ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (kolmas koda)

19. juuni 2009(*)

Konkurents – Koondumised – Maanteetranspordi telemaatikasüsteemide turg – Otsus, millega tunnistatakse koondumine ühisturuga kokkusobivaks – Kohustused – Ilmne hindamisviga – Võimu kuritarvitamine – Põhjendamiskohustus

Kohtuasjas T‑48/04,

Qualcomm Wireless Business Solutions Europe BV, asukoht Waarle (Madalmaad), esindajad: advokaat G. Berrisch ja solicitor D. Hull,

hageja,

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: K. Mojzesowicz ja A. Whelan, hiljem K. Mojzesowicz ja X. Lewis,

kostja,

keda toetab

Saksamaa Liitvabariik, esindajad: C.‑D. Quassowski ja S. Flockermann, hiljem M. Lumma, keda abistasid advokaadid U. Karpenstein ja A. Rosenfeld,

ja

Deutsche Telekom AG, asukoht Bonn (Saksamaa),

Daimler AG, varem DaimlerChrysler AG, asukoht Stuttgart (Saksamaa),

ja

Daimler Financial Services AG, varem DaimlerChrysler Services AG, asukoht Berliin (Saksamaa),

esindajad: advokaadid J. Schütze ja A. von Graevenitz,

menetlusse astujad,

mille ese on nõue tühistada komisjoni 30. aprilli 2003. aasta otsus 2003/792/EÜ, millega tunnistatakse koondumine kokkusobivaks ühisturu ja EMP lepinguga (Juhtum COMP/M.2903 – Ühisettevõte DaimlerChrysler/Deutsche Telekom) (ELT L 300, lk 62),

EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (kolmas koda),

koosseisus: esimees J. Azizi (ettekandja), kohtunikud E. Cremona ja S. Frimodt Nielsen,

kohtusekretär: ametnik K. Andová,

arvestades kirjalikus menetluses ja 1. juuli 2008. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

 Õiguslik raamistik

1        Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta määruse (EMÜ) nr 4064/89 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (parandatud redaktsioon EÜT 1990, L 257, lk 13; ELT eriväljaanne 08/08, lk 31), muudetud nõukogu 30. juuni 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1310/97 (EÜT L 180, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 164) (edaspidi „ühinemismäärus”), artikli 2 lõige 2 sätestab, et koondumine, mis ei tekita ega tugevda turgu valitsevat seisundit, mille tulemusel tõhus konkurents oleks ühisturus või selle olulises osas märkimisväärselt takistatud, kuulutatakse ühisturuga kokkusobivaks.

2        Sama määruse artikli 8 lõige 2 näeb ette, et kui komisjon leiab, et pärast asjaomaste ettevõtjate võimalikku ümberkujundamist vastab teatatud koondumine artikli 2 lõikes 2 sätestatud kriteeriumile, teeb ta otsuse, mis kuulutab koondumise ühisturuga kokkusobivaks. Ta võib lisada oma otsusele tingimusi ja kohustusi, mis on kavandatud tagama, et asjaomased ettevõtjad täidavad tema ees võetud kohustusi, pidades silmas koondumise muutmist ühisturuga kokkusobivaks. Otsus, mis kuulutab koondumise kokkusobivaks, hõlmab ka koondumise rakendamisega otseselt seotud ja selleks hädavajalikke piiranguid.

3        Nimetatud määruse artikli 20 lõige 1 näeb ette, et komisjon avaldab artikli 8 lõigete 2–5 alusel vastu võetud otsused Euroopa Ühenduste Teatajas.

 Vaidluse aluseks olevad asjaolud

4        Hageja Qualcomm Wireless Business Solutions Europe BV (edaspidi „Qualcomm”) pakub Euroopas satelliidipõhist veoautopargi haldamise süsteemi „EutelTRACS”. Satelliitvõrgu kaudu kogub ta veoautodest edastatud teavet, näiteks teavet nende asukoha kohta, teavet mootori ja juhtide sõnumite kohta, ning edastab selle nende veoautode kontaktasutusele, mis on Qualcommi klient. Lisaks edastab ta kontaktasutuste sõnumeid veoautojuhtidele. Selleks tagab ta vajaliku varustuse ja teenuste infrastruktuuri. Ta tegeleb ka selle varustuse tootmise ja nimetatud süsteemi toimimiseks vajaliku tarkvara arendamisega.

5        Aastal 2002 korraldas Saksamaa föderaalne transpordi-, ehitus- ja elamuministeerium Saksamaa valitsuse nimel hankemenetluse Saksamaa kiirteid kasutavate vähemalt 12‑tonniste raskeveokite (edaspidi „raskeveokid”) makstava teemaksu automaatse ja käsitsi kogumise süsteemi loomiseks ja haldamiseks. See hankemenetlus ei nõudnud konkreetse tehnoloogia kasutamist.

6        Hankeleping sõlmiti äriühingutest DaimlerChrysler Services AG, Deutsche Telekom AG ja Compagnie financière et industrielle des autoroutes SA (Cofiroute) koosneva konsortsiumiga (edaspidi koos „koondumise osalised”).

7        Daimler Financial Services AG, varem DaimlerChrysler Services, on Daimler AG, varem DaimlerChrysler AG, tütarettevõtja, kes tegutseb finantsteenuste ja liikuvuse haldamise sektoris. Tema tegevus hõlmab kõigist Daimleri marki sõidukitest koosneva autopargi haldamist. Viimati nimetatu arendab, valmistab ja turustab autosid, veoautosid, busse ja diiselmootoreid.

8        Deutsche Telekom on telekommunikatsioonioperaator, kes pakub eelkõige mobiiltelefoniteenuseid Euroopas.

9        Cofiroute on kiirteemaksude kogumise valdkonnas tegutsev ettevõtja.

10      Nendest ettevõtjatest moodustatud konsortsium asutas seejärel Toll Collect GmbH, et välja töötada Saksamaa kiirteid kasutavate raskeveokite makstavate teemaksude süsteem ja seda hallata.

11      Niisiis töötas Toll Collect välja telemaatikalahenduse teemaksu automaatseks kogumiseks. See lahendus seisneb selles, et rakeveokitele, mis soovivad kasutada teemaksu automaatset kogumist, paigaldatakse pardaseade. Need pardaseadmed töötavad GPS (Global Positioning System (ülemaailmne asukohamääramise süsteem)) vastuvõtja ja GSM (Global System for Mobile Communications (globaalne mobiilsidesüsteem)) saatjaga. GPS vastuvõtja määrab kindlaks raskeveoki hetke asukoha, mis sisestatakse pardaseadmesse. Seejärel vahetatakse need andmed GSM saatja vahendusel pardaseadme ja rakendusteenuste keskuse vahel. Keskus töötleb andmeid, st arvutab kindlaksmääratud asukoha ja läbitud kiirteelõigu alusel makstava teemaksu ning saadab arve raskeveoki omanikule või kasutajale. Toll Collect annab veoettevõtjale pardaseadme tasuta tagatise vastu teemaksu krediitarve vormis. Raskeveoki omanik või kasutaja kannab siiski pardaseadme paigaldamiskulud. Lisaks maksmisele kuuluva teemaksu automaatse kogumise funktsioonile on võimalik Toll Collecti pardaseadet kasutada muudeks telemaatikateenusteks, eelkõige teenusteks, mis võimaldavad hallata sõidukiparki vahemaa tagant. Toll Collecti pardaseadme kasutamine telemaatikateenuste osutamiseks mõne teise teenuseosutaja poolt on siiski võimalik üksnes alates sellest, kui Saksamaa Liitvabariik kui tellija on selleks loa andnud.

12      Vastavalt ühinemismääruse artiklile 4 teatasid DaimlerChrysler Services ja Deutsche Telekom 11. novembril 2002 komisjonile koondumiskavast, mille kohaselt omandavad nad aktsiate ostmise teel ühise kontrolli Toll Collecti üle.

13      Selle teatamise tulemusel avas komisjon koondumise kontrollimenetluse esimese etapi. Selle esimese etapi käigus esitasid koondumise osalised talle esimese kohustuste ettepaneku. See ettepanek esitati arvamuse saamiseks turuosalistele, sealhulgas Qualcommile.

14      Komisjon asus 20. detsembri 2002. aasta otsuses seisukohale, et koondumise puhul oli tõsiseid kahtlusi ühisturu ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepinguga kokkusobivuse osas ning avas menetluse teise etapi vastavalt ühinemismääruse artikli 6 lõike 1 punktile c.

15      Komisjon saatis 28. veebruari 2003. aasta kirjas koondumisest teatavatele ettevõtjatele vastuväiteteatise, milles ta märkis, et esimene kohustuste ettepanek oli ebapiisav teatatud koondumisest tulenevate konkurentsiprobleemide lahendamiseks.

16      11. märtsil 2003 esitasid koondumise osalised komisjonile teise kohustuste ettepaneku.

17      Komisjon korraldas 19. ja 20. märtsil 2003 ärakuulamise, millel osales Qualcomm. Komisjon märkis sellel ärakuulamisel muu hulgas seda, et teine kohustuste ettepanek oli ebapiisav koondumisest tulenevate konkurentsiprobleemide lahendamiseks.

18      3. aprillil 2003 esitasid koondumise osalised komisjonile kolmanda ja viimase kohustuste ettepaneku.

19      Komisjon tunnistas 30. aprilli 2003. aasta otsusega 2003/792/EÜ koondumise ühisturu ja EMP lepinguga kokkusobivaks (Juhtum COMP/M.2903 – Ühisettevõte DaimlerChrysler/Deutsche Telekom (ELT L 300, lk 62; edaspidi „vaidlustatud otsus”) tingimusel, et täidetakse kõik kohustused, mille koondumise osalised olid võtnud.

20      Vaidlustatud otsuses leidis komisjon, et turul, mida koondumine mõjutas, st maanteetranspordi telemaatikasüsteemide Saksa turul, mis hõlmab riistvara, tarkvara ning veo- ja logistikaettevõtjatele mõeldud teenuseid, tekitas koondumine konkurentsiprobleeme, kuna maksu kogumise infrastruktuuri, mille Toll Collect pidi välja töötama, oli koondumise osalistel võimalik kasutada muude telemaatikateenuste osutamiseks. Toll Collecti infrastruktuuri kasutamine maanteetranspordi telemaatikateenuste osutamiseks oleks võimaldanud Toll Collecti kaudu DaimlerChrysleril omandada turgu valitsev seisund maanteetranspordi telemaatikasüsteemide Saksa turul, mille tulemusel oleks tõhus konkurents ühisturul märkimisväärselt takistatud.

21      Täpsemalt tooks Toll Collecti pardaseadmete tasuta üleandmine koos väikese kasumimarginaaliga, millega veoettevõtjad tegutsevad, kaasa domineeriva platvormi tekkimise veo- ja logistikaettevõtjatele mõeldud maateetranspordi telemaatikasüsteemide Saksa turul. Kuna DaimlerChrysler oli Saksamaal suurim veoautode valmistaja ja tähtis telemaatikasüsteemide tarnija ning kuna tal oleks võimalik kontrollida juurdepääsu niisugustele Toll Collecti pardaseadmete loodud andmetele, mida võivad kasutada maanteetranspordi telemaatikateenused, siis oleks tal võimalik takistada juurdepääsu maanteetranspordi telemaatikasüsteemide Saksa turule ja omandada seeläbi sellel turul valitsev seisund, mis võiks märkimisväärselt takistada tõhusat konkurentsi ühisturul.

22      Komisjon leidis siiski, et koondumise osaliste kolmas ja viimane kohustuste ettepanek oli piisav, et takistada niisugust DaimlerChrysleri turgu valitseva seisundi tekkimist.

23      Selles kolmandas ettepanekus võtsid koondumise osalised esiteks kohustuse välja töötada sõltumatu äriühingu Telematics Gateway GmbH (edaspidi „TGG”) hallatav keskne telemaatikaportaal, mis peab võimaldama telemaatikateenuste osutajatel pääseda ilma diskrimineerimiseta juurde Toll Collecti pardaseadmete funktsioonidele ja algandmetele (edaspidi „TGG portaali puudutav kohustus”), teiseks töötada Toll Collecti pardaseadmete jaoks välja GPS liides, mis peab võimaldama kolmandatel telemaatikateenuste osutajatel kasutada pardaseadmete GPS funktsiooni (edaspidi „GPS liidest puudutav kohustus”), ja kolmandaks töötada välja moodul, mille saab integreerida kolmandate isikute seadmetesse nii, et neil on võimalik luua endi teemaksu kogumise seadmed (edaspidi „teemaksu kogumise moodulit puudutav kohustus”).

24      Neljandaks võtsid koondumise osalised kohustuse, et pärast Saksamaa Liitvabariigilt Toll Collecti pardaseadmete vahendusel maanteetranspordi telemaatikateenuste osutamiseks loa saamist ei paku nad neid teenuseid enne komisjonilt sellekohase nõusoleku saamist. Komisjon annab selle nõusoleku vaid siis, kui koondumise osalised on paigaldanud asjaomaste pardaseadmete GPS funktsioonile toimivad liidesed ja kui nad on andnud huvitatud kolmandatele isikutele võimaluse välja töötada oma seadmed, mida saab kasutada teemaksu kogumiseks pärast seda, kui need on ühendatud koondumise osaliste väljatöötatud teemaksu kogumise moodulitega (edaspidi „kvalitatiivne moratoorium”).

25      Qualcomm sai 23. mai 2003. aasta faksiga vaidlustatud otsuse mittekonfidentsiaalse versiooni, mille komisjon oli vastu võtnud saksa keeles. Vaidlustatud otsuse mittekonfidentsiaalne versioon avaldati 18. novembril 2003 inglise keeles ja muudes ametlikes keeltes Euroopa Liidu Teatajas (ELT L 300, lk 62) vastavalt ühinemismääruse artikli 20 lõikele 1.

 Menetlus

26      Qualcomm esitas käesolevas asjas hagi Esimese Astme Kohtu kantseleisse 10. veebruaril 2004 saabunud avaldusega.

27      28. mail 2004 esitas Saksamaa Liitvabariik Esimese Astme Kohtu kantseleile avalduse menetlusse astumiseks komisjoni nõuete toetuseks. Kolmanda koja esimees rahuldas selle taotluse 16. juuli 2004. aasta määrusega.

28      Daimler AG, Daimler Financial Services AG ja Deutsche Telekom esitasid Esimese Astme Kohtu kantseleile 8. novembril 2004 avalduse menetlusse astumiseks komisjoni nõuete toetuseks. Kolmanda koja esimees rahuldas selle taotluse 21. jaanuari 2005. aasta määrusega. Kuna nende ettevõtjate menetlusse astumise avaldus esitati pärast Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 116 lõikes 6 ette nähtud tähtaega, lubati neil ettevõtjatel esitada oma märkused neile esitatud kohtuistungi ettekande põhjal vaid suulises menetluses.

29      Ettekandja-kohtuniku ettekande põhjal otsustas Esimese Astme Kohus (kolmas koda) avada suulise menetluse ning Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 64 kohaselt palus ta pooltel vastata mitmele küsimusele. Pooled täitsid need nõuded määratud tähtaja jooksul.

30      Poolte kohtukõned ja vastused Esimese Astme Kohtu küsimustele kuulati ära 1. juuli 2008. aasta kohtuistungil.

 Poolte nõuded

31      Qualcomm palub Esimese Astme Kohtul:

–        tühistada vaidlustatud otsus;

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

32      Komisjon, keda toetavad Saksamaa Liitvabariik, Deutsche Telekom, Daimler ja Daimler Financial Services, palub Esimese Astme Kohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja Qualcommilt.

