ÜLDKOHTU OTSUS (teine koda)
22. juuni 2010(*)
Ühenduse disainilahendus – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Sideseadme ühenduse registreeritud disainilahendus – Varasem rahvusvaheline disainilahendus – Kehtetuse alus – Eristatavuse puudumine – Ühesugune üldmulje – Asjatundjast kasutaja – Autori vabadusaste – Tõendid varasema disainilahenduse avalikkusele kättesaadavaks tegemise kohta – Määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 4 lõige 1 artikli 6 lõike 1 punkt b ja lõige 2, artikli 7 lõige 1 ja artikli 25 lõike 1 punkt b
Kohtuasjas T‑153/08,
Shenzhen Taiden Industrial Co. Ltd, asukoht Shenzhen, Guangdong (Hiina), esindajad: advokaadid M. Hartmann ja M. Helmer,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: A. Folliard-Monguiral,
kostja,
teine menetluspool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus
Bosch Security Systems BV, asukoht Eindhoven (Madalmaad), esindajad: advokaadid C. Gielen, M. Bom ja B. Van Hunnik,
mille ese on hagi, mis on esitatud Siseturu Ühtlustamise Ameti kolmanda apellatsioonikoja 11. veebruari 2008. aasta otsuse (asi R 1437/2006-3) peale, mis käsitleb Bosch Security Systems BV ja Shenzhen Taiden Industrial Co. Ltd vahelist kehtetuks tunnistamise menetlust,
ÜLDKOHUS (teine koda),
koosseisus: koja esimees I. Pelikánová (ettekandja), kohtunikud K. Jürimäe ja S. Soldevila Fragoso,
kohtusekretär: ametnik C. Kantza,
arvestades 25. aprillil 2008 Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 25. juulil 2008 Üldkohtu kantseleisse saabunud Siseturu Ühtlustamise Ameti vastust,
arvestades 4. augustil 2008 Üldkohtu kantseleisse saabunud menetlusse astuja seisukohti,
arvestades 19. jaanuaril 2010 toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hagejale Shenzhen Taiden Industrial Co. Ltd kuulub õigus ühenduse disainilahendusele, mis on registreeritud numbri 214/903‑0001 all ja mille registreerimistaotlus esitati 11. augustil 2004 ning mille prioriteedikuupäev hageja väitel on 22. aprill 2004 (edaspidi „vaidlusalune disainilahendus”). Vaidlusalune disainilahendus, mis on mõeldud kohaldamiseks „sideseadmete” puhul, on järgmine:
2 Menetlusse astuja Bosch Security Systems BV esitas 2. septembril 2005 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT 2002, L 3, lk 1; ELT eriväljaanne 13/27, lk 142) artikli 25 lõike 1 punkti b alusel taotluse tunnistada vaidlusalune disainilahendus kehtetuks. Kehtetuks tunnistamise taotluses väitis menetlusse astuja, et vaidlusalune disainilahendus ei ole uudne ega eristatav määruse nr 6/2002 artikli 4 tähenduses, koostoimes selle määruse artiklitega 5 ja 6.
3 Kehtetuks tunnistamise taotluse alusena tugines menetlusse astuja rahvusvahelisele disainilahendusele, mis on registreeritud 17. mail 2000 viitenumbri DM/055655 all ja avalikkusele kättesaadavaks tehtud avaldamisega väljaandes Bulletin de l’Organisation mondiale de la propriété intellectuelle (Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni teataja) 31. mail 2001 ning mida kohaldatakse „konverentsisüsteemide moodulite” puhul (edaspidi „rahvusvaheline disainilahendus”). Rahvusvahelise disainilahenduse joonis on järgmine:
4 Samuti esitas menetlusse astuja ühe brošüüri, väljavõtted ajakirjandusest ning aastastest 2000 ja 2001 pärinevad reklaamid, milles oli kujutatud konverentsimooduli disainilahendus (edaspidi „punktis 4 kirjeldatud disainilahendus”), mis menetlusse astuja sõnul on identne rahvusvahelise disainilahendusega. Menetlusse astuja poolt edastatud vaadete hulgas olid järgmised vaated:
5 Ühtlustamisameti tühistamisosakonna 15. septembri 2006. aasta otsusega jäeti kehtetuks tunnistamise taotlus rahuldamata.
6 Menetlusse astuja esitas määruse nr 6/2002 artiklite 55–60 alusel 6. novembril 2006 tühistamisosakonna otsuse peale kaebuse.
