EUROOPA KOHTU OTSUS (üheksas koda)
16. september 2020(*)
Eelotsusetaotlus – Kapitali vaba liikumine – Äriühinguõigus – Reguleeritud turul kauplemisele lubatud aktsiad – Finantsinvesteerimisettevõtja – Riigisisesed õigusnormid, mis kehtestavad teatud finantsinvesteerimisettevõtjate kapitalis osaluse ülemmäära – Kooskõlastatud tegevuse seadusjärgne eeldus
Kohtuasjas C‑339/19,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie (Rumeenia kassatsioonikohus) 20. veebruari 2018. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 25. aprillil 2019, menetluses
SC Romenergo SA,
Aris Capital SA
versus
Autoritatea de Supraveghere Financiară,
EUROOPA KOHUS (üheksas koda),
koosseisus: koja president S. Rodin, kohtunikud K. Jürimäe (ettekandja) ja N. Piçarra,
kohtujurist: M. Campos Sánchez-Bordona,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– SC Romenergo SA ja Aris Capital SA, esindajad: avocați C. C. Vasile, C. Secrieru ja M. Strîmbei,
– Rumeenia valitsus, esindajad: E. Gane, L. Liţu ja C.‑R. Canţăr, hiljem E. Gane ja L. Liţu,
– Madalmaade valitsus, esindajad: J. M. Hoogveld ja M. Bulterman,
– Euroopa Komisjon, esindajad: H. Støvlbæk, L. Malferrari, J. Rius ja L. Nicolae,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus puudutab ELTL artiklite 63–65 tõlgendamist koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/25/EÜ ülevõtmispakkumiste kohta (ELT 2004, L 142, lk 12; ELT eriväljaanne 17/02, lk 20) artikli 2 lõikega 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. mai 2001. aasta direktiivi 2001/34/EÜ, mis käsitleb väärtpaberite ametlikku noteerimist väärtpaberibörsil ja nende väärtpaberite kohta avaldatavat teavet (EÜT 2001, L 184, lk 1; ELT eriväljaanne 06/04, lk 24).
2 Taotlus on esitatud ühelt poolt SC Romenergo SA (edaspidi „Romenergo“) ja Aris Capital SA (edaspidi „Aris Capital“) ning teiselt poolt Autoritatea de Supraveghere Financiară (finantsjärelevalve asutus, Rumeenia) (edaspidi „ASF“) vahelises kohtuvaidluses nõude üle tühistada riikliku väärtpaberikomisjoni määruse nr 1/2006 väärtpaberite emitentide ja väärtpaberitega kauplemise kohta (Regulamentul Comisiei Naționale a Valorilor Mobiliare nr. 1/2006 privind emitenții și operațiunile cu valori mobiliare; Monitorul Oficial al României, I osa, nr 312bis, 6.4.2004, edaspidi „määrus nr 1/2006“) artikli 2 lõike 3 punkt j ja ASFi tehtud haldusotsused selles osas, mis puudutab neid äriühinguid.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
Direktiiv 2004/25
3 Direktiivi 2004/25 põhjendustes 2, 6, 18 ja 20 on märgitud:
„(2) Tuleb kaitsta liikmesriigi õiguse kohaldusalasse kuuluvate ettevõtete väärtpaberite omanike huvisid, kui nende ettevõtete suhtes on tehtud ülevõtmispakkumisi või toimub muutus kontrollis nende ettevõtete üle ja kui vähemalt osaga nende väärtpaberitest on mõnes liikmesriigis lubatud kaubelda reguleeritud turul.
[…]
(6) Tõhususe tagamiseks peaksid ettevõtete ülevõtmise eeskirjad olema paindlikud ja nende abil peaks olema võimalik käsitleda uudseid olukordi, kui sellised ilmnevad, ja need peaksid seega võimaldama ka erandite tegemist. Järelevalveasutused peaksid siiski eeskirjade kohaldamisel või nendest kõrvalekallete võimaldamisel järgima teatavaid üldisi põhimõtteid.
[…]
(18) Suurendamaks käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate ettevõtete väärtpaberite vaba hinnakujundust käsitlevate ja hääleõiguse vaba kasutamist reguleerivate kehtivate eeskirjade tõhusust peavad kõnealuste ettevõtete kavandatavad kaitsemeetmed ja ‑mehhanismid olema läbipaistvad ning nendest tuleb regulaarselt aru anda aktsiaomanike üldkoosolekutel.
