ÜLDKOHTU OTSUS (esimene koda)
13. detsember 2013(*)
Teenuste hanked – Hankemenetlus – Albaanias IT‑taristu ja e‑valitsuse teenuste arendamiseks tugiteenuste osutamine – Pakkuja pakkumuse tagasilükkamine – Läbipaistvus – Põhjendamiskohustus
Kohtuasjas T‑165/12,
European Dynamics Luksemburg SA, asukoht Ettelbrück (Luksemburg),
Evropaïki Dynamiki – Proigmena Systimata Tilepikoinonion Pliroforikis kai Tilematikis AE, asukoht Ateena (Kreeka),
esindaja: advokaat V. Christianos,
hagejad,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: P. van Nuffel ja M. Konstantinidis,
kostja,
mille ese on nõue tühistada komisjoni 8. veebruari 2012. aasta otsus CMS/cms D(2012)/00008, millega lükati tagasi hagejate pakkumus piiratud hankemenetluses EuropeAid/131431/C/SER/AL,
ÜLDKOHUS (esimene koda),
koosseisus: S. Frimodt Nielsen, koja presidendi ülesannetes, kohtunikud M. Kancheva (ettekandja) ja E. Buttigieg,
kohtusekretär: ametnik S. Spyropoulos,
arvestades kirjalikus menetluses ja 11. juuni 2013. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hagejad on Luksemburgi õiguse alusel asutatud äriühing European Dynamics Luxembourg SA, kelle asukoht on Ettelbrück (Luksemburg), ja Kreeka õiguse alusel asutatud äriühing Evropaïki Dynamiki-Proigmena Systimata Tilepikoinonion Pliroforikis kai Tilematikis AE, kelle asukoht on Ateena (Kreeka).
2 Euroopa Liidu Teataja elektroonilises väljaandes avaldati 11. mail 2011 eelteade (ELT/S 90) hankemenetluse EuropeAid/131431/C/SER/AL (edaspidi „hange”) korraldamise kohta. Euroopa Liidu Teataja elektroonilises väljaandes avaldati 19. juulil 2011 selle hanke kohta teade (ELT/S 136) (edaspidi „hanketeade”).
3 Hanke ese oli IT‑taristu ja e‑valitsuse teenuste arendamise tugiteenused Albaania innovatsiooni- ning info- ja sidetehnoloogia ministeeriumi ning infoühiskonna riikliku ameti jaoks. Esialgse kava kohaselt oli hankelepingu täitmiseks ette nähtud 18 kuu pikkune ajavahemik ja selle eelarve kuni 2 400 000 eurot.
4 Hange korraldati ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (edaspidi „IPA”) raames, mis loodi ja mida reguleeritakse nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, lk 82).
5 IPA eesmärk oli abistada mitut riiki, sealhulgas Albaaniat, nende õigusaktide järkjärgulisel vastavusse viimisel Euroopa Liidu standardite ja poliitikaga ning ühenduse õigusega, et toetada nende tulevaseks liitumiseks tehtavaid ettevalmistusi. Seda abi osutas täpsemalt Euroopa Komisjon teenuste hangete korraldamise ja selliste hankelepingute sõlmimise teel, mille täitjad osutasid neid teenuseid abisaajatele riikidele ja kõnealusel juhul Albaaniale.
6 Hankija oli Euroopa Liit, keda esindas komisjon, kes tegutses abisaaja riigi Albaania nimel ja huvides.
7 Hankeleping pidi sõlmitama isikuga, kes esitab kaheetapilises – st eelvalik ja eduka pakkumuse valimine – piiratud hankemenetluses majanduslikult soodsaima pakkumuse.
8 Eelvalikus osalemiseks pidid huvitatud isikud esitama 2. septembriks 2011 taotlused, milles pidid kajastuma teatud andmed, mis tõendavad hankelepingu täitmiseks sobivat majanduslikku ja finantsseisundit ning tehnilist ja kutsealast pädevust. Taotluste hindamise tulemusena pidi hindamiskomisjon koostama kaheksast kvalifitseeritud taotlejast koosneva nimekirja ning ainult neile taotlejatele pidi komisjon tegema ettepanku osaleda hankemenetluse teises etapis, st eduka pakkumuse valimises.
9 Hagejad esitasid 30. augustil 2011 taotluse osaleda hankemenetluses konsortsiumina koos Performance SA‑ga.
10 Komisjon teatas 12. oktoobri 2011. aasta kirjas European Dynamics Luxembourgile kui konsortsiumi juhile, et nende pakkumus läbis eelvaliku etapi. Sellele kirjale olid lisatud hankedokumendid, kus täpsustati eduka pakkumuse valimise etapi läbiviimise üksikasju.
11 Need dokumendid sisaldasid „Juhiseid pakkujatele”, „Lepingu kavandit ja eritingimusi” ja selle kuut lisa, mis olid pealkirjastatud vastavalt „Teenuslepingu üldtingimused”, „Tehniline kirjeldus”, „Töökorraldus ja meetod”, „Vastutavad asjatundjad”, „Eelarve”, „Vormid ja muud asjakohased dokumendid”. Neis dokumentides oli ka muud teavet, näiteks „Hindamistabel”, mis sisaldas hindamiskriteeriume ja pakkumuse vormi.
12 Pakkujate juhiste punkti 12 kohaselt pidi pakkumuste hindamine toimuma kahes järjestikkuses etapis, st kõigepealt hinnatakse tehnilist pakkumust ja seejärel hinnapakkumust.
13 Tehnilise pakkumuse hindamine tugines hindamistabelil, milles olid loetletud hindamiskriteeriumid ja nende suhteline osakaal. Niisiis võidi esimese hindamiskriteeriumi „Töökorraldus ja meetod” eest anda kuni 70 punkti. See kriteerium koosnes kolmest alakriteeriumist, mis olid vastavalt nimetatud „Hankelepingu täitmise põhjendatud analüüs”, „Strateegia” ja „Tööde ajakava”. Teine kriteerium „Vastutavad asjatundjad” käsitles kolme eri valdkonna asjatundja kvalifikatsiooni. Esimene asjatundja oli „töögrupi juht”, teine „elektrooniliste dokumentide ja arhiivi asjatundja” ja kolmas „veebiportaali asjatundja”. Maksimaalsed hindamispunktid, mis võis saada iga asjatundja kohta, olid 14 punkti töögrupi juhi, 8 punkti elektrooniliste dokumentide ja arhiivi asjatundja ning 8 punkti veebiportaali asjatundja eest, st kokku 30 punkti. Iga asjatundjat pidi hinnatama kolme alakriteeriumi kohaselt, mida nimetati vastavalt „Väljaõpe ja kutseoskused”, „Üldine töökogemus” ja „Konkreetsed töökogemused”.
