ÜLDKOHTU OTSUS (seitsmes koda)
20. september 2017(*)
Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Euroopa Liidu kujutismärgi BADTORO taotlus – Varasemad Euroopa Liidu sõnamärgid ja varasem siseriiklik kujutismärk TORO – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Tähiste sarnasus – Kaupade ja teenuste sarnasus – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b
Kohtuasjas T‑350/13,
Jordi Nogues, SL, asukoht Barcelona (Hispaania), esindajad: advokaadid J. Fernández Castellanos, M. J. Sanmartín Sanmartín ja E. López Parés,
hageja,
versus
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), esindajad: V. Melgar ja M. J. Crespo Carrillo, hiljem M. Crespo Carillo,
kostja,
teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses ja menetlusse astuja Üldkohtu menetluses oli
Grupo Osborne, SA, asukoht El Puerto de Santa María (Hispaania), esindaja: advokaat J. M. Iglesias Monravá,
mille ese on hagi EUIPO teise apellatsioonikoja 16. aprilli 2013. aasta otsuse (asi R 1446/2012–2) peale, mis käsitleb Grupo Osborne ja Jordi Noguese vahelist vastulausemenetlust,
ÜLDKOHUS (seitsmes koda),
koosseisus: president M. van der Woude, kohtunikud I. Ulloa Rubio ja A. Marcoulli (ettekandja),
kohtusekretär: vanemametnik J. Palacio González,
arvestades hagiavaldust, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 2. juulil 2013,
arvestades EUIPO vastust, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 24. septembril 2013,
arvestades menetlusse astuja seisukohti, mis saabusid Üldkohtu kantseleisse 7. oktoobril 2013,
arvestades 18. detsembri 2013. aasta kohtumäärust peatada menetlus,
arvestades Üldkohtu 1. märtsi 2016. aasta kirja, milles teavitati pooli sellest, et Üldkohus on teadlik Alicante Euroopa Liidu kaubamärkide kohtu nr 1 (Hispaania) otsusest, ning sellest, et menetluse kirjalik osa on lõppenud,
arvestades taotlust liita Üldkohtu kodukorra artikli 50 lõike 1 alusel käesolev kohtuasi kohtuasjaga T–386/15 ning poolte seisukohti sellega seoses,
arvestades 13. mai 2016. aasta otsust keelduda käesoleva kohtuasja liitmisest kohtuasjaga T‑386/15,
arvestades 15. detsembril 2016 toimunud kohtuistungil esitatut,
arvestades 15. veebruari 2017. aasta kohtumäärust, millega uuendati menetluse suuline osa,
arvestades EUIPO ja menetlusse astuja seisukohti, mis saabusid Üldkohtu kantseleisse vastavalt 1. ja 6. märtsil 2017,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja Jordi Nogues, SL esitas 1. detsembril 2010 Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile (EUIPO) nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2009, L 78, lk 1) alusel ELi kaubamärgi registreerimise taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on järgmine kujutismärk:
3 Kaubad ja teenused, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 25, 34 ja 35 ning vastavad neis klassides järgmisele kirjeldusele:
– klass 25: „rõivad, jalatsid, peakatted“;
– klass 34: „tubakas; tubaka tarbimise tooted; tuletikud“;
– klass 35: „import; eksport; äriesindus; raamatute ja paberitoodete, pesu, majapidamis- ja köögitarvete ja -mahutite, kaunistusesemete, suitsetajatele mõeldud esemete ja kingituste müük äripindadel ja globaalsete arvutivõrkude kaudu; reklaam; ärijuhtimine; ettevõttehaldus; kontoriteenused“.
4 ELi kaubamärgi taotlus avaldati 14. jaanuari 2011. aasta väljaandes Bulletin des marques communautaires nr 9/2011.
5 Menetlusse astuja Grupo Osborne, SA esitas 12. aprillil 2011 taotletava kaubamärgi registreerimisele määruse nr 207/2009 artikli 41 alusel eespool punktis 3 nimetatud kaupadega seoses vastulause.