[…]
(20) Kõiki liikmesriikidel ettevõtetes olevaid eriõigusi tuleks käsitleda kapitali vaba liikumise seisukohast ja asutamislepingu asjakohaste sätete alusel. Liikmesriikidel ettevõtetes olevate eriõiguste suhtes, mis on sätestatud siseriiklikus era‑ või avalikus õiguses, tuleks jätta kaitsemeetmete tühistamist käsitleva sätte kohaldamisalast välja, kui eriõigused on kooskõlas asutamislepinguga.“
4 Direktiivi artiklis 2 on ette nähtud:
„1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) ülevõtmispakkumine või pakkumine – ettevõtte väärtpaberite omanikele tehtud avalik pakkumine (v.a pakkumise objektiks oleva ettevõtte enda poolt) sooviga omandada kõik kõnealused väärtpaberid või osa nendest kas kohustuslikult või vabatahtlikult, kusjuures pakkumine tehakse vastavalt siseriiklikule õigusele kas pärast kontrolli omandamist pakkumise objektiks oleva ettevõtte üle või on see pakkumise eesmärgiks;
b) pakkumise objektiks olev ettevõte – ettevõte, kelle väärtpaberid on pakkumise objektiks;
c) pakkumise tegija – avaliku või eraõiguse alusel toimiv füüsiline või juriidiline isik, kes teeb pakkumise;
d) kooskõlas tegutsevad isikud – füüsilised või juriidilised isikud, kes teevad koostööd pakkumise tegija või pakkumise objektiks oleva ettevõttega kas otsese või vaikiva, suulise või kirjaliku kokkuleppe alusel, mille eesmärgiks on kas saavutada kontroll pakkumise objektiks oleva ettevõtte üle või nurjata pakkumise teostamine;
[…]
2. Lõike 1 punkti d kohaldamisel loetakse teise isiku poolt kontrollitavateks isikuteks direktiivi 2001/34/EÜ artikli 87 tähenduses isikuid, kes tegutsevad kooskõlas kõnealuse teise isikuga ning omavahel.“
Direktiiv 2001/34
5 Direktiivi 2001/34 artiklis 87 on sätestatud:
„1. Käesolevas peatükis tähendab „kontrollitav äriühing“ sellist äriühingut, kus füüsiline või juriidiline isik:
a) omab aktsionäride või osanike häälteenamust või
b) olles kõnealuse äriühingu aktsionär või osanik, omab õigust ametisse nimetada või ametist vabastada haldus‑, juhtimis‑ või järelevalveorganite liikmete enamust või
c) olles aktsionär või osanik, kontrollib üksinda aktsionäride või osanike häälteenamust teiste aktsionäride või osanikega sõlmitud kokkuleppe alusel.
2. Lõike 1 kohaldamisel kuuluvad emaettevõtja hääletamist, ametisse nimetamist ja ametist vabastamist puudutavate õiguste hulka kõikide muude kontrollitavate äriühingute ja kõikide nende füüsiliste või juriidiliste isikute õigused, kes tegutsevad oma nime all, kuid emaettevõtja või mõne muu kontrollitava äriühingu huvides.“
Rumeenia õigus
6 Seaduse nr 297/2004 kapitaliturgude kohta (legea nr. 297/2004 privind piețele de capital; Monitorul Oficial al României, I osa, nr 571, 29.6.2004) põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis (edaspidi „kapitaliturgude seadus“) on artiklis 286bis ette nähtud:
„1. Igaüks võib mis tahes alusel omandada või omada, kas üksi või koos isikutega, kellega ta tegutseb kooskõlastatult, aktsiaid, mille on emiteerinud finantsinvesteerimisettevõtja ja mis tulenevad eravalduses olevate fondide ümberkujundamisest, määras, mis ei ületa 5% finantsinvesteerimisettevõtja aktsiakapitalist.
2. Hääleõiguse kasutamine peatatakse aktsiate osas, mis kuuluvad aktsionäridele, kes ületavad lõikes 1 sätestatud ülemmäära.
3. Kui lõikes 1 nimetatud isikud saavutavad 5% ülemmäära, on nad kohustatud 3 tööpäeva jooksul teavitama finantsinvesteerimisettevõtjat, riiklikku väärtpaberikomisjoni ja reguleeritud turgu, kus asjaomaste aktsiatega kaubeldakse.
