Liidetud kohtuasjad T‑425/04 RENV ja T‑444/04 RENV

Prantsuse Vabariik

ja

Orange

versus

Euroopa Komisjon

Riigiabi – France Télécomi kasuks rakendatud finantsmeetmed – Aktsionärilaenu pakkumine – Prantsuse riigi avalikud avaldused – Otsus, millega tunnistatakse abi ühisturuga kokkusobimatuks – Ametliku uurimismenetluse laiendamata jätmine – Kaitseõigused – Aruka erainvestori kriteerium – Tavapärased turutingimused – Õigusnormide rikkumine – Ilmsed hindamisvead

Kokkuvõte – Üldkohtu (kuues koda laiendatud koosseisus) 2. juuli 2015. aasta otsus

1.      Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Hagi, mis võib selle esitanud poolele kasu tuua – Põhjendatud huvi säilimine kuni kohtuotsuse kuulutamiseni – Ulatus – Huvi väidetava õigusvastasuse kordumise vältimise suhtes – Hageja suhtes kohaldatud meetme õigusvastasuse tuvastamine, mis võib olla aluseks kahju hüvitamise nõudele – Hõlmamine

(ELTL artikkel 263)

2.      Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – EÜ artikli 88 lõikes 2 ette nähtud ametliku uurimismenetluse alustamise otsus – Otsus, mis põhineb puudulikel asjaoludel või nende asjaolude valel õiguslikul kvalifikatsioonil – Parandamisotsuse vastuvõtmine – Lubatavus – Tingimused

(EÜ artikli 88 lõige 2; nõukogu määrus nr 659/1999, põhjendus 8, artikli 6 lõige 1 ja artikkel 7)

3.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Kohaldamine komisjoni poolt algatatud haldusmenetlusele – Abiprojekti uurimine – Ulatus

(EÜ artikli 88 lõige 2)

4.      Riigiabi – Haldusmenetlus – Kohustus kuulata ära asjaomase liikmesriigi seisukoht komisjoni õigusliku arvamuse kohta – Puudumine

(EÜ artikkel 88)

5.      Riigiabi – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustus paluda huvitatud isikutel esitada oma märkused – Asjassepuutuvate isikute puhul kaitseõiguste välistamine – Abisaaja õigus olla menetlusse kaasatud kohasel määral – Piirid

(EÜ artikli 88 lõige 2)

6.      Riigiabi – Mõiste – Riigi poolt eelise andmine riigi ressurssidest – Ulatus – Äriühingu eelarvet tavaliselt koormavate kohustuste leevendamine – Hõlmamine

(EÜ artikli 87 lõige 1)

7.      Riigiabi – Mõiste – Hindamine erainvestori kriteeriumi kohaselt – Riik kui ettevõtja aktsionär – Avaliku võimu kandjana tegutsev riik – Eristamine erainvestori kriteeriumi kohaldamisel – Hinnanguelemendid

(EÜ artikli 87 lõige 1)

8.      Riigiabi – Mõiste – Riigi poolt eelise andmine riigi ressurssidest – Enne eraõigusliku investori kriteeriumi alusel hinnangu andmist tehtud järeldused

(EÜ artikli 87 lõige 1)

9.      Riigiabi – Mõiste – Riigi poolt eelise andmine riigi ressurssidest – Liikmesriigi valitsuse avalikud avaldused soovi kohta võtta asjakohased meetmed ettevõtja rahaliste raskuste lahendamiseks – Ilma avalike ressursside ülekandmiseta antud eelis – Välistamine

(EÜ artikli 87 lõige 1)

10.    Riigiabi – Mõiste – Hindamine erainvestori kriteeriumi kohaselt – Toetusmeetmete võtmise ajal esinenud olukorra ja kättesaadava teabe arvessevõtmine

(EÜ artikli 87 lõige 1)

11.    Tühistamishagi – Tühistamisotsus – Ulatus – Kohtuotsuse seadusjõud – Riigiabi siseturuga kokkusobimatust tuvastava otsuse tühistamine – Sellega kaasneva abi tagastamata jätmise kohta tehtud avalduse tühisus

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 116–119)

2.      Komisjoni otsus algatada meetme kui võimaliku riigiabi ametlik uurimismenetlus sisaldab esiteks olulisi andmeid, mis võimaldavad liikmesriigil ja asjaomasel ettevõtjal piisavalt teada saada asjaomase uurimise ulatusest ja komisjoni mõttekäigust, mille põhjal ta leidis, et asjaomased meetmed võisid kujutada endast siseturuga kokkusobimatut abi, ja esitada ametlikus uurimismenetluses tõhusalt enda märkused, ning teiseks täielikke viiteid sellise eelise olemasolule, mida see ettevõtja ei oleks saanud tavalistel turutingimustel, sest komisjon sõnastas selles otsuses üldise kinnituse, mille kohaselt võiks riigiressursside kaasamist juba sisaldada riigi teadaanne tema kohustumisest astuda samme ettevõtja, mille kapitalist kuulub talle 55%, finantsraskuste ületamiseks, sest see lubadus on tühistamatu ja loob selliselt turul ootuse ja usalduse efekti, mida peegeldab asjaomase ettevõtja aktsia väärtuse tõus ja reitinguagentuuride positiivne reageerimine ning abi võiks tõepoolest olla vaadeldav abi osutamisena isegi enne selle ettevõtja ning avalik-õiguslikku tööstus- ja kaubandusasutuse vahelise võimaliku kokkuleppe allkirjastamist seoses krediidiliini võimaldamisega.