6 Vastulause põhines järgmistel varasematel kaubamärkidel:
– varasem Hispaania kujutismärk, mille taotlus esitati 15. juulil 2010 ja mis registreeriti 13. detsembril 2010 numbriga 2939631 klassi 34 kuuluvate kaupade „välgumihklid ja tubaka tarbimise tooted“ jaoks ja mis on kujutatud alljärgnevalt:
– varasem ELi sõnamärk TORO, mille taotlus esitati 13. septembril 2002 ja mis registreeriti 5. augustil 2010 numbriga 2844264 klassi 25 kuuluvate kaupade „rõivad, jalatsid, peakatted; vööd“ jaoks;
– varasem ELi sõnamärk TORO, mille taotlus esitati 23. juunil 2000 ja mis registreeriti 3. jaanuaril 2007 numbriga 1722362 klassi 35 kuuluvate teenuste „reklaam; ärijuhtimine; ettevõttehaldus; kontoriteenused; toiduainete ja jookide jaemüük, ükski eeltoodud teenustest ja kaupadest ei ole valmistatud härgadest ega ole nendega seotud“ jaoks;
– varasem Hispaania sõnamärk EL TORO, mille taotlus esitati 17. juunil 1998 ja mis registreeriti 8. oktoobril 2003 numbriga 2169043 klassi 25 kuuluvate kaupade „meeste-, naiste- ja lasterõivad ning jalatsid (v.a ortopeedilised jalatsid); peakatted“ jaoks;
– varasem Hispaania kujutismärk, mille taotlus esitati 16. märtsil 2010 ja mis registreeriti 22. juunil 2010 numbriga 2919417 klassi 35 kuuluvate kaupade „igasuguste kaupade müük äripindadel ja veebi teel“ jaoks, ja mis on kujutatud alljärgnevalt:
7 Vastulause toetuseks esitatud põhjus oli määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punktis b nimetatud segiajamise tõenäosuse esinemine.
8 Vastulausete osakond rahuldas 7. juunil 2012 vastulause tervikuna. Ta leidis, et segiajamine on tõenäoline kõigi taotletava kaubamärgiga hõlmatud kaupade osas, arvestades varasemaid ELi sõnamärke nr 2844264 ja nr 1722362 ning varasemat Hispaania kujutismärki nr 2939631.
9 Hageja esitas 1. augustil 2012 määruse nr 207/2009 artiklite 58–64 alusel EUIPO-le vastulausete osakonna otsuse peale kaebuse.
10 EUIPO teine apellatsioonikoda jättis 16. aprilli 2013. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus“) hageja kaebuse rahuldamata. Ta leidis, et vastandatud tähistega hõlmatud kaubad on osaliselt identsed ja osaliselt sarnased. Apellatsioonikoda märkis, et esineb tähiste segiajamise tõenäosus määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses, kui arvestada varasemate kaubamärkide tavapärast eristusvõimet, olgugi et mitu varasemat Hispaania registreeritud kaubamärki sisaldavad sõna „toro“, seda, milline on ühise osa „toro“ osatähtsus, mis põhjendab foneetilise, kontseptuaalse ja vähemal määral ka visuaalse sarnasuse olemasolu, ning seda, et igal juhul ei ole tõendatud vastandatud tähiste rahumeelne kooseksisteerimine Hispaania turul.
Poolte nõuded
11 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.
12 EUIPO ja menetlusse astuja paluvad Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
13 Hageja põhjendab oma hagi üheainsa väitega, et on rikutud määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b. Tema sõnul leidis apellatsioonikoda vääralt, et vastandatud tähiste segiajamine on tõenäoline.