4. Kolme kuu jooksul kuupäevast, mil finantsinvesteerimisettevõtjate aktsiakapitali 5% ülemmäär on ületatud, tuleb aktsionäridel, kes niisuguses olukorras on, müüa aktsiad, mis osaluse ülemmäära ületavad.“
7 Selle seaduse artikli 2 lõike 1 punktis 22 on mõiste „asjasse puutuvad isikud“ määratletud järgmiselt:
„a) isikud, kelle kontrolli all on emitent või kes on emitendi kontrolli all või kelle üle teostatakse samasugust kontrolli;
[…]
c) füüsilised isikud emitendist ettevõtjas, kes täidavad juhtimis‑ või kontrolliülesandeid.
[…]“.
8 Kapitaliturgude seaduse artikli 2 lõike 1 punktis 23 on sätestatud:
„Kooskõlas tegutsevad isikud – kaks või enam isikut, keda seob sõnaselge või vaikimisi kokkulepe eesmärgiga rakendada ühist käitumismudelit emitendi suhtes. Kui puuduvad vastupidisele osutavad tõendid, siis eeldatakse, et järgmised isikud tegutsevad kooskõlastatult:
a) asjasse puutuvad isikud;
[…]
c) äriühing omaenda nõukogu liikmetega ja asjasse puutuvate isikutega ja need isikud omavahel;
[…]“.
9 Määruses nr 1/2006 on sätestatud:
„Seaduse nr 297/2004 artikli 2 lõike 1 punkti 23 kohaldamisel eeldatakse – kui ei ole tõendatud vastupidist –, et omavahel tegutsevad kooskõlastatult muu hulgas järgmised isikud:
a) isikud, kes kasutavad majandustehingute raames rahalisi vahendeid, mis pärinevad samast allikast või sellistelt erinevatelt üksustelt, mis on asjasse puutuvad isikud;
[…]
j) isikud, kes on teinud või teevad koos majandustehinguid, sõltumata sellest, kas need on või ei ole kapitaliturgudega seotud.“
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus
10 Romenergo oli sellise Rumeenias toimunud erastamise tulemusel asutatud finantsinvesteerimisettevõtja SIF Banat Crişana SA (edaspidi „Banat Crişana“) aktsionär, kelle aktsiatega kaubeldakse kapitaliturul, ning talle kuulus 4,55498% nimetatud äriühingu aktsiatega seotud hääleõigustest. Seejärel võõrandas Romenergo kõik oma aktsiad selles äriühingus Aris Capitalile.
11 ASF võttis 18. märtsil 2014 vastu otsused nr A/209, nr A/210 ja nr A/211 (edaspidi koos „vaidlusalused haldusotsused“), milles oli sedastatud:
– eeldatakse, et aktsionärid XV, YW, ZX, Romenergo, Smalling Limited ja Gardner Limited tegutsevad kooskõlastatult seoses Banat Crișanaga, vastavalt kapitaliturgude seaduse artikli 2 lõike 1 punkti 22 alapunktidele a ja c ning punkti 23 alapunktidele a ja c koostoimes määruse nr 1/2006 artikli 2 lõike 3 punktiga j;
– SC Depozitarul Central SA on kohustatud võtma vajalikud meetmed, et kanda oma registritesse, et hääleõiguse kasutamine on peatatud aktsiate osas, mille on emiteerinud Banat Crişana ja millega on ületatud 5% hääleõigusest ning mis kuuluvad eraisikutele XV, YW ja ZX ning äriühingutele Romenergo, Smalling Limited ja Gardner Limited.
– Banat Crișana nõukogu on kohustatud võtma vajalikud meetmed, et ühendus, mille on moodustanud aktsionärid XV, YW, ZX, Romenergo, Smalling Limited ja Gardner Limited, kelle kohta eeldatakse, et nad tegutsevad kooskõlastatult, ei saaks enam kasutada hääleõigust, mis on seotud osalusega, mida nad omavad vastuolus kapitaliturgude seaduse artikli 286bis lõikega 1 ja määruse nr 1/2006 artikli 2 lõike 3 punktiga j.
12 ASF kohustas seega eespool nimetatud aktsionäre, eeldades, et nad tegutsesid kooskõlastatult, müüma kolme kuu jooksul osa nende omandis olevatest Banat Crişana aktsiatest, nii et nende aktsiad kokku ei ületa Rumeenia õigusnormidega kehtestatud 5% ülemmäära.
