BG 21. märtsil 2013 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 17. juuli 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas F-54/11: BG versus Ombudsman

(kohtuasi T-406/12 P)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: BG (Strasbourg, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid L. Levi ja A. Blot)

Teine menetluspool: Euroopa Ombudsman

Nõuded

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:

tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu 17. juuli 2012. aasta otsus kohtuasjas F-54/11;

seetõttu rahuldada esimeses kohtuastmes esitatud apellandi nõuded ja seega

esimese võimalusena ennistada apellant tagasiulatuvalt alates teenistusest vabastamise otsuse kuupäevast palgaastme A5 järgu 2 administraatori ametikohale ning teha talle makse kogu selle ajavahemiku eest temale kohaldatavate rahaliste õiguste alusel, millele lisandub EKP viivitusintress, mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra;

teise võimalusena määrata apellandile töötasu, mida ta oleks alates tema teenistusest vabastamise jõustumisest augustis 2010 kuni pensioniikka jõudmise kuuni saanud, ning korrigeerida vastavalt apellandi pensioniõigusi;

igal juhul mõista välja 65 000 euro suurune summa tekitatud mittevaralise kahju eest;

mõista kõik kohtukulud välja vastustajalt;

mõista mõlema kohtuastme kohtukulud välja vastustajalt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant neli väidet.

Esimene väide, et Avaliku Teenistuse Kohtu kontrolli teostamisel distsiplinaarmenetluse üle on moonutatud toimikut ja eelkõige on rikutud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade IX lisa artiklit 25, kuna Avaliku Teenistuse Kohus tõlgendas valesti mõistet „kriminaalmenetlus” (puudutab vaidlustatud kohtuotsuse punkti 68 ja järgnevaid punkte).

Teine väide, et on rikutud põhjendamisekohustuse kontrolli ja moonutatud toimikut, kuna Avaliku Teenistuse Kohus leidis, et ombudsman ei rikkunud põhjendamiskohustust, kuigi ta ei tuginenud distsiplinaarnõukogu arvamusele (puudutab vaidlustatud kohtuotsuse punkte 102 ja 103).

Kolmas väide, et on rikutud ilmse hindamisvea kontrolli, proportsionaalsuse põhimõtet ning toimikut on moonutatud, kuna Avaliku Teenistuse Kohus leidis, et ombudsman ei rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet, kui ta määras apellandile personalieeskirjades ette nähtud karistustest kõige rangema karistuse (puudutab vaidlustatud kohtuotsuse punkte 115-130).

Neljas väide, et on rikutud meeste ja naiste võrdse kohtlemise rikkumise kontrolli ning Avaliku Teenistuse Kohus on rikkunud põhjendamiskohustust, kuna see, et Avaliku Teenistuse Kohus ei uurinud, kas apellandi raseduse seis, millega apellandi tegevus oli seotud, tõi kaasa või kujutas endast apellandi kaudset diskrimineerimist (puudutab vaidlustatud kohtuotsuse punkti 139 ja järgnevaid punkte).