Sissejuhatavad märkused
14 Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaselt ei registreerita varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral taotletavat kaubamärki, kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning mõlema kaubamärgiga tähistatavate kaupade või teenuste identsuse või sarnasuse tõttu on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada. Segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärki seostatakse varasema kaubamärgiga. Lisaks tuleb vastavalt määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 2 punkti a alapunktile ii varasemate kaubamärkide all mõista liikmesriigis registreeritud kaubamärke, mille registreerimistaotluse kuupäev on ELi kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäevast varasem.
15 Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on segiajamine tõenäoline, kui avalikkus võib arvata, et kõnealused kaubad või teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Mainitud kohtupraktika kohaselt tuleb segiajamise tõenäosust hinnata igakülgselt, vastavalt sellele, kuidas asjaomane avalikkus kõnealuseid tähiseid, kaupu ja teenuseid tajub, ning pidades silmas kõiki juhtumi asjakohaseid tegureid, eelkõige tähiste sarnasuse ning nendega tähistatud kaupade või teenuste sarnasuse vastastikust sõltuvust (vt kohtuotsus, 9.7.2003, Laboratorios RTB vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Giorgio Beverly Hills (GIORGIO BEVERLY HILLS), T‑162/01, EU:T:2003:199, punktid 30–33 ja seal viidatud kohtupraktika).
16 Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaldamisel eeldab segiajamise tõenäosus nii seda, et vastandatud kaubamärgid on identsed või sarnased, kui ka seda, et nendega tähistatavad kaubad või teenused on identsed või sarnased. Tegemist on kumulatiivsete tingimustega (vt kohtuotsus, 22.1.2009, Commercy vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – easyGroup IP Licensing (easyHotel), T‑316/07, EU:T:2009:14, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).
17 Kohtupraktika kohaselt tuleb segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise raames arvestada asjaomase kaubaliigi keskmise tarbijaga, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas. Samuti tuleb arvestada sellega, et keskmise tarbija tähelepanelikkuse aste võib eri liiki kaupade ja teenuste puhul olla erinev (vt kohtuotsus, 13.2.2007, Mundipharma vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Altana Pharma (RESPICUR), T‑256/04, EU:T:2007:46, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).
18 Kui varasema kaubamärgi kaitse laieneb kogu Euroopa Liidule, tuleb võtta arvesse seda, kuidas asjaomaste kaupade ja teenuste tarbija sel territooriumil vastandatud kaubamärke tajub. Tuleb siiski meelde tuletada, et ELi kaubamärgi registreerimisest keeldumiseks piisab, kui suhteline keeldumispõhjus määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses on olemas liidu kas või ühes osas (vt selle kohta kohtuotsus, 14.12.2006, MasT‑Jägermeister vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Licorera Zacapaneca (VENADO raamiga jt), T‑81/03, T‑82/03 ja T‑103/03, EU:T:2006:397, punkt 76 ja seal viidatud kohtupraktika).
19 Käesoleval juhul leidis apellatsioonikoda asjaomase avalikkuse mõistega seoses, et klassidesse 25 ja 34 kuuluvad kaubad on suunatud laiale avalikkusele ning klassi 35 kuuluvad teenused on suunatud nii laiale avalikkusele kui ka valdkonna asjatundjatele. Ta järeldas sellest, et segiajamise tõenäosust tuleb hinnata selle alusel, kuidas neid tajub keskmine tarbija, kelleks võib olla nii laia avalikkuse kui ka valdkonna asjatundjate hulka kuuluv isik, ning eelkõige Hispaania tarbijad, kuna vastulause põhines eelkõige Hispaania kaubamärkidel.
20 Asjaomase avalikkuse sellise määratlusega, millele hageja ei ole vastu vaielnud, tuleb nõustuda samadel põhjustel, kui on märgitud vaidlustatud otsuses.
21 Mis puutub vastandatud tähistega hõlmatud kaupade ja teenuste võrdlusse, siis on õige poolte seisukoht, et klassidesse 25 ja 35 kuuluvad kaubad ja teenused on identsed ja klassi 34 kuuluvad kaubad on kas identsed või sarnased.