13 Kuna Romenergo ja Aris Capital leidsid, et vaidlusalused haldusotsused on liidu õigusega vastuolus, esitasid nad Curtea de Apel Bucureștile (Bukaresti apellatsioonikohus, Rumeenia) kaebuse, mis puudutas esiteks nende otsuste kehtivust ja teiseks määruse nr 1/2006 artikli 2 lõike 3 punkti j kehtivust.
14 ASFi ja seejärel Curtea de Apel București (Bukaresti apellatsioonikohus) menetluses väitsid põhikohtuasja kaebuse esitajad, et asjasse puutuvad riigisisesed õigusnormid rikuvad eelkõige kapitali vaba liikumist käsitlevaid liidu õigusnorme. Nad väitsid samuti, et liidu õiguses ette nähtud mõiste „kooskõlastatud tegevus“ kehtib üksnes kohustusliku avaliku pakkumise kontekstis, kuna liidu seadusandja eeldab, et kooskõlastatult tegutsevad isikud on kontrollitavad isikud või kontrollivad ise teisi isikuid ja et kõik koos püüavad nad saavutada kontrolli emitendist äriühingu üle pakkumuse läbiviimise või selle nurjumise kaudu. Direktiivi 2004/25 artikli 2 lõikega 2 on aga kehtestatud ainult eeldus isikute suhtes, keda kontrollib teine häälteenamust omav isik.
15 Romenergo ja Aris Capitali sõnul ei näe liidu õigus ette võimalust kehtestada kooskõlastatud tegevuse eeldus, mis põhineb üldiselt „majanduslikel“ kaalutlustel, ega tunnusta kooskõlastatud tegevuse olemasolu, kui isikud kasutavad majandustehingute sooritamiseks samast allikast või asjasse puutuvatelt isikutelt pärinevaid rahalisi vahendeid erinevate üksuste vahendusel.
16 Curtea de Apel București (Bukaresti apellatsioonikohus) jättis 4. mail 2015 Romenergo ja Aris Capitali taotluse põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Seetõttu esitasid viimased edasikaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule.
17 Neil asjaoludel otsustas Înalta Curte de Casație și Justiție (Rumeenia kassatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas ELTL artiklit 63 koostoimes direktiivi 2004/25 artikli 2 lõikega 2 ja direktiivi 2001/34 artikliga 87 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid (käesolevas kohtuasjas […] määruse nr 1/2006 artikli 2 lõike 3 punkt j), milles on ette nähtud seadusjärgne eeldus, et seoses osalusega niisuguse äriühingu aktsiakapitalis, kelle aktsiatega on lubatud kaubelda reguleeritud turul ja kes on sisuliselt samastatud alternatiivsete investeerimisfondidega (nn „finantsinvesteerimisettevõtjad“), tegutsevad kooskõlastatult:
– isikud, kes, kas seoses kapitaliturgudega või mitte, on teinud või teevad ühiselt majandustehinguid, ja
– isikud, kes kasutavad majandustehingute raames rahalisi vahendeid, mis pärinevad samast allikast või sellistelt erinevatelt üksustelt, mis on asjasse puutuvad isikud?“
Eelotsuse küsimuse analüüs
Eelotsusetaotluse vastuvõetavus
18 Rumeenia valitsus väljendab oma seisukohtades kahtlust, kas eelotsusetaotlus on vastuvõetav, kuna Euroopa Kohtule esitatud küsimus puudutab kooskõlastatud tegevuse eeldusi teatavate majandustehingute puhul, mis ei ole põhikohtuasja ese ja on seega hüpoteetilised.
19 Sellega seoses tuleb märkida, et üksnes asja menetleva ja selle lahendamise eest vastutava liikmesriigi kohtu ülesanne on kohtuasja eripära arvesse võttes hinnata nii eelotsuse vajalikkust asjas otsuse langetamiseks kui ka Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust. Seega, kui esitatud küsimused käsitlevad liidu õiguse tõlgendamist, on Euroopa Kohus üldjuhul kohustatud otsuse tegema (10. detsembri 2018. aasta kohtuotsus Wightman jt, C‑621/18, EU:C:2018:999, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika).
20 Järelikult kehtib eeldus, et liidu õigust puudutavad küsimused on asjakohased. Euroopa Kohus võib liikmesriigi kohtu esitatud eelotsuse küsimusele vastamast keelduda üksnes juhul, kui on ilmne, et taotletaval liidu õiguse tõlgendusel puudub igasugune seos põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele (10. detsembri 2018. aasta kohtuotsus Wightman jt, C‑621/18, EU:C:2018:999, punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika).