7 Ühtlustamisameti kolmas apellatsioonikoda rahuldas kaebuse 11. veebruari 2008. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”). Apellatsioonikoda leidis esiteks, et kui võrrelda vaidlusalust disainilahendust rahvusvahelise disainilahendusega koos punktis 4 kirjeldatud disainilahenduse kahe vaatega, siis on vaidlusalune disainilahendus uudne, kuna asjaomased disainilahendused ei ole identsed ja nende erinevused ei ole väheolulised. Seejärel leidis apellatsioonikoda siiski, et arvestades suhteliselt kõrget vabadusastet konverentsimooduli puhul kasutatava disainilahenduse väljatöötamisel, ei ole asjaomaste disainilahenduste erinevused selleks piisavalt märgatavad, et vastava ala asjatundjast kasutaja tajuks erinevust üldmulje osas. Selle põhjal tegi apellatsioonikoda järelduse, et vaidlusalune disainilahendus ei ole eristatav.
Poolte nõuded
8 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud ja apellatsioonikoja menetluskulud välja ühtlustamisametilt.
9 Ühtlustamisamet palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
10 Menetlusse astuja palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– jätta vaidlustatud otsus jõusse;
– mõista hagejalt välja kohtukulud ja menetlusse astuja kulud seoses tühistamisosakonna menetlusega
11 Kohtuistungil loobus menetlusse astuja oma teisest nõudest ja kolmandast nõudest tühistamisosakonna menetluskulude osas.
Õiguslik käsitlus
12 Hageja esitab kaks väidet, millest esimene tugineb määruse nr 6/2002 artikli 63 lõike 1 rikkumisele ja teine selle määruse artikli 4 lõike 1 ning artikli 6 rikkumisele.
Esimene väide määruse nr 6/2002 artikli 63 lõike 1 rikkumise kohta
13 Hageja väidab, et apellatsioonikoda rikkus määruse nr 6/2002 artikli 63 lõiget 1, kuna ta arvestas faktiliste asjaoludega, mida menetlusse astuja ei olnud tõendanud. Esiteks ei tõendanud menetlusse astuja, et brošüüri ja teisi dokumente, milles esineb punktis 4 kirjeldatud disainilahendus, oleks levitatud, kuna ta ei esitanud tõendeid, millest nähtuks nende dokumentide avaldamise aeg ja adressaadid. Teiseks ei tõendanud menetlusse astuja, et punktis 4 kirjeldatud disainilahendus on identne rahvusvahelise disainilahendusega ja seega ei tõendanud ta varasema algupärase disainilahenduse olemasolu. Punktis 4 kirjeldatud disainilahenduse mõnel kujutisel on konverentsimoodul, millel on üles tõstetud kõlar, samas kui rahvusvahelise disainilahenduse osas sellega võrreldav kujutis puudub.
14 Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja vaidlevad hageja argumentidele vastu.
Üldkohtu hinnang
15 Vastavalt hagiavalduse sõnastusele tugineb esimene väide määruse nr 6/2002 artikli 63 lõike 1 rikkumisele, mille kohaselt kehtetuks tunnistamisega seotud menetlustes piirdub ühtlustamisamet kontrollimisel osaliste esitatud faktide, tõendite ja argumentidega ning esitatud nõudmistega.
16 Hageja väidab sisuliselt seda, et ei ole esitatud piisavalt tõendeid seoses sellega, mille menetlusse astuja väidab olevat varasema algupärase disainilahenduse. Seega tuleb tõdeda, et esimene väide hõlmab tegelikult kahte etteheidetavat rikkumist: esiteks määruse nr 6/2002 artikli 6 lõike 1 ja artikli 7 lõike 1 rikkumist seoses punktis 4 kirjeldatud disainilahenduse avalikkusele kättesaadavaks tegemisega ja teiseks selle määruse artikli 6 lõike 1 rikkumist seoses sellega, et apellatsioonikoda võrdsustas punktis 4 kirjeldatud disainilahenduse rahvusvahelise disainilahendusega.
– Punktis 4 kirjeldatud disainilahenduse avalikkusele kättesaadavaks tegemine
17 Vastavalt määruse nr 6/2002 artikli 6 lõike 1 punktile b loetakse disainilahendus eristatavaks, kui vastava ala asjatundja üldmulje sellest erineb kõikide nende disainilahenduste jäetud üldmuljest, mis on avalikkusele kättesaadavaks tehtud enne kuupäeva, mil esitati registreerimistaotlus, või kui nõutakse prioriteeti, enne prioriteedikuupäeva.
