Société Air France, Air France-KLM 24. aprillil 2024 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 7. veebruari 2024. aasta otsuse peale kohtuasjas T-146/22: Ryanair versus komisjon (KLM II; COVID-19)

(kohtuasi C-289/24)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: Société Air France, Air France-KLM (esindajad: advokaadid J. Derenne ja D. Vallindas, abogada A. Álvarez Vidal)

Teised menetlusosalised: Ryanair DAC, Euroopa Komisjon, Prantsuse Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Koninklijke Luchtvaart Maatschappij NV

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

kasutada Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 61esimese lõigu teises lauses ette nähtud pädevust teha ise asjas lõplik otsus ja jätta kohtuasjas T-146/22 esitatud tühistamishagi rahuldamata;

teise võimalusena saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse nende väidete kohta otsuse tegemiseks, mida ei ole veel hinnatud, ning

mõista käesoleva menetluse ja esimese astme menetlusega seotud kohtukulud välja Ryanair DAC-lt, kui ta teeb ise asjas lõpliku otsuse, või otsustada käesoleva menetlusega seotud kohtukulude kandmine edaspidi, kui ta saadab asja Üldkohtusse tagasi.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitavad apellandid kolm väidet.

Esiteks kohaldas Üldkohus väära õiguslikku kriteeriumi abisaaja kindlakstegemisel äriühingute kontsernis ning seega järeldas vääralt, et (valdusühing) Air France-KLM ja Air France ei saanud kõnealusest abimeetmest kasusaajate hulgast välja jääda.

Teiseks asendas Üldkohus komisjoni hinnangu abisaaja kindlaksmääramise kohta enda hinnanguga, tõendamata piisavalt, et Euroopa Komisjon tegi vaidlustatud otsuses ilmse hindamisvea.

Kolmandaks rikkus Üldkohus õigusnormi, kuna ta tõlgendas riigiabi valdkonnas kaudse eelise ja teisese mõju mõistet vääralt.

____________