14 Tingimusel et tehnilise pakkumuse hindamisel antakse sellele vähemalt 80 punkti, võis hinnapakkumuse eest saada 20 lisapunkti.
15 Pakkujate juhiste punkti 12 alapunkt 4 nägi ette, et kogu hindamismenetlus on konfidentsiaalne, juhul kui dokumentidele juurepääsu ei reguleeri teisiti lepingu sõlmiva asutuse tegevust reguleeriv õigus. Hindamiskomisjoni otsused tehakse ühiselt, selle nõupidamised on kinnised ja hindamiskomisjoni liikmed on kohustatud hoidma ametisaladust. Samuti täpsustati selles punktis, et hindamisaruanded ja eelkõige kirjalikud protokollid on mõeldud üksnes ametialaseks kasutamiseks ning neid ei edastata ei pakkujatele ega ühelegi teisele menetlusosalisele kui ainult lepingu sõlmivale asutusele, komisjonile, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale.
16 Pakkujate juhiste punkt 8 täpsustas, et pakkumusi saab esitada kuni 30. novembrini 2011.
17 Hagejad esitasid määratud tähtajaks nii oma tehnilise kui ka hinnapakkumuse.
18 Komisjon teatas 8. veebruari 2012. aasta kirjaga European Dynamics Luxembourg SA‑le kui konsortsiumi juhile järgmist:
– konsortsiumi pakkumust ei tunnistatud edukaks, kuna see ei osutunud tehniliselt vastuvõetavaks tunnistatud pakkumuste hulgas majanduslikult soodsaimaks pakkumuseks;
– hindamiskomisjon tegi ettepaneku sõlmida hankeleping CSI-Piemonte ja Infosoft Systems Sha moodustatud konsortsiumiga;
– asjaomase otsuse peale on võimalik esitada vaidlustus vastavalt välistegevuse raames lepingute sõlmimise korda käsitleva praktilise juhendi (edaspidi „praktiline juhend”) punktile 2.4.15.
19 Selles kirjas olid ka hagejale ja edukale pakkujale antud hindamise kogupunktid ja neile hinnapakkumuse ja tehnilise pakkumuse eest antud hindamispunktid. Viimatinimetatute osas sisaldas tabel hindamispunkte, mis anti hagejatele ja edukale pakkujale kriteeriumide „Töökorraldus ja meetod”, „Vastutav asjatundja nr 1”, „Vastutav asjatundja nr 2” ja „Vastutav asjatundja nr 3” eest.
20 Hagejad palusid 10. veebruari 2012. aasta kirjas komisjonil edastada järgmise teabe:
– hindamiskomisjoni üksikasjaliku aruande koopia ja hindamiskomisjoni kooseis;
– nende pakkumuse osa „Töökorraldus ja meetod” eelised ja nõrkused võrreldes eduka pakkuja pakkumusega;
– nende pakkumusele antud hindamispunktid kriteeriumide „Töökorraldus ja meetod” ja „Vastutavad asjatundjad” iga hindamise alakriteeriumi kaupa ning nende punktide põhjendused.
21 Komisjon teatas 21. veebruari 2012. aasta kirjas, et tal ei ole võimalik edastada rohkem teavet eduka pakkuja kohta, kuna selline teave on konfidentsiaalne ja mõeldud üksnes ametkondlikuks kasutamiseks. Samuti märkis komisjon selles kirjas, et hindamiskomisjoni aruannet (edaspidi „hindamisaruanne”) ei saa avaldada ei pakkujatele ega ühelegi kolmandale isikule, välja arvatud hankija, komisjon ja järelevalveasutus. Selles osas juhtis ta hagejate tähelepanu praktilise juhise artiklile 3.3.10.5. Lisaks täpsustas komisjon, viidates Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, lk 43, ELT eriväljaanne 01/03, lk 331), et hindamiskomisjoni liikmete nimesid ei avalikustata eraelu kaitse ja isikupuutumatuse säilitamise kaalutlustel.
22 Komisjoni 21. veebruari 2012. aasta kiri sisaldas ka tabelit hagejate tehnilisele pakkumusele antud keskmiste punktisummadega järgmiste alakriteeriumide kaupa: „Hankelepingu täitmise põhjendatud analüüs”, „Strateegia” ja „Tööde ajakava”, mis moodustavad kokku kriteeriumi „Töökorraldus ja meetod”, ning samuti kriteeriumi „Vastutavad asjatundjad” alakriteeriumide „Väljaõpe ja kutseoskused”, „Üldine töökogemus” ja „Konkreetsed töökogemused” kaupa.
23 Selles tabelis esitatud hindamispunktide põhjendamiseks täpsustas komisjon kriteeriumi „Töökorraldus ja meetod” kolme alakriteeriumi hindamise kohta järgmist:
– hankelepingu täitmise põhjendatud analüüs: „üldhinnang võtmeküsimustele on madal, riskianalüüs ja riskimaandus ei ole hästi määratletud”;
– strateegia: „tööde loetelu on piisavalt üksikasjalik ja tugiekspertide nimekiri väga tugev. Lepingu raames osutatavate teenuste tase väga konkurentsivõimeline”;
– tööde ajakava: „tööde üldajakava on hea”.
24 Asjatundjate kohta antud hindamispunktide kohta märkis komisjon: „töögrupi juhi, elektrooniliste dokumentide ja arhiivi asjatundja ja veebiportaali asjatundja töökogemust, haridustaset ja keeleoskust hinnati järgmiselt: üldiseloomustus hea”.
