
11 Üldkohus (neljas koda) rahuldas selle taotluse 13. märtsi 2010. aasta otsusega.
12 Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu suulistele küsimustele kuulati ära 11. juuli 2012. aasta kohtuistungil.
13 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus teda puudutavas osas;
– võtta menetlust korraldav meede kodukorra artikli 64 alusel, selleks et kohustada nõukogu esitama hagejat puudutavas osas kõik dokumendid, mis on seotud vaidlustatud otsusega;
– mõista kohtukulud välja nõukogult.
14 Nõukogu palub Üldkohtul:
– jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
15 Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet. Esimese väite kohaselt on nende faktiliste asjaolude hindamisel, millel vaidlustatud otsus põhineb, tehtud ilmne hindamisviga, teine väide käsitleb seda, et on rikutud õigust õiglasele menetlusele ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, kolmas seda, et on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet, ning neljanda väite kohaselt on rikutud põhjendamiskohustust ja õigust olla ära kuulatud.
16 Esimese väite raames toob hageja esiteks esile, et ta ei ole kunagi olnud Sakhte Turbopomp va Kompressori (SATAK) filiaal ja viimane ei ole kunagi olnud hageja üks filiaalidest. Teiseks ajab nõukogu omavahel segamini Turbo Compressor Manufactureri (TCMFG), kes oli hagejaga seotud äriühing, ja SATAK. Kolmandaks, kuna hagejal ei ole faktilisi asjaolusid ja tõendeid selle kohta, et TCMFG osales tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast ohtlikus tuumaenergiaalases tegevuses ja/või tuumarelva kandesüsteemide väljatöötamisel, siis ta leiab, et nõukogu 23. mai 2011. aasta otsus 2011/299/ÜVJP (millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid) (ELT L 136, lk 65), millega nõukogu nimelt lisas TCMFG otsuse 2010/413 II lisas loetletud isikute ja üksuste loetellu, on TCMFG‑d puudutavas osas õigusvastane. Neljandaks, vaidlustatud otsuse vastuvõtmise kuupäeval ei olnud tema ja TCMFG vahel tegemist enam vastastikuse osalusega, kuna esiteks kogu TCMFG omandis olev osalus võõrandati 6. juunil 2011 D‑le ning teiseks kogu hageja osalus TCMFG‑s võõrandati Sa‑le.
17 Nõukogu vaidlustab hageja argumentide põhjendatuse.
18 Vastavalt kohtupraktikale hõlmab sellise õigusakti õiguspärasuse kohtulik kontroll, millega üksuse suhtes on võetud piiravaid meetmeid, akti põhjendamiseks esitatud faktide ja asjaolude hindamist ning samuti selle hinnangu aluseks olevate tõendite ja teabe kontrollimist (vt selle kohta Üldkohtu 14. oktoobri 2009. aasta otsus kohtuasjas T‑390/08: Bank Melli Iran vs. nõukogu, EKL 2009, lk II‑3967, punktid 37 ja 107).
19 Lisaks tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et liidu akti õiguspärasust hinnatakse akti vastuvõtmise ajal olemas olevate faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel (vt analoogia alusel Üldkohtu 27. septembri 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑322/01: Roquette Frères vs. komisjon, EKL 2006, lk II‑3137, punkt 325 ja seal viidatud kohtupraktika).
20 Käesolevas asjas põhjendas nõukogu hageja rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist järgmiselt:
„Seotud ettevõttega Sakhte Turbopomp va Kompressor (SATAK) (teise nimega Turbo Compressor Manufacturer, TCMFG), kelle EL on lisanud loetellu”.
21 Tuleb märkida, et hageja möönab, et ta oli TCMFG‑ga seotud, kuid ta esitab mitu dokumenti, mis tõendavad, et tema ja selle äriühingu puhul ei olnud vaidlustatud otsuse tegemise hetkel ehk 1. detsembril 2011 tegemist vastastikuse osalusega, nii et komisjoni kinnitust, et ta oli sel hetkel TCMFG filiaal, tuleb pidada sisuliselt valeks.
22 Nii nähtub toimiku dokumentidest, et TCMFG võõrandas kogu osaluse, mis tal hagejas oli, 6. juunil 2011 D.‑le. Hageja esitas sellega seoses notariaalselt kinnitatud akti koopia ning koopia 6. juuni 2011. aasta dokumendist, mis tõestab võõrandamishinna maksmist summas 363 036 010 000 Iraani riaali (23 970 600 eurot). Lisaks esitab hageja tõendi selle võõrandamise osas Iraani maksuhaldurile maksu tasumise kohta summas 14 521 440 400 riaali (958 825 eurot). Lõpuks on oluline märkida, nagu seda tegi ka hageja, et 13. juuni 2011. aasta juhatuse koosoleku protokoll kinnitab, et TCMFG võõrandas osaluse D‑le.
