Language of document : ECLI:EU:C:2013:672

EUROOPA KOHTU OTSUS (seitsmes koda)

17. oktoober 2013(*)

Apellatsioonkaebus – Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse sõnamärgi ZEBEXIR taotlus – Varasem sõnamärk ZEBINIX – Suhtelised keeldumispõhjused – Määrus (EÜ) nr 207/2009 – Artikli 8 lõike 1 punkt b – Põhjendamiskohustus

Kohtuasjas C‑597/12 P,

mille ese on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 alusel 18. detsembril 2012 esitatud apellatsioonkaebus,

Isdin SA, asukoht Barcelona (Hispaania), esindajad: abogado G. Marín Raigal ja abogado P. López Ronda,

hageja,

teised menetlusosalised:

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: P. Geroulakos,

kostja Üldkohtus

Bial-Portela & Cª SA, asukoht São Mamede do Coronado (Portugal),

hageja Üldkohtus,

EUROOPA KOHUS (seitsmes koda),

koosseisus: koja president G. Arestis, kohtunikud J.‑C. Bonichot ja A. Arabadjiev (ettekandja),

kohtujurist: P. Cruz Villalón,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

otsuse

1        Isdin SA (edaspidi „Isdin”) palub oma apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 9. oktoobri 2012. aasta otsus T‑366/11: Bial-Portela vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Isdin (ZEBEXIR) (edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus”), millega Üldkohus tühistas Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) esimese apellatsioonikoja 6. aprilli 2011. aasta otsuse (asi R 1212/2009‑1), mis käsitleb Bial-Portela & Ca SA (edaspidi „Bial-Portela”) ja Isdin vahelist vastulausemenetlust.

 Vaidluse taust

2        Vaidluse tausta kokkuvõte on ära toodud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 1–9:

„1      [Isdin] esitas 4. aprillil 2008 [ühtlustamisametile] ühenduse kaubamärgi registreerimistaotluse vastavalt nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrusele (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) (asendatud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1)). Taotlus käsitles sõnalise tähise ZEBEXIR registreerimist.

2      Kaubad, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 3 ja 5 ning vastavad järgmisele kirjeldusele:

–        klass 3: „pleegitus- ja muud pesuained; puhastus-, poleer-, küürimisained, abrasiivtöötlusvahendid; seebid; parfümeeriatooted, eeterlikud õlid, kosmeetikavahendid, juukseveed; hambapastad;

–        klass 5: „farmaatsia- ja veterinaariapreparaadid; meditsiinilised hügieenitarbed, meditsiinilised dieetained, imikutoidud; plaastrid, sidemematerjalid; hambaplommi- ja hambajäljendite tegemise materjalid; desinfektsioonivahendid; kahjuritõrjevahendid; fungitsiidid, herbitsiidid”.

3      Ühenduse kaubamärgi taotlus avaldati 16. juuni 2008. aasta väljaandes Bulletin des marques communautaires nr 24/2008.

4      [Bial-Portela] esitas 9. septembril 2008 määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b) alusel vastulause taotletava kaubamärgi registreerimisele.

5      Vastulause tugines varasemale sõnamärgile ZEBINIX, mille registreerimistaotlus esitati 28. oktoobril 2003 ja mis registreeriti 14. märtsil 2005 kaupadele ja teenustele klassides 3, 5 ja 42, mis vastavad neis klassides järgmistele kirjeldustele:

–        klass 3: „pleegitusained ja muud pesuained, puhastus-, poleer-, küürimisained, abrasiivtöötlusvahendid, seebid, parfümeeriatooted, eeterlikud õlid, kosmeetikavahendid, juukseveed, hambapastad”;

–        klass 5: „farmaatsia-, veterinaaria- ja hügieenitarbed, meditsiinilised dieetained, lastetoidud, plaastrid, sidemematerjalid, hambaplommi- ja hambajäljendite tegemise materjalid, desinfektsioonivahendid; kahjuritõrjevahendid, fungitsiidid, herbitsiidid”;

–        klass 42: „teaduslikud ja tehnoloogilised uurimused ja projekteerimine teenusena, tööstuslikud analüüsid ja uurimused teenusena”.