25 Hagejad saatsid 21. märtsil 2012 komisjonile määruse nr 1049/2001 artikli 7 lõike 2 alusel kordustaotluse, milles palusid komisjonil neile teatada hindamiskomisjoni kooseis ning edastada hindamisaruande koopia, mis sisaldab võrdlevat hinnangut nende ja eduka pakkuja pakkumuse kohta iga hindamiskriteeriumi kaupa.
Menetlus ja poolte nõuded
26 Hagejad esitasid hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 11. aprillil 2012.
27 Komisjon esitas 19. juunil 2012 Üldkohtu kantseleile kostja vastuse.
28 Kohtumenetluse vältel vastas komisjon 25. juulil 2012 osaliselt hagejate kordustaotlusele tutvuda dokumentidega. Komisjon edastas siis hagejatele hindamisaruande ja seitse muud sellele aruandele lisatud dokumenti, st hindamiskomisjoni ettevalmistaval koosolekul kohalolnute nimekirja, selle protokolli, pakkumuste avamise protokolli, hindamistabeli, kommentaarid kõigi pakkumuste kohta, pakkujatega peetud kirjavahetuse, haldusnõuete vastavustabeli. Komisjon märkis siiski, et kõigis asjaomastes dokumentides on määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti b alusel teatud teave kustutatud eraelu kaitse ja isikupuutumatuse säilitamise kaalutlustel. Komisjon teavitas ka sellest, et ta on hindamisaruandes, pakkumuste avamise protokollis, hindamistabelis, kõigi pakkumuste kohta tehtud kommentaarides ja pakkujatega peetud kirjavahetuses kustutanud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 alusel ka muud teavet ärihuvide kaitse kaalutlustel.
29 Hagejad ja komisjon esitasid 20. augustil ja 12. oktoobril 2012 vastavalt repliigi ja vasturepliigi.
30 Hagejad paluvad Üldkohtul:
– tühistada komisjoni otsus, millega ta lükkas tagasi nende pakkumuse vaidlusaluses hankemenetluses.
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
31 Komisjon palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejatelt.
Õiguslik käsitlus
32 Oma hagi toetuseks esitavad hagejad kolm väidet. Esimese väite kohaselt on komisjon rikkunud läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid sellega, et ta ei lubanud hagejatel tutvuda hindamiskomisjoni aruandega, millel vaidlustatud otsus põhineb. Teine väide on esitatud põhjendamiskohustuse rikkumise peale, mis puudutab esiteks hagejatele ja edukaks tunnistatud pakkujale antud hindamispunkte ja teiseks edukat pakkumust iseloomustavaid andmeid ja selle eeliseid. Kolmas väide puudutab sisuliselt selle üldpõhimõtte rikkumist, mille kohaselt ei tohi hankemenetluse käigus muuta hankedokumente, mis ilmneb komisjoni 25. juuli 2012. aasta hindamisaruandest, millest tuleneb, et ta hindas hagejate pakkumust selliste alakriteeriumide alusel, mida ei olnud hankedokumentides ette nähtud.
Esimene väide läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtete rikkumise kohta
33 Esimene väide koosneb kahest osast, esimene puudutab läbipaistvuse põhimõtte ja teine proportsionaalsuse põhimõte rikkumist.
Läbipaistvuse põhimõtte rikkumine
34 Hagejad väidavad sisuliselt, et komisjon on rikkunud ELTL artiklites 15 ja 298 ning nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 74; edaspidi „finantsmäärus”), artikli 89 lõikes 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõtet sellega, et keeldus 21. veebruari 2012. aasta kirjas neile hindamisaruande koopiat esitamast. Seda keeldumist ei saa õigustada finantsmääruse, praktilise juhise ega komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 145; edaspidi „rakendusmäärus”), ega isegi mitte pakkujatele mõeldud juhistega.
35 Selles osas märgivad hagejad kõigepealt, et praktiliste juhiste artikkel 3.3.10.5, mille kohaselt ei edastata hindamisaruannet pakkujatele ega ühelegi teisele menetlusosalisele, välja arvatud ainult hankija volitatud teenistustele, komisjonile ja järelevalveasutustele, on üksnes teavitav.
36 Seejärel toovad hagejad esile, et ei finantsmääruse artikli 100 lõikes 2 ega rakendusmääruse artikli 149 lõikes 3 ei määrata ammendavalt kindlaks, milliseid dokumente tuleb pakkujatele edastada. Nende sätetega ei saa seega komisjon põhjendada hagejatele hindamisaruande edastamisest keeldumist. Igal juhul ei võimalda need sätted komisjonil kõrvale kalduda sellisest esmase õiguse põhimõttest nagu läbipaistvuskohustus.
37 Lõpuks väidavad hagejad, et komisjoni keeldumist edastada hindamisaruanne ei saa õigustada pakkujatele mõeldud juhiste punktiga 12.4. Nimelt on see punkt vastuoluline, kuna sellega keelatakse pakkujatele hindamisaruande esitamine, samas kui see näeb ette, et hindamismenetlus allub dokumentidega tutvumist reguleerivatele õigusaktidele, mis kujutavad endast läbipaistvuse põhimõtte konkreetset väljundit.
38 Komisjon ei nõustu nende argumentidega.
39 Kõigepealt tuleb märkida, et esimene väide ei käsitle määruse nr 1049/2001 – mille artikkel 8 näeb ette juhud, mil liikmesriigis asuv juriidiline isik võib esitada hagi selle institutsiooni vastu, kes ei ole võimaldanud tal tutvuda mõne dokumendiga, millele ta on sama määruse alusel taotlenud juurdepääsu – võimalikku rikkumist, vaid üksnes küsimust, kas kõnealuses hankemenetluses on hagejatele hindamisaruande esitamata jätmisega rikutud nende viidatud erinevaid õigusnorme, st ELTL artikleid 15 ja 298 ning finantsmääruse artikli 89 lõiget 1. Kuna hagejate väiteid hindamisaruandega tuvumisest keeldumise kohta võib tõlgendada samuti nii, et tegelikult puudutavad need ebapiisavat põhjendust, siis hinnatakse neid teise väite raames.