23 Hageja esitas samuti dokumente, mis tõendasid, et tema omandis ei ole enam ühtegi TCMFG aktsiat. Konkreetselt esitas ta tõendi, et ta võõrandas oma osaluse TCMFG‑s 8. juunil 2011 Sa‑le, st võõrandamislepingu koopia, koopia dokumendist, mis tõendab võõrandamishinna maksmist summas 160 772 410 000 riaali (10 612 500 eurot) ning tõendi selle võõrandamise osas Iraani maksuhaldurile maksu tasumise kohta summas 6 430 896 400 riaali (424 621 eurot).
24 Kohtuistungil möönis nõukogu, et ta ei vaidlusta nende asjaolude sisulist õigsust. Seega tuleb tõdeda, et kuigi TCMFG omas hageja aktsiaid kuni 6. juunini 2011, põhineb vaidlustatud otsus faktiliselt valel alusel, kuna – nagu on märgitud eespool punktis 19 – hinnatakse selle otsuse õiguspärasust selle vastuvõtmise kuupäeval, st 1. detsembril 2011, mil TCMFG kõik need aktsiad võõrandas.
25 Nõukogu argumendid ei sea seda järeldust kahtluse alla.
26 Kostja vastuses väidab nõukogu, et TCMFG ja hageja vastastikuse osaluse võõrandamine toimus üksus selleks, et näiliselt oleks tegemist äriühingu jagunemisega, ning selleks, et tahtlikult varjata tegelikke osalusi, mis tähendab, et hageja lisamine otsuse 2010/413 II lisas loetletud isikute ja üksuste loetellu oli vaidlustatud otsuse vastuvõtmise päeval õigustatud ja on seda siiani. Lisaks kinnitas ta kohtuistungil, et hoolimata sellest võõrandamisest, oli TCMFG hagejaga ikka seotud.
27 Nagu mainiti eespool punktis 20, tuleb sellega seoses märkida, et nõukogu piirdus vaidlustatud otsuses sellele asjaolule viitamisega, et hageja oli SATAK, teise nimega TCMFG filiaal. Nõukogu ei ole kuidagi näidanud, et isegi kui TCMFG ei oma mingit osalust hagejas, kontrollib ta faktiliselt hagejat, kuna osaluse loovutamine oli mõeldud selleks, et minna mööda nende õigusnormide kohaldamisest, mis võimaldavad nõukogul lisada otsuse 2010/413 II lisas loetletud isikute ja üksuste nimekirja üksused, mis on nende isikute ja üksuste omandis või kontrolli all, kes on otseselt seotud või toetavad Iraani tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast ohtlikku tuumaenergiaalast tegevust või Iraani tuumarelva kandesüsteemide väljatöötamist.
28 Lisaks tuleb märkida, et kohtuistungil möönis nõukogu sõnaselgelt, et ta esitas kostja vastuse ja suulises menetluses esitatud märkuste raames uue põhjenduse selleks, et õigustada hageja lisamist nimetatud loetellu, kuna tal ei olnud vaidlustatud otsuse vastuvõtmise hetkel asjakohaseid andmeid selle põhjenduse põhistamiseks.
29 Üldkohus aga märgib, et vaidlustatud otsuse õiguspärasust saab hinnata ainult nende faktiliste ja õiguslike asjaoludele põhjal, mille alusel vaidlustatud otsus vastu võeti, mitte nende asjaolude alusel, millest nõukogu sai teada pärast vaidlustatud otsuse vastuvõtmist, ja seda isegi siis, kui nõukogu on arvamusel, et need asjaolud saavad põhjendatult olla nimetatud otsuse vastuvõtmise aluseks. Üldkohus ei saa nõustuda nõukogu ettepanekuga asendada lõplikult otsuse aluseks olevad põhjendused (vt analoogia alusel Üldkohtu 28. märtsi 2012. aasta otsus kohtuasjas T‑190/10: Egan ja Hackett vs. parlament, punktid 102 ja 103 ning seal viidatud kohtupraktika).
30 Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimese väitega nõustuda. Sellest järeldub, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada hagejat puudutavas osas ilma, et oleks vaja analüüsida poolte teisi väiteid ja argumente ega kohustada nõukogu esitama hageja teise väite raames mainitud dokumente.
Kohtukulud
31 Vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 2 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja nõukogu on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud temalt välja mõista.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (neljas koda)
otsustab:
1. Tühistada Oil Turbo Compressor Co.‑d (Private Joint Stock) puudutavas osas nõukogu 1. detsembri 2011. aasta otsus 2011/783/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid.
2. Jätta Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Oil Turbo Compressori kohtukulud.
Pelikánová | Jürimäe | Van der Woude |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 26. oktoobril 2012 Luxembourgis.
Allkirjad