Kohtuasi T‑4/13 R

Communicaid Group Ltd

versus

Euroopa Komisjon

Ajutiste meetmete kohaldamine – Teenuste hanked – Hankemenetlus –Keelekoolitusteenused – Pakkuja pakkumuse tagasilükkamine – Kohaldamise peatamise ja ajutiste meetmete kohaldamise taotlus – Võimaluse kaotamine – Suure ja korvamatu kahju puudumine – Kiireloomulisuse puudumine

Kokkuvõte – Üldkohtu presidendi määrus, 11. märts 2013

1.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Täitmise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Fumus boni iuris – Kiireloomulisus – Oluline ja korvamatu kahju – Kumulatiivne iseloom – Kõikide asjaomaste huvide kaalumine – Analüüsimise järjekord ja kontrollimisviis – Ajutisi meetmeid kohaldava kohtuniku kaalutlusõigus

(ELTL artikli 256 lõige 1, ELTL artiklid 278 ja 279; Üldkohtu kodukord, artikli 104 lõige 2)

2.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Täitmise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Oluline ja korvamatu kahju – Tõendamiskoormis

(ELTL artiklid 278 ja 279)

3.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Täitmise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Oluline ja korvamatu kahju – Varaline kahju – Olukord, mis võib hageja ettevõtja olemasolu ohtu seada – Tõendamiskoormis

(ELTL artiklid 278 ja 279; Üldkohtu kodukord, artikli 104 lõige 2)

4.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Täitmise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Oluline ja korvamatu kahju – Hankemenetlusest kõrvaldatud pakkuja lepingu sõlmimise võimaluse kaotus – Kaotus, mis ei kujuta endast olulist kahju

(ELTL artiklid 278 ja 279; Üldkohtu kodukord, artikli 104 lõige 2)

5.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Täitmise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Oluline ja korvamatu kahju – Varaline kahju – Hankemenetlusest kõrvaldatud pakkuja lepingu sõlmimise võimaluse kaotus – Kahju, mis on võimalik kahju hüvitamise hagi raames täielikult korvata

(ELTL artiklid 268, 278, 279 ja 340; Üldkohtu kodukord, artikli 104 lõige 2)

6.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Täitmise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Oluline ja korvamatu kahju – Otsus pakkuja välistamise kohta hankemenetluses – Pakkuja maine kahjustamine – Kahju, mida ei saa pidada korvamatuks

(ELTL artiklid 278 ja 279; Üldkohtu kodukord, artikli 104 lõige 2)

7.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Täitmise peatamine – Hankemenetluses tehtud otsuse täitmise peatamine – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Ulatus

(ELTL artikkel 278)

8.      Põhiõigused – Kaitseõigus – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Hageja viitamine oma olukorra kiireloomulisusele alles ajutiste meetmete kohaldamise menetluses, kuigi ta ei olnud taotlenud, et põhikohtuasi lahendataks kiirendatud menetluses – Rikkumine – Puudumine

(ELTL artiklid 278 ja 279; Üldkohtu kodukord, artikkel 76a

1.      Vt määruse tekst.

(vt punktid 12–14)

2.      Vt määruse tekst.

(vt punkt 21)

3.      Varalist kahju ei saa – välja arvatud erandjuhtudel – pidada korvamatuks ega ka raskesti korvatavaks, kuna üldreeglina saab seda hiljem rahaliselt hüvitada. Niisugusel juhul on taotletud ajutiste meetmete kohaldamine õigustatud üksnes siis, kui hageja satuks ilma selleta olukorda, mis ohustaks tema majanduslikku jätkusuutlikkust enne põhimenetlust lõpetava otsuse langetamist või et tema turuosad muutuksid eelkõige tema ettevõtte suurusega võrreldes pöördumatult ja oluliselt.

Selle hindamiseks, kas väidetav kahju on oluline ja korvamatu ning õigustab seega erandkorras nende ajutiste meetmete kohaldamist, mida taotletakse, peavad taotluse üle otsustava kohtuniku valduses olema konkreetsed ja täpsed tõendid, mida kinnitavad detailsed dokumendid, mis tõendavad hageja majanduslikku olukorda ja võimaldavad hinnata täpseid tagajärgi, mis taotletud meetmete kohaldamata jätmisega tõenäoliselt kaasnevad. Seega peab hageja esitama tõenditega kinnitatud teabe, mis loob tema majanduslikust olukorrast tõetruu ülevaate.

