7. jaanuaril 2011 esitatud hagi - Post Bank versus nõukogu

(kohtuasi T-13/11)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Post Bank (Teheran, Iraan), (esindaja: advokaat D. Luff)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

Tühistada nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta otsuse 2010/644/ÜVJP¹ lisa osa B punkt 34 ja nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta määruse (EL) nr 961/2010², milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid, VIII lisa osa B punkt 40;

tuvastada, et nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsuse 2010/413/ÜVJP³ artikli 20 lõike 1 punkt b ja nõukogu määruse nr 961/2010 artikli 16 lõige 2 ei ole hageja suhtes kohaldatavad, ja

mõista hageja kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hageja palub vastavalt ELTL artiklile 263 tühistada nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta otsuse 2010/644/ÜVJP lisa osa B punkt 34 ja nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta määruse (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid, VIII lisa osa B punkt 40, ning tühistada nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta määruse nr 961/2010 artikli 16 lõige 2 hagejat puudutavas osas.

Hageja esitab oma nõuete toetuseks järgmised väited:

Esiteks väidab hageja, et kohus on pädev üle vaatama nõukogu otsuse 2010/644/ÜVJP lisa osa B punkti 34, nõukogu määruse nr 961/2010 VIII lisa osa B punkti 40 ning 28. oktoobri 2010. aasta otsuse ja hindama nende kooskõla Euroopa õiguse üldpõhimõtetega.

Lisaks on konkreetsed põhjused, miks hageja nimekirja lisati, valed ja järgitud ei ole nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP artikli 20 lõike 1 punkti b ning nõukogu määruse nr 961/2010 artikli 16 lõike 2 punktide a ja b ning artikli 16 lõike 4 nõudeid. Need sätted tuleks tunnistada hageja suhtes kohaldamatuteks. Nõukogu on teinud ilmse faktivea ja rikkunud õigusnormi. Seega tuleks nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta otsuse 2010/644/ÜVJP lisa osa B punkt 34 ja samuti nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta määruse (EL) nr 961/2010 VIII lisa osa B punkt 40 tühistada.

Samuti väidab hageja oma hagi toetuseks, et 2010. aasta määrus ja 2010. aasta otsus rikuvad hageja kaitseõigusi ja eelkõige tema õigust õiglasele kohtupidamisele, kuna talle ei esitatud mingeid tõendeid või dokumente, mis oleksid nõukogu väiteid kinnitanud, ja kuna 2010. aasta otsuses ja määruses esitatud väited on väga umbmäärased, ebaselged ja neile on Post Bankil väidetavalt võimatu vastata.

Edasi nõuab nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP artikli 24 lõige 3, et nõukogu edastaks oma otsuse, sh loetellu kandmise põhjused, ning nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP artikli 24 lõige 4 sätestab, et kui on esitatud märkusi, siis vaadatakse otsus läbi. Nõukogu on rikkunud mõlemat sätet. Kuna nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP artikli 24 lõikeid 3 ja 4 korratakse samuti nõukogu määruse nr 961/2010 artikli 36 lõigetes 3 ja 4, on ka seda määrust rikutud.

Samuti väidab hageja, et nõukogu, hinnates hageja olukorda, rikkus hea halduse põhimõtet.

Lisaks rikkus nõukogu hageja olukorda hinnates õiguspärase ootuse põhimõtet.

Hageja väidab veel, et nõukogu on rikkunud hageja omandiõigust ning proportsionaalsuse põhimõtet. Nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP artikli 20 lõike 1 punkt b ja nõukogu määruse nr 961/2010 artikli 16 lõige 2 tuleks tunnistada hageja suhtes kohaldamatuteks.

Muu hulgas väidab hageja, et nõukogu määrus nr 961/2010 rikub ELTL artikli 215 lõikeid 2 ja 3 kui selle õiguslikku alust, ning samuti EL artiklit 40.

Lõpuks leiab hageja, et 2010. aasta määrus ja 2010. aasta otsus võeti vastu, rikkudes võrdsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet.

____________

¹ - Nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta otsus 2010/644/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (ELT 2010, L 281, lk 81)

² - Nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2007

³ - Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (ELT 2010, L 195, lk 39).