21 Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest, et Romenergo ja Aris Capital esitasid Rumeenia kohtutele vaidlusaluste haldusotsuste peale kaebuse. Nendes otsustes on sisuliselt ette nähtud, et nende isikute – kelle puhul eeldatakse, et nad tegutsesid kooskõlastatult ja kelle hulka kuuluvad Romenergo ja Aris Capital – liidetud hääleõigused, mis ületavad 5%, on peatatud ning et need isikud peavad kolme kuu jooksul müüma kõigist aktsiatest, mida nad omavad Banat Crişanas, selle osa, mis ületab 5% ülemmäära.
22 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimus puudutab aga sisuliselt seda, kas Rumeenia õigusnormid, mis käsitlevad sellise osaluse ülemmäära 5% finantsinvesteerimisettevõtja kapitalis, nagu on arutusel põhikohtuasjas, ja mida on täpsustatud teatavate kooskõlastatud tegevuse eeldustega, on liidu õigusega kooskõlas. Seega ei saa asuda seisukohale, et esitatud küsimus on hüpoteetiline, kuna sellel ei ole mingit seost põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega.
23 Siit tuleneb, et eelotsusetaotlus on vastuvõetav.
Sisulised küsimused
24 Sissejuhatuseks tuleb esimesena märkida, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on ELTL artiklis 267 sätestatud liikmesriikide kohtute ja Euroopa Kohtu vahelises koostöömenetluses Euroopa Kohtu ülesanne anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarvilik vastus, mis võimaldaks viimasel tema menetluses olev kohtuasi lahendada, ja et seda arvestades tuleb Euroopa Kohtul temale esitatud küsimus vajaduse korral ümber sõnastada (5. märtsi 2020. aasta kohtuotsus X (nõuandetelefoni käibemaksuvabastus), C‑48/19, EU:C:2020:169, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).
25 Käesoleval juhul puudutab esitatud küsimus, nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus selle on sõnastanud, seda, kas teatavad kooskõlastatud tegevuse eeldused seoses osalusega finantsinvesteerimisettevõtja kapitalis on kooskõlas kapitali vaba liikumist käsitlevate EL toimimise lepingu sätetega ning direktiivi 2004/25 artikli 2 lõikega 2 ja direktiivi 2001/34 artikliga 87.
26 Esiteks nähtub eelotsusetaotluse põhjendustest, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu ees seisev probleem puudutab laiemalt seda, kas liidu õigusega on kooskõlas finantsinvesteerimisettevõtja kapitalis osaluse ülemmäär 5%, mitte üksnes kooskõlastatud tegevuse eeldusi, mis eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul lihtsalt täpsustavad seda normi. Teiseks, kuigi direktiivi 2004/25 artikli 2 lõige 2, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus tugineb, näeb küll ette kooskõlastatud tegevuse eelduse, reguleerib see direktiiv üksnes olukordi, mis on tekkinud avaliku ülevõtmispakkumise raames, millega eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud teavet ja Euroopa Kohtule esitatud seisukohti arvestades ei näi olevat tegemist põhikohtuasjas – mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.
27 Teisena olgu täpsustatud, et kapitali vaba liikumist käsitlevad EL toimimise lepingu sätted ei ole kohaldatavad puhtalt riigisiseste olukordade suhtes, kus kapitali liikumine piirdub üheainsa liikmesriigiga. Seega tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul enne ELTL artikli 63 kohaldamist kontrollida, kas põhikohtuasjas esineb piiriülene olukord, mis hõlmab kapitali vaba liikumise õiguse teostamist Euroopa Liidus (vt selle kohta 12. oktoobri 2017. aasta kohtumäärus Fisher, C‑192/16, EU:C:2017:762, punkt 35).
28 Käesoleval juhul eeldatakse, et Romenergo ja ka Aris Capital tegutsevad kooskõlastatult mitme väljaspool Rumeenia territooriumi asuva äriühinguga. Seega, kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu teostatava kontrolli tulemusel ei ilmne vastupidist, tuleb asuda seisukohale, et põhikohtuasjas on tegemist piiriülese olukorraga.
29 Niisiis soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus oma küsimusega sisuliselt selgitust, kas ELTL artiklit 63 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisene meede, mis näeb ette finantsinvesteerimisettevõtja kapitalis osaluse ülemmäära 5%.
30 Sellele küsimusele vastamiseks tuleb esimesena kindlaks teha, kas selline finantsinvesteerimisettevõtja kapitalis osaluse omandamine, nagu on arutusel põhikohtuasjas, kujutab endast kapitali liikumist ELTL artikli 63 lõike 1 tähenduses.