6      Kõnealune vastulause oli suunatud kõigi kaupade vastu, mille jaoks registreerimist taotleti.

7      Vastulausete osakond lükkas 3. septembri 2009. aasta otsusega vastulause tagasi kõikide nende kaupade osas, kuna ta asus seisukohale, et tähiste puhul ei esine segiajamise tõenäosust määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses.

8      [Bial-Portela] esitas 13. oktoobril 2009 ühtlustamisametile määruse nr 207/2009 artiklite 58–64 alusel vastulausete osakonna otsuse peale kaebuse.

9      Ühtlustamisameti esimene apellatsioonikoda lükkas [vaidlustatud otsusega] [Bial-Portela] vastulause tervikuna tagasi. Muu hulgas märkis ta, et asjaomaseks avalikkuseks on kõik Euroopa Liidu tarbijad ning varasema kaubamärgiga ja taotletud kaubamärgiga tähistatud kaubad on identsed. Samuti leidis ta, et hoolimata ühistest elementidest kaubamärkides, nimelt nende esimene silp ja kolm esimest tähte, on kõnealustest tähistest jääv foneetiline ja visuaalne üldmulje erinev. Apellatsioonikoda märkis, et kuigi kontseptuaalse külje võrdlus ei mõjuta hinnangut tähiste sarnasuse kohta, on tähiste visuaalne ning foneetiline sarnasus piisavalt suur, et välistada segiajamise tõenäosus isegi juhul, kui kaubad on identsed.”

 Menetlus Üldkohtus ja vaidlustatud kohtuotsus

3        Bial-Portela esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 6. juulil 2011, milles ta palus esiteks tühistada vaidlustatud otsus ja teiseks kohustada ühtlustamisametit keelduma kõnealuse kaubamärgi registreerimisest.

4        Oma hagi toetuseks esitas Bial-Portela ühe väite, mis tugineb määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumisele.

5        Üldkohus otsustas vaidlustatud kohtuotsuses esiteks, et Bial-Portela taotlus kohtu korralduse andmiseks on vastuvõetamatu ja teiseks nõustus ta hagis esitatud ainsa väitega ning tühistas vaidlustatud otsuse. Selles osas sedastas Üldkohus järgmist:

–        kõnealuse kohtuotsuse punktis 18, et asjaomaseks avalikkuseks on liidu keskmine tarbija, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas;

–        sama kohtuotsuse punktis 19, et asjaomaste kaubamärkidega tähistatud kaubad on identsed;

–        vaidlustatud kohtuotsuse punktides 26 ja 27, et vastandatud tähiste kesk‑ ja lõpuosade visuaalsest erinevusest ei piisa, korvamaks tähiste ühesugusest algusest jäävat sarnast muljet ja seega on vastupidi apellatsioonikoja arvamusele need tähised tervikuna hinnatuna visuaalselt sarnased;

–        nimetatud kohtuotsuse punktides 32–34, et mõlema käsitletava kaubamärgi esimesed silbid on identsed; teised silbid erinevad, kuid on kõlaliselt lähedased ning tähiste kolmandad silbid on erinevad, kuid sisaldavad mõlemad tähti „i” ja „x”, millest teise kõla on selgelt eristatav; et käsitletavate kaubamärkide foneetilised erinevused tervikuna hinnatuna ei võimalda jätta tähelepanuta teatud tasemel foneetilist sarnasust;

–        sama kohtuotsuse punktis 35, et kumbki neist tähisest ei oma asjaomastes keeltes tähendust, mistõttu kontseptuaalne võrdlemine ei mõjuta tähiste võrdlust.

6        Segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise kohta märkis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 40 järgmist:

„Samas on vastupidi apellatsioonikoja arvamusele vastandatud tähised keskmisel määral sarnased, eelkõige visuaalselt. Selles osas tuleb ka arvesse võtta asjaolu, et vaidlusaluste kaubamärkidega tähistatud kaupu klassis 3 ja suurt osa kaupu klassis 5 (st imikutoidud, sidemematerjalid, desinfektsioonivahendid, kahjuritõrjevahendid, fungitsiidid, herbitsiidid) turustatakse tavaliselt selvehallides väljapanduna ning tarbijad teevad nende kaupade vahel valiku pakendite visuaalse vaatluse põhjal, mis tähendab, et tähiste visuaalsel sarnasusel on eriti suur tähtsus. Eeltoodud kaalutlustest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et taotletava ja varasema kaubamärgi puhul esineb segiajamise tõenäosus.”