 Õiguslik käsitlus

I –  Vastuvõetavus

A –  Poolte argumendid

1.     Komisjoni ja Saksamaa Liitvabariigi argumendid

a)     Vaidlustatud otsuse teatavakstegemine

33      Esimese võimalusena leiab komisjon, keda toetab Saksamaa Liitvabariik, et Qualcommi hagi on esitatud hilinenult, kuna vaidlustatud otsus tehti talle teatavaks 23. mail 2003 ja ta esitas tühistamishagi alles 10. veebruaril 2004, st palju aega pärast kodukorras ettenähtud kahe kuu ja kümne päeva pikkuse kaebuse esitamise tähtaja möödumist.

34      Komisjon on arvamusel, et kuigi Qualcomm ei ole vaidlustatud otsuse adressaat, on 23. mail 2003 vaidlustatud otsuse edastamise puhul Qualcommile tegemist teatavakstegemisega EÜ artikli 230 viienda lõigu tähenduses. Komisjoni arvates tuleneb kohtupraktikast, et otsuse võib teatavaks teha isikule, kes ei ole adressaat, kuid keda see otsus otseselt ja isiklikult puudutab (vt Esimese Astme Kohtu 15. septembri 1998. aasta otsus kohtuasjas T‑11/95: BP Chemicals vs. komisjon, EKL 1998, lk II‑3235, punkt 52, ning vastupidised Esimese Astme Kohtu 12. detsembri 2000. aasta otsus kohtuasjas T‑296/97: Alitalia vs. komisjon, EKL 2000, lk II‑3871, ja 27. novembri 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑190/00: Regione Siciliana vs. komisjon, EKL 2003, lk II‑5015, punkt 31) ja et selleks, et otsuse teatavakstegemine oleks nõuetekohane, piisab, kui see otsus edastati isikule, keda otsus otseselt ja isiklikult puudutab, ning ta sai sellega tutvuda (Euroopa Kohtu 21. veebruari 1973. aasta otsus kohtuasjas 6/72: Europemballage ja Continental Can vs. komisjon, EKL 1973, lk 215, punkt 10; Esimese Astme Kohtu 29. mai 1991. aasta otsus kohtuasjas T‑12/90: Bayer vs. komisjon, EKL 1991, lk II‑219, ja 7. juuli 1994. aasta otsus kohtuasjas T‑43/92: Dunlop Slazenger vs. komisjon, EKL 1994, lk II‑441, punkt 25). Vaidlustatud otsuse edastamine 23. mail 2003 vastab kõigile teatavakstegemise tunnustele ja vaidlustatud otsus puudutab Qualcommi kui koondumisest teatavate ettevõtjate konkurenti otseselt ja isiklikult.

35      EÜ artikli 254 kolmanda lõigu sõnastus ei välista teatavakstegemist teistele isikutele kui adressaat. Vastupidi, niisugune teatavakstegemine on kooskõlas asutamislepingus ette nähtud õiguskaitsevahendite süsteemiga, mille kohaselt isikud, kes ei ole otsuse adressaadid, võivad sellegipoolest nõuda selle tühistamist, kui see otsus neid otseselt ja isiklikult puudutab. Pealegi ei ole komisjon ühinemismääruse artikli 20 lõike 2 kohaselt kohustatud avaldama nimetatud määruse artikli 8 lõike 2 alusel vastu võetud otsuste tervikteksti, vaid üksnes poolte nimed ja nimetatud otsuste olulised osad. Lisaks täpsustab komisjon, et alates 1. maist 2004 ei avaldata nende otsuste mittekonfidentsiaalset versiooni tervikuna ega kõikides ühenduse keeltes ning et ta piirdub ühinemismääruse artikli 8 lõike 2 alusel vastu võetud otsuste avaldamise puhul nimetatud määruse artikli 20 lõikes 2 nimetatud oluliste osadega. EÜ artikli 230 viiendas lõigus viidatakse teatavakstegemisele hagejale, mitte adressaadile. Pealegi ei saa Qualcomm ignoreerida vaidlustatud otsuse avaldamisele eelnenud teatavakstegemist, eesmärgiga lükata edasi tühistamishagi esitamise tähtaja kulgema hakkamist ja seada end sel viisil tegelikult olukorda, mis on võrreldes teiste kvalifitseerunud kolmandate isikute või otsuse adressaatidega soodsam. Ta tuletab meelde, et hagi esitamise tähtaegade eesmärk on tagada õiguslike olukordade selgus ja kindlus ning hoida kohtumõistmise käigus ära igasugune diskrimineerimine või suvaline kohtlemine.

36      Lõpetuseks, kui Esimese Astme Kohus esitas komisjonile küsimuse Esimese Astme Kohtu 15. juuni 2005. aasta otsuse kohtuasjas T‑17/02: Olsen vs. komisjon (EKL 2005, lk II‑2031) asjakohasuse kohta, siis leidis komisjon, et selle kohtuotsuse aluseks olev kohtuvaidlus erineb kõnesolevast vaidlusest esiteks selles osas, et see puudutas riigiabi, mida reguleerivad normid täpsustavad sõnaselgelt, et otsused adresseeritakse liikmesriigile, keda abi puudutab, ja teiseks selles osas, et kõnealuse otsuse edastamisel täpsustati sõnaselgelt, et ei olnud kindel, et saadetud otsus vastas selle adressaadile teatavaks tehtud otsusele. Komisjon märgib siiski, et kuna Esimese Astme Kohus uuris eespool viidatud kohtuotsuse Olsen vs. komisjon aluseks oleva kohtuvaidluse puhul edastamist, et kindlaks teha, kas tegemist oli teatavakstegemisega, näitab, et otsuse võib teatavaks teha poolele, kes ei ole selle adressaat. Lisaks, erinevalt selle teise kohtuasja olukorrast näevad nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, lk 1; ELT eriväljaanne 08/03, lk 40) artikli 6 lõige 5 ja artikli 8 lõige 8 ette kohustusliku teatavakstegemise liikmesriikidele ja „asjaomastele ettevõtjatele”, ilma et need oleks asjassepuutuva meetme adressaadid, kuigi see määrus näeb ette otsuste avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.

37      Komisjon rõhutab, et ükski asutamislepingu või ühinemismääruse säte ei keela teha otsust teatavaks asjassepuutuvatele kolmandatele isikutele. Niisugune teatavakstegemine toimub pealegi koondumiste kontrolli puhul koondumisega seotud poolte õiguskindluse huvides ja ühenduse tegevuse järjepidevuse huvides.

b)     Teadasaamine

38      Teise võimalusena leiab komisjon, keda toetab Saksamaa Liitvabariik, et kui oletada, et vaidlustatud otsust ei ole Qualcommile teatavaks tehtud, siis on viimati nimetatu vähemalt selle otsuse olemasolust ja otsuse täpsest sisust teada saanud 23. mail 2003 ning seega hakkas tühistamishagi esitamise tähtaeg kulgema alates sellest kuupäevast ning et käesolev hagi on esitatud hilinenult.

39      Kohtupraktika, mille kohaselt on vaidlustatud aktist teadasaamise kuupäev hagi esitamise tähtaja kulgema hakkamise kriteeriumina akti avaldamise ja selle teatavakstegemise kõrval teisejärgulise tähtsusega, ei puuduta olukorda, kus hagejad ei saanud vaidlustatud otsuse täpse tekstiga tutvuda enne selle teatavakstegemist või avaldamist (eespool punktis 34 viidatud kohtuotsus BP Chemicals vs. komisjon, punkt 47; eespool punktis 34 viidatud kohtuotsus Alitalia vs. komisjon, punkt 61, ja eespool punktis 34 viidatud kohtuotsus Regione Siciliana vs. komisjon, punkt 30). Pealegi tegi Euroopa Kohus järelduse, et hagi esitamise tähtaeg hakkas kulgema avaldamise kuupäevast, üksnes tulenevalt koosmõjust asjaoluga, et akt avaldati kahe kuu jooksul alates selle vastuvõtmisest (Euroopa Kohtu 10. märtsi 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑122/95: Saksamaa vs. nõukogu, EKL 1998, lk I‑973, punkt 38). Lõpetuseks, 9. märtsi 1994. aasta otsuses kohtuasjas C‑188/92: TWD Textilwerke Deggendorf (EKL 1994, lk I‑833, punktid 15–18) leidis Euroopa Kohus, et isikud, kellel on ilmselgelt õigus nõuda akti tühistamist, ei või muudele menetlusnormidele viidates lõputult akti vaidlustada. See arutluskäik, mis tugineb EÜ artikli 230 viiendas lõigus ette nähtud tähtaja eesmärgile, on komisjoni arvates analoogia alusel kohaldatav olukorrale, kus kolmandat isikut, kellel on ilmselgelt põhjendatud huvi, teavitati isiklikult otsuse täpsest sisust.

2.     Qualcommi argumendid

40      Qualcommi arvates esitati hagi EÜ artikli 230 viiendas lõigus ette nähtud tähtaja jooksul, kuna vaidlustatud otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas 18. novembril 2003 vastavalt ühinemismääruse artikli 20 lõikele 1. Qualcommi arvates võimaldab koondumisi puudutavate otsuste õigeaegne avaldamine tagada õiguskindluse.

41      Peale selle leiab Qualcomm, et vaidlustatud otsuse edastamine 23. mail 2003 ei ole teatavakstegemine, kuna otsuse saab teatavaks teha üksnes otsuse adressaatidele. Seda tõlgendust kinnitavad eespool punktis 34 viidatud kohtuotsused Europemballage Continental Can vs. komisjon ja Dunlop Slazenger vs. komisjon. Qualcomm leiab lisaks, et vaidlustatud otsusest teadasaamine 23. mail 2003 ei saa võtta ära õigust esitada hagi tähtajal, mis hakkab kulgema otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast.

42      Lõpetuseks leiab Qualcomm, et tema hagi vastuvõetavust kinnitab eespool punktis 36 viidatud kohtuotsus Olsen vs. komisjon, milles leiti, et otsuse saab teatavaks teha üksnes selle adressaatidele.

B –  Esimese Astme Kohtu hinnang

1.     Sissejuhatavad märkused

43      EÜ artikli 230 viienda lõigu kohaselt tuleb tühistamishagi esitada kahe kuu jooksul vastavalt kas akti avaldamisest või teatavakstegemisest hagejale või nende puudumisel kahe kuu jooksul pärast päeva, mil hageja sellest teada sai.

44      Vastavalt kodukorra artikli 102 lõikele 1, kui institutsiooni õigusakti peale hagi esitamiseks ettenähtud tähtaega arvutatakse selle õigusakti avaldamisest, hakkab see tähtaeg kulgema alates ajast, mil on möödunud neliteist päeva õigusakti avaldamise päevast Euroopa Liidu Teatajas. Sama kodukorra artikli 102 lõike 2 kohaselt pikendatakse seda tähtaega seoses suurte vahemaadega kümne päeva võrra.

45      Kõnesoleval juhul avaldati vaidlustatud akt Euroopa Liidu Teatajas 18. novembril 2003 (ELT L 300, lk 62). Komisjon saatis vaidlustatud otsuse mittekonfidentsiaalse versiooni Qualcommile 23. mail 2003. Qualcommi hagi vaidlustatud otsuse peale esitati Esimese Astme Kohtu kantseleile 10. veebruaril 2004, st määratud tähtaja jooksul alates vaidlustatud otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamisest.

2.     Vaidlustatud otsuse avaldamine või teatavakstegemine

46      Tuleb meenutada, et eespool punktis 36 viidatud kohtuotsuses Olsen vs. komisjon otsustati, et EÜ artikli 230 viienda lõigu tähenduses on teatavakstegemine toiming, millega üksikakti koostaja teeb selle akti adressaatidele teatavaks ja võimaldab neil selliselt aktiga tutvuda. Selline tõlgendus tuleneb ka EÜ artikli 254 kolmandast lõigust, mille kohaselt tehakse otsused nende adressaatidele teatavaks ning need jõustuvad selle teatavakstegemisega (eespool punktis 36 viidatud kohtuotsus Olsen vs. komisjon, punkt 74).

47      Kõnesoleval juhul on vaidlustatud otsuses adressaatidena nimetatud vaid DaimlerChrysler ja Deutsche Telekom (vt vaidlustatud otsuse artikkel 4). Kuna Qualcomm ei ole vaidlustatud otsuse üks adressaatidest, siis ei ole akti teatavakstegemise tingimus tema suhtes kohaldatav. Seega ei saa komisjon väita, et Qualcommi hagi on vastuvõetamatu põhjusel, et see hagi on esitatud pärast hagi esitamise tähtaja möödumist, mis väidetavalt hakkas kulgema päevast, mil komisjon talle vaidlustatud otsuse „teatavaks tegi”, kuigi tegemist ei ole ühe selles otsuses formaalselt kindlaksmääratud adressaadiga.

48      Seda hinnangut ei muuda komisjoni esitatud argumendid, milles väidetakse, et vastavalt EÜ artikli 230 viiendale lõigule saab otsuse teatavaks teha mitte ainult asjassepuutuvas otsuses vastavalt EÜ artikli 254 kolmandale lõigule kindlaksmääratud adressaatidele, vaid ka teistele isikutele peale adressaatide. Sellega seoses tuleb meenutada, et ühinemismääruse artikli 20 lõike 1 kohaselt on selle määruse alusel tehtud otsuste avaldamine Euroopa Liidu Teatajas kohustuslik ning seega isikute puhul, keda ei ole vaidlustatud otsuses nimetatud adressaadina, arvutatakse hagi esitamise tähtaeg vastavalt esimesele EÜ artikli 230 viiendas lõigus nimetatud juhule, st alates avaldamisest.

49      Kui nõustuda komisjoni poolt pakutud adressaadi mõiste laia tõlgendusega, mis hõlmab nii otsuses tuvastatud adressaati või adressaate kui ka kõik teisi isikuid, keda komisjon on adressaatideks nimetanud, neid aga selles otsuses nimetamata, siis seataks kahtluse alla ühinemismääruse artikli 20 lõikes 1 ette nähtud kohustuse mõju, andes komisjonile kaalutlusõiguse määrata isikute hulgast, keda ei ole otsuses adressaadina nimetatud, kindlaks need, kes võivad esitada hagi alates selle otsuse teatavakstegemisest, mitte selle avaldamisest. Niisuguse kaalutlusõigusega võib aga kaasneda võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine, kuna isikute hulgas, keda ei ole otsuses adressaadina nimetatud, võivad teatavad isikud, kellele see otsus on „teatavaks tehtud”, selle vaidlustada alates otsuse „teatavakstegemisest”, samas kui teised isikud, kellele seda otsust ei ole „teatavaks tehtud”, võivad selle otsuse vaidlustada alates selle avaldamisest. Kõik isikud, keda komisjoni otsus otseselt ja isiklikult puudutab, võivad aga põhimõtteliselt selle otsuse vaidlustada. Lisaks ei ole komisjonil alati võimalik a priori kindlaks määrata isikuid, kes võivad alates otsuse teatavakstegemisest hagi esitada. Näiteks on raske tuvastada kõiki olemasolevaid ja potentsiaalseid konkurente, keda vaidlustatud otsuses käsitletud koondumine võib puudutada.

50      Niisugust diskrimineerimist ei saa õigustada eesmärgiga tagada võimalikult kiiresti õiguskindlus, piirates võimalust vaidlustatud otsus kohtus vaidlustada. Nimelt ei saa seda eesmärki saavutada komisjoni pakutud laia tõlgendusega, kuna komisjonil ei ole võimalik eelnevalt ja süstemaatiliselt kindlaks teha isikuid, keda vaidlustatud otsus otseselt ja isiklikult puudutab. Lisaks on selle eesmärgi saavutamine igal juhul täielikult tagatud komisjoni kohustusega avaldada otsus Euroopa Liidu Teatajas vastavalt ühinemismääruse artikli 20 lõikele 1.