40 Üldkohus leiab, et igal juhul tuleb tervikuna tagasi lükata komisjoni argument, mis puudutab asjaolu, et hagejatele edastati hindamisaruanne 27. juulil 2012 nende poolt määruse nr 1049/2001 alusel esitatud kordustaotluse peale.
41 Selles osas olgu meenutatud, et nagu ilmneb ka vaidlustatud otsusest teavitamise järel 10. veebruaril 2012 saadetud hagejate kirjast, palusid hagejad liidu hangetealaste õigusnormide alusel komisjonil neile edastada hindamisaruanne, mida komisjon keeldus tegemast, nagu ilmneb komisjoni 21. veebruari 2012. aasta kirjast.
42 Samuti on oluline tähele panna, et nagu nähtub komisjoni 25. juuli 2012. aasta kirjast, edastas komisjon määruse nr 1049/2001 alusel vastuseks 21. märtsil ja 25. aprillil 2012 esitatud korduvatele taotlustele tutvuda dokumentidega hagejatele hindamisaruandest versiooni, millest oli kustutatud teatud teave, mis oli väidetavalt konfidentsiaalne.
43 Silmas pidades määruses nr 1049/2001 sätestatud dokumentidega tutvumise menetluse ja finantsmääruses riigihankementluste kohta sätestatu autonoomsust, ei mõjuta asjaolu, et komisjon vastas käesoleval juhul nõustuvalt dokumentidega tutvumise taotlusele, mille hagejad esitasid hindamisaruandega tutvumiseks, samas võimalikku järeldust, et asjaomases riigihankemenetluses on rikutud läbipaistvuskohustust, kuna selle aruandega tutvumise võimaldamisest keelduti.
44 Kõnealuse rikkumise osas tuleb meenutada, et finantsmääruse artikli 89 lõige 1 sätestab, et „[k]õik riigihankelepingud, mida rahastatakse täielikult või osaliselt [liidu] eelarvest, on kooskõlas läbipaistvuse, proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega.”
45 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab hankija igas hankemenetluse etapis tagama selle, et järgitaks võrdse kohtlemise põhimõtet ja sellest tulenevalt oleks kõigi pakkujate võimalused võrdsed (Euroopa Kohtu 29. aprilli 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑496/99 P: komisjon vs. CAS Succhi di Frutta, EKL 2004, lk I‑3801, punkt 108, Üldkohtu 17. detsembri 1998. aasta otsus kohtuasjas T‑203/96: Embassy Limousines & Services vs. parlament, EKL 1998, lk II‑4239, punkt 85, ja 17. märtsi 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑160/03: AFCon Management Consultants jt vs. komisjon (EKL 2005, lk II‑981, punkt 75).
46 Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõte – mille eesmärk on soodustada hankemenetluses osalevate ettevõtjate vahelise terve ja tegeliku konkurentsi arengut – tähendab seda, et kõigile pakkujatele peavad pakkumuse koostamisel olema tagatud võrdsed võimalused, ning tähendab seega, et kõigi pakkujate esitatud pakkumustele peavad kehtima samad tingimused (vt selle kohta Euroopa Kohtu 18. oktoobri 2001. aasta otsus kohtuasjas C‑19/00: SIAC Construction, EKL 2001, lk I‑7725, punkt 34, ja 12. detsembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑470/99: Universale-Bau jt, EKL 2002, lk I‑11617, punkt 93).
47 Samuti tuleneb kohtupraktikast, et võrdse kohtlemise põhimõte tähendab ka kohustust tagada läbipaistvus, et võimaldada kontrollida selle põhimõtte järgimist (Euroopa Kohtu 18. juuni 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑92/00: HI, EKL 2002, lk I‑5553, punkt 45, ja eespool punktis 46 viidatud kohtuotsus Universale-Bau jt, punkt 91).
48 Läbipaistvuse tagamise põhimõtte eesmärk on tagada ennekõike, et puudub oht, et hankija eelistab soosikuid või tegutseb omavoliliselt. See tähendab, et kõik hankemenetluse tingimused ja eeskirjad peavad olema hanketeates või hankedokumentides sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt (eespool punktis 45 viidatud kohtuotsus komisjon vs. CAS Succhi di Frutta, punkt 111).
49 Seega tähendab läbipaistvuse põhimõte ka seda, et kogu asjakohane tehniline teave peab hanketeate või hankedokumentide mõistmise huvides olema nii varakult kui võimalik kõigile hankemenetluses osalevatele ettevõtjatele kättesaadavaks tehtud nii, et ühelt poolt võimaldaks see kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel mõista selle täpset ulatust ja sellest ühtemoodi aru saada ning teiselt poolt võimaldaks hankijal kontrollida, kas pakkujate esitatud pakkumused vastavad tegelikult kõnealuse hankemenetluse tingimustele (Üldkohtu 19. märtsi 2010. aasta otsus kohtuasjas T‑50/05: Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, EKL 2010, lk II‑1071, punkt 59).
50 Samas olgu märgitud, ja nagu ilmneb finantsmääruse artiklist 147, et hindamisaruande eesmärk ei ole kajastada kõiki hankemenetluse tingimusi ega eeskirju, vaid esitada hindamiskomisjoni läbiviidud hindamise tulemus, kus tuuakse ära kõigi pakkujate nimed, kelle pakkumus on tagasi lükatud ja nende pakkumuste tagasilükkamise põhjused, samuti väljavalitud lepingupartneri nimi ning valiku põhjendused. Seejärel teeb hankija lõpliku otsuse lepingu sõlmimise kohta vastavalt rakenduseeskirjade artikli 147 lõikele 3, mis peab vastama liidu õiguskorras kehtestatud põhjendamisnõuetele.
51 Sellest tuleneb, et käesoleval juhul ei muutnud komisjoni poolt kohtueelses menetluses hindamisaruande edastamisest keeldumine ebavõrdseks hagejate ja teiste pakkujate võimalusi pakkumuste koostamisel, mis eespool punktides 45–49 meenutatud kohtupraktika kohaselt oleks kujutanud endast läbipaistvuskohustuse rikkumist.
