Language of document : ECLI:EU:T:2009:212

Kohtuasi T-48/04

Qualcomm Wireless Business Solutions Europe BV

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Konkurents – Koondumised – Maanteetranspordi telemaatikasüsteemide turg – Otsus, millega tunnistatakse koondumine ühisturuga kokkusobivaks – Kohustused – Ilmne hindamisviga – Võimu kuritarvitamine – Põhjendamiskohustus

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Tähtaeg – Tähtaja algus – Avaldamisele kuuluv otsus – Teatavakstegemise kuupäev üksnes selles nimetatud adressaatide puhul

(EÜ artikli 230 viies lõik ja artikli 254 lõige 3; nõukogu määrus nr 4064/89)

2.      Tühistamishagi – Tähtaeg – Tähtaja algus – Avaldamise kuupäev

(EÜ artikli 230 viies lõik)

3.      Konkurents – Koondumised – Komisjonipoolne läbivaatamine – Asjaomaste ettevõtjate kohustused, mille eesmärk on muuta teatatud koondumine ühisturuga kokkusobivaks

(Nõukogu määrus nr 4064/89, artikli 2 lõige 2 ja artikli 8 lõige 2)

4.      Konkurents – Koondumised – Komisjonipoolne läbivaatamine – Majanduslike asjaolude hindamine – Kaalutlusõigus

(Nõukogu määrus nr 4064/89, artikkel 2)

5.      Tühistamishagi – Väited – Võimu kuritarvitamine – Mõiste

(EÜ artikkel 230)

6.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Põhjendamise puudumist või puudulikkust puudutav väide – Põhjenduste ebatäpsust puudutav väide – Eristamine

(EÜ artikkel 253)

1.      Juhul kui komisjoni otsus tuleb avaldada Euroopa Liidu Teatajas – nagu on ette nähtud määruses nr 4064/89 (kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle) –, ei saa komisjon, edastades selle otsuse otse muudele isikutele kui otsuses sõnaselgelt nimetatud adressaadid, tugineda nende kolmandate isikute suhtes niisugusele tühistamishagi esitamise tähtaja algusele, nagu on ette nähtud akti adressaadi puhul, kellele on vastavalt EÜ artikli 254 lõike 3 nõuetele see akt teatavaks tehtud, selle tähtaja asemel, mis hakkab kulgema avaldamisele kuuluvate aktide puhul.

Komisjon ei saa nimelt õiguskindluse võimalikult kiire tagamise ettekäändel, piirates võimalust vaidlustatud otsus vaidlustada, omistada endale kaalutlusõigust määrata kolmandate isikute hulgast, kes ei ole otsuse adressaadid, kindlaks need, kelle puhul aegub hagi esitamise võimalus kiiresti, rikkudes võrdse kohtlemise põhimõtet.

(vt punktid 46–50)

2.      EÜ artikli 230 viienda lõigu sõnastusest endast tuleneb, et vaidlustatud aktist teadasaamise kuupäev on hagi esitamise tähtaja kulgemise seisukohast akti avaldamise või selle teatavaks tegemise kuupäevaga võrreldes teisejärguline.

(vt punkt 55)

3.      Määruse nr 4064/89 (kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle) raames on komisjonil õigus tunnistada kohustusi hõlmav koondumine ühisturuga kokkusobivaks vaid siis, kui need kohustused võimaldavad tal järeldada, et koondumine ei tekita või tugevda turgu valitsevat seisundit, mille tulemusel tõhus konkurents oleks ühisturus või selle olulises osas märkimisväärselt takistatud.

Seega ei pea komisjon hindama, kas kohustused võimaldavad piirata koondumise konkurentsimõju. Komisjoni ülesanne on otsuses, millega tunnistatakse koondumine ühisturuga kokkusobivaks, piisava tõenäosusega tõendada, et koondumise poolte pakutud kohustustega muudetud koondumine ei tekita või tugevda turgu valitsevat seisundit, mille tulemusel tõhus konkurents oleks ühisturus või selle olulises osas märkimisväärselt takistatud. Komisjonil lasuv tõendamiskoormis ei piira siiski tema kaalutlusõigust osas, mis puudutab keerulisi majanduslikke hinnanguid.

Järelikult peab huvitatud kolmas isik, kelle hagi puudutab niisuguse otsuse tühistamist, millega kohustustega seotud koondumine tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks, tõendama, et komisjon on neid kohustusi vääralt hinnanud nii, et koondumise kokkusobivus ühisturuga on kaheldav.

(vt punktid 89–90, 112)

4.      Määruse nr 4064/89 (kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle) sisuliste eeskirjadega ja eelkõige selle artikliga 2 on komisjonile antud teatav kaalutlusruum, eriti majanduslike hinnangute osas. Järelikult, kui ühenduste kohus teostab kontrolli selle kaalutlusõiguse üle, mis koondumise reeglite määratlemisel omab olemuslikku tähtsust, tuleb arvestada kaalutlusruumi, mis koondumist reguleerivate majandusliku sisuga õigusnormidega on antud.

Kuigi ühenduste kohus tunnustab komisjoni kaalutlusruumi majanduslikes küsimustes, ei tähenda see, et kohus peab hoiduma kontrollimast, kuidas komisjon majandusliku iseloomuga andmeid on tõlgendanud. Ühenduste kohus peab muu hulgas kontrollima esitatud tõendite tegelikkusele vastavust, usaldatavust ja sidusust, samuti kontrollima, kas kogutud tõendid sisaldavad kogu asjakohast teavet, mida keerulise olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta, ja kas kõnealused tõendid võivad toetada järeldusi, mis nende pinnalt on tehtud.

(vt punktid 91 ja 92)

5.      Võimu kuritarvitamise mõiste viitab asjaolule, et haldusasutus on kasutanud oma pädevust muul eesmärgil kui sellel, milleks see on talle antud. Otsus on tehtud võimu kuritarvitades vaid siis, kui objektiivsete, asjakohaste ja ühtelangevate tõendite põhjal selgub, et otsus on vastu võetud eranditult või peamiselt teiste eesmärkide saavutamiseks kui need, millele toetuti. Kui kavandatud eesmärke on mitu, ja isegi kui sisuliselt õigete põhjenduste hulgas esineb väär põhjendus, ei ole siiski otsus tehtud võimu kuritarvitades, kui see ei kahjusta otsuse peamist eesmärki.

(vt punkt 161)

6.      EÜ artiklis 253 nõutav põhjendus peab vastama asjassepuutuva akti laadile, sellest peab selgelt ja üheti mõistetavalt selguma akti andnud institutsiooni arutluskäik, mis võimaldab huvitatud isikutel mõista võetud meetme põhjuseid ja pädeval kohtul teostada kontrolli. Küsimust, kas põhjendus vastab EÜ artikli 253 nõuetele, tuleb hinnata seega asjassepuutuva akti laadist ja selle vastuvõtmise kontekstist lähtudes.

Sellest tulenevalt kujutab põhjendamise puudumine või puudulikkus endast menetlusnormide rikkumise väidet, mis säärasena erineb vaidlustatud otsuse põhjenduste ebatäpsust puudutavast väitest, mida tuleb käsitleda vaidlustatud otsuse põhjendatuse, mitte põhjenduste esinemise uurimisel.

(vt punktid 174 ja 175, 179)