31 Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt keelab see säte üldiselt kapitali liikumise piirangud liikmesriikide vahel (6. märtsi 2018. aasta kohtuotsus SEGRO ja Horváth, C‑52/16 ja C‑113/16, EU:C:2018:157, punkt 61 ja seal viidatud kohtupraktika).
32 Kuna EL toimimise lepingus puudub mõiste „kapitali liikumine“ määratlus ELTL artikli 63 lõike 1 tähenduses, siis on Euroopa Kohus omistanud nõukogu 24. juuni 1988. aasta direktiivi 88/361/EMÜ [EÜ] asutamislepingu artikli 67 [(Amsterdami lepinguga kehtetuks tunnistatud artikkel)] rakendamise kohta (EÜT 1988, L 178, lk 5; ELT eriväljaanne 10/01, lk 10) I lisas leiduvale kapitali liikumise nomenklatuurile soovitusliku tähenduse. Nii on Euroopa Kohus selgitanud, et kapitali liikumine ELTL artikli 63 lõike 1 tähenduses on eelkõige „otseinvesteeringud“, st investeeringud, kus osalus ettevõtjas omandatakse aktsiate kujul, mis annavad võimaluse tegelikult osaleda ettevõtja juhtimises ja kontrollimises (22. oktoobri 2013. aasta kohtuotsus Essent jt, C‑105/12–C‑107/12, EU:C:2013:677, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika).
33 Kuna otseinvesteeringute eesmärk on luua või säilitada püsivad ja otsesed sidemed kapitali paigutava isiku ja ettevõtja vahel, kelle käsutusse kapital antakse, peab aktsionäridel olema võimalus reaalselt osaleda äriühingu juhtimises või kontrollimises (vt selle kohta 10. novembri 2011. aasta kohtuotsus komisjon vs. Portugal, C‑212/09, EU:C:2011:717, punkt 43).
34 Seega kuulub selline finantsinvesteerimisettevõtja kapitalis osaluse omandamine, nagu on arutusel põhikohtuasjas, eriti kui sellega kaasneb hääleõigus, mis vastab protsentuaalselt omandatud osalusele, mõiste „kapitali liikumine“ alla ELTL artikli 63 lõike 1 tähenduses.
35 Teisena tuleb küsimuses, kas riigisisene meede, mis näeb ette finantsinvesteerimisettevõtjas osaluse ülemmäära 5%, kujutab endast kapitali vaba liikumise piirangut, esile tuua, et Euroopa Kohus on täpsustanud, et riigisisest meedet võib kvalifitseerida „piiranguks“ ELTL artikli 63 lõike 1 tähenduses isegi siis, kui see ei diskrimineeri ega erista isikuid formaalselt nende kodakondsuse, elukoha või kapitali päritolu alusel. Nimelt piisab selliseks kvalifitseerimiseks sellest, et riigisisene meede võib takistada või piirata asjaomastes ettevõtjates aktsiate omandamist või võib pärssida teiste liikmesriikide investorite tahet investeerida nende ettevõtjate kapitali (23. oktoobri 2007. aasta kohtuotsus komisjon vs. Saksamaa, C‑112/05, EU:C:2007:623, punkt 19 ja seal viidatud kohtupraktika). Nii on see muu hulgas riigisiseste õigusnormide puhul, mis näevad ette teatud ettevõtjate kapitalis omandatud osalusega seotud hääleõiguse peatamise (vt selle kohta 2. juuni 2005. aasta kohtuotsus komisjon vs. Itaalia, C‑174/04, EU:C:2005:350, punkt 30).
36 Siit järeldub, et ka riigisisene meede, mis näeb ette finantsinvesteerimisettevõtja kapitalis osaluse ülemmäära 5%, pärsib investeeringuid, mis tehakse aktsiate omamise kaudu äriühingu osaluse vormis. Nimelt võivad aktsiad anda võimaluse tegelikult osaleda ettevõtja juhtimises ja kontrollimises, eriti kui aktsiate omamine on seotud hääleõigusega, mis on proportsionaalne omatavate aktsiatega. Niisugune riigisisene meede kujutab endast seega kapitali vaba liikumise piirangut ELTL artikli 63 lõike 1 tähenduses.
