Kohtuasi T‑482/16 RENV

(avaldamine väljavõtetena)

Oscar Orlando Arango Jaramillo jt

versus

Euroopa Investeerimispank

Avalik teenistus – EIP töötajad – Hagi esitamise tähtaeg – Mõistlik aeg – Pension – 2008. aasta reform – Töösuhte lepinguline iseloom – Proportsionaalsus – Põhjendamiskohustus – Õiguskindlus – Vastutus – Mittevaraline kahju

Kokkuvõte – Üldkohtu (teine koda) 13. detsembri 2017. aasta otsus

Ametnike hagid – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Tähtaeg – Mõistliku aja nõue – Personalieeskirjade artikli 91 lõike 3 analoogia alusel kohaldamine – Lubamatus – Hindamine iga juhtumi asjaolusid arvestades

(ELTL artikkel 260; ametnike personalieeskirjad, artikli 91 lõige 3; Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjad, artikkel 41)

Olgu meenutatud, et ükski liidu õigusakt ei sisalda sätteid Euroopa Investeerimispanga ja tema teenistujate vahelistes vaidlustes kohaldatava hagi esitamise tähtaja kohta. Seevastu tasakaal ühelt poolt õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele, mis kuulub liidu üldpõhimõtete hulka ning mille kohaselt peab õigussubjektil olema piisav aeg teda kahjustava meetme õiguspärasuse hindamiseks ja vajaduse korral hagi ettevalmistamiseks, ning teiselt poolt õiguskindluse nõude, mille järgi muutuvad teatud aja möödudes liidu organite vastuvõetud aktid lõplikuks, vahel eeldab, et need vaidlused esitataks liidu kohtu menetlusse mõistliku aja jooksul.

Seda, kas kulunud aeg on mõistlik, tuleb alati hinnata juhtumi kõigi asjaolude alusel, võttes eelkõige arvesse vaidluse olulisust asjaomase isiku jaoks, kohtuasja keerukust ning poolte käitumist. Seega ei saa eelnevalt kindlaks määratud ajavahemiku puhul üldjuhul eeldada, et tegemist on mõistliku ajaga.

Sellega seoses isegi kui personalieeskirjade artikli 91 lõikes 3 sätestatud kolmekuuline tähtaeg on kohaldatav üksnes liidu institutsioonide ja nende ametnike või teenistujate vahelistes vaidlustes, mitte aga panga ja tema teenistujate vahelistes puhtalt asutusesisestes vaidlustes, eelkõige vaidlustes, milles teenistujad taotlevad nende huve kahjustavate panga aktide tühistamist, on niisugune tähtaeg asjakohane lähtealus, kuna oma olemuselt on esimesena nimetatud vaidlused viimati mainitud vaidlustega sarnased ning mõlemad vaidlused alluvad vastavalt ELTL artiklile 270 kohtulikule kontrollile.

Mõistliku aja mõistet arvestades ei saa aga personalieeskirjade artikli 91 lõikes 3 ette nähtud kolmekuulist tähtaega analoogia alusel kohaldada kui panga teenistujate poolt nende huve kahjustavate panga aktide peale esitatavate hagide esitamise õigust lõpetavat tähtaega.

(vt punktid 61, 62 ja 64–66)