51      Lisaks ei oma tähtsust komisjoni argument, mille kohaselt koheldakse diskrimineerivalt esiteks niisuguseid koondumisest teatavaid pooli, kes saavad esitada tühistamishagi neile teatavaks tehtud otsuse peale üksnes alates teatavakstegemisest, ja teiseks haldusmenetluses, mille tulemusel see otsus tehti, osalenud kolmandaid isikuid, kellele see otsus „teatavaks tehti”, kuid kelle hagi esitamise tähtaeg hakkab kulgema alles otsuse avaldamise kuupäevast. Nimelt tugineb see argument oletusel, et komisjon võib nõuetekohaselt oma otsuse teatavaks teha teistele isikutele kui koondumisest teatavatele pooltele. Eespool punktis 49 ja 50 esitatud põhjustel ei saa see aga nii olla.

52      Samuti tuleb eespool punktis 34 komisjoni viidatud kohtupraktika osas märkida, et see ei puuduta sõnaselgelt küsimust, kas otsust saab pidada teatavaks tehtuks isikule, kes ei ole adressaat, kuigi kohaldatavad õigusnormid näevad ette selle otsuse avaldamise.

53      Komisjoni argument, mis tugineb asjaolule, et ühinemismääruse artikli 20 lõige 2 näeb ette üksnes kohustuse avaldada osaliste nimed ja otsuse olulised osad, ning et alates 1. maist 2004 ei avaldata nende otsuste mittekonfidentsiaalset versiooni tervikuna ega kõigis ühenduse keeltes, tuleb samuti tagasi lükata. Nimelt tuleb seoses sellega tõdeda, et kõnesoleval juhul avaldati vaidlustatud otsuse mittekonfidentsiaalne versioon tervikuna Euroopa Liidu Teatajas ja see oli avaldamise kuupäeval kättesaadav kõikides ametlikes keeltes, sealhulgas Qualcommi kasutatavas keeles, samas kui Qualcommile edastati vaidlustatud otsuse mittekonfidentsiaalse versioonina üksnes nimetatud otsuse saksakeelne, st Qualcommi põhikirjas nimetatud keelest erinevas keeles versioon. Euroopa Liidu Teatajas avaldamine tagas seega juurdepääsu kogu olulisele teabele, mida Qualcomm vajas vaidlustatud otsuse peale tühistamishagi esitamiseks.

54      Lõpetuseks, mis puudutab määrust nr 139/2004, siis tuleb märkida, et see määrus ei oma kõnesoleva vaidluse puhul tähtsust, kuna see on kohaldatav alates 1. maist 2004 ehk pärast vaidlustatud otsuse vastuvõtmist.

3.     Vaidlustatud otsusest teadasaamine

55      EÜ artikli 230 viienda lõigu sõnastusest endast tuleneb, et vaidlustatud aktist teadasaamise kuupäev on hagi esitamise tähtaja kulgemise seisukohast akti avaldamise või selle teatavaks tegemise kuupäevaga võrreldes teisejärguline (vt eespool punktis 34 viidatud kohtuotsus Regione Siciliana vs. komisjon, punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika).

56      Järelikult ei saa vaidlustatud otsusest Qualcommi poolt 23. mail 2003 teadasaamist pidada hagi esitamise tähtaja kulgema hakkamise kuupäevaks EÜ artikli 230 viienda lõigu kohaselt, kuna see otsus avaldati 18. novembril 2003 Euroopa Liidu Teatajas vastavalt ühinemismääruse artikli 20 lõikele 1. Üksnes sellest viimasest kuupäevast alates hakkab kulgema hagi esitamise tähtaeg, mis on Qualcommil selleks, et paluda tühistada vaidlustatud otsus EÜ artikli 230 alusel.

57      Seda hinnangut ei sea kahtluse alla eespool punktis 39 komisjoni viidatud kohtupraktika. Nimelt, vastupidi selle kohtupraktika komisjonipoolsele tõlgendusele ei saa sellest järeldada, et juhul kui vaidlustatud otsusest saadi teada enne selle avaldamist, hakkab hagi esitamise tähtaeg kulgema alates teadasaamisest.

4.     Järeldus

58      Kõigest eeltoodust lähtudes tuleb järeldada, et kõnesolevas asjas hakkas EÜ artikli 230 viiendas lõikes nimetatud hagi esitamise tähtaeg kulgema vaidlustatud otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast, so 18. novembrist 2003, ning komisjon ei saa õigustatult tugineda asjaolule, et ta edastas 23. mail 2003 vaidlustatud otsuse mittekonfidentsiaalse versiooni isikule, kes ei olnud otsuse adressaat, et seada kahtluse alla selle tähtaja kulgema hakkamise hetk ja teha niiviisi vahet erinevate isikute vahel, kes ei ole niisuguse akti adressaadid, olenevalt sellest, kas komisjon otsustab neile akti teatavaks teha või mitte. Järelikult ei ole käesolev hagi esitatud hilinenult ja käesoleva hagi vastuvõtmist puudutav komisjoni vastuväide tuleb tagasi lükata.

II –  Sisulised küsimused

A –  Sissejuhatus

59      Hageja esitatud erinevate etteheidete põhjal tuleb eristada kolme väidet. Esimene väide tuleneb ilmsest hindamisveast, asjaolude väärast tuvastamisest ja vastuolulisest arutluskäigust osas, mis puudutab kohustuste sobivust konkurentsiprobleemide lahendamiseks asjaomasel turul. Teine väide puudutab võimu kuritarvitamist. Kolmas väide puudutab põhjendamise puudumist.

B –  Esimene väide, et tehtud on ilmne hindamisviga, asjaolusid on vääralt tuvastatud ja arutluskäik on vastuoluline osas, mis puudutab kohustuste sobivust konkurentsiprobleemide lahendamiseks asjaomasel turul

1.     Poolte argumendid

a)     Qualcommi argumendid

–       Sissejuhatus

60      Qualcomm leiab, et vaidlustatud otsuses nimetatud kohustused ei võimalda kõrvaldada konkurentsieeskirjade järgimisega seonduvaid kahtlusi. Eelkõige ei loo GPS liidest puudutav kohustus ja teemaksu kogumise moodulit puudutav kohustus „võrdseid tingimusi” esiteks ettevõtjatele, kes pakuvad telemaatikateenuseid ilma TGG portaali kasutamata, ja teiseks ettevõtjatele, kes pakuvad telemaatikateenuseid, mis toimivad TGG portaali ja Toll Collecti pardaseadme kaudu.

61      Qualcomm väidab, et veoettevõtjad ei kasuta peale Toll Collecti pardaseadme muud platvormi, kuna neil on võimalik saada kõik peamised telemaatikateenused seda pardaseadet kasutades. Tema sõnul ei muuda seda järeldust asjaolu, et TGG portaali puudutav kohustus näeb ette, et telemaatikateenuste osutamiseks vajaliku asjaomase pardaseadme kasutamiseks peavad koondumise osalised ja kõik teised telemaatikateenuste osutajad kasutama TGG portaali, kuna need tarnijad võivad pakkuda samu teenuseid nagu koondumise osalised ja eelkõige DaimlerChrysler, kui neil oleks olnud luba pakkuda telemaatikateenuseid otse, kasutades Toll Collecti pardaseadet. Seega ei kõrvalda ei GPS liidest puudutav kohustus ega teemaksu kogumise moodulit puudutav kohustus Toll Collecti pardaseadme hinnaeelist.

62      Qualcomm leiab, et Saksamaa Liitvabariigi märkus, mille kohaselt Toll Collecti pardaseadmeid, mida turustatakse vastavalt Saksamaa Liitvabariigi ja Toll Collecti vahel Saksamaa kiirteid kasutavate raskeveokite makstava teemaksu kogumise süsteemi haldamiseks sõlmitud lepingule, ei ole võimalik koheselt kasutada telemaatikateenuste osutamisel, on vastuvõetamatu ja väär. See märkus on vastuvõetamatu, kuna see põhineb pärast vaidlustatud otsuse vastuvõtmist toimunud asjaoludel. Lisaks on see väär, kuna asjassepuutuvate pardaseadmete abil on Toll Collectil võimalik osutada põhilisi telemaatikateenuseid, ilma et selleks oleks vaja täiendavat ajakohastamist, mälu või tarkvara. Qualcommi arvates on vastuvõetamatu ka Saksamaa Liitvabariigi argument, mille kohaselt ei ole Toll Collectil võimalik pakkuda telemaatikateenuseid, kuna ta ei ole veel saanud luba Saksamaa Liitvabariigilt, sest sellega seatakse kahtluse alla nõuetekohaselt põhjendatud ja vaidlustatud otsuse vastuvõtmise käigus mitte vaidlustatud hüpotees, et Saksamaa Liitvabariik lubab Toll Collectil osutada telemaatikateenuseid. Lisaks rõhutab Qualcomm, et Saksamaa Liitvabariik ei väida, et vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal oli ebamõistlik arvata, et vajalik luba antakse, vaid üksnes seda, et luba ei ole veel antud. Saksamaa Liitvabariigi argument ei ole otsekohene, kuna ta ei väida, et luba ei anta, vaid üksnes, et seda ei ole veel antud.

63      Qualcomm leiab lisaks, et komisjon on rikkunud ühinemismäärust, kuna ta on vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et piisab, kui kohustused „piiravad” või takistavad „oluliselt” Toll Collecti pardaseadme muutumist domineerivaks platvormiks (vt vaidlustatud otsuse põhjendused 71 ja 72).

–       GPS liidest puudutav kohustus

64      Qualcomm leiab, et komisjon ei selgita, kuidas võimaldab GPS liidest puudutava kohustusega seonduv võimalik kokkuhoid, mis hinnanguliselt on 150–200 eurot seadme kohta, kolmandatel isikutel konkureerida Toll Collecti pardaseadmega ja „piirata veelgi enam” turgu valitsevat seisundit, mis peaks Toll Collecti pardaseadmetest moodustatud platvormil olema. Komisjoni hinnang GPS liidest puudutava kohustuse kohta põhineb valedel asjaoludel, mistõttu on tegemist ilmse hindamisveaga.

65      Esiteks leiab Qualcomm, et GPS liidest puudutava kohustusega ei kaasne 150–200 euro suurune kokkuhoid seadme kohta. Ta märgib sellega seoses, et tal oli võimalik osta telemaatikaseadmete varustamiseks mõeldud GPS üksuseid hinnavahemikus 30–55 eurot. Lisaks toob ta esile, et komisjon oletab, et kokkuhoid, mis võib tekkida selle kohustuse tõttu, on võrdne GPS üksuse hinnaga. Toll Collecti pardaseadme GPS liidest kasutavad kolmandad isikud aga kannavad lisakulusid, mida nad ei peaks kandma, kui nad arendaksid oma süsteemi.

66      Need lisakulud on järgmised: oma riist- ja tarkvara kohandamisega seotud arendamiskulud, et ühendada oma süsteem GPS liidesega; liidese arendamisega seonduvate kulude tagasimaksmine; litsentsitasu maksmine kohustuste punkti B.III.3 alusel; kulud, mis on seotud vajadusega arendada kaks paralleelset tooterühma, st Saksamaal kasutamiseks mõeldud „ühendatav” süsteem ja väljaspool seda territooriumi kasutamiseks mõeldud GPS funktsiooniga operatsioonisüsteem.

67      Qualcomm leiab, et kuigi praegusel hetkel ei saa neid kulusid täpselt hinnata, kuna GPS liidese tehnilised üksikasjad ei ole veel teada, kõrvaldaks nende kulude kogusumma tõenäoliselt täielikult tänu GPS liidest puudutavale kohustusele säästetu. Qualcomm väidab samuti, et majanduslikult on otstarbekam toota ja müüa telemaatikaseadet koos GPS üksusega.

68      Teiseks leiab Qualcomm, et GPS liidest puudutav kohustus ei kõrvalda Toll Collecti pardaseadme konkurentsieelist, isegi kui sellega kaasneks 150–200 euro suurune kokkuhoid seadme kohta. Ta meenutab, et komisjon tuvastas vaidlustatud otsuse põhjenduses 62, et praegu jääb telemaatikaseadmete hind asjassepuutuval turul 1000 ja 2500 euro vahele. Järelikult, isegi kui GPS liidest puudutava kohustusega kaasneks 150–200 euro suurune kokkuhoid seadme kohta ja oletades, et see võimaldab kokku hoida komisjoni poolt kostja vastuses märgitud summasid, siis seisaksid telemaatikaseadmeid pakkuvad kolmandad isikud ikkagi silmitsi olulise ebasoodsa hinnateguriga, võrreldes Toll Collecti pardaseadmega, mis antakse tasuta. Nimelt, peale alternatiivsete telemaatikaseadmete ostuhinna peaksid veoettevõtjad maksma ka paigaldamiskulud ja veoautode seisukulud, mida komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 72 möönab. Viimati nimetatud kulud on umbes 100–120 eurot veoauto kohta. Lisaks leiab Qualcomm, et komisjon ei selgita ega esita tõendit selle kohta, kuidas kolmandast isikust tarnijad saaksid seega konkureerida Toll Collecti pardaseadmega.

69      Kolmandaks annab Qualcomm mõista, et kolmandad isikud, kes pakuvad telemaatikaseadmeid, mida on võimalik ühendada Toll Collecti pardaseadmetega GPS liidese abil, peavad andma teise seadme, mis võtab veoautokabiinis ruumi.

–       Teemaksu kogumise moodulit puudutav kohustus

70      Esiteks ei ole Qualcomm nõus vaidlustatud otsuse põhjenduses 71 esitatud väitega, et raskeveokite valmistajad ja nende tarnijad arendavad või toodavad tõenäoliselt seadmeid, mida saab kasutada teemaksu automaatsel kogumisel ja telemaatikateenuste osutamisel. Qualcomm leiab, et peale ebatäpse viite turuosalistega konsulteerimisele, ei anna komisjon ühtegi selgitust tema väite aluseks olevate kaalutluste ja tõendite kohta.

71      Teiseks leiab Qualcomm, et teemaksu kogumise moodulit puudutava kohustusega ei kõrvaldata ka probleemi, mis on seotud asjaoluga, et kolmandate isikute süsteemi eest tuleb ikkagi maksta, samas kui Toll Collecti pardaseade antakse tasuta, ja seetõttu ei ostaks ükski veoettevõtja kolmandate isikute süsteemi. Seega ei võimalda teemaksu kogumise moodulit puudutav kohustus raha kokku hoida kolmandatel isikutel, kes pakuvad seda moodulit sisaldavaid telemaatikaseadmeid, kuna nad peavad maksma vähemalt 1000–2500 eurot, samas kui neil on võimalik saada tasuta Toll Collecti pardaseade. Pealegi ei ole telemaatikaseadmeid pakkuvatel kolmandatel isikutel juurdepääsu Toll Collecti pardaseadme loodud andmetele ning järelikult peaksid nad ise looma kõik telemaatikateenusteks mõeldud andmed ning tootma vajaliku riistvara (GPS, ekraan, sõnumivahetusseade, mobiilsidesüsteem jne) ja tarkvara.

72      Lõpetuseks väidab Qualcomm, et ettevõtjatel, kes töötavad teemaksu kogumise moodulit puudutava kohustuse tulemusel välja enda teemaksu kogumise mooduli, tekivad lisakulud. Viidates eelkõige kohustuste punktile B.IV.2.4 selgitab Qualcomm, et tegemist ei ole tühiste kuludega, kuna telemaatikaseadmeid pakkuvad kolmandad isikud kannavad muu hulgas järgmisi kulusid:

–        arendamiskulud, mis on seotud nende enda süsteemi vajaliku kohandamisega, et integreerida teemaksu kogumise moodul;

–        ühisettevõtte partnerite poolt kantavad teemaksu kogumise mooduli arendamiskulud ja/või tarnijatelt võetav litsentsitasu;

–        kulud, mis on seotud teemaksu kogumise moodulite tarnimisega tasu eest;

–        oma süsteemide sertifitseerimise kulud.

73      Kuna teemaksu kogumise mooduli tehnilised üksikasjad ei ole veel teada, on praegu võimatu neid lisakulusid täpselt hinnata.