37 Kolmandana võib Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt kapitali vaba liikumist riigisiseste meetmetega piirata, kui meede on põhjendatud kas mõnel ELTL artiklis 65 nimetatud põhjusel või ülekaaluka üldise huvi tõttu, kui puudub liidu tasandil ühtlustamismeede, mis näeks ette vajalikud meetmed asjaomaste õigustatud huvide kaitse tagamiseks (23. oktoobri 2007. aasta kohtuotsus komisjon vs. Saksamaa, C‑112/05, EU:C:2007:623, punkt 72 ja seal viidatud kohtupraktika).
38 Kuna niisugune ühtlustamismeede puudub, kuulub põhimõtteliselt liikmesriikide pädevusse otsustada, millisel tasemel nad niisuguseid õigustatud huve kaitsevad ja kuidas nad selle taseme saavutavad. Nad võivad aga tegutseda vaid aluslepinguga etteantud piirides, mis nõuab, et võetavad meetmed oleksid taotletava eesmärgi saavutamiseks sobivad ega läheks kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik (23. oktoobri 2007. aasta kohtuotsus komisjon vs. Saksamaa, C‑112/05, EU:C:2007:623, punkt 73 ja seal viidatud kohtupraktika).
39 Selline riigisisene meede, millega seatakse osalusele finantsinvesteerimisettevõtja kapitalis 5% ülemmäär, nagu on arutusel põhikohtuasjas, ei ole põhjendatav ühelgi ELTL artiklis 65 sätestatud alusel.
40 Selline meede ei kuulu nimelt ELTL artikli 65 lõike 1 punktis a nimetatud maksuvaldkonda ja selle eesmärk ei ole ka takistada riigisiseste õigusnormide rikkumist, mistõttu ei saa seda meedet põhjendada ELTL artikli 65 lõike 1 punkti b alusel. Pealegi võib väljakujunenud kohtupraktika kohaselt viimati nimetatud sättes ette nähtud avaliku korra või avaliku julgeoleku kaalutlustele tugineda üksnes siis, kui ühiskonna põhihuvisid ähvardav oht on tegelik ja piisavalt suur ja kui need põhjendused ei teeni pelgalt majanduslikke huve (vt selle kohta 7. juuni 2012. aasta kohtuotsus VBV – Vorsorgekasse, C‑39/11, EU:C:2012:327, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika).
41 Seega tuleb kindlaks teha, kas riigisisene meede, mille kohaselt finantsinvesteerimisettevõtja kapitalis osaluse ülemmäär on 5%, võib olla põhjendatud ülekaaluka üldise huviga.
42 Käesoleval juhul märgib Rumeenia valitsus, et 1996. aastal aktsiaseltsi vormis asutatud finantsinvesteerimisettevõtjate ainus eesmärk on teha ühisinvesteeringuid vahendite paigutamisega likviidsetesse finantsinstrumentidesse, järgides riski hajutamise ja usaldatavusnõuete täitmise tagamise põhimõtteid. Need finantsinvesteerimisettevõtjad on seega investeerimisfondid, mille eesmärk on tagada populaarsed finantsinvesteeringud. Selles mõttes peaks nende aktsionäride struktuuri suur hajutatuse aste tagama kõigi aktsionäride üldiste huvide kaitse, ilma et üks isik või kooskõlastatult tegutsevate isikute rühm saaks saavutada kontrolli mõne sellise ettevõtja strateegiliste otsuste üle.
43 Sellega seoses tuleb märkida, et soov tagada teatavate finantsinvesteerimisettevõtjate aktsionäride hajutatus on majanduslikku laadi põhjus, mis pealegi puudutab üksnes isikuid, kes omavad selliste äriühingute aktsiaid. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei saa majanduslikke kaalutlusi pidada ülekaalukaks üldiseks huviks, millega saaks põhjendada kapitali vaba liikumise piirangut (vt selle kohta 8. juuli 2010. aasta kohtuotsus komisjon vs. Portugal, C‑171/08, EU:C:2010:412, punkt 71 ja seal viidatud kohtupraktika).
44 Siit järeldub – kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrolli tulemusena ei selgu vastupidist –, et selline riigisisene meede, nagu on arutusel põhikohtuasjas ja mille kohaselt finantsinvesteerimisettevõtja kapitalis osaluse ülemmäär on 5%, kujutab endast kapitali vaba liikumise piirangut, mis ei ole ühegi ELTL artiklis 65 nimetatud põhjuse ega ülekaaluka üldise huviga põhjendatud.
