12. juulil 2013 esitatud hagi – Leedu Vabariik versus Euroopa Komisjon
(Kohtuasi T-365/13)
Kohtumenetluse keel: leedu
Pooled
Hageja: Leedu Vabariik (esindajad: D. Kriaučiūno ja R. Krasuckaitė)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
1. tühistada komisjoni 2. mai 2013. aasta rakendusotsus Leedut puudutavas osas ning osas, mille kohaselt
ruse (EÜ) nr 1974/2006 artiklit 48, sest ta nõu
dis, et ebasoodsate looduslike
tingimustega seotud toetusmeetmete puhul vii
daks teatud kriteeriumite täidetuse korral (loomkoormus) läbi täiendavad kontrollid (kohapealsed kontrollid), ei võtnud ta arvesse, et liikmesriikidel on nende sätete kohaldamisel kaalutlusõigus valida ise kontrollikriteeriumid ja –meetodid, ega võtnud arvesse Leedu ametiasutuste argumente seoses valitud kontrollimeetodi kasutamise ja tõhususega.Hageja teise väite kohaselt rikkus komisjon määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 31 lõiget 2 ja proportsionaalsuse põhimõtet, kuna vaatamata sellele, et ta ei tõendanud, et esineb märkimisväärne fondi kahjustamise oht, kohaldas ta loomkoormuse kriteeriumi a
lusel põhjendamatult 5%-list finantskorrektsiooni väidetavalt puuduliku kontrolli tõttu. Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 31 lõikes 2 toodud nõuete kohaselt ei oleks komisjon pidanud kohaldama mingisugust finantskorrektsiooni proportsionaalselt tuvastatud rikkumistega ja Euroopa Liidu eelarvele tekitatud ohuga. Vaidlustatud otsuses märatud korrektsioonid lähevad kaugemale sellest, mis on sobiv ja vajalik selleks, et kaitsta Euroopa Liidu eelarvelisi huve.Hageja kolmanda väite kohaselt määras komisjon – määruse (EÜ) nr 1975/2006 artikli 14 lõiget 2 ja määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 48 lõiget 1 valesti tõlgendades ning määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklit 29 rikkudes – põhjendamatult 2%-lise finantskorrekts
iooni selle alusel, et kõigi kohustuste täitmise kontrollimiseks läbiviidud kohapealse kontrolli käigus ei kontrollitud 100% põldudest.Hageja neljanda väite kohaselt rikkus komisjon vaidlustatud otsust vastu võttes määruse (EÜ) nr 1975/2006 artikli 10 lõiget 2, kuna ta leidis, et olid puudused väetiste kasutamise kontrollis (halduskontroll), ning jättis arvesse võtmata selle, et liikmesri
ikidel on selle sätte kohaldamisel kaalutlusõigus valida ise kontrollikriteeriumid ja –meetodid, ega võtnud arvesse Leedu ametiasutuste argumente seoses valitud kontrollimeetodi (visuaalne vaatlus) kasutamise ja tõhususega.Hageja viienda väite kohaselt rikkus komisjon määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 31 lõiget 2 ja proportsionaalsuse põhimõtet, kuna vaatamata sellele, et ta ei tõendanud, et esineb märkimisväärne fondi kahjustamise oht, kohaldas ta väetiste kasutamise krite
eriumi alusel põhjendamatult 5%-list finantskorrektsiooni väidetavalt puuduliku kontrolli tõttu. Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 31 lõikes 2 toodud nõuete kohaselt ei oleks komisjon pidanud kohaldama mingisugust finantskorrektsiooni proportsionaalselt tuvastatud rikkumistega ja Euroopa Liidu eelarvele tekitatud ohuga. Vaidlustatud otsuses märatud korrektsioonid lähevad kaugemale sellest, mis on sobiv ja vajalik selleks, et kaitsta Euroopa Liidu eelarvelisi huve.
________________________1 Komisjoni 7. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1975/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta (ELT L 368,
lk 74). Komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 36
8
, lk 15). Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, lk 1). Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehte
statakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumaja
n