 Poolte nõuded

7        Isdin ja ühtlustamisamet paluvad Euroopa Kohtul vaidlustatud kohtuotsus tühistada ja mõista apellatsioonimenetluse kulud välja Bial-Portelalt. Lisaks palub Isdin Euroopa Kohtul jätta vaidlustatud otsus muutmata osas, milles sellega jäetakse Bial-Portela vastulause tervikuna rahuldamata.

 Apellatsioonkaebus

8        Isdin esitab vaidlustatud kohtuotsuse vastu sisuliselt viis väidet, mis puudutavad vaidlustatud otsuse moonutamist, faktiliste asjaolude moonutamist, kaitseõiguste rikkumist ja määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumist kahes küsimuses. Ühtlustamisamet nõustub apellatsioonkaebuse teatele esitatud vastuses nendest väidetest teise ja viiendaga ning liigitab viienda väite Üldkohtu põhjendamiskohustuse rikkumist käsitlevaks.

9        Esimesena tuleb läbi vaadata Isdini poolt apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitatud viies väide.

 Poolte argumendid

10      Isdin väidab, et Üldkohus rikkus määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b, kuna vaidlustatud kohtuotsuse punktis 40 ei kohaldanud ta nõuetekohaselt segiajamise tõenäosuse igakülgset hindamist käsitletavat kohtupraktikat.

11      Isdin märgib selle kohta, et Üldkohus leidis, et taotletud kaubamärgiga hõlmatud teatavate Nizza kokkuleppe klassi 5 kuuluvate kaupade puhul on tähiste visuaalne sarnasus suur, kuid mõne muu kauba puhul mitte, ja järeldas, et tulenevalt nimetatud visuaalsest sarnasusest esineb kõigi nimetatud kaubamärgiga tähistatud kaupade puhul segiajamise tõenäosus.

12      Isdini väitel ei ole Üldkohus seevastu maininud visuaalse või kõlalise sarnasuse tähtsust teiste käsitletava kaubamärgiga hõlmatud klassi 5 kuuluvate kaupade osas, mistõttu järeldust segiajamise tõenäosuse kohta ei saa pidada neid kaupu puudutavaks. Niisiis on Üldkohus läbi viinud segiajamise tõenäosuse hindamise nii, et ei ole arvesse võtnud kõiki käsitletaval juhul tähtsust omavaid asjaolusid.

13      Ühtlustamisamet nõustub Isdini esitatud põhjendustega. Ta täpsustab, et olgugi et Üldkohtu põhjendused oli õiged ja asjakohased Üldkohtu poolt otseselt käsitletud kaupade osas, ei ole need õiged ega asjakohased muude Nizza kokkuleppe klassi 5 kuuluvate kaupade osas, sh „farmaatsia-, veterinaaria- ja hügieenitarbed, meditsiinilised dieetained, plaastrid, hambaplommi- ja hambajäljendite tegemise materjalid”, mida ei turustata selvehallides, vaid apteekides, kus visuaalne sarnasus ei ole oluline.

14      Sellest tulenevalt leiab ühtlustamisamet, et vaidlustatud kohtuotsuses on märkimisväärse osa klassi 5 kuuluvate kaupade suhtes ainus segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamisega seotud põhjendus, et „vastandatud tähised on keskmisel määral sarnased, eelkõige visuaalselt”. Samas on selline põhjendus liiga üldine ja abstraktne ning ei ole seetõttu piisav, et selgitada põhjusi, miks kõnealune keskmine sarnasus võib tarbijaid eksitada kõnealuste kaupade päritolu osas. Niisiis järeldab ühtlustamisamet, et vaidlustatud kohtuotsus on põhjendamata segiajamise tõenäosuse küsimuses.

 Euroopa Kohtu hinnang

15      Kõigepealt olgu sedastatud, et Isdin palub oma viienda väitega sisuliselt – nagu õigesti väidab ka ühtlustamisamet – Euroopa Kohtul sanktsioneerida Üldkohtu poolt vaidlustatud kohtuotsuses määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaldamisel põhjenduste esitamata jätmine.

