Kohtuasi T‑664/13
Petco Animal Supplies Stores, Inc.
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse sõnamärgi PETCO taotlus – Varasem ühenduse kujutismärk PETCO – Suhteline keeldumispõhjus – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b – Haldusmenetluse peatamine – Määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 20 lõike 7 punkt c ja eeskirja 50 lõige 1 – Väide, mis ei toeta nõudeid – Keeld teha otsus ultra petita – Vastuvõetamatus
Kokkuvõte – Üldkohtu (teine koda) 21. oktoobri 2015. aasta otsus
1. Ühenduse kaubamärk – Kaebemenetlus – Liidu kohtusse esitatud hagi – Sõltumatu väide, mis ei toeta osalise tühistamise nõuet – Vastuvõetamatus
2. Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Vaidluse eseme määratlemine – Nõuete täpsus ja ühetimõistetavus – Muutmine menetluse käigus – Tingimus
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21; Üldkohtu kodukord (1991), artikkel 44 ja artikli 48 lõige 2)
3. Ühenduse kaubamärk – Kaebemenetlus – Apellatsioonikodadele esitatud kaebused – Menetluse peatamine – Tingimused
(komisjoni määrus nr 2868/95, artikli 1 eeskirja 20 lõike 7 punkt c ja eeskirja 50 lõige 1)
4. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Hindamiskriteeriumid
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)
5. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Asjaomaste kaupade või teenuste sarnasus – Hindamiskriteeriumid
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)
6. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Segiajamise tõenäosuse hindamine – Asjaomase avalikkuse kindlaksmääramine – Avalikkuse tähelepanu aste
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)
7. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Sõnamärk PETCO ja kujutismärk PETCO
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)
8. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Asjaomaste kaubamärkide sarnasus – Hindamiskriteeriumid – Kombineeritud kaubamärk
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)
1. Kui Üldkohus peaks tuvastama, et Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikoda tegi ilmse hindamisvea, kui ta keeldus vastulausete osakonna otsust käsitlevat pooleliolevat kaebemenetlust peatamast kuni otsuse tegemiseni varasema kaubamärgi kehtetuks tunnistamise taotluse kohta, mis on ühtlustamisametile esitatud, siis kõik kaebuse põhjendatuse kohta apellatsioonikoja esitatud kaalutlused muutuvad paratamatult kaheldavaks. Apellatsioonikoda ei oleks nimelt saanud kaebust läbi vaadata ja hagejale osaliselt soodsat otsust teha, kui ta oleks kaebemenetluse peatanud. Lisaks, kui peatamisest keeldumise otsus tühistataks, oleks apellatsioonikoda asja uuesti menetledes kohustatud kaebemenetluse peatama ning pärast peatamise lõppu arvestama vastulausete osakonna otsuse suhtes esitatud kõigi hageja argumentide põhjendatuse analüüsimisel varasema kaubamärgi kehtetuks tunnistamise menetluse tulemustega.
Sellest tuleneb, et peatamisest keeldumise otsus ei ole eraldatav põhjendustest, millele tuginedes apellatsioonikoda otsustas kaebuse põhjendatuse üle. Seetõttu, kui väitega, et peatamisest keeldumise otsus on õigusvastane, tuleks nõustuda, peaks Üldkohus vaidlustatud otsuse tervikuna tühistama, ning seetõttu põhjusel, et talle on esitatud üksnes osalise tühistamise nõue, tegema otsuse ultra petita. Kuna aga Üldkohus ei või tühistamishagi menetledes teha otsust ultra petita, ei tohi tema tehtav tühistamisotsus ületada hageja nõude piire. Niisugune sõltumatu väide, mis ei toeta osalise tühistamise nõuet, tuleb seega vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.
(vt punktid 20, 22, 24, 29 ja 30)
2. Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklile 21, mis on sama põhikirja artikli 53 esimese lõigu alusel kohaldatav Üldkohtu menetlusele, ning Üldkohtu 2. mai 1991. aasta kodukorra artiklile 44 tuleb hagiavalduses märkida eelkõige hagi ese ning hagiavaldus peab sisaldama hageja nõudeid. Nõuded tuleb esitada täpselt ja üheti mõistetavalt, sest vastasel juhul võib Üldkohus otsustada infra või ultra petita ning on oht rikkuda kostja õigusi. Nimelt, kuna liidu kohus ei või tühistamishagi menetledes teha otsust ultra petita, ei tohi tema tehtav tühistamisotsus ületada hageja nõude piire.
Nii saab arvesse võtta üksnes nõudeid, mis on esitatud hagiavalduses, ning hagi põhjendatust tuleb uurida üksnes hagiavalduses esitatud nõuetega seoses. Üldkohtu 2. mai 1991. aasta kodukorra artikli 48 lõige 2 nägi ette, et uusi väiteid võib esitada tingimusel, et need tuginevad õiguslikele ja faktilistele asjaoludele, mis on tulnud ilmsiks menetluse käigus. See tingimus kehtib a fortiori nõuete muutmise kohta ning juhul, kui ei esine õiguslikke ja faktilisi asjaolusid, mis oleksid ilmnenud kirjalikus menetluses, tuleb arvesse võtta üksnes hagiavalduses ära toodud nõudeid.
(vt punktid 24 ja 25)
3. Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikoja kaalutlusõigus menetlus peatada või peatamata jätta on lai. Määruse nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta, eeskirja 20 lõike 7 punkt c, mis on määruse nr 2868/95 eeskirja 50 lõike 1 alusel apellatsioonikoja menetlusele kohaldatav, kajastab mainitud laia kaalutlusõigust, kuna selles on ette nähtud, et ühtlustamisamet võib vastulausemenetluse peatada, kui see on asjaolusid arvestades õige. Menetluse peatamine on seega apellatsioonikoja õigus, mida ta kasutab vaid siis, kui peab seda põhjendatuks. Seega ei peatata apellatsioonikoja menetlust selle menetluse poole vastavasisulise taotluse korral automaatselt.
Asjaolu, et apellatsioonikojal on oma menetluse peatamise otsustamisel lai kaalutlusõigus, ei jäta tema antud hinnangut liidu kohtu kontrolli alt välja. Siiski piirab apellatsioonikoja lai kaalutlusõigus kohtu kontrolli sisulistes küsimustes kontrollimisega, kas ei ole tehtud ilmset hindamisviga või kuritarvitatud võimu.
Sellega seoses tuleneb kohtupraktikast, et menetluse peatamise suhtes kaalutluspädevuse teostamisel peab apellatsioonikoda järgima õigusel põhinevas liidus õiglast menetlust reguleerivaid üldpõhimõtteid. Seetõttu peab ta seda pädevust teostades mitte üksnes arvestama selle poole huvidega, kelle ühenduse kaubamärk on vaidlustatud, vaid ka teiste poolte huvidega. Otsus menetlus peatada või peatamata jätta peab olema tehtud asjaomaste huvide kaalumise tulemusel.
(vt punktid 31–33)
4. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 39–41 ja 63)
5. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 42 ja 48)
6. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 43 ja 46)
7. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 47, 50, 51, 62 ja 64)
8. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 52, 53 ja 61)