52 Kõigist eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et esimese väite esimene osa tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine
53 Hagejad osutavad sisuliselt, et komisjoni täielik ja absoluutne keeldumine edastada mingeidki hindamisaruande andmeid on vastuolus ka proportsionaalsuse põhimõttega.
54 Komisjon ei nõustu nende argumentidega.
55 Selles osas tuleb kõigepealt märkida, et esimese väite kõnealuse osa esitasid hagejad esimest korda oma repliigis ja seega tuleb seda käsitleda uue väitena, mis on seetõttu vastuvõetamatu Üldkohtu kodukorra artikli 48 lõike 2 kohaselt, kuna hagejad ei ole õigustanud hilinemist õiguslike ega faktiliste asjaoludega, mis on tulnud ilmsiks menetluse käigus.
56 Sellest järeldub, et apellatsioonkaebuse esimene väide tuleb tagasi lükata, kuna see on osaliselt põhjendamatu ja osaliselt vastuvõetamatu.
Teine väide, mis puudutab põhjendamiskohustuse rikkumist
57 Hagejad heidavad komisjonile sisuliselt ette seda, et esiteks ei teatanud ta neile edukale pakkujale tehnilise pakkumuse eest antud hindamispunkte hindamistabeli kõigi alakriteeriumide kaupa (vt eespool punkt 13) ega nende põhjendust ja teiseks ei põhjendanud ta hagejatele nende tehnilisele pakkumusele teise hindamiskriteeriumi „Vastutavad asjatundjad” üheksa alakriteeriumi alusel antud hindamispunkte. Hagejate arvates jättis komisjon täitmata ka oma kohustuse teatada edutule pakkujale tema kirjaliku taotluse alusel edukat pakkumust iseloomustavaid andmed ja selle eeliseid ja seega ei täitnud ta kohustust põhjendada vaidlustatud otsust.
58 Komisjon rõhutab, et vaidlustatud otsus oli finantsmääruse artikli 100 lõikest 2 ja rakendusmääruse artikli 149 lõikest 3 tulenevaid nõudeid arvestades piisavalt põhjendatud.
59 Selles osas, milles hagejate esimeses väites esitatud etteheidete kohaselt oli komisjonil kohustus neile esitada hindamisaruanne, tuleb kõigepealt märkida, et hankemenetlustes on ainus sellekohane komisjoni kohustus esitada pakkujatele nende taotlusel kas kõnealuse või mõne muu dokumendi vormis edukat pakkumust iseloomustavaid andmed ja selle eeliseid ning eduka pakkuja nimi.
60 Nimelt tuleb meenutada, et komisjonil on nagu teistel institutsioonidel ulatuslik kaalutlusõigus asjaolude osas, mida tuleb hankemenetluses hankelepingu sõlmimise otsuse tegemisel arvesse võtta. Selle kaalutlusõiguse rakendamise kontrollimisel tuleb seega kohtul kontrollida üksnes menetlusnormide järgimist ja põhjendamiskohustuse täitmist, faktiliste asjaolude sisulist õigsust ning et rikutud ei oleks õigusnorme, asjaolude hindamisel ei oleks tehtud ilmselget kaalutlusviga ning tegemist ei oleks võimu kuritarvitamisega (Üldkohtu 6. juuli 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑148/04: TQ3 Travel Solutions Belgium vs. komisjon, EKL 2005, lk II‑2627, punkt 47, ja vaata selle kohta Euroopa Kohtu 23. novembri 1978. aasta otsus kohtuasjas 56/77: Agence européenne d’intérims vs. komisjon, EKL 1978, lk 2215, punkt 20).
61 Samuti tuleb märkida, et kui mõnel institutsioonil on lai kaalutlusõigus, on liidu õiguskorraga haldusmenetluses antud tagatiste järgimine veelgi suurema tähtsusega. Mainitud tagatiste hulka kuuluvad eelkõige pädeva institutsiooni kohustus põhjendada oma otsuseid piisavalt. Üksnes niiviisi saab ühenduse kohus kontrollida, kas faktilised ja õiguslikud asjaolud, millest kaalutlusõiguse teostamine sõltub, on täidetud (Euroopa Kohtu 21. novembri 1991. aasta otsus kohtuasjas C‑269/90: Technische Universität München, EKL 1991, lk I‑5469, punkt 14, ja Üldkohtu 9. septembri 2010. aasta otsus kohtuasjas T‑387/08: Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 31).
62 Teenuste hankemenetluste puhul täpsustab põhjendamiskohustust finantsmääruse artikli 100 lõige 2 ja rakendusmääruse artikkel 149, millest tuleneb, et hankija täidab oma põhjendamiskohustuse, kui ta kõigepealt viivitamata teavitab edutuid pakkujaid nende pakkumuse tagasilükkamisest ja kui ta seejärel 15 tööpäeva jooksul alates asjaomase taotluse registreerimisest edastab pakkujatele, kes on seda sõnaselgelt taotlenud, eduka pakkumuse tunnused ja suhtelised eelised ning eduka pakkuja nime (Üldkohtu 17. oktoobri 2012. aasta otsus T‑447/10: Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, punkt 71).
63 Niisugune toimimisviis on kooskõlas ELTL artiklis 296 mainitud põhjendamiskohustuse eesmärgiga, mille kohaselt tuleb selgelt ja ühemõtteliselt ära näidata akti vastuvõtja arutluskäik, et esiteks oleks huvitatud isikutel võimalik teada saada võetud meetme põhjused, et oma õigusi kaitsta, ning teiseks võimaldada kohtul teostada kontrolli (Üldkohtu 14. juuli 1995. aasta otsus kohtuasjas T‑166/94: Koyo Seiko vs. nõukogu, EKL 1994, lk II‑2129, punkt 103, ja eespool punktis 49 viidatud 19. märtsi 2010. aasta kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, punkt 134).
64 Lisaks on oluline meenutada, et põhjendamisnõude hindamisel tuleb lähtuda käsitletava juhtumi asjaoludest, eeskätt akti sisust, viidatud põhjenduste laadist ning sellest, milline võib olla adressaatide ja muude niisuguste isikute huvi selgituste saamiseks, keda akt otseselt ja isiklikult puudutab (vt Euroopa Kohtu 2. aprilli 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑367/95 P: komisjon vs. Sytraval ja Brink’s France, EKL 1998, lk I‑1719, punkt 63 ja seal viidatud kohtupraktika).