18 Määruse nr 6/2002 artikli 7 lõige 1 täpsustab, et disainilahendus loetakse avalikkusele kättesaadavaks tehtuks, kui see on pärast registreerimist või muul ajal avaldatud trükis, seda on esitletud näitusel, kasutatud kaubavahetuses või see on muul viisil avalikustatud enne määruse nr 6/2002 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud kuupäeva, välja arvatud juhul, kui liidus tegutsevad asjaomase sektori ringkonnad ei oleks mõistliku ootuse kohaselt pidanud sellest tavapärase majandustegevuse käigus teada saama.
19 Käesoleval juhul tuleb uurida, kas ühtlustamisametile esitatud tõenditest nähtub, et punktis 4 kirjeldatud disainilahendus on avalikkusele kättesaadavaks tehtud enne 22. aprilli 2004, mille hageja väidab olevat vaidlustatud disainilahenduse prioriteedikuupäev.
20 Sellega seoses selgub Hispaania erialaajakirjast El Instalador de Telecomunicación, mille menetlusse astuja tühistamisosakonnas esitas, et konverentsimoodulit „Concentus”, mille väliskuju vastab punktis 4 kirjeldatud disainilahenduse omale, esitleti avalikkusele 2000. aastal Madridis toimunud messil Matelec. Menetlusse astuja poolt apellatsioonikojas esitatud muud reklaamid ja väljavõtted ajakirjandusest viitavad sama nime kandvale konverentsimoodulile ja sisaldavad fotosid, mis vaatamata erinevale rakursile ja erinevale detailsusele vastavad ajakirja El Instalador de Telecomunicación väljavõttes esitatud konverentsimoodulile.
21 Selliste asjaolude puhul tuleb asuda seisukohale, et menetlusse astuja on ühtlustamisametis tõendanud, et punktis 4 kirjeldatud disainilahendus on alates aastast 2000 olnud kättesaadavaks tehtud nii ärimessil kui ka erialaajakirjanduses. Liidus tegutsevad konverentsimoodulite sektori ringkonnad jälgivad tavapärase majandustegevuse käigus messe ja sektori erialaväljaandeid.
22 Seega tuleb teha järeldus, et menetlusse astuja on ühtlustamisametis esitanud tõendid, et punktis 4 kirjeldatud disainilahendus tehti avalikkusele kättesaadavaks enne 22. aprilli 2004, mis on vaidlustatud disainilahendusele nõutav prioriteedikuupäev. Nõnda oli apellatsioonikojal võimalik arvestada punktis 4 kirjeldatud disainilahendusega – seega tuleb käesolev etteheide tagasi lükata.
– Punktis 4 kirjeldatud disainilahenduse võrdsustamine rahvusvahelise disainilahendusega
23 Kuna määruse nr 6/2002 artikli 6 lõige 1 viitab asjaomastest disainilahendustest jääva üldmulje erinevusele, siis ei tohi ühenduse disainilahenduse eristatavust uurida mitmesuguste varasemate disainlahenduste spetsiifiliste detailide põhjal.
24 Seega tuleb võrrelda ühelt poolt vaidlustatud ühenduse disainilahendusest jäävat üldmuljet ja teiselt poolt üldmuljet, mis jääb igast varasemast disainilahendusest, millele kehtetuks tunnistamise taotleja võib õiguspäraselt tugineda.
25 Kohustus võrrelda asjaomastest disainilahendustest jäävat üldmuljet ei välista seda, et sama varasema disainilahenduse kujutistena võetakse arvesse mitmel viisil ja eelkõige esiteks registreeringu avaldamisega ning teiseks registreeritud disainilahendust sisaldava toote avalikkusele esitamisega avalikkusele kättesaadavaks tehtud detaile. Disainilahenduse registreerimise eesmärk on just nimelt omandada ainuõigus seda disainilahendust sisaldava toote valmistamiseks ja turustamiseks, mis tähendab, et registreerimistaotluses olevad kujutised on reeglina tihedalt seotud turustatava toote välimusega.