74      Kolmandaks leiab Qualcomm, et Saksamaa Liitvabariigi kinnitus, et teemaksu kogumise moodulit sisaldavaid telemaatikaseadmeid pakkuvaid kolmandaid isikuid ei kohelda teemaksusüsteemi halduskulude osas erinevalt (vaidlustatud otsuse põhjendus70), ei kõrvalda Toll Collecti pardaseadme hinnaeelist, kuna selle eelise kõrvaldamiseks oleks Saksamaa Liitvabariik pidanud võtma kohustuse katta kõik kulud, mida kannavad kolmandad isikud, et teemaksu kogumise moodulit sisaldavaid telemaatikaseadmeid tasuta tarnida.

75      Neljandaks ja viimaseks ei ole Qualcomm nõus sellega, et komisjon väitis – esmakordselt kostja vastuses –, et raskeveokite valmistajad võivad integreerida teemaksu kogumise mooduli telemaatikaseadmetesse, mille nad paigaldavad oma sõidukitele standardvarustusena ja seega ei osta nad Toll Collecti pardaseadmeid. Selles osas kinnitab ta kõigepealt, et kõik praegu liikvel olevad raskeveokid ja järgneva kahe kuni viie aasta jooksul valmistatavad raskeveokid on varustatud „telemaatikaterminaliga”, mis paigaldatakse teise montaaži käigus, mis tähendab, et kliendid saavad valida tasuta Toll Collecti pardaseadme või tasulise telemaatikaseadme vahel, mis pakub lisateenuseid. Ta märgib seejärel, et tema kogemuse põhjal ei poolda autopargi haldajad raskeveokitele telemaatikaterminali paigaldamist standardvarustusena, kuna nad kasutavad üldjuhul eri marki sõidukeid. Ta väidab samuti, et kui igale sõidukimargile paigaldatakse standardvarustusena eri telemaatikaseadmed, ei saa need sõidukid omavahel ühenduses olla. Lisaks puudub autopargi halduskeskusel varustus, et olla ühenduses eri liiki telemaatikaseadmetega ja juhtide koolitus oleks keerulisem. Ta leiab, et komisjon ei selgita, mil viisil takistab teemaksu kogumise moodulit sisaldav telemaatikaseadmete standardvarustusena paigaldamine ilmtingimata Toll Collecti pardaseadmel saada domineerivaks platvormiks. Isegi kui kliendid eelistaksid standardvarustusena paigaldatud telemaatikaseadmeid, ei ole komisjon tõendanud, et see tendents takistaks Toll Collecti pardaseadmel saada domineerivaks platvormiks.

–       Kohtumenetluses esitatud komisjoni argumentide põhjendamatus

76      Qualcomm vaidleb vastu komisjoni argumendile, et kuna TGG portaali puudutav kohustus on piisav, et säilitada tõhus konkurents kogu asjaomasel turul, siis on muude kohustuste mõju sellel turul vähetähtis. Selles osas täpsustab ta, et kuigi komisjon on vaidlustatud otsuses tõepoolest määratlenud asjaomase turu Saksamaa maanteetranspordi telemaatikasüsteemide turuna, on ta sellegipoolest analüüsinud Toll Collecti mõju sellele turule kahes sellest erinevas jaos (vt vaidlustatud otsuse jaod IV.D.2.1 ja IV.D.2.2). Komisjon on seega märkinud, et asjaomasel turul esineb eri konkurentsiprobleeme, mis tuleb lahendada sobivate kohustustega. Seetõttu keskendus Qualcomm GPS liidest puudutavale kohustusele ja teemaksu kogumise moodulit puudutavale kohustusele, kuna need kohustused on mõeldud selleks, et avada konkurentsile asjaomane turusegment, mis on talle kui telemaatikasüsteemide tarnijale oluline. Ta lisab, et isegi kui oletada, et TGG portaali puudutav kohustus on piisav, et tagada telemaatikateenuste tõhus konkurents, ei ole see piisav konkurentsi säilitamiseks kogu asjaomasel turul, kuna – nagu on märgitud vaidlustatud otsuse põhjenduses 30 – enamus asjaomase turu ettevõtjaid on sarnaselt Qualcommile „komplektpakkujad”.

77      Lisaks vaidlustab Qualcomm komisjoni niisuguse vastuväite põhjendatuse, mille kohaselt võivad telemaatikaseadmeid või integreeritud lahendusi pakkuvad kolmandad isikud konkureerida tasuta antava Toll Collecti pardaseadmega, pakkudes täiendavaid telemaatikateenuseid. Mitte miski vaidlustatud otsuse põhjendustes 71–73 ei viita sellele, et tegemist on kaalutlusega, mis võimaldab komisjonil järeldada, et GPS liidest puudutav kohustus ja teemaksu kogumise moodulit puudutav kohustus on suutelised takistama Toll Collecti pardaseadmel saada domineerivaks telemaatikaplatvormiks. Pealegi on komisjon vaidlustatud otsuse põhjendustes 62 ja 63 väidetavalt kinnitanud, et telemaatikateenustel, mida saab pakkuda praeguse põlvkonna Toll Collecti pardaseadmete abil, on vajalikud telemaatika põhifunktsioonid ja et veoettevõtjad ei osta täiendavaid telemaatikateenuseid, kui sellega kaasnevad lisakulutused. Seega on komisjon ise leidnud, et täiendavate telemaatikateenuste pakkumine ei saa kõrvaldada ebasoodsat olukorda hinna osas.

78      Lisaks on ebaõige arvata, nagu kinnitab komisjon, et on hind, mida kliendid on valmis maksma veel teise telemaatikaterminali eest, et saada täiendavaid teenuseid, mida neil vaja ei ole. Lisaks asjaolule, et komisjon ei esita vähematki tõendit oma argumendi põhjenduseks, eelkõige mitte mingit teavet kõnesoleva hinna kohta, märgib Qualcomm, et komisjon ei ole püüdnud selgitada vastuolu, mis esineb ühelt poolt vaidlustatud otsuse põhjendustes 54 ja 63 toodud järelduse, mille kohaselt veoettevõtjad ei ole nõus midagi maksma telemaatikaseadme eest, kui Toll Collecti pardaseade antakse tasuta, ja teiselt poolt vaidlustatud otsuse põhjenduses 72 esitatud väite vahel, mille kohaselt võimaldab 150–200 euro suurune kokkuhoid seadme kohta telemaatikaseadmeid pakkuvatel kolmandatel isikutel konkureerida Toll Collecti pardaseadmete abil osutatud teenustega. Nimelt, isegi kui komisjoni oletused kulude kokkuhoiu kohta oleks õiged, oleks Toll Collecti pardaseadme ja GPS liidest kasutava telemaatikaseadme hinnavahe ikkagi 800–2300 eurot.

79      Lõpetuseks leiab Qualcomm, et 2002. aasta Frost & Sullivan, European Commercial Vehicle Telematics Marketsi aruandes (edaspidi „Frost & Sullivani aruanne”) nimetatud turu-uuring, millele komisjon tugineb, näitab, et praegu on vähesed kliendid huvitatud teenustest, mis on Toll Collecti pardaseadme vahendusel pakutavate teenustega võrreldes täiendavad, ja et see olukord lähitulevikus tõenäoliselt ei muutu. Nimelt eristab see turu-uuring „lihtsaid” telemaatikasüsteeme, „vahepealseid” telemaatikasüsteeme ja „arenenud” telemaatikasüsteeme. Selle uuringu kohaselt tuleks asjaomane pardaseade määratleda „vahepealse” telemaatikasüsteemina eelkõige selle sõnumivahetusvõime tõttu. Samas uuringus on ka märgitud, et aastal 2001 olid turuosad järgmised: 90% kuulus lihtsatele telemaatikasüsteemidele, 9% vahepealsetele telemaatikasüsteemidele ja 1% arenenud telemaatikasüsteemidele. Muu hulgas on nimetatud uuringus märgitud, et aastal 2009 peaksid turuosad olema järgmised: 78% kuulub lihtsatele telemaatikasüsteemidele, 12% vahepealsetele telemaatikasüsteemidele ja 10% arenenud telemaatikasüsteemidele. Qualcomm rõhutab, et see prognoos eeldab ausat konkurentsi ilma eri süsteemide osas hindasid moonutamata ja mitte olukorda, kus nagu kõnesoleval juhul võivad veoettevõtjad saada tasuta Toll Collecti pardaseadmeid, st lihtsa või isegi vahepealse telemaatikasüsteemi, samas kui nad peaksid maksma, kui nad soovivad saada arenenud telemaatikasüsteemi. Igal juhul viitavad komisjoni esitatud tõendid sellele, et maanteetranspordi telemaatikasüsteemide Saksa turg oli arenenud telemaatikasüsteemide osas väga piiratud. Qualcomm ei ole pealegi nõus nimetatud turu-uuringu komisjonipoolse tõlgendusega. Ta leiab, et isegi kui nimetatud uuringut tõlgendada komisjoni poolt pakutud viisil, ei ole tõendatud, et Toll Collecti pardaseade ei oleks domineeriv platvorm, kuna lihtsatele telemaatikasüsteemidele kuulub koguste poolest 78% ja väärtuste poolest 45% turust. Lisaks leiab ta, et Toll Collecti pardaseade on vahepealne telemaatikasüsteem ja et aastal 2009 on Frost & Sullivani aruandes toodud uuringu prognooside kohaselt lihtsate telemaatikasüsteemide ja vahepealsete telemaatikasüsteemide turuosad kokku koguste poolest 90% ja väärtuste poolest 68%. Lisaks on nende arvude puhul tegemist vaid 2009. aasta projektsioonidega. Vastavalt Frost & Sullivani aruandele peaks aastal 2004 ehk vaidlustatud otsuse seisukohalt asjassepuutuval aastal lihtsate telemaatikasüsteemide turuosa olema aastal 2009 koguste poolest 94% ja väärtuste poolest 82%.

b)     Komisjoni ja Saksamaa Liitvabariigi argumendid

80      Komisjon, keda toetab Saksamaa Liitvabariik, leiab esiteks, et Qualcommi esimene väide põhineb vaidlustatud otsuse fundamentaalsel mittemõistmisel, kuivõrd see otsus ei määratle telemaatikaseadmete turgu ja telemaatikateenuste turgu, vaid üksnes riistvara, tarkvara ja teenuseid hõlmavat maanteetranspordi telemaatikasüsteemide turgu.

81      Lisaks leiab komisjon, et Qualcommi argumendid on olemuselt ebapiisavad, et seada kahtluse alla tema üldanalüüsi mõju kohta, mida avaldavad kõik kohustused maanteetranspordi telemaatikasüsteemide Saksa turule. Nimelt, isegi kui oletada, et GPS liidest puudutav kohustus ja teemaksu kogumise moodulit puudutav kohustus ei ole piisavad, et lahendada vaidlustatud otsuses tuvastatud konkurentsiprobleem, ei ole Qualcomm tõendanud, et maanteetranspordi telemaatikasüsteemide vaheline konkurents oleks täielikult välistatud, ning ta ei öelnud midagi selle kohta, et telemaatikaportaali puudutav kohustus koos kvalitatiivse moratooriumiga takistaks DaimlerChrysleril domineerida kogu maanteetranspordi telemaatikasüsteemide Saksa turul, tagades sellele platvormile mittediskrimineeriva juurdepääsu.

82      Selles kontekstis kinnitab komisjon, et tema jaoks on ühinemismääruse alusel oluline takistada turgu valitseva seisundi tekkimist, mitte seda piirata. Komisjoni leiab, et kui käesoleval juhul GPS liidest puudutav kohustus ja teemaksu kogumise moodulit puudutav kohustus piiravad Toll Collecti platvormi domineerimist, siis kõik kohustused koos takistavad Toll Collecti platvormi kaudu DaimlerChrysleri turgu valitseva seisundi tekkimist maanteetranspordi telemaatikasüsteemide Saksa turul.

83      Teise võimalusena vaidleb komisjon, keda toetab Saksamaa Liitvabariik, vastu Qualcommi argumentidele GPS liidest puudutava kohustuse ja teemaksu kogumise moodulit puudutava kohustuse kohta.

84      GPS liidest puudutava kohustuse osas leiab komisjon, et ta võis Qualcommi ja teiste koondumise osaliste konkurentide poolt liidese soojast vastuvõtust haldusmenetluse käigus järeldada, et see liides võimaldab neil ettevõtjatel kulusid oluliselt kokku hoida. Pealegi annab haldusmenetluse käigus kogutud teave tunnistust sellest, et tänu sellele kohustusele oli ettevõtjate võimalik kokkuhoid, mida ei saa arvutada üksnes GPS mooduli ostuhinna alusel, vaid see hõlmab muid kulusid, ettevaatliku hinnangu kohaselt vahemikus 150–200 eurot seadme kohta. Viimaks leiab komisjon, et GPS liidest puudutava kohustusega antud eelis võimaldab telemaatikasüsteeme pakkuvatel kolmandatel isikutel vaatamata eraldiseisva seadme paigaldamisele paremini konkureerida Toll Collecti pardaseadme abil pakutavate telemaatikateenustega, kuna neil on võimalik pakkuda täiuslikumaid ja mitmekülgsemaid teenuseid. Täiuslikumate ja mitmekülgsemate teenuste pakkumise tulevikuturu olemasolu kinnitab Frost & Sullivani aruanne, sõltumata sellest, kas Toll Collecti pardaseadmed määratleda vahepealseteks telemaatikasüsteemideks või arenenud telemaatikasüsteemideks.

85      Teemaksu kogumise moodulit puudutava kohustuse osas kinnitab komisjon, keda toetab Saksamaa Liitvabariik, et selle kohustusega saab takistada seda, et Toll Collecti tasuta antavast pardaseadmest saab domineeriv platvorm. Komisjoni sõnul kinnitab Frost & Sullivani aruanne, et niisuguseid telemaatikaseadmeid, mida võib kasutada teemaksu kogumisel, arendavad ja toodavad põhiliselt raskeveokite valmistajad ja nende tarnijad. Teemaksu kogumise moodulit sisaldavad telemaatikaseadmed annavad raskeveokite valmistajatele ja nende tarnijatele eelise pakkuda mitmeid oluliselt ulatuslikumaid funktsioone ja teenuseid kui Toll Collecti poolt teise montaaži käigus paigaldatud süsteemid. Lisaks annavad need raskeveokite valmistajatele ja nende tarnijatele eelise integreerida telemaatikaseade sõidukite elektroonilisse moodulsisseseadesse.

2.     Esimese Astme Kohtu hinnang

a)     Sissejuhatus

86      Esimeses väites esitatud Qualcommi etteheidete hindamiseks tuleb kõigepealt ühelt poolt meenutada komisjoni kontrolli ulatust koondumisega seoses tehtud otsuste valdkonnas, eelkõige otsuste tegemisel pärast kohustuste võtmist, ning teiselt poolt komisjoni hinnangut koondumisele ja kohustustele vaidlustatud otsuses. Seejärel analüüsitakse etteheiteid, mis puudutavad kohustuste hindamist. Viimaseks hinnatakse etteheiteid, mis on seotud teemaksu kogumise moodulit ja GPS liidest puudutavate kohustuste väidetava ebasobivusega.

b)     Põhimõttelised seisukohad

87      Ühinemismääruse artikli 8 lõige 2 sätestab, et komisjon teeb otsuse, mis kuulutab koondumise ühisturuga kokkusobivaks, kui ta leiab, et pärast asjaomaste ettevõtjate võimalikku ümberkujundamist vastab teatatud koondumine nimetatud määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud kriteeriumile, see tähendab, et koondumine ei tekita ega tugevda turgu valitsevat seisundit, mille tulemusel tõhus konkurents oleks ühisturus või selle olulises osas märkimisväärselt takistatud.