(vt punktid 4, 138 ja 140–142)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 150 ja 152)

4.      Komisjon ei pea enne lõpliku otsuse tegemist tutvustama asjaomasele liikmesriigile ja teistele huvitatud isikutele õiguslikku hinnangut, mida ta kavatseb otsuses kohaldada ja seda ka juhul, kui hinnang võib olla uuenduslik. Riigiabi puudutavatest sätetest ega kohtupraktikast ei tulene komisjoni kohustust kuulata ära riigiabi saajat seoses tema õigusliku hinnanguga kõnealusele meetmele või teavitada asjaomast liikmesriiki – ja, a fortiori, abi saajat – oma seisukohast enne otsuse vastuvõtmist, kui nii huvitatud isikutele kui ka liikmesriigile on antud võimalus oma märkusi esitada.

(vt punkt 159)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 161 ja 162)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 185–191)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 192–196 ja 220)

8.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 201 ja 202)

9.      Aruka erainvestori kriteeriumi kohaldamine peamises osas ainult asjaomase liikmesriigi valitsuse avaldustele ja selle tulemusena seisukohale jõudmine, et esineb siseturuga kokkusobimatu riigiabi, on väär seda enam, et komisjonil ei olnud piisavalt tõendeid, et võtta seisukoht küsimuses, kas deklaratsioonid ise võisid endast kujutada riigiabi. Isegi kui komisjon on õiguslikult piisavalt tõendanud, et asjaomased avaldused võimaldasid eeskätt säilitada asjaomase ettevõtja reitingu investeerimisjärgus ning taastada finantsturgude usalduse, tegid võimalikuks, lihtsamaks ning vähem kulukaks selle ettevõtja ligipääsu uuele krediidile, mis oli vajalik lühiajalise tähtajaga võlakoorma refinantseerimiseks ning andsid kindlalt oma panuse tema väga hapra rahalise olukorra stabiliseerumisse, mis oli avalduste tegemise ajal oluliselt halvenemas, siis komisjon peab riigiabi olemasolu tuvastamiseks tõendama piisavalt otsest seost ühelt poolt kasusaajale antud eelise ja teiselt poolt riigieelarve vähenemise või eelarvel lasuva kohustuse piisavalt konkreetse majandusliku riski vahel.

Järeldamaks, et ametivõimude avaldused võivad tekitada selliseid kahjulikke majanduslikke või juriidilisi tagajärgi, ei piisa pelgalt sellest, et turg võib neid avaldusi mõista nii, et need näitavad riigi kindlat kohustust. Abi olemasolu tunnustamine peab nimelt tuginema objektiivsetele kaalutlustele, mitte ainult turuosaliste arusaamale. Järelikult ei saanud need avaldused tekitada asjaomasele liikmesriigile mingit juriidilist kohustust, eelkõige kohustust toetada asjaomase ettevõtja rahastamist.

(vt punktid 212, 214, 216, 218, 235, 245 ja 246)

10.    Selleks et teha kindlaks, kas avaliku võimu sekkumine ettevõtja kapitali kujutab endast riigiabi, tuleb hinnata, kas sarnastel asjaoludel oleks võrreldava suurusega eraõiguslik investor andnud sama suure kapitalitoetuse, eriti kui arvestada selle toetuse kuupäeval kättesaadavat teavet ja prognoositavat arengut. Kuna riigi ja erainvestori käitumise võrdlemisel tuleb võtta arvesse asjaomase rahalise toetuse andmise ajal kättesaadavat teavet ja prognoositavat arengut, siis tähendab see, et arvesse ei tohi võtta abi andmisest hilisemaid sündmusi ja teavet, samas ei keelata komisjonil kuidagi arvestada abi andmisele eelnevaid sündmusi, mis kuuluvad vaidlusaluse abi konteksti, ning nende sündmuste mõju.

Kuigi kättesaadav teave võib olla seotud minevikus toimunud oluliste sündmustega ja objektiivsete tõenditega, ei saa siiski möönda, et ainuüksi need varasemad sündmused ja tõendid kujutavad endast määravalt asjakohast võrdlusraamistikku aruka erainvestori kriteeriumi rakendamiseks. Hoopis vastupidi, võttes arvesse kättesaadava teabe põhjal tehtud tulevikuanalüüsi vajalikkust, ei võimalda minevikus toimunud sündmuste ja tõendite arvestamine lükata kõrvale hilisemate sündmuste ja objektiivsete tõendite arvessevõtmist, kuna viimased võivad olla selle tulevikuanalüüsi jaoks otsustavad kas seetõttu, et muudavad varasemad faktid kehtetuks, või sellepärast, et määravad kasusaaja majandusliku olukorra tulevase arengu ja tema turupositsiooni. Seega ei saa varasemad sündmused – isegi kui tegemist oli objektiivsete asjaoludega, mis määrasid vähemalt osaliselt hilisemate sündmuste kulgemise – kahjustada kõnealuseid hilisemaid sündmusi, kui ilmneb, et need, näiteks restruktureerimismeetmed, mõjutasid seda kulgemist.

(vt punktid 220, 227 ja 229)

11.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 268 ja 269)