26 Selliste asjaolude korral tuleb kontrollida, kas käesoleval juhul on rahvusvahelise disainilahenduse ja punktis 4 kirjeldatud disainilahenduse puhul – sellisel kujul, nagu menetlusse astuja need ühtlustamisametile esitas – tegelikult tegemist sama varasema disainilahenduse kujutistega.
27 Esiteks rahvusvahelise disainilahenduse ja teiseks punktis 4 kirjeldatud disainilahenduse ühtlustamisametile esitatud eri vaadete uurimisel ei ilmne asjaolusid, mis viitaksid sellele, et need kaks disainilahendust oleksid esitatud toote välimuse poolest erinevad. Kuigi selles kontekstis vastab tõele, et rahvusvahelise disainilahenduse kujutiste hulgas ei ole vaadet avatud kaanega seadmest ja punktis 4 kirjeldatud disainilahenduse eri vaadetel on esitatud üldiselt seade viimati mainitud kujul, nähtub hingedel liikuva ja seega avatava kaane olemasolu siiski rahvusvahelise disainilahenduse vaadetest 1.1 ja 1.6.
28 Seega, isegi kui punktis 4 kirjeldatud disainilahendusel on rahvusvahelise disainilahendusega võrreldes täiendavaid detaile kaane sisekülje ja kaanega kaetud seadme korpuse ülaltvaate osas, hõlmab see kõiki rahvusvahelise disainilahenduse väliskuju aspekte.
29 Lisaks piirdub hageja rahvusvahelise disainilahenduse ja punktis 4 kirjeldatud disainilahenduse identsuse tõendite üldsõnalise vaidlustamisega, ilma et ta esitaks argumente neid disainilahendusi eristavate konkreetsete omaduste kohta ega teisi faktilisi asjaolusid, mis viitaksid sellele, et tegelikult ei ole tegemist ühe ja sama disainilahenduse kahe eri kujutisega.
30 Neil asjaoludel tuleb teha järeldus, et apellatsioonikojal oli võimalik põhjendatult otsustada, et rahvusvaheline disainilahendus ja punktis 4 kirjeldatud disainilahendus kujutavad endast sama varasema disainilahenduse (edaspidi „varasem disainilahendus”) eri kujutisi.
31 Niisiis tuleb käesolev etteheide ja seega esimene väide tervikuna tagasi lükata.
Teine väide, mis põhineb määruse nr 6/2002 artikli 4 lõike 1 ja artikli 6 rikkumisel
Poolte argumendid
32 Hageja väidab, et apellatsioonikoda rikkus määruse nr 6/2002 artikli 4 lõiget 1 ja artiklit 6, leides, et vastava ala asjatundjast kasutajale vaidlusalusest disainilahendusest jäävat tervikmuljet arvestades ei ole see disainilahendus eristatav.
33 Hageja sõnul on esiteks infotehnoloogia valdkonda kuuluvate seadmete puhul autori vabadusaste piiratud nende seadmete funktsiooniga ja üldise suundumusega eelistada väiksemaid, lamedaid ja nelinurkseid seadmeid, millel sageli on hingedel liikuvad osad.
34 Olles tuttav asjaomaste toodetega, on vastava ala asjatundjast kasutajale need piirangud teada. Seega omistab ta disainilahendusest jääva tervikmulje puhul rohkem tähtsust esteetilistele, suvalistele või normivälistele detailidele kui funktsionaalsetele detailidele.
35 Teiseks ei määra konverentsiseadme väliskuju mõjutavaid piiranguid ja üldisi suundumusi arvestades vaidlusalusest disainilahendusest jäävat tervikmuljet selle väliskuju põhivorm või funktsionaalsete detailidega seotud üksikasjad. Nõnda iseloomustab vaidlusalust disainilahendust vastava ala asjatundjast kasutaja hinnangu puhul esteetilisest seisukohast eriti kõigepealt paremal pool asetseva hingedel liikuva kõlari ja vasakul pool asetseva väikese paneeli kombinatsioonist tingitud asümmeetria, siis stiliseeritud kotka kujuline kaunistus hingedel liikuva kõlari kaanel seadme peal ja lõpuks mikrofonipea ning selle varre sokli kujundus.
36 Mis kolmandaks puutub vaidlusaluse disainilahenduse võrdlusse varasema disainilahendusega, siis on apellatsioonikoda tuginenud funktsionaalsetest ja tehnilistest kaalutlustest tingitud sarnasusele ning mitte tervikmuljele, mille puhul esteetilise mõjuga detailid omavad rohkem tähtsust. Asjaomased disainilahendused erinevad just nende detailide poolest, sest varasemat disainilahendust iseloomustab eri detailide sümmeetriline paigutus ja see ei ole pealt kaunistatud kotka stiliseeritud kujutisega.