88      Niisuguse koondumiste kontrolli puhul on seega vaja prognoosi, mis koosneb uuringust, kuidas koondumine võib muuta antud turul konkurentsiolukorda kujundavaid tegureid, et kontrollida, kas selle tagajärjeks oleks tõhusa konkurentsi märkimisväärne takistamine. See prognoos eeldab erinevate põhjuse ja tagajärje ahelate ettekujutamist, et arvesse võtta need, mille tõenäosus on kõige suurem (vt selle kohta Euroopa Kohtu 15. veebruari 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑12/03 P: komisjon vs. Tetra Laval, EKL 2005, lk I‑987, punkt 43).

89      Seega on ühinemismääruse artikli 8 lõike 2 alusel otsustatud, et komisjonil on õigus tunnistada kohustusi hõlmav koondumine ühisturuga kokkusobivaks vaid siis, kui need kohustused võimaldavad tal järeldada, et koondumine ei tekita või tugevda turgu valitsevat seisundit, mille tulemusel tõhus konkurents oleks ühisturus või selle olulises osas märkimisväärselt takistatud (Esimese Astme Kohtu 25. märtsi 1999. aasta otsus kohtuasjas: T‑102/96: Gencor vs. komisjon, EKL 1999, lk II‑753, punkt 318, ja 23. veebruari 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑282/02: Cementbouw Handel & Industrie vs. komisjon, EKL 2006, lk II‑319, punkt 294; vt selle kohta ka Esimese Astme Kohtu 21. septembri 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑87/05: EDP vs. komisjon, EKL 2005, lk II‑3745, punkt 63). Seega, komisjoni ülesanne on otsuses, millega tunnistatakse koondumine ühisturuga kokkusobivaks, piisava tõenäosusega tõendada, et koondumise poolte pakutud kohustustega muudetud koondumine ei tekita või tugevda turgu valitsevat seisundit, mille tulemusel tõhus konkurents oleks ühisturus või selle olulises osas märkimisväärselt takistatud. Komisjonil lasuv tõendamiskoormis ei piira siiski tema kaalutlusõigust osas, mis puudutab keerulisi majanduslikke hinnanguid (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus EDP vs. komisjon, punkt 63 ja seal viidatud kohtupraktika).

90      Järelikult peab huvitatud kolmas isik, kelle hagi puudutab niisuguse otsuse tühistamist, millega kohustustega seotud koondumine tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks, tõendama, et komisjon on neid kohustusi vääralt hinnanud nii, et koondumise kokkusobivus ühisturuga on kaheldav.

91      Lisaks tuleb märkida, et ühenduste kohus teostab a priori täielikku kohtulikku kontrolli koondumise eeskirjade kohaldamise üle. Siiski on otsustatud, et ühinemismääruse sisuliste eeskirjadega ja eelkõige selle artikliga 2 on komisjonile antud teatav kaalutlusruum, eriti majanduslike hinnangute osas. Järelikult, kui ühenduste kohus teostab kontrolli selle kaalutlusõiguse üle, mis koondumise reeglite määratlemisel omab olemuslikku tähtsust, tuleb arvestada kaalutlusruumi, mis koondumist reguleerivate majandusliku sisuga õigusnormidega on antud (Euroopa Kohtu 31. märtsi 1998. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑68/94 ja C‑30/95: Prantsusmaa jt vs. komisjon, nn Kali & Salzi kohtuotsus, EKL 1998, lk I‑1375, punktid 223 ja 224, ning eespool punktis 88 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Tetra Laval, punkt 38; Esimese Astme Kohtu 14. detsembri 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑210/01: General Electric vs. komisjon, EKL 2005, lk II‑5575, punkt 60).

92      Kuigi ühenduste kohus tunnustab komisjoni kaalutlusruumi eelkõige majanduslikes küsimustes, ei tähenda see, et kohus peab hoiduma kontrollimast, kuidas komisjon majandusliku iseloomuga andmeid on tõlgendanud. Ühenduste kohus peab muu hulgas kontrollima esitatud tõendite tegelikkusele vastavust, usaldatavust ja sidusust, samuti kontrollima, kas kogutud tõendid sisaldavad kogu asjakohast teavet, mida keerulise olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta, ja kas kõnealused tõendid võivad toetada järeldusi, mis nende pinnalt on tehtud (eespool punktis 88 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Tetra Laval, punkt 39).

93      Käesolevas kohtuasjas tuleb hinnata poolte esitatud argumente just nendest koondumise valdkonna tõendamisnõudeid ja tõendamiskoormist reguleerivatest põhimõtetest ja ka selles valdkonnas ühenduste kohtu teostatava kontrolli ulatusest lähtudes.

c)     Koondumise ja kohustuste komisjonipoolne analüüs

94      Vaidlustatud otsuse põhjenduses 19 jj on täpsustatud, et koondumise osalised asutasid Toll Collecti pärast hankelepingu sõlmimist selleks, et koguda Saksamaa Liitvabariigi nimel Saksamaa kiirteid kasutavate raskeveokite makstavat teemaksu. Selles staatuses ei konkureeri Toll Collect teiste eraõiguslike teenuseosutajatega.

95      Samas on teemaksude kogumiseks mõeldud Toll Collecti pardaseade suuteline telemaatikateenusteks mõeldud andmeid sisestama ja edastama. Toll Collecti pardaseadmete niisugune kasutamine ei olnud Saksamaa kiirteid kasutavate raskeveokite makstava teemaksu kogumise süsteemi käsitleva hankemenetluse ese, kuid Toll Collectiga selle menetluse tulemusel sõlmitud süsteemi haldamise leping näeb ette, et Toll Collect võib pakkuda muid telemaatikateenuseid pärast vastava loa saamist Saksamaa Liitvabariigilt. Koondumise osalised on teada andnud soovist kasutada seda võimalust telemaatikateenuste pakkumiseks Toll Collecti pardaseadme vahendusel. Komisjon leidis seega, et kuna telemaatikateenuste pakkumine Toll Collecti pardaseadme vahendusel teenib üldiste huvide eesmärki – vähendada kommunikatsioonivõrgu kitsaskohti –, siis ei seisa Saksamaa Liitvabariik vastu niisuguste teenuste pakkumisele Toll Collecti pardaseadme vahendusel, ja järelikult avaldaks koondumine negatiivset mõju maanteetranspordi telemaatikasüsteemide arendamise, tootmise ja turustamise valdkonnas (vaidlustatud otsuse põhjendused 20–22 ja 47–49).

96      Need maanteetranspordi telemaatikasüsteemid, mille komisjon määratles asjaomaste toodete turuna, hõlmavad riistvara, tarkvara ning veo- ja logistikaettevõtjatele mõelduid teenuseid. Klientide seisukohalt, kelleks on veoettevõtjad, hõlmab see turg ühtaegu „komplektpakkujaid”, st tarkvara, riistvara ja telemaatikateenuste pakkujaid, „riistvara pakkujaid”, st üksnes sellega seotud lõppseadmeid, tarkvara ja riistvara tootvaid pakkujaid, ning „teenuste pakkujaid”, st üksnes maanteetranspordi telemaatikateenuseid pakkuvaid ettevõtjaid (vaidlustatud otsuse põhjendused 23–32).

97      Olles määratlenud asjaomase geograafilise turu turuna, mis hõlmab Saksamaa territooriumi, hindas komisjon koondumist konkurentsiõigusest lähtudes koondumise osaliste kohustuste puudumisel (vaidlustatud otsuse põhjendused 33–36).

98      Kõigepealt tuvastas komisjon, et koondumine ühendas esiteks suurima Saksa raskeveokite valmistaja DaimlerChrysleri, kes oma avalduste kohaselt on lisaks üks põhilistest liikuvusega seotud teenuste ja telemaatikateenuste osutajatest, ning teiseks Deutsche Telekomi, kes on Saksamaal üks põhilistest mobiiltelefoniteenuste osutajatest. Komisjon leidis, et neil kahel ettevõtjal on maanteetranspordi telemaatikateenuste osutamiseks väga hea positsioon (vaidlustatud otsuse põhjendused 39 ja 40).

99      Seejärel meenutas komisjon esiteks, et DaimlerChrysler on kinnitanud oma kavatsust pakkuda maanteetranspordi telemaatikateenuseid Toll Collecti pardaseadme vahendusel ja teiseks, et kindel on see, et Saksamaa Liitvabariik annab süsteemi haldamise lepingu alusel vajaliku loa niisuguste maanteetranspordi telemaatikateenuste osutamiseks (vaidlustatud otsuse põhjendused 43–50).

100    Kuna Toll Collecti pardaseade antakse tasuta ja sellel on veoettevõtjate jaoks praktiline huvi, siis leiab komisjon, et see seade paigaldatakse suuremale osale Saksamaa kiirteid regulaarselt kasutavatele raskeveokitele. Asjaolu tõttu, et need seadmed, mis on suutelised osutama telemaatikateenuseid, antakse teemaksu maksjaile tasuta, kasutaks suurem osa Toll Collecti pardaseadmega varustatud raskeveokeid seda ka maanteetranspordi telemaatikateenusteks. Seevastu ei pea komisjon veoettevõtjate seisukohast majanduslikult mõistlikuks paigaldada omal kulul teine pardaseade konkureerivate tarnijate pakutavate maanteetranspordi telemaatikateenuste kasutamiseks. Komisjoni sõnul on see seletatav väikese kasumimarginaaliga, millega veoettevõtjad Saksamaal ja Euroopas tegutsevad (vaidlustatud otsuse põhjendused 51–54).

101    Seetõttu leiab komisjon, et Toll Collecti pardaseadmed hõlmavad Saksamaal peaaegu kogu veoautoparki ja moodustavad seega domineeriva platvormi maanteetranspordi telemaatikasüsteemide Saksa turul (vaidlustatud otsuse põhjendus 56).

102    Selle domineeriva platvormi tekkimine toob komisjoni sõnul kaasa juurdepääsu takistamise veo- ja logistikaettevõtjatele mõeldud maanteetranspordi telemaatikasüsteemide Saksa turule. Täpsemalt muutuvad maanteetranspordi telemaatikateenuste pakkujad sõltuvaks Toll Collecti pardaseadme kasutamisest maanteetranspordi teenuste jaoks domineeriva platvormi tekkimise tõttu. Toll Collecti pardaseadmed kui kaitstud ja suletud süsteem võimaldavad DaimlerChrysleril Toll Collecti vahendusel kontrollida juurdepääsu Saksa maanteetranspordi telemaatikasüsteemide tulevasele turule (vaidlustatud otsuse põhjendused 57–59). Lisaks põhjustab Toll Collecti platvorm praegu turul tegutsevate telemaatikateenuste osutajate kõrvaldamise. Kuna nendel pardaseadmetel on põhifunktsioonid, mis on ka hetkel turul pakutavatel maanteetranspordi telemaatikasüsteemidel, ja kuna need pardaseadmed antakse tasuta, siis leiab komisjon, et veoettevõtjad, kelle veoautod on juba varustatud Toll Collecti pardaseadmega, ei ostaks enam „teist telemaatikaterminali täiendavate maanteetranspordi telemaatikateenuste kasutamiseks, mis on võrreldes [asjaomase] pardaseadmega täiuslikumad ja mida pakuvad konkureerivate süsteemide pakkujad”. Seega tegi teadaanne, et Toll Collecti arendatud telemaatikalahendust pakutakse tasuta, teiste turul osalevate maanteetranspordi telemaatikasüsteemide pakkujate jaoks väga raskeks uute klientide leidmise ja see ähvardab nende majanduslikku jätkusuutlikkust. Pardaseadmete Toll Collecti poolt arendatav teine põlvkond tugevdab seda turult kõrvaldamist, arvestades nende sõidukile paigaldatavate seadmete uusi funktsioone (vaidlustatud otsuse põhjendused 60–65).

103    Seetõttu leiab komisjon, et kohustuste puudumisel kaasneks teatatud koondumisega DaimlerChrysleri turgu valitseva seisundi tekkimine ühisettevõtte Toll Collecti vahendusel veo- ja logistikaettevõtjatele mõeldud maanteetranspordi telemaatikasüsteemide Saksa turul, mille tulemusel takistataks tõhusat konkurents ühisturul märkimisväärselt (vaidlustatud otsuse põhjendus 66).

104    Samas leidis komisjon, et koondumise osaliste pakutud kohustused on piisavad, et kõrvaldada komisjoni esitatud vastuväited (vaidlustatud otsuse põhjendus 69).

105    Täpsemalt, mis puudutab teemaksu kogumise moodulit puudutavat kohustust, siis märkis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 70, et poolte võetud kohustus arendada teemaksu kogumise moodul kolmandate isikute seadmete jaoks, aidata nende seadmete kohandamist teemaksu moodulitele ja anda vajalik luba seadmete kasutamiseks, võimaldab kolmandatel isikutel toota oma teemaksufunktsiooniga varustatud telemaatikaseadmed. Komisjon täpsustab, et Saksamaa föderaalne transpordi, ehitus- ja elamuministeerium kinnitas talle, et teemaksu kogumise moodulit sisaldavaid telemaatikaseadmeid pakkuvaid kolmandaid isikuid ei kohelda kulude osas raskeveokite teemaksusüsteemi haldajast erinevalt.

106    Vaidlustatud otsuse põhjenduses 71 on komisjon leidnud, et põhiliselt „arendavad ja toodavad teemaksumooduliga kolmandate isikute telemaatikaseadmeid raskeveokite valmistajad ja nende tarnijad”. Seda asjaolu ja turuoperaatorite konsultatsiooni tulemusi arvestades leiab komisjon, et tuleb „arvestada sellega, et see kolmandatele isikutele antud võimalus integreerida teemaksumoodul nende endi seadmetesse takistab oluliselt Toll Collectil saada Saksamaal domineerivaks platvormiks ning veo- ja logistikaettevõtjatele mõeldud telemaatikasüsteemide turu valvuriks”.

107    GPS liidest puudutava kohustuse osas leiab komisjon, et võimalus kasutada Toll Collecti pardaseadme GPS funktsiooni võimaldab tema turu-uuringu kohaselt telemaatikaseadmeid pakkuvatel kolmandatel isikutel säästa umbes 150–200 eurot seadme kohta ja võimaldab neil konkureerida Toll Collecti pardaseadme abil pakutavate telemaatikateenustega, hoolimata vajadusest paigaldada sõidukile uus terminal (vaidlustatud otsuse põhjendus 72).

108    TGG portaali puudutava kohustuse osas on komisjon arvamusel, et see võimaldab telemaatikateenuseid pakkuvatel kolmandatel isikutel saada ilma diskrimineerimiseta juurdepääs Toll Collecti pardaseadmete põhifunktsioonidele ja algandmetele keskse telemaatikaportaali abil, mida hallatakse koondumise pooltest neutraalselt ja sõltumatult (vaidlustatud otsuse põhjendused 73 ja 74).

109    Lõpetuseks rõhutas komisjon kvalitatiivse moratooriumi tähtsust, mis takistab Toll Collecti platvormil saada domineerivaks platvormiks maanteetranspordi telemaatikasüsteemide Saksa turul niikaua, kuni GPS liidest puudutav kohustus ja teemaksu kogumise moodulit puudutav kohustus ei ole täidetud (vaidlustatud otsuse põhjendus 76).

110    Neist asjaoludest lähtudes leidis komisjon, et kohustused tervikuna võimaldavad tagada maanteetranspordi telemaatikasüsteemide turu avatuse säilitamise Saksamaal ning ka poolte ja kolmandate ettevõtjate jaoks sarnaste konkurentsitingimuste säilitamise. Seega, kui pooled täidavad kohustusi, leiab komisjon, et teatatud koondumine ei too endaga kaasa DaimlerChrysleri turgu valitseva seisundi tekkimist Toll Collecti abil maanteetranspordi telemaatikasüsteemide Saksa turul (vaidlustatud otsuse põhjendus 77).

d)     Kohustuste hindamise kriteeriumid

111    Sisuliselt heidab Qualcomm komisjonile ette seda, et ta on hinnanud kohustusi väärate kriteeriumide alusel, kui ta märgib, et GPS liidest puudutav kohustus ja teemaksu kogumise moodulit puudutav kohustus ainult piiravad Toll Collecti platvormi domineerimist.