See tõetruu ülevaade tuleb esitada juba ajutiste meetmete kohaldamise taotluse tekstis. Taotlus peab olema piisavalt selge ja täpne, et võimaldada kostjal esitada oma seisukoht ja ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul langetada vastav otsus üksnes selle alusel, täiendavat informatsiooni kasutamata, kusjuures põhilised faktilised ja õiguslikud asjaolud, millele taotlus tugineb, peavad selguma üheselt ja arusaadavalt ajutiste meetmete kohaldamise taotluse tekstist endast. Lisaks peavad seda tõetruud ülevaadet toetama detailsed dokumendid, mille on kinnitanud hagejast sõltumatu väline ekspert ning mis võimaldavad hinnata nimetatud tõendite tõelevastavust.

(vt punktid 22, 24 ja 25)

4.      Hankemenetluses on asjaomasel ametiasutusel õigus valida mitme konkureeriva pakkumuse hulgast see, mis tema hinnangul vastab varem kindlaks määratud hindamiskriteeriumidele kõige enam, ning kõnealusel ametiasutusel on selleks laiaulatuslik kaalutlusõigus. Seega ei ole sellises menetluses osaleval ettevõtjal kunagi absoluutset tagatist, et leping sõlmitakse temaga, vaid ta peab alati arvestama võimalusega, et leping sõlmitakse mõne teise pakkujaga. Neil asjaoludel kujutavad negatiivsed tagajärjed kõnealusele ettevõtjale endast põhimõtteliselt tavapärast äririski, millega puutub kokku iga turul tegutsev ettevõtja.

Sellest järeldub, et hankelepingu sõlmimise ja selle täitmise võimaluse kaotus on kõnealuses hankemenetluses väljajäämise lahutamatu osa ja seda ei saa iseenesest lugeda suureks kahjuks, kuna isegi pakkuja, kelle pakkumus tunnistatakse edukaks, peab arvestama võimalusega, et hankija määruse nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, artikli 101 esimese lõigu alusel enne lepingu allkirjastamist kas loobub hankest või tunnistab hankemenetluse kehtetuks, ilma et pakkujal oleks põhimõtteliselt õigus mis tahes hüvitist nõuda. Enne edukaks tunnistatud pakkujaga lepingu allkirjastamist ei ole hankija kohustust võtnud ja võib niisiis, täites oma avalikul huvil põhinevat ülesannet, hankest vabalt loobuda või hankemenetluse kehtetuks tunnistada, ilma et ta peaks nimetatud pakkujale hüvitist maksma.

Seega välistab määruse nr 1605/2002 artikli 101 esimene lõik selle, et ka edukaks tunnistatud pakkuja võiks kohustada hankijat vastavat lepingut sõlmima, kinnitades, et tema majanduslik heaolu, või isegi tegevuse jätkamine sõltub selle lepingu täitmisest, mis haldusotsusega talle määrati.

Selle edukaks tunnistatud ettevõtja õigusliku ja majandusliku olukorra ebakindlus, kes vaatamata haldusotsusele kõnealuse lepingu sõlmimiseks peab arvestama võimalusega see leping ilma hüvitiseta kaotada, on üks nendest asjaoludest, mida ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik peab arvesse võtma, kui ta hindab niisuguse pakkuja esitatud ajutiste meetmete kohaldamise taotlust, kelle pakkumus on tagasi lükatud: nagu ka edukaks tunnistatud pakkuja puhul ei saa pelk asjaolu, et pakkumuse tagasilükkamisega võivad hankemenetlusest kõrvaldatud pakkuja jaoks kaasneda negatiivsed majanduslikud tagajärjed –, isegi rasked – seega iseenesest õigustada tema taotletud ajutisi meetmeid.

(vt punktid 28–30)

5.      Vt määruse tekst.

(vt punktid 33, 34 ja 37)

6.      Vt määruse tekst.

(vt punkt 40)

7.      Kiireloomulisus saab – konkreetselt hankemenetlusi puudutavates ajutiste meetmete kohaldamise küsimust käsitlevates vaidlustes – tuleneda tungivast vajadusest sekkuda võimalikult kiiresti olukordades, kus näib esmapilgul olevat tegemist olulise ja eriti raske õigusrikkumisega ning seetõttu eriti tõsise fumus boni juris’ega.

(vt punkt 45)

8.      Kui hageja ei ole oma põhiküsimuses esitatud hagile kodukorra artikli 76a kohaselt lisanud taotlust, et asi lahendataks kiirendatud menetluses, loobudes seega võimalusest saada ajutiste meetmete raames kiireloomulist kohtulikku kaitset, siis ei ole tal alust kinnitada, et tema esitatud ajutiste meetmete kohaldamise taotluse rahuldamata jätmine kujutaks endast tema õiguse kohtulikule kaitsele rikkumist.

(vt punkt 48)