22 Hageja argumenti määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumise kohta tuleb vaidlustatud otsuses apellatsioonikoja poolt antud hinnangut arvestades kontrollida neid kaalutlusi silmas pidades.
Vastandatud tähiste võrdlus
23 Väljakujunenud kohtupraktika põhjal peab segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine vastandatud tähiste visuaalse, foneetilise või kontseptuaalse sarnasuse osas rajanema neist jääval tervikmuljel, võttes eelkõige arvesse nende eristavaid ja domineerivaid osi. Segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel on otsustav roll sellel, kuidas asjaomaste kaupade või teenuste keskmine tarbija kaubamärke tajub. Keskmine tarbija aga tajub kaubamärki tervikuna ega uuri selle eri detaile (vt kohtuotsus, 12.6.2007, Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker, C‑334/05 P, EU:C:2007:333, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).
24 Lisaks ei saa kahe kaubamärgi sarnasuse hindamine piirduda kombineeritud kaubamärgi ainult ühe osa arvesse võtmisega ja selle osa teise kaubamärgiga võrdlemisega. Selle asemel tuleb võrdlemisel uurida iga vastandatud kaubamärki tervikuna, mis ei välista, et asjaomase avalikkuse mällu jäänud tervikmuljes võib kombineeritud kaubamärgi puhul mõnel juhul domineerida üks või mitu selle koostisosa (vt kohtuotsus, 12.6.2007, Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker, C‑334/05 P, EU:C:2007:333, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika). Üksnes siis, kui kaubamärgi kõik teised koostisosad on tähtsusetud, võib hinnata sarnasust ainult domineeriva osa põhjal. Sellise juhtumiga võib olla tegemist siis, kui kõnealune koostisosa võib asjaomase avalikkuse mällu jäänud kaubamärgi kujutises üksi domineerima hakata, mistõttu selle kaubamärgi kõik teised koostisosad on kaubamärgist jäävas tervikmuljes tähtsusetud (vt selle kohta kohtuotsus, 20.9.2007, Nestlé vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑193/06 P, ei avaldata, EU:C:2007:539, punkt 43).
25 Käesoleval juhul leidis apellatsioonikoda, et tervikmulje põhjal on vastandatud tähised sarnased, kuna need langevad foneetiliselt ja kontseptuaalselt ühte sõna „toro“ olemasolu tõttu, mis on taotletavas kaubamärgis selgesti äratuntav ning mis esiteks on ainus varasema ELi sõnamärgi koostisosa ning ainus varasema Hispaania kujutismärgi sõnaline osa, mis teiseks on eristusvõimeline ja kolmandaks ei paikne taotletavas kaubamärgis teisesel kohal. Mis puutub varasematesse üksnes sõnalistest osadest koosnevatesse kaubamärkidesse, siis leidis apellatsioonikoda, et sarnasust tugevdab asjaolu, et sõnal „toro“ on taotletavas kaubamärgis iseseisev eristav tähtsus.
Vastandatud tähiste eristavad ja domineerivad osad
26 Käesoleval juhul nähtub eelkõige vaidlustatud otsuse punktidest 31, 32 ja 42, et apellatsioonikoja arvates ei domineeri ükski taotletava kaubamärgi koostisosa sellest jäävat visuaalses muljes, samas kui varasemas Hispaania kujutismärgis domineerib sõnaosa „toro“. Nagu eespool punktis 25 märgitud, leidis apellatsioonikoda samuti, et sõnalisel osal „toro“ on taotletavas kaubamärgis iseseisev eristav tähtsus.