112    Sellega seoses meenutab Esimese Astme Kohus, et vastavalt ühinemismäärusele ei pea komisjon hindama, kas kohustused võimaldavad piirata koondumise konkurentsimõju, vaid hoolikalt hindama seda, kas kohustused võimaldavad vältida niisuguse turgu valitseva seisundi tekkimist või tugevdamist, mille tagajärjel on tõhus konkurents ühisturul või selle olulises osas märkimisväärselt takistatud (vt eespool punkt 89).

113    Siiski tuleb kõnesoleval juhul märkida, et asjaolu, et komisjon leidis, et GPS liidest puudutav kohustus „piira[ks] veelgi enam turgu valitsevat seisundit, mis Toll Collectil oleks telemaatikaplatvormina” ja et teemaksu kogumise moodulit puudutav kohustus „takista[ks] oluliselt Toll Collectil saada Saksamaal domineerivaks platvormiks ning veo- ja logistikaettevõtjatele mõeldud telemaatikasüsteemide turu valvuriks” (vaidlustatud otsuse põhjendused 72 ja 71), ei võimalda asuda seisukohale, et komisjon on hinnanud koondumist väära kriteeriumi alusel.

114    Nimelt, vastupidi sellele, mida näib tahtvat väita Qualcomm, ei ole koondumisele komisjoni esitatud konkurentsi alaste tingimuste eesmärk tunnistada ühisturuga kokkusobimatuks Toll Collecti pardaseadmetest kui sellistest moodustatud platvormi (edaspidi „Toll Collecti platvorm”) võimalik turgu valitsev seisund, vaid need viitavad asjaolule, et DaimlerChrysler võib Toll Collecti pardaseadmete abil omandada turgu valitseva seisundi maanteetranspordi telemaatikasüsteemide Saksa turul (vaidlustatud otsuse põhjendused 38 ja 66).

115    Koondumise osaliste niisuguste kohustuste, mida komisjon pidas piisavaks, et kõrvaldada tema poolt esitatud vastuväited, eesmärk on vältida DaimlerChrysleri turgu valitsevat seisundit asjaomasel turul, esiteks piirates Toll Collecti platvormi turgu valitsevat seisundit GPS liidest puudutava kohustuse ja teemaksu kogumise moodulit puudutava kohustuse kaudu, teiseks tagades TGG portaali puudutava kohustuse kaudu avatud juurdepääsu Toll Collecti platvormile, et osutada maanteetranspordi telemaatikateenuseid, ja kolmandaks seades Toll Collecti pardaseadmete abil maanteetranspordi telemaatikateenuste osutamise tingimuseks kvalitatiivse moratooriumi järgimise (vaidlustatud otsuse põhjendused 70–76).

116    Just neid kohustusi koos hinnates jõudis komisjon järeldusele, et nende täitmise korral koondumise osaliste poolt ei teki DaimlerChrysleril turgu valitsevat seisundit Toll Collecti kaudu maanteetranspordi telemaatikasüsteemide Saksa turul (vaidlustatud otsuse põhjendus 77).

117    Selles kontekstis tuleb esiteks meenutada, et Toll Collecti ülesanne on vaid luua Saksamaa Liitvabariigi nimel Saksa kiirteid kasutavate raskeveokite makstavate teemaksude kogumise süsteem ja seda hallata ning seega ei tegutse ta asjaomasel turul (vaidlustatud otsuse põhjendused 7 ja 19), ja teiseks, et Toll Collecti pardaseadmete tasuta andmine (vaidlustatud otsuse põhjendus 17) oli Saksamaa Liitvabariigi esitatud nõue, et Toll Collect saaks hallata kiirteemaksusüsteemi. Sellest järeldub, et Toll Collecti loomine ja asjaomaste pardaseadmete tasuta andmine ei saanud iseenesest olla komisjoni hinnangu esemeks ühinemismäärusega reguleeritud menetluse kontekstis.

118    Eeltoodust lähtudes tuleb tagasi lükata Qualcommi etteheide, et komisjon on hinnanud kohustusi väära kriteeriumi alusel.

e)     Teemaksu kogumise moodulit puudutav kohustus ja GPS liidest puudutav kohustus

 Sissejuhatus

119    Kõigepealt tuleb meenutada, et komisjoni poolt pärast koondumisest teatamist tuvastatud konkurentsiprobleem seisneb DaimlerChrysleri turgu valitseva seisundi tekkimises Toll Collecti kaudu maanteetranspordi telemaatikasüsteemide Saksa turul, mis hõlmab nii maanteetranspordi telemaatikateenuste osutamist kui ka niisuguste teenuste osutamist võimaldavate seadmete pakkumist.

120    Koondumise osaliste kohustused puudutavad nii maanteetranspordi telemaatikateenuste osutamist kui ka niisuguste seadmete pakkumist, mille abil maanteetranspordi telemaatikateenuseid saab pakkuda. Seega, TGG portaali puudutav kohustus, mis tagab mittediskrimineeriva juurdepääsu telemaatikateenuste osutajatele Toll Collecti pardaseadmete põhifunktsioonidele ja algandmetele, käsitleb vaid maanteetranspordi telemaatikateenuste pakkumist. GPS liidest puudutav kohustus ja teemaksu kogumise moodulit puudutav kohustus käsitlevad omalt poolt niisuguste teenuste osutamist võimaldavate seadmete pakkumist.

121    Qualcommi etteheited puudutavad üksnes kohustusi, mis on seotud maanteetranspordi telemaatikateenuste osutamist võimaldavate seadmete pakkumisega. Nimelt ei vaidlusta Qualcomm TGG portaali puudutava kohustuse hinnangut.

122    Lõpetuseks tuleb rõhutada, et neid kohustusi üldiselt arvesse võttes leidis komisjon, et need võimaldavad säilitada maanteetranspordi telemaatikasüsteemide turu avatuna ja ära hoida DaimlerChrysleri turgu valitseva seisundi tekkimist ühisettevõtte kaudu maanteetranspordi telemaatikasüsteemide Saksa turul (vaidlustatud otsuse põhjendus 77).

 Teemaksu kogumise moodulit puudutav kohustus

–       Sissejuhatus

123    Mis puutub Qualcommi poolt teemaksu kogumise moodulit puudutava kohustuse osas esitatud etteheidetesse, siis nähtub vaidlustatud otsuse põhjendustest 70 ja 71, mida on korratud eespool punktides 105 ja 106, et see kohustus tagab esmapilgul maanteetranspordi telemaatikasüsteeme pakkuvatele kolmandatele isikutele, sealhulgas raskeveokite valmistajatele võimaluse luua ja turule tuua pardaseade, mida on sarnaselt Toll Collecti seadmega võimalik kasutada teemaksu kogumiseks. Selle kohustusega välditakse seda, et veoettevõtjad, kes soovivad kasutada muid maanteetranspordi telemaatikateenuseid kui need, mida pakutakse Toll Collecti pardaseadmete kaudu, peaksid paigaldama veel teise seadme.

124    Siiski leiab Qualcomm, et see kohustus ei võimalda telemaatikasüsteeme pakkuvatel kolmandatel isikutel konkureerida Toll Collecti pardaseadmega, kuna esiteks ei kõrvalda see tasuta antava Toll Collecti pardaseadme hinnaeelist ning teiseks põhjustaks kolmandate isikute endi teemaksu kogumise funktsiooniga pardaseadme loomine neile lisakulusid. Lisaks seab Qualcomm kahtluse alla komisjoni väite, et veoautode valmistajad arendavad teemaksu kogumise funktsioonidega telemaatikaterminale.

–       Eelis, mis tuleneb sellest, et Toll Collecti pardaseade antakse tasuta

125    Vaidlust ei ole selles, et Toll Collecti pardaseadmed antakse veoettevõtjatele tagatise esitamisel tasuta. See tasuta andmine on Saksamaa Liitvabariigi poolt Toll Collectile kehtestatud nõue pärast seda, kui Saksamaa Liitvabariik sõlmis asjaomase hankelepingu koondumise osalistega.

126    Samuti on kindel, et kvalitatiivse moratooriumi kohaselt tohib Toll Collecti pardaseadmeid kasutada maanteetranspordi telemaatikateenuste osutamiseks vaid Saksamaa Liitvabariigilt sellekohase loa saamise hetkest. See luba antakse ainult siis, kui koondumise osalised täidavad kõik kohustused, sealhulgas teemaksu kogumise moodulit puudutava kohustuse.

127    Vaidlustatud otsuse vastuvõtmisele eelnenud haldusmenetluse käigus märkis Saksamaa Liitvabariik komisjonile saadetud kirjas, et temapoolne rahaline abi koondumise osalistele ei ületaks teemaksu kogumise rakendamiseks vajalikke kulusid. Saksamaa Liitvabariik kinnitas seda seisukohta menetlusse astuja seisukohtades ning kohtuistungil.

128    Lisaks, mis puudutab Toll Collecti pardaseadme kulusid, siis võttis Saksamaa Liitvabariik kohustuse mitte kohelda erinevalt teemaksu kogumise mooduliga varustatud telemaatikaseadmeid pakkuvaid ja raskeveokitele mõeldud teemaksusüsteemi haldavaid kolmandaid isikuid (vaidlustatud otsuse põhjendus 70). Seda kohustust kinnitab Saksamaa Liitvabariigi poolt komisjonile saadetud 2. aprilli 2003. aasta kiri. Lisaks kinnitas seda Saksamaa Liitvabariik kohtuistungil.

129    Toll Collecti pardaseadmete tasuta andmine ei too seega endaga kaasa mingil viisil konkurentsieelist DaimlerChrysleri jaoks Toll Collecti tegevuskulusid arvestades. Saksamaa Liitvabariigi kohustuse – kompenseerida ilma diskrimineerimiseta asjaomaste pardaseadmete valmistajate ja oma maanteetranspordi telemaatikasüsteeme, mida võidakse kasutada teemaksu kogumiseks, pakkuvate kolmandate isikute kulusid, mis neil tekivad oma vastavate seadmete abil teemaksu kogumisel – tulemuseks on see, et Toll Collecti või DaimlerChrysleri jaoks ei teki võrreldes nende kolmandate isikutega mingit konkurentsieelist. Koondumise osaliste, kes tegid Toll Collectile ülesandeks arendada asjaomane pardaseade, ja kolmandate isikute vahel, kes töötavad teemaksu kogumise moodulit puudutava kohustuse tulemusel välja muid pardaseadmeid, võrdne kohtlemine on seega tagatud osas, mis puudutab nende pardaseadmete kulude rahastamist Saksamaa Liitvabariigi poolt.

130    Seega võis komisjon põhjendatult asuda seisukohale, et see kohustus vastas vaidlustatud otsuses tuvastatud ebasoodsale konkurentsiolukorrale, mille kohaselt ei ole veoettevõtjad valmis maksma teise sõidukile paigaldatava seadme eest. Nimelt, teemaksu kogumise moodulit puudutava kohustuse kohaselt võivad kolmandad valmistajad pakkuda teemaksu kogumise moodulit sisaldavaid telemaatikasüsteeme, saades sama rahalist toetust kui see, mida Toll Collect saab pardaseadmete tasuta tarnimise puhul.

131    Lõpetuseks tuleb täiendavalt rõhutada, et isegi kui vaidlustatud otsuses ei viita komisjon teemaksu kogumise moodulit puudutava kohustuse hindamisel sõnaselgelt Toll Collecti pardaseadme abil pakutavate maanteetranspordi telemaatikateenuste ja kolmandate isikute seadmete abil pakutavate telemaatikateenuste vahelisele kvaliteedierinevusele, siis nähtub vaidlustatud otsusest tervikuna, et see kvaliteedierinevus on koondumise konkurentsimõju hindamisel asjakohane.

132    Nimelt viitab komisjon koondumise konkurentsimõju hindamisel kohustuste puudumise korral sellele kvaliteedierinevusele (vaidlustatud otsuse põhjendused 62–65). Niisiis märkis komisjon, et Toll Collecti pardaseadme vahendusel juurdepääsetavad maanteetranspordi telemaatikateenused ei hõlma kõiki juba turul esindatud telemaatikaterminali abil pakutavaid teenuseid, vaid et neil „on kesksed funktsioonid, mis on ka osa praegu turul pakutavatest süsteemidest”. Pealegi täpsustas ta, et võttes arvesse Toll Collecti pardaseadmete tasuta üleandmist, „tuli arvestada sellega, et veoettevõtjad, kelle raskeveokid on juba varustatud [Toll Collecti] pardaseadmega, ei ostaks enam teist telemaatikaterminali täiendavate maanteetranspordi telemaatikateenuste kasutamiseks, mis on võrreldes [asjaomase] pardaseadmega täiuslikumad ja mida pakuvad konkureerivad süsteemide pakkujad”.

133    See kvaliteedierinevus kinnitab aga komisjoni teemaksu kogumise moodulit puudutavat kohustust käsitleva analüüsi põhjendatust.

134    Nimelt on Frost & Sullivani aruandes, millele komisjon oma argumentatsiooni põhjendamiseks viitas, märgitud, et Euroopas oli koondumise hindamise hetkel nõudlus niisuguste süsteemide järele, mis võimaldavad pakkuda täiuslikumaid maanteetranspordi telemaatikateenuseid ja see aruanne kinnitab selle nõudluse suurenemist järgnevatel aastatel.

135    Järelikult võis komisjon põhjendatult asuda seisukohale, et koondumise hindamise hetkel oli Euroopas nõudlus niisuguste süsteemide järele, mis võimaldavad pakkuda täiuslikumaid maanteetranspordi telemaatikateenuseid ja et see nõudlus pidi järgnevatel aastatel suurenema. Pealegi on kindel, et Toll Collecti pardaseadet oli esialgu võimalik kasutada üksnes algelisteks telemaatikateenusteks (vaidlustatud otsuse põhjendus 62). Seega võib asuda seisukohale, et komplektpakkujatel, kes pakuvad oma süsteemi abil peale teemaksuteenuste täiuslikumaid telemaatikateenuseid kui need, mida on võimalik pakkuda Toll Collecti pardaseadme abil, on konkurentsieelis võrreldes asjaomase pardaseadme abil teenuste osutajatega.

136    See kvalitatiivne eelis koos teemaksu kogumise moodulit puudutavast kohustusest kasu saavate kolmandate isikute mittediskrimineerimisega kulude osas võimaldas komisjonil ilmset hindamisviga tegemata asuda seisukohale, et „teemaksu kogumise moodulit puudutav kohustus takista[ks] oluliselt Toll Collectil saada Saksamaal domineerivaks platvormiks ning veo- ja logistikaettevõtjatele mõeldud telemaatikasüsteemide turu valvuriks.”

–       Lisakulud

137    Qualcomm leiab, et telemaatikasüsteeme pakkuvad kolmandad isikud kannavad lisakulusid, mis hõlmavad oma süsteemi kohaldamise kulusid teemaksu kogumise mooduli integreerimiseks, mooduli arendamises ja tarnimises osalemise kulusid (vt kohustuste punkti B.IV.2.4 klauslid) ja moodulit integreeriva süsteemi sertifitseerimiskulusid (vt kohustuste punkti B.IV.2.4 klauslid).