16      Nimetatud sätte kohaselt ei registreerita varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral taotletavat kaubamärki, kui selle identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning sellega seotud toodete või teenuste identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada.

17      Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast ilmneb selles küsimuses, et määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b mõttes on segiajamine tõenäoline, kui üldsus võib arvata, et kõnealused kaubad või teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt (vt 12. juuni 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑334/05 P: Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker, EKL 2007, lk I‑4529, punkt 33; 20. septembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑193/06 P: Nestlé vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 32, ja 16. juuni 2011. aasta otsus kohtuasjas C‑317/10 P: Union Investment Privatfonds vs. UniCredito Italiano, EKL 2011, lk I‑5471, lk 53).

18      Seda, kas avalikkuse jaoks esineb segiajamise tõenäosus, tuleb hinnata igakülgselt, arvestades kõiki konkreetses asjas tähtsust omavaid tegureid (vt selle kohta 11. novembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C‑251/95: SABEL, EKL 1997, lk I‑6191, punkt 22, ja eespool punktis 34 viidatud kohtuotsus Nestlé vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 33).

19      Lisaks peab Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine asjaomaste kaubamärkide visuaalse, kõlalise või kontseptuaalse sarnasuse osas rajanema neist jääval tervikmuljel, võttes eelkõige arvesse nende eristavaid ja domineerivaid osi. Segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel on otsustav roll sellel, kuidas asjaomaste kaupade või teenuste keskmine tarbija kaubamärke tajub. Keskmine tarbija tajub kaubamärki tervikuna ega uuri selle eri detaile (vt selle kohta eespool punktis 23 viidatud kohtuotsused SABEL, punkt 23, Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker, punkt 35, ja Nestlé vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 34).

20      Eelkõige tuleb asjaomaste kaubamärkide sarnasuse astme hindamiseks määrata kindlaks nende visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse aste, ning vajaduse korral hinnata, millist kaalu need erinevad tegurid omavad, võttes arvesse asjaomaste kaupade ja teenuste liiki ning nende turustustingimusi (vt eespool viidatud kohtuotsus Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker, punkt 36, ja 24. märtsi 2011. aasta otsus kohtuasjas C‑552/09 P: Ferrero vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2011, lk I‑2063, punkt 85).

21      Samas ei tähenda Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 36 ja artikli 53 esimeses lõigus sätestatud Üldkohtu kohustus otsuseid põhjendada, et Üldkohus peab esitama menetluspoolte kõiki arutluskäike ammendavalt ning üksikasjalikult järgiva ülevaate. Põhjendus võib seega olla tuletatav, kui see võimaldab huvitatud isikutel mõista põhjendusi, millele Üldkohus tugineb, ning kui Euroopa Kohtul on piisavalt teavet kohtuliku kontrolli teostamiseks apellatsioonimenetluses (vt eelkõige 21. detsembri 2011. aasta otsus kohtuasjas C‑320/09 P: A2A vs. komisjon, EKL 2011, lk I-210*, punkt 97).

22      Käesoleval juhul ilmneb vaidlustatud kohtuotsusest ja täpsemalt selle punktist 40, et Üldkohus võttis käsitletavate kaubamärkide sarnasuse astet uurides arvesse selliseid turustamistingimusi, mis on Üldkohtu arvates valdavad Nizza kokkuleppe klassi 5 kuuluvate imikutoitude, sidemematerjalide, desinfektsioonivahendite; kahjuritõrjevahendite, fungitsiidide ja herbitsiidide puhul.

23      Isegi kui oletada, et nende kaupade puhul on valdavad asjaomased turustamistingimused – millele vaidlevad vastu nii Isdin kui ka ühtlustamisamet –, tuleb siiski tõdeda, et selline hinnang ei arvesta muude kaubamärgitaotluses nimetatud kaupadega kõnealuses klassis 5, nagu õigesti märgivad Isdin ja ühtlustamisamet.