27 Hageja heidab apellatsioonikojale ette, et viimane hindas vastandatud tähiseid fragmentaarselt ja ebaõigesti. Hageja väitel moonutas apellatsioonikoda taotletava kaubamärgi „kujutluslikku tervikut“, leides ekslikult, et selle visuaalses muljes ei domineeri ükski osa ning sõnal „toro“ ei ole teisene koht, kuigi asjaomane sõna esineb tähise lõpus ning sellele eelneb omapärane graafiline osa, mis on selgesti suurem ja mille osatähtsust ei saa alahinnata. Ta väidab ka, et apellatsioonikoda kohaldas vääralt 6. oktoobri 2005. aasta kohtuotsusest Medion (C‑120/04, EU:C:2005:594) lähtuvat kohtupraktikat, samas kui käesoleva asja asjaolud on täiesti erinevad, eelkõige niivõrd, kuivõrd sõna „toro“ ei esine taotletavas kaubamärgis iseseisvalt. Seda tehes rikkus apellatsioonikoda põhimõtet, et võrrelda tuleb tervikmulje põhjal.
28 EUIPO ja menetlusse astuja vaidlevad nimetatud argumentidele vastu.
29 Esiteks tuleb meenutada, et kuigi juhul, kui kaubamärk koosneb sõnalistest ja kujutisosadest, on esimesed põhimõtteliselt eristavamad kui teised, kuna keskmisel tarbijal on asjaomasele kaubale lihtsam viidata kaubamärgi nime välja öeldes, kui selle kujutisosa kirjeldades, ei tähenda see, et kaubamärgi sõnalisi osi tuleb alati pidada eristavamateks kui kujutisosi. Kombineeritud kaubamärgis võib kujutisosal olla sõnalise osaga võrdväärne tähtsus (kohtuotsus, 6.10.2015, Monster Energy vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Balaguer (icexpresso + energy coffee), T‑61/14, ei avaldata, EU:T:2015:750, punkt 37). Seetõttu tuleb analüüsida vaidlusaluse kaubamärgi kujutisosa ja sõnalise osa eriomaseid omadusi ning nende vastavat tähtsust kaubamärgis, et teha kindlaks domineeriv osa (vt selle kohta kohtuotsus, 16.1.2008, Inter-Ikea vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Waibel (idea), T‑112/06, ei avaldata, EU:T:2008:10, punkt 49).
30 Käesoleval juhul on taotletava kaubamärgi kujutisosal oleva härja kujutamisele lähenetud loominguliselt, härjal on suured sarved ning rahulolematu ja kuri pilk. Esiteks ületab kujutisosa suurus taotletavas kaubamärgis märkimisväärselt sõnalise osa suurust. Teiseks on kujutisosa paigutatud sõnalisest osast ülespoole. Kolmandaks on kujutatud härg tohutu suur, must ja eriti omapärane. Neil asjaoludel tuleb leida, et kujutisosa loomingulisus ja suurus tõmbavad asjaomase avalikkuse tähelepanu ära sõnaliselt osalt, mis paikneb kujutisosa all. Seetõttu on hagejal alust väita, et apellatsioonikoda leidis vaidlustatud otsuse punktis 31 vääralt, et ükski taotletavas kaubamärgis kombineeritud osa ei domineeri visuaalselt. Sellest tulenevalt on taotletava kaubamärgi sõnalisel osal, sealhulgas sõnal „toro“ taotletavas kaubamärgis teisene tähtsus.
31 Ent nagu apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 31 nentis, on sõnaline osa esitatud suurtähtedega. Kujutisosa märkimisväärsest osatähtsusest hoolimata on sõnaline osa selgesti nähtav. Neil asjaoludel ei muuda taotletava kaubamärgi kujutisosa domineerimine kaubamärgi tervikmuljes sõnalist osa „badtoro“ tähtsusetuks (vt analoogia alusel kohtuotsused, 8.9.2010, Kido vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Amberes (SCORPIONEXO), T‑152/08, ei avaldata, EU:T:2010:357, punkt 66, ja 23.4.2015, Iglotex vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Iglo Foods Group (IGLOTEX), T‑282/13, ei avaldata, EU:T:2015:226, punktid 53 ja 54).