45 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et ELTL artiklit 63 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisene meede, mis näeb ette finantsinvesteerimisettevõtja kapitalis osaluse ülemmäära 5%, kui meede ei ole põhjendatud ülekaaluka üldise huviga, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.
Kohtuotsuse ajalise kehtivuse piiramine
46 Rumeenia valitsus taotles, et juhul, kui Euroopa Kohus peaks otsustama, et selline riigisisene meede, nagu on arutusel põhikohtuasjas, kujutab endast kapitali vaba liikumise põhjendamatut piirangut, piirataks käesoleva kohtuotsuse ajalist kehtivust.
47 Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et tõlgendus, mille Euroopa Kohus annab talle ELTL artikliga 267 antud pädevust kasutades liidu õigusnormile, selgitab ja täpsustab selle sätte tähendust ja ulatust, nagu seda peab või oleks pidanud mõistma ja kohaldama alates selle jõustumise hetkest. Siit järeldub, et kohus võib ja peab kohaldama nõnda tõlgendatud õigusnormi õigussuhetele, mis on tekkinud ja loodud enne tõlgendamistaotluse kohta tehtud otsuse kuulutamist, kui peale selle on täidetud tingimused, mis lubavad selle normi kohaldamist pädevas kohtus vaidlustada (3. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus Schuch-Ghannadan, C‑274/18, EU:C:2019:828, punkt 60 ja seal viidatud kohtupraktika).
48 Seetõttu võib Euroopa Kohus liidu õiguskorrale omast õiguskindluse üldpõhimõtet kohaldades vaid erandjuhtudel piirata kõikide huvitatud isikute võimalust tugineda mõnele tema tõlgendatud õigusnormile, et vaidlustada heauskselt loodud õigussuhteid. Et sellist piiramist saaks lubada, peavad olema täidetud kaks peamist tingimust, nimelt huvitatud isikute heausksus ja oluliste häirete oht (3. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus Schuch-Ghannadan, C‑274/18, EU:C:2019:828, punkt 61 ja seal viidatud kohtupraktika).
49 Konkreetsemalt on Euroopa Kohus kasutanud seda lahendust vaid väga selgetel asjaoludel, eelkõige kui esineb raskete majanduslike tagasilöökide tekkimise oht, mis tuleneb eeskätt õiguspäraselt kehtivaks peetud õigusnormide alusel heas usus loodud õigussuhete suurest arvust, ning kui ilmneb, et objektiivne ja märkimisväärne ebakindlus liidu õigusnormide reguleerimisala suhtes, mis võis olla tingitud ka teiste liikmesriikide või Euroopa Komisjoni käitumisest, viib selleni, et eraõiguslikud isikud ja liikmesriigi ametiasutused tegutsevad liidu õigusnormide vastaselt (3. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus Schuch-Ghannadan, C‑274/18, EU:C:2019:828, punkt 62 ja seal viidatud kohtupraktika).
50 Kohtuotsuse kehtivuse ajalist piiramist taotlev liikmesriik peab siiski esitama tõendid selle kohta, et esineb oluliste häirete oht (vt analoogia alusel 14. aprilli 2015. aasta kohtuotsus Manea, C‑76/14, EU:C:2015:216, punkt 55).
51 Käesoleval juhul aga piirdub Rumeenia valitsus kinnitusega, et niisugune oht on olemas, kuna riigisisene õiguskord, mis tuleneb kapitaliturgude seaduse artikli 286bis lõigete 2 ja 4 rakendamisest, on seatud kahtluse alla. Nii toimides ei tõenda see valitsus, et käesolev kohtuotsus võib põhjustada olulisi häireid, vaid piirdub märkusega, et need riigisisesed sätted võivad kujutada endast kapitali vaba liikumise piirangut, mille tõttu võiks liikmesriigi kohus need kohaldamata jätta.
52 Neil asjaoludel tuleb tõdeda, et käesolevas kohtuasjas ei ole esitatud ühtegi asjaolu, millega saaks põhjendada erandi tegemist põhimõttest, et tõlgendamisotsus tekitab tagajärgi tõlgendatava normi jõustumise kuupäevast.
53 Järelikult puudub alus piirata käesoleva kohtuotsuse ajalist kehtivust.
Kohtukulud
54 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (üheksas koda) otsustab:
ELTL artiklit 63 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisene meede, mis näeb ette finantsinvesteerimisettevõtja kapitalis osaluse ülemmäära 5%, kui meede ei ole põhjendatud ülekaaluka üldise huviga, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.
Allkirjad