138    Sellega seoses märgib Esimese Astme Kohus, et koondumise osaliste võetud kohustustest nähtub, et Toll Collecti pardaseadmed ei saa osutada kohe telemaatikateenuseid. Nimelt tuleb nende kohustuste punkti A.3 ja B.II.16.1 kohaselt installeerida asjaomastele pardaseadmetele lisatarkvara, et oleks võimalik niisuguseid teenuseid pakkuda. Kohustuse punkti A.3 lõige 2 näeb ette, et „lisaväärtusega teenuste osutamine otse [asjaomaste pardaseadmete] funktsioonide [kaudu] on võimalik [üksnes] siis kui varustada [nimetatud pardaseadmed] täiendava piloottarkvaraga (mis nõuab tsentraliseeritud sekkumist)”. Sellest järeldub, et asjaomaste pardaseadmete haldamisega kaasnevad samuti teatavad kohandamise kulud, et ettevõtjad saaksid neid kasutada maanteetranspordi telemaatikasüsteemina. Mis puudutab mooduli arendamises ja tarnimises osalemise kulusid ja moodulit integreeriva süsteemi sertifitseerimise kulusid, nagu on viidatud kohustuste punkti B.IV.2.4 klauslites, siis tuleb märkida, et Qualcomm ei tõenda, et need kulud on suuremad kui need, mida kandis Toll Collect oma teemaksu kogumise mooduli arendamiseks. Lõpetuseks tuleb igal juhul tõdeda, et Qualcomm ei esita nende väidetavate lisakulude kohta mingeid arvandmeid, või isegi hindamise algseid elemente.

139    Järelikult ei ole Qualcomm piisavalt tõendanud, et telemaatikateenuseid pakkuvad kolmandad isikud kannavad teemaksu kogumise moodulit puudutavat kohustust kasutades lisakulusid, mis võiks komisjoni hinnangu kahtluse alla seada.

–       Teemaksu funktsiooniga varustatud telemaatikaterminalide arendamine veoautode valmistajate poolt

140    Qualcomm seab samuti kahtluse alla komisjoni väite, mille kohaselt kasutavad veoautode valmistajad tõenäoliselt võimalust arendada välja teemaksu funktsiooniga varustatud telemaatikaterminale.

141    Sellega seoses märgib Esimese Astme Kohus, et Frost & Sullivani aruandest nähtub, et alates 2000. aastast lasid originaalvarustuse tarnijad Euroopas paigaldada oma raskeveokitele telemaatikasüsteeme nende valmistamise käigus (vt Frost & Sullivani aruande graafikud 3-10 ja 3-14). Lisaks tõdeti selles aruandes, et sõidukivalmistajad kavatsevad arendada ja juhtida tarbesõidukite telemaatikaturgu ning et elektrooniline teemaksu kogumine koos telemaatikasüsteemidega on selleks oluline võimalus (vt Frost ja Sullivani aruande lk 2-12). Samas aruandes on märgitud, et tuleb arvestada sellega, et sõidukivalmistajad hakkavad maanteetranspordi telemaatikasüsteemide algupärast montaaži pidama prioriteetseks (vt Frost & Sullivani aruande lk 3-11). Viimaseks prognoosivad selle aruande koostajad, et aastal 2009 on originaalvarustuse valmistajad Euroopas saavutanud (üle 16 tonnistele) rasketele kaubaveokitele mõeldud maanteetranspordi telemaatikaturul 80% lähedase turuosa ja üle 50% turuosa raskete ja keskmiste kaubaveokite turul (vt Frost ja Sullivani aruande lehekülgedel 3‑20, 3‑21 ja 3‑22 toodud graafikud).

142    Komisjon võis seega põhjendatult sellest aruandest järeldada, et raskeveokite valmistajad ja nende tarnijad töötavad välja oma maanteetranspordi telemaatikasüsteemid. Lisaks, arvestades olulist võimalust, mille annab automaatsete teemaksusüsteemide ja telemaatikasüsteemide omavaheline kombineerimine, ei ole ilmselt väär asuda seisukohale, et raskeveokite toojad ja nende tarnijad integreerivad automaatse teemaksusüsteemi oma maanteetranspordi telemaatikasüsteemidesse, arvestades teemaksu kogumise moodulit puudutavat kohustust.

143    Qualcomm leiab siiski, et tema kogemuse põhjal ei poolda autopargi haldajad rakeveokile telemaatikaterminali paigaldamist standardvarustusena, kuna nad kasutavad eri marki sõidukeid ja standardvarustus tekitaks eri valmistajate standardvarustuse süsteemide vahel koostalitusvõime probleeme, eelkõige autopargi halduskeskuse tasandil. Lisaks muudab eri terminalide paigaldamine juhtide koolituse keerulisemaks.

144    Need väited tuleb siiski tagasi lükata. Nimelt on Frost & Sullivani aruandes märgitud, et raskeveokite valmistajad arendavad sõidukitest sõltumatuid süsteeme, et tulla vastu ettevõtjate nõudmistele, kellel on eri marki raskeveokitest koosnev park (vt Frost & Sullivani aruanne, lk 3-21). Sama aruande kohaselt on „standard FMS” samm lähemale süsteemile, mida on võimalik kasutada kõikidel sõidukitel ja millel on suurem keerukuse aste. Pealegi ei takista miski eri marki autodest moodustatud pargi omanikul paigaldada ühele osale sellest pargist lisaseadmeid, mis nende sõidukitega kokku sobivad. Lisaks tuleb igal juhul tõdeda, et Qualcomm ei esita ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et autopargi haldajad ei poolda raskeveokitele telemaatikaterminali standardvarustusena paigaldamist ja et enamus kasutab eri marki sõidukeid.

145    Järelikult võis komisjon põhjendatult asuda seisukohale, et tuleb arvestada sellega, et teemaksu kogumise moodulit puudutavas kohustuses nimetatud telemaatikavarustust arendavad välja ja toodavad põhiliselt raskeveokite valmistajad ja nende tarnijad.

–       Järeldus

146    Kõigist eeltoodud kaalutlustest lähtudes leiab Esimese Astme Kohus, et tagasi tuleb lükata Qualcommi etteheide, et seoses teemaksu kogumise moodulit puudutava kohustusega on tehtud ilmne hindamisviga. Nimelt ei ole Qualcomm tõendanud, et see kohustus ei võimalda anda vastust komisjoni konkurentsialastele mureküsimustele osas, mis puudutab niisugust varustust, mis võimaldab pakkuda maanteetranspordi telemaatikateenuseid maanteetranspordi telemaatikasüsteemide turul.

 GPS liidest puudutav kohustus

147    Qualcomm leiab, et komisjoni hinnang GPS liidest puudutava kohustuse kohta on ilmselt väär, kuna selle GPS liidesega ei kaasne mingit kokkuhoidu ja igal juhul ei kõrvalda see eelis Toll Collecti pardaseadme konkurentsieelist.

148    Esimese Astme Kohus leiab siiski, et vaidlustatud otsus tervikuna vastab piisavalt komisjoni poolt nimetatud otsuses tuvastatud konkurentisalastele mureküsimustele ja eelkõige Qualcommi konkurentsialastele mureküsimusele seoses Toll Collecti pardaseadmete tasuta üleandmisega.

149    Selles osas tuleb meenutada, et Toll Collecti pardaseadme tasuta üleandmine on koondumise osalistel lasuv kohustus alates ajast, mil Saksamaa Liitvabariik sõlmis koondumise osalistega asjassepuutuva hankelepingu, mida komisjon ei saanud iseenesest oma koondumist käsitlevas analüüsis kahtluse alla seada (vt eespool punkt 117).

150    Selle asjaolu tõttu koos faktiga, et hetkel, kui komisjon koondumist hindas, ei olnud veoettevõtjatel majanduslikult ratsionaalne paigaldada omal kulul sõidukile teist seadet, on tõsi, et Toll Collecti pardaseade pidi omandama domineeriva koha maanteetranspordi telemaatikasüsteemide Saksa turul. Siiski, nagu komisjon oma koondumise hinnangus märkis, on siin tegemist vaid Saksamaa Liitvabariigi poolt asjassepuutuva hankelepingu sõlmimise otsese tagajärjega, mitte koondumise tagajärjega.

151    Pealegi, tagades TGG portaali puudutava kohustuse kaudu – mida Qualcomm kõnesoleval juhul vaidlustanud ei ole – kolmandatele isikutele võimaluse osutada mittediskrimineerivatel tingimustel oma maanteetranspordi telemaatikateenuseid Toll Collecti pardaseadme abil, kontrollis komisjon, et DaimlerChrysler ei saaks Toll Collecti kaudu takistada ja valitseda asjassepuutuval turul maanteetranspordi telemaatikateenuste juurdepääsu.

152    Lisaks tagab teemaksu kogumise moodulit puudutav kohustus koos Saksamaa Liitvabariigi kohustusega tegutseda teemaksu kogumise mooduli kulude katmise osas mittediskrimineerivalt, kolmandatele isikutele võimaluse pakkuda oma teemaksu kogumise funktsiooniga pardaseadmeid konkurentsitingimustel. Tuleb meenutada, et Toll Collecti pardaseadmete tasuta pakkumine ei ole koondumise osalistele võrreldes Qualcommiga konkurentsieelis, võttes arvesse seda Saksamaa Liitvabariigi kohustust (vt eespool punkt 122 jj).

153    Lõpuks tagab kvalitatiivset moratooriumi puudutav kohustus, et Toll Collecti pardaseade ei saa domineerivaks platvormiks enne kui kolmandad isikud on tegelikult kasutanud GPS liidest puudutavat kohustust ja teemaksu kogumise moodulit puudutavat kohustust.

154    Järelikult tuleb asuda seisukohale, et komisjon on õigesti leidnud, et üldiselt, st tervikuna takistavad kohustused, et koondumisega kaasneks DaimlerChrysleri turgu valitseva seisundi tekkimine ühisettevõtte Toll Collecti kaudu veo- ja logistikaettevõtjatele mõeldud maanteetranspordi telemaatikasüsteemide turul Saksamaal.

155    Pealegi, kuna Qualcomm leiab, et GPS liidest puudutav kohustus ei too endaga kaasa mingit kokkuhoidu, siis tuleb märkida, et vaidlustatud otsuse põhjendus 72 ei täpsusta, et see kokkuhoid suuruses 150–200 eurot seadme kohta tuleneb üksnes seadme ostuhinnast, nagu Qualcomm eeldab. Komisjon aga kinnitab kostja vastuses – ilma et Qualcomm talle vastu vaidleks –, et see kokkuhoid hõlmab ka antenni, kaablit ja GPS funktsiooni paigaldamise kulusid, mida peavad kandma kolmandad isikud, kes soovivad pakkuda omaenda GPS funktsiooniga varustatud telemaatikavarustust. Lisaks tuleb tõdeda, et see komisjoni hinnang kulude kokkuhoiu kohta ei ole väär, arvestades haldusmenetluse käigus turul osalevate ettevõtjate esitatud seisukohti. Niisiis leidis esimene ettevõtja, et GSM ja GPS liides võimaldas vähendada telemaatikasüsteemi hinda umbes 500 euro võrra, teise ettevõtja arvates maksab GPS ja GSM moodulita seade vaid 500 eurot ning kolmas ettevõtja väitis, et GPS ja GSM mooduli hind moodustab üle poole telemaatikaseadme hinnast, mis on vaidlustatud otsuses hinnanguliselt 1000–2500 eurot (vaidlustatud otsuse põhjendus 62). Lisaks leidis Esimese Astme Kohus, et pelk asjaolu, et GPS liidese vahendusel telemaatikateenuseid pakkuvatel kolmandatel isikutel tekivad enda riistvara ja Toll Collecti pardaseadme kohandamisega seonduvad kulud, et seda liidest kasutada, ei võimalda tõendada, et komisjoni hinnang on ilmselt väär. Nimelt, peale asjaolu, et komisjon leidis, et 150–200 euro suurune summa seadme kohta on tänu GPS liidest puudutavale kohustusele võimalikult tehtava kokkuhoiu ettevaatlik hinnang, möönab Qualcomm, et kulude suurust, mida tuleb GPS liidese kasutamiseks kanda seoses kolmandate isikute riistvara ja Toll Collecti sõidukile paigaldatava seadme kohandamisega, ei ole praegu võimalik piisavalt täpselt kindlaks määrata. Viimaseks tuleb tõdeda, et Qualcommi argument, et igal juhul kõrvaldab kulude kogusumma tõenäoliselt täielikult GPS seadmega tehtud kokkuhoiu, ei ole kuidagi põhjendatud ja seega ei saa komisjoni hinnangut kahtluse alla seada. Seetõttu tuleb järeldada, et ei saa asuda seisukohale, et komisjon on teinud ilmse hindamisvea, kui ta leidis, et GPS liidest puudutava kohustusega võib telemaatikasüsteeme pakkuvatel kolmandatel isikutel kaasneda 150–200 euro suurune kokkuhoid seadme kohta.

156    Mis puudutab seda, et Qualcomm leiab, et isegi kui GPS liidest puudutava kohustusega kaasneb 150–200 euro suurune kokkuhoid seadme kohta, ei saa see eelis kõrvaldada tasuta antud Toll Collecti pardaseadmete konkurentsieelist, siis tuleb asuda seisukohale, et eespool punktis 148 jj nimetatud põhjustel tagavad teised kohustused tervikuna, et koondumisega ei kaasne Toll Collecti kaudu DaimlerChrysleri turgu valitseva seisundi tekkimine maanteetranspordi telemaatikasüsteemide Saksa turul.

157    Viimaseks, mis puudutab seda, et Qualcomm vaidlustab Saksamaa Liitvabariigi argumendi, et Toll Collect ei ole suuteline pakkuma telemaatikateenuseid, kuna ta ei ole veel saanud selleks luba Saksamaa Liitvabariigilt, siis tuleb märkida, et meenutades, et ta peab andma Toll Collecti pardaseadme kaudu maanteetranspordi telemaatikateenuste osutamiseks loa, ja et niisugust luba ei ole praeguse hetkeni välja antud ning Toll Collect ei ole seda taotlenud, nimetab Saksamaa Liitvabariik vaid ühte tingimust, mis peab olema täidetud, et maanteetranspordi telemaatikateenuseid saaks pakkuda asjassepuutuva pardaseadme kaudu. Niisugune meenutus ei ole vastuvõetamatu.

158    Eelnevat arvesse võttes tuleb Qualcommi esimene väide tagasi lükata.

C –  Teine väide, et võimu on kuritarvitatud

1.     Poolte argumendid

159    Qualcomm leiab, et komisjon on võimu kuritarvitanud, kui ta võttis koondumise hindamisel arvesse üldpoliitilisi kaalutlusi. Niisiis on komisjon vääralt võtnud arvesse asjaolu, et Toll Collecti süsteem on võimalus käivitada telemaatikateenused Saksamaal ja Euroopas ning et seda ei peaks aeglustama.

160    Komisjon eitab igasugust võimu kuritarvitamist.

2.     Esimese Astme Kohtu hinnang

161    Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt viitab võimu kuritarvitamise mõiste asjaolule, et haldusasutus on kasutanud oma pädevust muul eesmärgil kui sellel, milleks see on talle antud. Otsus on tehtud võimu kuritarvitades vaid siis, kui objektiivsete, asjakohaste ja ühtelangevate tõendite põhjal selgub, et otsus on vastu võetud eranditult või peamiselt teiste eesmärkide saavutamiseks kui need, millele toetuti (Euroopa Kohtu 13. novembri 1990. aasta otsus kohtuasjas C‑331/88: Fedesa jt, EKL 1990, lk I‑4023, punkt 24, ja 25. jaanuari 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑407/04 P: Dalmine vs. komisjon, EKL 2007, lk I‑829, punkt 99; Esimese Astme Kohtu 6. aprilli 1995. aasta otsus kohtuasjas T‑143/89: Ferriere Nord vs. komisjon, EKL 1995, lk II‑917, punkt 68). Kui kavandatud eesmärke on mitu, ja isegi kui sisuliselt õigete põhjenduste hulgas esineb väär põhjendus, ei ole siiski otsus tehtud võimu kuritarvitades, kui see ei kahjusta otsuse peamist eesmärki (Euroopa Kohtu 21. detsembri 1954. aasta otsus kohtuasjas 2/54: Itaalia vs. Ülemamet, EKL 1954, lk 73 ja 103, ja eespool punktis 89 viidatud kohtuotsus EDP vs. komisjon, punkt 87).