37 Samuti erinevad asjaomased disainilahendused mitme sellise detaili poolest, millel üldmulje seisukohalt on teatav tähendus. Erinevused on seotud kõlari ja mikrofoni õhutusavade ning mikrofoni varre ning konverentsimooduli korpuse ja tagaosa kujuga.
38 Hageja lisab, et ülestõstetava hingedel liikuva kõlari olemasolu mõlema konverentsimooduli puhul on puhtalt funktsionaalne omadus, mis on paljudel infotehnoloogia sektori seadmetel nagu arvutid või mobiiltelefonid. Samuti tuleb mikrofon paigutada vasakule, et see ei häiriks kõlari avamist ja arvestamaks asjaoluga, et enamus kasutajatest on paremakäelised. Samal põhjusel peab kaardilugeja olema paigutatud eesosa paremale poolele.
39 Lisaks ei ole asjakohane argument, et kaante erinevused ei ole enam nähtavad siis, kui kaas on üles tõstetud asendis, sest argument puudutab üksnes ühte vaidlusaluse disainilahenduse seitsmest vaatest ning ei põhine seega sellest disainilahendusest jääval üldmuljel. Peale selle on asjaomane kaunistus nähtav ka siis, kui kaas on üles tõstetud asendis, sest seda ei varja ükski muu detail seadme taga.
40 Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja vaidlevad hageja argumentidele vastu.
Üldkohtu hinnang
41 Määruse nr 6/2001 artikli 4 lõige 1 sätestab, et disainilahendust kaitstakse ühenduse disainilahendusena juhul, kui see on uudne ja eristatav.
42 Nagu juba eespool meelde tuletati, nähtub määruse nr 6/2002 artikli 6 lõike 1 punktist b, et ühenduse registreeritud disainilahendus loetakse eristatavaks, kui vastava ala asjatundjast kasutaja üldmulje sellest erineb kõikide nende disainilahenduste jäetud üldmuljest, mis on avalikkusele kättesaadavaks tehtud enne kuupäeva, mil esitati registreerimistaotlus, või kui nõutakse prioriteeti, siis enne prioriteedikuupäeva. Veel täpsustab määruse nr 6/2002 artikli 6 lõige 2, et eristatavuse hindamisel võetakse arvesse autori vabadusastet disainilahenduse väljatöötamise käigus.
43 Lõpuks sätestab määruse nr 6/2002 põhjendus 14, et disainilahenduse eristatavuse kindlakstegemisel tuleb arvesse võtta toote laadi, millele disainilahendust kohaldatakse või milles see sisaldub, ning eelkõige tööstusharu, kuhu see kuulub.
44 Nagu nähtub esimese väite käsitlusest, tehti käesoleval juhul disainilahendus avalikkusele kättesaadavaks enne 22. aprilli 2004, mis väidetakse olevat vaidlusaluse disainilahenduse prioriteedikuupäev.
45 Neil asjaoludel tuleb uurida, kas vastava ala asjatundjast kasutaja seisukohast ning konverentsimooduli autori vabadusastet arvestades erineb vaidlusalusest disainilahendusest jääv üldmulje sellest muljest, mis jääb varasemast disainilahendusest.
– Vastava ala asjatundjast kasutaja
46 Mis puutub vastava ala asjatundjast kasutaja mõistesse, siis tuleb tõdeda, et määratlus „kasutaja” viitab sellele, et asjaomane isik kasutab toodet, milles sisaldub disainilahendus, vastavalt selle toote kasutuseesmärgile.
47 Määratlus „vastava ala asjatundja” viitab muu hulgas sellele, et olemata disainer või tehnika asjatundja, tunneb kasutaja asjaomase sektori erinevaid disainilahendusi, tal on teataval määral teadmisi nende disainilahenduste tavaliste detailide kohta ning tulenevalt huvist asjaomaste toodete vastu osutab ta neid tooteid kasutades suhteliselt suurt tähelepanu.
48 Vastupidi hageja väitele ei tähenda see asjaolu siiski seda, et minnes kaugemale, kui võimaldab asjaomase toote kasutamise käigus omandatud kogemus, suudab vastava ala asjatundjast kasutaja eristada toote tehnilisest funktsioonist tingitud välimuse aspekte suvalistest aspektidest.