65 Lõpuks olgu rõhutatud, et põhjendamiskohustuse täitmise hindamisel tuleb lähtuda teabest, mis oli hageja käsutuses hetkel, kui ta esitas oma hagi (Üldkohtu 25. veebruari 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑183/00: Strabag Benelux vs. nõukogu, EKL 2003, lk II‑135, punkt 58).
66 Eeltoodud põhimõtetest lähtudes tuleb hinnata, kas komisjon on rikkunud oma põhjendamiskohustust. Selleks et kindlaks määrata, kas käesoleval juhul on täidetud põhjendamiskohustusele finantsmääruse ja rakendusmäärusega kehtestatud nõuded, tuleb hinnata komisjoni 8. ja 21. veebruari 2012. aasta kirju, mis ta saatis vastuseks hagejatele taotlusele saada täiendavat teavet nende pakkumuse tagasilükkamise kohta. Selles osas tuleb märkida, et komisjon tõstis kohtuistungil selgelt esile esiteks seda, et 21. veebruari 2012. aasta kiri sisaldas piisavat põhjendust vastavalt finantsmääruse ja rakendusmäärusega kehtestatud kohustustele, ja teiseks seda, et tema poolt hagejatele saadetud hindamisaruanne ei ole osa vaidlustatud otsuse põhjendusest. Samuti tuleb tähele panna, et komisjon edastas hindamisaruande hagejatele esimest korda 25. juulil 2012. Silmas pidades eespool punktis 65 nimetatud põhimõtet, ei saa seega seda esimest korda kohtumenetluse käigus esitatud dokumenti võtta arvesse selle hindamisel, kas põhjendus oli piisav.
8. veebruari 2012. aasta kiri
67 Kõnealusel juhul teavitas komisjon hagejaid oma 8. veebruari 2012. aasta kirjaga esiteks sellest, et nende pakkumust ei tunnistatud edukaks, sest see ei olnud tehniliselt vastavaks tunnistatud pakkumuste hulgast majanduslikult soodsaim, teiseks sellest, et hindamiskomisjon tegi ettepaneku sõlmida hankeleping konsortsiumiga, mille olid moodustanud teised pakkujad, kelle nime ta avaldas, ja kolmandaks teavitas ta hagejaid võimalusest vaidlustada vaidlustatud otsus vastavalt praktiliste juhiste punktile 2.4.15.
68 See kiri sisaldas muu hulgas järgmist tabelit:
| | Töökorraldus ja meetod | Vastutav asjatundja nr 1 | Vastutav asjatundja nr 2 | Vastutav asjatundja nr 3 | Hindamispunktid tehnilise pakkumuse eest x 0.80 | Hindamispunktid majandusliku pakkumuse eest x 0.20 | Kogupunktid |
Teie pakkumus | 58,33 | 10,50 | 7,58 | 6,92 | 73,66 | 18,76 | 92,43 |
Edukas pakkuja | 65,83 | 12,83 | 6,67 | 5,17 | 80,00 | 19,71 | 99,71 |
69 Tuleb asuda seisukohale, et kõnealune kiri oli koostatud vastavalt finantsmääruse artikli 100 lõikele 2. Sellegipoolest olgu märgitud, et see säte nõuab ka seda, et hankija teataks kõikidele edututele pakkujatele, kes esitavad kirjaliku taotluse, edukat pakkumust iseloomustavaid andmed ja selle eelised.
21. veebruari 2012. aasta kiri
70 Pärast seda, kui hagejad soovisid 10. veebruari 2012. aasta kirjaga saada teada eelkõige oma pakkumuse osa „Töökorraldus ja meetod” eelised ja nõrkused võrreldes eduka pakkuja pakkumusega ning nende pakkumuse ja eduka pakkumuse täpsed hindamispunktid kõigi hindamise alakriteeriumide „Töökorraldus ja meetod” ja „Vastutavad asjatundjad” kaupa ja nende hindamispunktide põhjenduse, saatis komisjon neile 21. veebruaril 2012 teise kirja.
71 Esiteks, selle kirja kohta tuleb märkida, et komisjon vastas hagejate 10. veebruari 2012. aasta kirjalikule taotlusele, järgides 15 tööpäeva pikkust maksimaalset tähtaega, mis algab asjaomase taotluse registreerimisest, vastavalt rakenduseeskirjade artikli 149 lõikele 2.
72 Teiseks, seega tuleb hinnata, kas 21. veebruari 2012. aasta kiri sisaldab finantsmääruse artikli 100 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavat edukat pakkumust iseloomustavate andmete ja selle eeliste kirjeldust.
73 Kõnealune kiri sisaldas järgmist tabelit:
| | Suurim | Keskmine |
Töökorraldus ja meetod | | |
Hankelepingu täitmise põhjendatud analüüs | 10 | 6,67 |
Strateegia | 40 | 32,33 |
Tööde ajakava | 20 | 19,33 |
Töökorralduse ja meetodi eest antud kogupunktid | 70 | 58,33 |
Vastutavad asjatundjad | | |
Töögrupi juht | (maksimaalselt 14 punkti) | |
Väljaõpe ja kutseoskused | 2 | 1,67 |
Üldine töökogemus | 6 | 5,00 |
Konkreetsed töökogemused | 6 | 3,83 |
| | | 10,50 |
Elektrooniliste dokumentide ja arhiivi asjatundja | (maksimaalselt 8 punkti) | |
Väljaõpe ja kutseoskused | 2 | 1,83 |
Üldine töökogemus | 2 | 1,92 |
Konkreetsed töökogemused | 4 | 3,83 |
| | | 7,58 |
Veebiportaali asjatundja | (maksimaalselt 8 punkti) | |
Väljaõpe ja kutseoskused | 2 | 1,67 |
Üldine töökogemus | 2 | 1,75 |
Konkreetsed töökogemused | 4 | 3,50 |
| | | 6,92 |
Hindamispunktide kogusumma | 100 | 83,33 |
74 Selles kirjas juhtis komisjon hagejate tähelepanu asjaolule, et asjaomased teenuste hankelepingud sõlmiti piiratud hankemenetluses majanduslikult soodsaima pakkumuse põhimõtte kohaselt koostatud kriteeriumide alusel ja need kriteeriumid puudutavad nii pakkumuse tehnilist külge kui ka selle hinda. Komisjon täpsustas ka seda, et hageja pakkumus sai väga kõrge hindamispunktide kogusumma, kuid see ei osutunud tehniliselt vastavate pakkumuste hulgast majanduslikult soodsaimaks. Lisaks teatas komisjon hagejatele, et tal ei ole võimalik edastada eduka pakkuja pakkumuse kohta seda teavet, mida nad taotlesid oma 10. veebruari 2012. aasta kirjas, sest see teave on konfidentsiaalne ja mõeldud ametkondlikuks kasutamiseks.