162    Qualcomm ei vaidlusta käesolevas asjas seda, et vaidlustatud otsus ei sisalda mingit viidet üldpoliitilistele kaalutlustele. Qualcomm piirdub sellega, et ta märgib, et viimaste kohustuste komisjonipoolse hindamise aluseks on poliitilised kaalutlused, ja viitab seetõttu komisjoni vaidluse eest vastutava töörühma juhi märkustele 20. märtsi 2003. aasta ärakuulamisel.

163    20. märtsi 2003. aasta ärakuulamise transkriptsiooni väljavõtetest nähtub, et komisjoni esindaja viitas asjaolule, et Toll Collecti pardaseadmest saab tõenäoliselt väga oluline telemaatikaplatvorm, mis võimaldab saada suurema turuosa võrreldes sellega, kui seda platvormi ei oleks. Lähtudes neist nn „strateegilisematest” märkustest palus komisjoni esindaja turul osalevatel ettevõtjatel esitada oma seisukohad Toll Collectiga tekkinud probleemide kohta, tagajärgede kohta juhul, kui DaimlerChrysleril ei olnud kontrolli selle platvormi üle ja võimaluste kohta ühendada selle platvormiga keerukamaid seadmeid.

164    Nendest märkustest ei saa siiski järeldada, et vaidlustatud otsus võeti vastu ja eelkõige, et kohustusi hinnati muul eesmärgil kui tõhusa konkurentsi tagamine maanteetranspordi telemaatikasüsteemide turul. Nimelt tähendab koondumismenetluses pakutud kohustuste konkurentsimõju analüüs ilmtingimata seda, et hinnatakse asjaomase turu praegust olukorda ja selle tulevast arengut. Kuna komisjon aktsepteeris kohustusi, mis tagavad tõhusa konkurentsi asjaomasel turul, siis asjaolu, et komisjon aktsepteeris kohustusi, millega kaasneb potentsiaalselt asjaomase turu areng maanteetranspordi telemaatikasüsteemide suurema turuhõive kaudu, ei tõenda, et komisjon on kasutanud oma volitusi muul eesmärgil kui see, milleks need talle ühinemismääruses on antud.

165    Pealegi ei saa asjaolu, et aktsepteeritavad oleks olnud ka teised kohustused, mis ei too endaga kaasa niisugust turu arengut, viia vaidlustatud otsuse tühistamiseni, kuna komisjon võis järeldada, et selles otsuses nimetatud kohustused võimaldasid tal tunnistada asjassepuutuva koondumise ühisturuga kokkusobivaks.

166    Igal juhul ei tõenda pelk asjaolu, et komisjoni esindaja küsitles koondumisega seotud ettevõtjaid, viidates võimalikule turu arengule pärast Toll Collecti platvormi avamist maanteetranspordi telemaatikateenustele, et komisjoni eesmärk oli mitte mõjutada ulatuslikumat telemaatikasüsteemide ja ‑teenuste turule sisenemist Saksamaal või isegi selle käivitamisega viivitamist, ning veelgi vähem, et vaidlustatud otsus võeti vastu sellest eesmärgist lähtudes.

167    Seega ei ole Qualcomm objektiivsete, asjakohaste ja ühtelangevate tõendite põhjal näidanud, et otsus on vastu võetud teiste eesmärkide saavutamiseks kui need, mis on ette nähtud ühinemismääruses. Järelikult tuleb tagasi lükata teine väide, et võimu on kuritarvitatud.

D –  Kolmas väide, et puudub põhjendus

1.     Poolte argumendid

168    Qualcomm väidab, et komisjon on rikkunud EÜ artiklit 253, kuna ta ei ole küllaldaselt põhjendanud oma järeldust, mille kohaselt piisab kohustustest komisjoni esitatud vastuväidete kõrvaldamiseks. Viidates Esimese Astme Kohtu 22. oktoobri 2002. aasta otsusele kohtuasjas T‑310/01: Schneider Electric vs. komisjon (EKL 2002, lk II‑4071, punktid 197 ja 203), leiab Qualcomm, et komisjoni tehtud järeldus peab olema üksikasjalikult põhjendatud igast aspektist, mida ta peab asjakohaseks koondumise mõju hindamisel konkurentsile. Lisaks peavad üldises argumentatsioonis sisalduvad konkreetsed järeldused olema järjekindlad. Ta väidab, et kõnesoleval juhul ei ole need nõuded täidetud.

169    Qualcomm leiab, et kui komisjon määratles koondumise hindamisel, kas Toll Collecti platvorm saab turul domineerivaks platvormiks ja kas see toob endaga kaasa praegu turul tegutsevate alternatiivsete telemaatikasüsteemide tarnijate kadumise, uuris ta mitut detailset küsimust (vaidlustatud otsuse põhjendused 38–56 ja 64–65). Sellegipoolest, kui komisjon uuris GPS liidest puudutavat kohustust ja teemaksu kogumise moodulit puudutavat kohustust, ei uurinud ta ühtegi neist küsimustest.

170    Seega, mis puudutab teemaksu kogumise moodulit puudutavat kohustust, siis piirdus komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 71 sellega, et ta tunnistas ilma ühegi selgituseta, et see tehniline võimalus takistas oluliselt Toll Collectil saada asjaomasel turul domineerivaks platvormiks. Qualcommi sõnul käib sama järeldus ka vaidlustatud otsuse põhjenduses 72 esitatud komisjoni väite kohta, et GPS liidest puudutav kohustus võimaldab kolmandatel isikutel konkureerida Toll Collecti pardaseadmete kaudu pakutavate telemaatikateenustega. See olukord on sarnane sellega, mida uuriti ja mille kohta Euroopa Kohus tegi 9. jaanuari 2003. aasta otsuse kohtuasjas C‑76/00 P: Petrotub ja Republica (EKL 2003, lk I‑79, punkt 87). Nimetatud kohtuasjas tuvastas Euroopa Kohus põhjendamise puudumise puhtalt ümberlükkamatu väite tõttu, mis välistas igasuguse selgituse, mis oleks võimaldanud huvitatud isikutel ja ühenduste kohtul mõista põhjusi, mille alusel institutsioon nende kaalutlusteni jõudis.

171    Lisaks ei ole komisjoni argumentatsioon järjepidev. Nimelt leidis ta vaidlustatud otsuse põhjendustes 62 ja 63, et Toll Collecti pardaseadme hinnaeelis on 1000–2500 eurot ja väitis, et veoettevõtjad ei maksaks alternatiivsete telemaatikasüsteemide eest, kui neil oleks võimalik saada telemaatikateenuseid Toll Collecti pardaseadmete kaudu. Ometigi väitis komisjon GPS liidest puudutava kohustuse uurimisel, et 150–200 euro suurune kokkuhoid seadme kohta on piisav, et võimaldada kolmandate isikute pakutavatel telemaatikasüsteemidel konkureerida Toll Collecti pardaseadmetega. Qualcomm on arvamusel, et isegi kui Toll Collecti pardaseade võimaldab säästa 150–200 eurot seadme kohta, on tasuta Toll Collecti pardaseadme eelis siiski jätkuvalt „ülisuur”.

172    Qualcomm märkis repliigis, et kuigi komisjoni tõlgendus, mille kohaselt on kohustuste eesmärk vaid piirata Toll Collecti pardaseadme domineerimist, teeb vaidlustatud otsuse põhjendused sidusamaks, põhineb see otsus valedel kriteeriumidel. See asetab Qualcommi ette dilemma vaidlustatud otsuse põhjenduste osas: põhjendused on kas järjepidevad ja seega põhinevad need õiguslikult vääral kriteeriumil, või need põhinevad õigel õiguslikul kriteeriumil, aga need on ilmselt vastuolulised.

173    Komisjon leiab sisuliselt, et vaidlustatud otsus on piisavalt põhjendatud ja et selles ei ole vastuolulisusi, kuna ta on väitnud üksnes seda, et GPS liidest puudutav kohustus ja teemaksu kogumise moodulit puudutav kohustus piiravad DaimlerChrysleri turgu valitsevat seisundit.

2.     Esimese Astme Kohtu hinnang

174    EÜ artiklis 253 nõutav põhjendus peab vastama asjassepuutuva akti laadile, sellest peab selgelt ja üheti mõistetavalt selguma akti andnud institutsiooni arutluskäik, mis võimaldab huvitatud isikutel mõista võetud meetme põhjuseid ja pädeval kohtul teostada kontrolli (Euroopa Kohtu 2. aprilli 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑367/95 P: komisjon vs. Sytraval ja Brink’s France, EKL 1998, lk I‑1719, punkt 63, ja Esimese Astme Kohtu 15. märtsi 2000. aasta otsus liidetud kohtuasjades: T‑25/95, T‑26/95, T‑30/95–T‑32/95, T‑34/95–T‑39/95, T‑42/95–T‑46/95, T‑48/95, T‑50/95–T‑65/95, T‑68/95–T‑71/95, T‑87/95, T‑88/95, T‑103/95 ja T‑104/95: Cimenteries CBR jt vs. komisjon, EKL 2000, lk II‑491, punkt 4725). Küsimust, kas põhjendus vastab EÜ artikli 253 nõuetele, tuleb hinnata asjassepuutuva akti laadist ja selle vastuvõtmise kontekstist lähtudes (Euroopa Kohtu 15. aprilli 1997. aasta otsus kohtuasjas C‑22/94: Irish Farmers Association jt, EKL 1997, lk I‑1809, punkt 39).

175    Sellest tulenevalt kujutab põhjendamise puudumine või puudulikkus endast menetlusnormide rikkumise väidet, mis säärasena erineb vaidlustatud otsuse põhjenduste ebatäpsust puudutavast väitest, mida tuleb käsitleda vaidlustatud otsuse põhjendatuse uurimisel (Esimese Astme Kohtu 14. mai 1998. aasta otsus kohtuasjas T‑310/94: Gruber + Weber vs. komisjon, EKL 1998, lk II‑1043, punkt 41, ja otsus kohtuasjas T‑311/94: BPB de Eendracht vs. komisjon, EKL 1998, lk II‑1129, punkt 66).

176    Käesolevas asjas tuleb vaidlustatud otsuse põhjenduse 69 jj põhjal asuda seisukohale, et nendest selgub täpselt ja üheti mõistetavalt komisjoni arutluskäik.

177    Nimelt esitab komisjon neis eri põhjendustes iga kohustuse puhul nende sisu ja mõju Toll Collectile ja/või Toll Collecti vahendusel pakutavatele maanteetranspordi telemaatikateenustele. Lisaks on komisjon pärast kohustuste tervikuna arvesse võtmist järeldanud, et need on piisavad Toll Collecti vahendusel DaimlerChrysleri turgu valitseva seisundi tekkimise vältimiseks Saksamaal maanteetranspordi telemaatikasüsteemide turul.

178    Nagu nähtub eespool punktist 119 jj, võimaldasid need erinevad põhjendused pärast seda, kui Qualcomm oli nende põhjendatuse vaidlustanud, Esimese Astme Kohtul kohtulikku kontrolli teostada. Seega ei saa väita, et komisjon piirdus ümberlükkamatute väidetega või et Qualcommi poolt osutatud vastuoludega võis kaasneda põhjendamise puudumine. Pealegi möönab Qualcomm ise oma repliigis, et komisjoni põhjendus ei ole vastuoluline, kuna GPS liidest puudutava kohustuse ja teemaksu kogumise moodulit puudutava kohustuse eesmärk on üksnes piirata Toll Collect platvormi turgu valitsevat seisundit.

179    Lõpuks, kuivõrd Qualcomm viitab eespool punktis 168 kohtuotsuse Schneider Electric vs. komisjon punktidele 197 ja 203 ning ebaselgusele või vastuolulisusele komisjoni arutluskäigus vaidlustatud otsuses, tuleb märkida, et need küsimused puudutavad komisjoni põhjenduste ebatäpsust vaidlustatud otsuses, mida tuleb uurida selle otsuse põhjendatuse, mitte põhjenduste esinemise hindamisel (vt põhjendatuse kohta eespool punkt 86 jj).

180    Sellest tulenevalt tuleb põhjendamise puudumist puudutav väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

181    Arvestades kõiki eeltoodud kaalutlusi tuleb Qualcommi hagi jätta rahuldamata.

 Kohtukulud

182    Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.

183     Kuna kohtuotsus on tehtud Qualcommi kahjuks, jäetakse kohtukulud vastavalt komisjoni nõudele Qualcommi kanda.

184    Kuna Deutsche Telekom, Daimler ja Daimler Financial Services on üksnes komisjoni nõudeid toetanud, kuid ei ole sõnaselgelt nõudnud, et Qualcomm hüvitaks nende kohtukulud, kannavad nad ise oma kohtukulud.

185    Sama kodukorra artikli 87 lõike 4 esimese lõigu alusel kannavad menetlusse astuvad liikmesriigid ise oma kohtukulud. Järelikult jäetakse Saksamaa Liitvabariigi kohtukulud tema enda kanda.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ESIMESE ASTME KOHUS (kolmas koda)

otsustab:

1.      Jätta hagi rahuldamata.

2.      Mõista komisjoni kohtukulud välja Qualcomm Wireless Business Solutions Europe BV‑lt, kes kannab ühtlasi ise oma kohtukulud.

3.      Saksamaa Liitvabariik kannab ise oma kohtukulud.

4.      Deutsche Telekom AG, Daimler AG ja Daimler Financial Services AG kannavad ise oma kohtukulud.

Azizi Cremona Frimodt Nielsen

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 19. juunil 2009 Luxembourgis.

Allkirjad

Sisukord

Õiguslik raamistik

Vaidluse aluseks olevad asjaolud

Menetlus

Poolte nõuded

Õiguslik käsitlus

I –  Vastuvõetavus

A –  Poolte argumendid

1.  Komisjoni ja Saksamaa Liitvabariigi argumendid

a)  Vaidlustatud otsuse teatavakstegemine

b)  Teadasaamine

2.  Qualcommi argumendid

B –  Esimese Astme Kohtu hinnang

1.  Sissejuhatavad märkused

2.  Vaidlustatud otsuse avaldamine või teatavakstegemine

3.  Vaidlustatud otsusest teadasaamine

4.  Järeldus

II –  Sisulised küsimused

A –  Sissejuhatus

B –  Esimene väide, et tehtud on ilmne hindamisviga, asjaolusid on vääralt tuvastatud ja arutluskäik on vastuoluline osas, mis puudutab kohustuste sobivust konkurentsiprobleemide lahendamiseks asjaomasel turul

1.  Poolte argumendid

a)  Qualcommi argumendid

–  Sissejuhatus

–  GPS liidest puudutav kohustus

–  Teemaksu kogumise moodulit puudutav kohustus

–  Kohtumenetluses esitatud komisjoni argumentide põhjendamatus

b)  Komisjoni ja Saksamaa Liitvabariigi argumendid

2.  Esimese Astme Kohtu hinnang

a)  Sissejuhatus

b)  Põhimõttelised seisukohad

c)  Koondumise ja kohustuste komisjonipoolne analüüs

d)  Kohustuste hindamise kriteeriumid

e)  Teemaksu kogumise moodulit puudutav kohustus ja GPS liidest puudutav kohustus

Sissejuhatus

Teemaksu kogumise moodulit puudutav kohustus

–  Sissejuhatus

–  Eelis, mis tuleneb sellest, et Toll Collecti pardaseade antakse tasuta

–  Lisakulud

–  Teemaksu funktsiooniga varustatud telemaatikaterminalide arendamine veoautode valmistajate poolt

–  Järeldus

GPS liidest puudutav kohustus

C –  Teine väide, et võimu on kuritarvitatud

1.  Poolte argumendid

2.  Esimese Astme Kohtu hinnang

D –  Kolmas väide, et puudub põhjendus

1.  Poolte argumendid

2.  Esimese Astme Kohtu hinnang

Kohtukulud

* Kohtumenetluse keel: inglise.