49 Käesoleval juhul on apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 18 tõdenud, et vastava ala asjatundjast kasutaja võib olla „isik, kes osaleb regulaarselt ametlikel konverentsidel ja koosolekutel, mille käigus eri osalejate käsutuses on mikrofoniga varustatud konverentsimoodul, mis asub nende ees laual”.
50 See määratlus vastab vastava ala asjatundjast kasutaja mõiste eespool esitatud tõlgendusele. Konverentsil või koosolekul osaleja kasutab tegelikult konverentsimoodulit kooskõlas selle funktsiooniga, milleks on suhtlemise vahendamise ja sellega seotud funktsioonide – nagu hääletamine või isikute tuvastamine – abil osalejate vahel arvamuste vahetamise võimaldamine. Kuna vastava ala asjatundjast kasutaja osaleb regulaarselt konverentsidel või koosolekutel, tunneb ta samuti eri konverentsimooduleid ja nende tavalisi detaile. Et kasutaja peab tutvuma konverentsimooduli kasutajaliidese eri funktsioonidega, selleks et see saaks oma funktsiooni täita, siis osutab kasutaja asjaomaste toodetega kokku puutudes suhteliselt suurt tähelepanu.
– Autori vabadusaste
51 Vaidlustatud otsuse punktis 21 leiab apellatsioonikoda, et kuigi konverentsimoodulil peavad oma funktsiooni täitmiseks olema teatavad omadused, on konverentsimooduli autori vabadusaste siiski suhteliselt kõrge.
52 Selle järelduse vaidlustamiseks väidab hageja esiteks, et konverentsimooduli mitu detaili ning nende väliskuju on tingitud seadme tehnilisest funktsioonist, ja teiseks, et on üldine suundumus eelistada väiksemaid, lamedaid ja nelinurkseid seadmeid, millel sageli on hingedel liikuvad osad.
53 Mis puutub esimesse asjaolusse, siis on tõsi, et põhifunktsiooni täitmiseks peab konverentsimoodulil olema vähemalt kõlar ja mikrofon, mis on paigutatud nii, et kasutaja kuuleb kõlarist tulevat heli ja tema poolt öeldu jõuab mikrofoni. Samuti on vajalikud kasutaja käeulatuses olevad nupud mikrofoni ja kõlari helitugevuse reguleerimiseks. Kuna konverentsimoodulil on ka seotud funktsioone, siis võivad funktsioneerimise seisukohalt osutuda lisaks vajalikuks sellised detailid, nagu hääletusnupud, ekraan ja kaardilugeja.
54 Nagu ühtlustamisamet ja menetlusse astuja väidavad, puudutavad need piirangud teatavaid detaile konverentsimoodulis, kuid ei mõjuta olulisel määral nende väliskuju ja seega konverentsimooduli enda kuju ja üldist välimust. Eelkõige ei näi seadme mõne teatava funktsiooni täitmiseks olevat vajalik hingedel liikuv detail.
55 Seda järeldust toetab disainilahenduste arengulugu, nii nagu menetlusse astuja selle ühtlustamisametile esitas ning milles on esile toodud mitme sellise eri vormi ja väliskujuga konverentsiseadmed, mis erinevad märgatavalt vaidlusaluses disainilahenduses kasutatutest. Nõnda on sõltuvalt mudelist mikrofon paigutatud jalale või mitte ja asub kas seadme korpuse parempoolses, vasakpoolses või keskosas. Samuti on nii, et kuigi kaardilugeja on tavaliselt paigutatud paremale, ei ole see üldiselt integreeritud konverentsimooduli kõlarisse, vaid seadme enda korpusesse. Lisaks on mis tahes hingedel liikuva detaili olemasolu pigem erand kui reegel.
56 Seevastu ei ole hageja esile toonud asjaolusid, mis toetaksid tema väidet, et tehnilised ja funktsionaalsed nõuded piiravad olulisel määral konverentsimooduli disaineri vabadusastet.