75 Lisaks edastas komisjon hindamiskomisjoni poolt hagejate tehnilise pakkumuse hindamisel esitatud kommentaarid.
76 Üldkohus sedastab esiteks kriteeriumi „Töökorraldus ja meetod” kohta, et komisjon esitas hinnangu hagejate pakkumuse kõigi alakriteeriumide kohta. Niisiis märkis komisjon kõigepealt alakriteeriumi „Hankelepingu täitmise põhjendatud analüüs” osas, et „üldhinnang võtmeküsimustele on madal, riskianalüüs ja riskimaandus ei ole hästi määratletud”. Seejärel täpsustas komisjon alakriteeriumi „Strateegia” kohta, et „tööde loetelu on piisavalt üksikasjalik ja tugiekspertide nimekiri väga tugev. Lepingu raames osutatavate teenuste tase väga konkurentsivõimeline”. Lõpuks tuleb esile tuua, et komisjoni hinnang alakriteeriumile „Tööde ajakava” oli, et „tööde üldajakava on hea”.
77 Teiseks täpsustas komisjon kriteeriumi „Vastutavad asjatundjad” kohta, et hagejate pakkumuse hindamisel leiti, et: „töögrupi juhi, elektrooniliste dokumentide ja arhiivi asjatundja ja veebiportaali asjatundja töökogemust, haridustaset ja keeleoskust hinnati järgmiselt: „üldiseloomustus hea”.
78 Tuleb järeldada, et 21. veebruari 2012. aasta kirjas esitatud põhjendused ei vasta finantsmääruse artikli 100 lõikes 2 sätestatud nõuetele.
79 Kõigepealt olgu märgitud, et vastupidi sellele, mida väitis komisjon kohtuistungil, ei saa eespool punktis 73 esitatud tabelis sisalduvaid hindamispunkte ainuüksi pidada piisavaks põhjenduseks.
80 See tabel näitab küll hagejate tehnilisele pakkumusele antud hindamispunkte kehtestatud kriteeriumide ja alakriteeriumide kaupa. Kuna samas ei sisalda see aga edukale pakkumusele samade kriteeriumide eest antud hindamispunkte, siis ei ole hagejatel võimalik selle tabeli abil otseselt võrrelda komisjoni poolt nende ja eduka pakkuja pakkumustele antud hindamispunkte.
81 Lisaks ei võimalda need hindamispunktid iseenesest hagejatel teada saada põhjuseid, miks olid need punktid nende pakkumusele antud.
82 Vastupidi komisjoni väidetele kohtuistungil, ei võimalda ka hindamistabelis esitatud pakkumuste hindamiskriteeriumid hagejatel võrrelda antud hindamispunktide põhjendusi. Vastab tõele, et põhjendamise nõuet tuleb hinnata käsitletava asjaga seotud asjaolude alusel ja seega tuleb hinnata, kas hagejad võivad mõista nende hindamispunktide põhjendusi, kui nad lähtuvad sellistest hankedokumentides esitatud juhistest nagu asjaomane hindamistabel. Sellegipoolest jätavad need kriteeriumid komisjonile märkimisväärse kaalutlusõiguse.
83 Nagu eespool märgitud, tuleneb komisjonile riigihangete valdkonnas antud kaalutlusõigusest kohustus esitada põhjendus, millest ilmnevad need faktilised ja õiguslikud asjaolud, millest komisjon on hindamisel lähtunud. Üksnes nende asjaolude alusel saavad hagejad täielikult mõista asjaomaste hindamispunktide andmise põhjuseid. Üksnes selline põhjendus võimaldab neil oma õigusi kaitsta ja Üldkohtul teostada kontrolli (eespool punktis 62 viidatud kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, punkt 92).
84 Silmas pidades seda, et hindamistabelis esitatud kriteeriumid jätavad komisjonile märkimisväärse kaalutlusõiguse, ei saa ainuüksi selles tabelis toodud hindamispunkte pidada piisavaks põhjenduseks.
85 Seejärel tuleb sedastada, et komisjoni kommentaaridest hagejate pakkumuse kohta ei ilmne selgelt ja ühemõtteliselt tema arutluskäik, mis võimaldaks hagejatel teada saada nende pakkumuse tagasilükkamise põhjused.
86 Samas ei nõua finantsmääruse artikli 100 lõige 2 tingimata hankijalt edututele pakkujatele hindamisaruande kättesaadavaks tegemist või et ta viiks läbi eduka pakkuja ja hankemenetluses kõrvaldatud pakkuja pakkumuste põhjaliku võrdleva hindamise. Nimelt ei ole finantsmääruse artikli 100 lõikega 2 põhimõtteliselt vastuolus see, kui hankija täidab oma põhjendamiskohustust nii, et kommenteerib vabas vormis edukat pakkumust ja tagasilükatud pakkumust (eespool punktis 62 viidatud kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, punkt 95). Seetõttu ei saa hagejad komisjonile ette heita seda, et ta ei edastanud neile finantsmääruse kohaselt esitatud taotluse alusel hindamisaruannet tervikuna (vt eespool punktides 39–52 esitatud hinnangut esimese väite kohta).