24      Nimelt ilmneb vaidlustatud kohtuotsuse punktist 40, osas, milles see viitab üksnes „suurele osale kaupadele klassis 5 (st imikutoidud, sidemematerjalid, desinfektsioonivahendid, kahjuritõrjevahendid, fungitsiidid ja herbitsiidid)”, et Üldkohus ei seostanud sel moel loetletud kaupadega seonduvaid põhjendusi muude samasse klassi kuuluvate kaupadega. Samas tühistas Üldkohus ikkagi vaidlustatud otsuse kõigi Nizza kokkuleppe klassi 5 kuuluvate kaupade osas.

25      Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast ilmneb, et keeldumispõhjuste kontrollimine peab puudutama iga kaupa või teenust, mille jaoks kaubamärki soovitakse registreerida (vt selle kohta 15. veebruari 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑239/05: BVBA Management, Training en Consultancy, EKL 2007, lk I‑1455, punkt 34).

26      Samas möönab Euroopa Kohus, et kui sama keeldumispõhjus esitatakse kaupade või teenuste kategooria või rühma kohta, võib esitada üldise põhjenduse, mis hõlmab kõiki asjaomaseid kaupu või teenuseid (vt ka eespool viidatud kohtuotsus BVBA Management, Training en Consultancy, punkt 37, ja 21. märtsi 2012. aasta määrus kohtuasjas C‑87/11 P: Fidelio vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 43).

27      Sellegipoolest hõlmab see võimalus vaid kaupu ja teenuseid, mille vahel on piisavalt otsene ja konkreetne seos, selleks et need moodustaksid kõnealuste kaupade või teenuste piisavalt homogeense kategooria või rühma. Niisuguse homogeensuse tuvastamiseks ei ole piisav üksnes asjaolu, et kõnealused kaubad või teenused kuuluvad Nizza kokkuleppe samasse klassi, sest mainitud klassidesse kuuluvad sageli väga erinevad kaubad või teenused, mille vahel ei ole tingimata piisavalt otsest ja konkreetset seost (vt selle kohta 18. märtsi 2010. aasta määrus kohtuasjas C‑282/09 P: CFCMCEE vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2010, lk I‑2395, punkt 40).

28      Käesoleval juhul on Üldkohus ise kaupade turustamistingimuste alusel teinud vahet samasse Nizza kokkuleppe klassi kuuluvatel kaupadel. Järelikult peab ta oma otsust põhjendades lähtuma igast kaubakategooriast, mis sellesse klassi kuulub.

29      Vaidlustatud kohtuotsuses esitatud põhjendus, mis ei puuduta muid kõnealusesse klassi 5 kuuluvaid kaupu kui need, mida on nimetatud vaidlustatud kohtuotsuse punktis 40 (st imikutoidud, sidemematerjal, desinfektsioonivahendid, kahjuritõrjevahendid, fungitsiidid ja herbitsiidid), ei võimalda huvitatud isikutel mõista põhjendusi, millele Üldkohus tugines vaidlustatud otsuse tühistamisel ega anna Euroopa Kohtule piisavalt teavet oma kohtuliku kontrolli teostamiseks käesolevas apellatsioonimenetluses.

30      Neil kaalutlustel, ja ilma et oleks vaja analüüsida muid apellatsioonkaebuse toetuseks esitatud väiteid, tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja vaidlustatud kohtuotsus tühistada.

31      Euroopa Kohtu põhikirja artikli 61 esimese lõigu kohaselt võib Euroopa Kohus Üldkohtu otsuse tühistamise korral kas teha ise asja suhtes lõpliku kohtuotsuse, kui menetlusstaadium seda lubab, või suunata asja tagasi Üldkohtusse otsustamiseks. Tuleb asuda seisukohale, et praegusel juhul ei luba menetlusstaadium kohtuotsust teha.

32      Seega tuleb kohtuasi suunata tagasi Üldkohtusse ning teha otsus kohtukulude kohta hiljem.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (seitsmes koda) otsustab:

1.      Tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 9. oktoobri 2012. aasta otsus T‑366/11: Bial-Portela vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Isdin (ZEBEXIR).

2.      Suunata kohtuasi tagasi Euroopa Liidu Üldkohtusse.

3.      Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

Allkirjad


* Kohtumenetluse keel: inglise.