57 Neil asjaoludel ei saa selle väitega nõustuda.
58 Mis puutub väidetavasse üldisesse suundumusse eelistada väiksemaid, lamedaid ja nelinurkseid seadmeid, millel sageli on hingedel liikuvad osad, siis on kohane märkida, et see, kas disainilahenduse puhul on järgitud disaini üldisi suundumusi või mitte, on asjakohane äärmisel juhul asjaomase disainilahenduse esteetilise tajumise seisukohalt ja võib seega teataval juhul mõjutada selle toote kaubanduslikku edukust, mille osaks disainilahendus on. Seevastu ei oma see tähtsust asjaomase disainilahenduse eristatavuse uurimise seisukohalt, mille käigus kontrollitakse, kas disainilahendusest jääv üldmulje erineb varem avalikkusele kättesaadavaks tehtud disainilahendustest jäävast üldmuljest, sõltumata esteetilistest ja kaubanduslikest kaalutlustest.
59 Pealegi ei ole hageja tõendanud enda poolt väidetava suundumuse olemasolu, kuna ta ei ole esitanud enda poolt esile toodud omadustega konverentsimoodulite näidiseid. Lisaks seab hageja väite usutavuse kahtluse alla disainilahenduste arengulugu, mille menetlusse astuja ühtlustamisametile esitas. Toodud tõenditest nähtub, et konverentsimoodulid on eri vormiga, nelinurksed, kolmnurksed või ümarad, mitmes eri suuruses ja neist enamusel puudub kõlar või muu hingedel liikuv detail.
60 Hageja mainib selles kontekstis veel arvuteid ja mobiiltelefone, millel on hingedel liikuvad ekraanid, ning samuti lameekraantelereid. Kuna aga disainilahenduse eristatavuse uurimisel tuleb arvesse võtta selle toote olemust, milles disainilahendus sisaldub, siis ei ole need näited asjakohased.
61 Hingedel liikuv ekraan võimaldab vähendada seadme suurust, mis on oluline omadus arvutite ja mobiiltelefonide puhul. Samal moel võimaldab lame ekraan oluliselt vähendada teleri sügavusmõõtu ja seega hõlbustab selle paigutamist. Konverentsimoodul ei ole seevastu välja töötatud olemaks kaasaskantav ja lameda vormi valik ei mõjuta oluliselt selle paigaldamiseks vajalikku ruumi. Seega ei kehti konverentsimooduli suhtes samad piirangud kui hageja mainitud seadmete puhul.
62 Eeltoodut arvestades tuleb sedastada, et apellatsioonikoda ei eksinud, kui ta otsustas, et konverentsimooduli autori vabadusaste on suhteliselt kõrge.
– Asjaomastest disainilahendustest jääva üldmulje võrdlus
63 Arvestades seda, mis on esile toodud seoses konverentsimooduli autori vabadusastmega, tuleb tõdeda, et vaidlusalusest disainilahendusest jääva üldmulje määravad järgmised detailid:
– seadme nelinurkne korpus, mille pealmine külg on kasutaja suunas kaldu;
– nelinurkne kõlar, mis katab olulise osa seadme korpuse pealmisest küljest ja millesse on integreeritud kaardilugeja;
– paneel mitme nupu ja ekraaniga, mida kõlar allakeeratud asendis katab;
– jalal liikuv mikrofon, mis asetseb vasakul.
64 Lisaks on kõlari kaanel stiliseeritud kaunistus. Kuigi see detail mõjutab vaidlusalusest disainilahendusest jäävat üldmuljet, on selle roll vähem tähtis kui eespool punktis 63 loetletud detailidel.
65 Nagu on märkinud apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 20, on kasutamise ajal kõlar üles tõstetud asendis, et see saaks täita oma funktsiooni. Selle tõttu asub asjaomane kaunistus seadme tagaküljel ning seega väljaspool kasutaja vahetut vaatevälja, mis tähendab, et see ei mõjuta oluliselt kasutajale jäävat muljet. Kasutaja võib sama kaunistust äärmisel juhul näha tema vastas olevate teiste kasutajate seadmete tagakülgedel. Siiski toimub selline tajumine üldiselt vahemaa tagant, mis tähendab, et kõlari kaane kujundus on vähem nähtav.
66 Veel kord tuleb märkida, et vastupidi hageja väitele ei ole kõlari kaane piiratud märgatavusega arvestamine vastuolus reegliga, mille kohaselt tuleb hinnata vastava ala asjatundjast kasutajale vaidlusalusest disainilahendusest jäävat üldmuljet. Jääv mulje tuleb tingimata määratleda ka lähtudes sellest, kuidas asjaomast toodet kasutatakse ja eriti seoses kasutamisel tavaliselt toimuva käsitsemisega.