87 Finantsmääruse artikli 100 lõikes 2 esitatud nõuete täitmiseks peavad samas hankija kommentaarid olema piisavalt täpsed, et hagejad saaksid teada faktilised ja õiguslikud asjaolud, millest hankija lähtus nende pakkumuse tagasilükkamisel ja teise pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamisel (eespool punktis 62 viidatud kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, punkt 96).
88 Seevastu käesoleval juhul ei võimalda komisjoni kommentaarid hagejatel neid asjaolusid teada saada.
89 Nimelt puudutavad esiteks need kommentaarid üksnes hagejate pakkumust ja mitte eduka pakkuja pakkumust. Teiseks ei võimalda need kommentaarid hagejatel isegi mõista nende pakkumusele antud hindamispunkte.
90 Niisiis on hagejate pakkumuse hindamisel komisjoni antud ainus kommentaar kolme vastutavat asjatundjat hõlmava kriteeriumi „Vastutavad asjatundjad” kohta: „üldiseloomustus hea”, mis on ebamäärane ega valgusta seda, miks kõigi hagejate pakutud asjatundjate eest anti erinevad hindamispunktid. Selles küsimuses olgu märgitud, et kuigi hagejate pakkumusele anti „töögrupi juhi” eest 14‑st maksimaalsest hindamispunktist 10,50, sai see „elektrooniliste dokumentide ja arhiivi asjatundja” eest 8‑st maksimaalsest hindamispunktist 7,58 ja „veebiportaali asjatundja” eest 8‑st maksimaalsest hindamispunktist 6,92. Nimetatud kommentaar ei võimalda seega mõista kriteeriumi „Vastutavad asjatundjad” eest nende pakkumusele antud hindamispunkte.
91 Samuti on see nii kriteeriumi „Töökorraldus ja meetod” alakriteeriumi „Strateegia” kommentaariga: „tööde loetelu on piisavalt üksikasjalik ja tugiekspertide nimekiri väga tugev. Lepingu raames osutatavate teenuste tase väga konkurentsivõimeline”, mis tundub väga positiivne. Seevastu kommentaar alakriteeriumi „Tööde ajakava” kohta: „tööde üldajakava on hea” viitab lihtsalt ebamäärasele positiivsele hinnangule. Samas ei võimalda need kommentaarid hagejatel mõista põhjusi, miks nende pakkumus sai 40‑st maksimaalsest hindamispunktist üksnes 32,33 alakriteeriumi „Strateegia” eest ja seevastu 20‑st maksimaalsest hindamispunktist 19,33 alakriteeriumi „Tööde ajakava” eest.
92 Lisaks on ebamäärane kommentaar alakriteeriumi „Hankelepingu täitmise põhjendatud analüüs” kohta: „üldhinnang võtmeküsimustele on madal, riskianalüüs ja riskimaandus ei ole hästi määratletud”. Eelkõige ei võimalda see hagejatel mõista, miks komisjon pidas nende pakkumuses esitatud „võtmeküsimuste” kirjeldust nõrgaks. Pealegi ei võimalda see kommentaar hagejatel ka mõista, millest selgub et „riskianalüüs” ja „riskimaandus” ei ole nende pakkumuses hästi määratletud.
93 Sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et komisjoni kommentaare ei saa pidada piisavaks põhjenduseks isegi siis, kui neid vaadata koos tabelis esitatud hindamispunktidega.
94 Seega ei sisalda 21. veebruari 2012. aasta kiri andmeid, mis annaks võimaluse seda käsitada hagejate pakkumuse tagasilükkamise otsuse piisava põhjendusena.
95 Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et komisjon põhjendas vaidlustatud otsust ebapiisavalt.
96 Seega tuleb järeldada, et komisjon on rikkunud finantsmääruse artikli 100 lõikest 2 tulenevat põhjendamiskohustust, mistõttu tuleb vaidlustatud otsus tühistada.
Kolmas väide, mis puudutab sisuliselt üldpõhimõtet, mille kohaselt ei tohi hankemenetluse käigus muuta hankedokumente
97 Hagejad osutavad oma kolmandas väites, mille nad esitasid esimest korda oma repliigis, sisuliselt sellele, et komisjon on rikkunud üldpõhimõtet, mille kohaselt ei tohi hankemenetluse käigus muuta hankedokumente sellega, et pärast pakkumuste esitamist määras komisjon kindlaks alakriteeriumide suhtelise osakaalu ja hindas nende pakkumust selle alusel. Ilma selle uue väite vastuvõetavust käsitlemata leiab Üldkohus, et selle käsitlemine oleks enneaegne. Kuna hagejad ei saanud nimelt seetõttu, et vaidlustatud otsus ei olnud piisavalt põhjendatud, oma õigusi tõhusalt kaitsta, ei ole Üldkohtul võimalik teha lõpliku otsust küsimuses, kas see, et hindamiskomisjon kasutas kõnealust hindamiskriteeriumide suhtelist osakaalu, võis käesoleval juhul mõjutada eduka pakkuja valimist. Seega saaks võimalikku tühistamisnõuet, mis tugineb hankemenetluse käigus hankedokumentide muutmise keelu üldpõhimõtte rikkumisel, käesoleval juhul hinnata üksnes lähtudes selle otsuse põhjendustest, mis asendab vaidlustatud otsuse (vt selle kohta 20. oktoobri 2011. aasta otsus kohtuasjas T‑57/09: Alfastar Benelux vs. nõukogu, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punktid 38–41 ja punkt 51, ning eespool punktis 62 viidatud kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, punkt 116).
Kohtukulud
98 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
99 Kuna komisjon on kohtuvaidluse kaotanud, jäetakse kohtukulud vastavalt hagejate nõudele komisjoni kanda.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (esimene koda)
otsustab:
1. Tühistada komisjoni 8. veebruari 2012. aasta otsus CMS/cms D(2012)/00008, millega lükati tagasi European Dynamics Luksemburg SA ja Evropaïki Dynamiki – Proigmena Systimata Tilepikoinonion Pliroforikis kai Tilematikis AE pakkumus piiratud hankemenetluses EuropeAid/131431/C/SER/AL.
2. Mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.
Frimodt Nielsen | Kancheva | Buttigieg |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 13. detsembril 2013 Luxembourgis.
Allkirjad