67 Muud hageja poolt esile toodud detailid ei oma tähtsust. See, et hingedel liikuv kõlar on paigutatud pisut asümmeetriliselt, on oluliselt vähem silmatorkav kui kõlari enda olemasolu. Peale selle, isegi kui eeldada, et vastava ala asjatundjast kasutaja tajub konverentsimooduli asümmeetriat tähtsa omadusena, tingib selle eelkõige mikrofoni varre ühele küljele ehk asümmeetrilise paigutatus.
68 Teiseks on mikrofonipea ning mikrofoni varre sokli kuju vähetähtsad detailid, mis ei köida vastava ala asjatundjast kasutaja tähelepanu, nagu on märkinud apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 19.
69 Mis puutub varasemast disainilahendusest jäävasse üldmuljesse, siis määravad selle peamiselt eespool punktis 63 loetletud omadused. Mooduli korpus on tervikuna nelinurkne, selle pealmine külg on kasutaja suunas kaldu ja see on varustatud hingedel liikuva kõlariga. Kõlar ise on nelinurkne ja sellesse on samuti integreeritud sama väliskujuga kaardilugeja. Kõlari all asuv paneel vastab eri detailide kuju ja välimuse poolest vaidlusaluse disainilahenduse samasse kohta paigutatud paneelile. Sarnaselt vaidlusaluse disainilahendusega on varasemal disainilahendusel varre külge kinnitatud mikrofon, mis asub seadme vasakul küljel.
70 Nagu tõi esile apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 20, on kõlari kaas asjaomaste disainilahenduste ainus erinevus, mis asjas teatavat tähtsust võiks omada, kuna varasema disainilahenduse puhul puudub sellel stiliseeritud kaunistus, mis on olemas vaidlusalusel disainilahendusel.
71 Siiski ei ole see erinevus esiteks väga rõhutatud, kuna mõlema disainilahenduse puhul on kaaned reljeefselt modelleeritud ja vaidlusaluse disainilahenduse kaunistus on äärmiselt stiliseeritud.
72 Teiseks, nagu on tõdetud eespool punktides 64 ja 65, on selle eristava detaili tähtsus väike, kuna konverentsimooduli kaas on seadme kasutamise ajal vähem nähtav.
73 Seega tuleb tõdeda, et stiliseeritud kaunistus vaidlusaluse disainilahenduse puhul ei ole vastukaaluks tuvastatud ühistele joontele ja ei ole järelikult piisav selleks, et see disainilahendus oleks eristatav.
74 Muud hageja viidatud erinevused nagu kõlari õhutusavade, mikrofonipea, mikrofoni varre sokli ning konverentsimooduli korpuse külgede ja tagumise külje kuju on asjaomastest disainilahendustest jääva üldmulje seisukohalt väheolulised. Need erinevused ei ole piisavalt märgatavad, et ala asjatundjast kasutaja tajuks ühte seadet teisest erinevana, ning seda veel enam selle tõttu, et suures osas on tegemist konverentsimooduli selliste detailidega, mis ei köida mainitud kasutaja tähelepanu.
75 Eeltoodut arvestades tuleb sedastada, et vastava ala asjatundjast kasutajale jääb vaidlusalusest disainilahendusest ja varasemast disainilahendusest sama üldmulje. Niisiis jõudis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 20 põhjendatult samale järeldusele ning otsustas selle põhjal, et vaidlusalune disainilahendus ei ole eristatav määruse nr 6/2002 artikli 6 tähenduses.
76 Seega tuleb teine väide tagasi lükata ja selle tõttu ka hagi tervikuna rahuldamata jätta.
Kohtukulud
77 Üldkohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti ja menetlusse astuja nõudele välja mõista hagejalt.
78 Vastavalt kodukorra artikli 136 lõikele 2 käsitatakse hüvitatavate kuludena vältimatuid kulusid seoses ühtlustamisameti apellatsioonikoja menetlusega. Seega tuleb vastavalt menetlusse astuja nõudele hagejalt need kulud välja mõista.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (teine koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista Shenzhen Taiden Industrial Co. Ltd-lt välja kohtukulud ja Bosch Security Systems BV vältimatud kulud seoses Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikoja menetlusega.
Pelikánová | Jürimäe | Soldevila Fragoso |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 22. juunil 2010 Luxembourgis.
Allkirjad