32 Mis teiseks puutub sellesse, et apellatsioonikoda kohaldas 6. oktoobri 2005. aasta kohtuotsust Medion (C‑120/04, EU:C:2005:594), siis tuleb märkida, et nimetatud kohtuotsusest lähtuva kohtupraktika põhjal tuleb isegi siis, kui vastandatud kaubamärkide ühist koostisosa ei saa pidada tervikmuljes domineerivaks, vastandatud kaubamärkide sarnasust hinnates sellega arvestada, juhul kui see osa moodustab ise varasema kaubamärgi ja sellele jääb kombineeritud kaubamärgis, mille registreerimist taotletakse, iseseisev eristav tähtsus. Juhul, kui ühisele koostisosale jääb kombineeritud tähises iseseisev eristav tähtsus, võib üldsus sellest tähisest jääva tervikmulje tõttu arvata, et kõnesolevad kaubad ja teenused pärinevad vähemalt majanduslikult seotud ettevõtjatelt – millisel juhul tuleb asuda seisukohale, et esineb segiajamise tõenäosus (kohtuotsus, 22.10.2015, BGW, C‑20/14, EU:C:2015:714, punkt 38).
33 Kombineeritud tähise ühe osa iseseisva eristava tähtsuse olemasolu hindamiseks tuleb seega teha kõigi osade hulgast kindlaks need, mida asjaomane avalikkus tajub (vt kohtuotsus, 28.1.2016, Novomatic vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Simba Toys (African SIMBA), T‑687/14, ei avaldata, EU:T:2016:37, punkt 135 ja seal viidatud kohtupraktika).
34 Sellega seoses on Euroopa Kohus täpsustanud, et kombineeritud tähise osale ei jää niisugust iseseisvat eristavat tähtsust, kui see osa moodustab tähise teise osa või osadega koos vaadelduna terviku, millel on teistsugune tähendus kui nendel osadel eraldi võetuna (kohtuotsus, 8.5.2014, Bimbo vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑591/12 P, EU:C:2014:305, punkt 25).
35 Tuleb ka märkida, et kui tavaliselt käsitleb keskmine tarbija kaubamärki tervikuna ega uuri selle erinevaid detaile, siis sellest hoolimata jagab tarbija sõnamärki tajudes selle sõnalisteks osadeks, millel on tema jaoks konkreetne tähendus või mis on sarnased sõnadele, mida ta juba teab (vt selle kohta kohtuotsused, 13.2.2007, RESPICUR, T‑256/04, EU:T:2007:46, punkt 57, ja 13.2.2008, Sanofi-Aventis vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – GD Searle (ATURION), T‑146/06, ei avaldata, EU:T:2008:33, punkt 58).
36 Nagu apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 35 märkis, tunneb hispaania keelt kõnelev avalikkus ning liidu avalikkuse see osa, kes saab sõna „toro“ tähendusest aru, käesoleval juhul selle sõna tähise sõnalises koostisosas ära. Kõnealune sõna on vastulauses osutatud varasemate kaubamärkide ainus koostisosa või ainus sõnaline osa.
37 Siinkohal tuleb kõigepealt meenutada, et taotletava kaubamärgi sõnalisel osal on vastupidi apellatsioonikoja järeldustele tähises teisene tähtsus.
38 Peale selle tuleb märkida, et sõna „toro“ paikneb tähise lõpus ning sellele eelneb sõna „bad“. Olgu meenutatud, et tarbija pöörab üldjuhul rohkem tähelepanu sõna esimesele osale (vt selle kohta kohtuotsused, 17.3.2004, El Corte Inglés vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – González Cabello ja Iberia Líneas Aéreas de España (MUNDICOR), T‑183/02 ja T‑184/02, EU:T:2004:79, punkt 81, ja 16.3.2005, L’Oréal vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Revlon (FLEXI AIR), T‑112/03, EU:T:2005:102, punktid 64 ja 65).
39 Peale selle koosneb taotletav kaubamärk ühest sõnalisest osast, nimelt sõnast „badtoro“, mis on moodustatud kõrvuti paigutatud sõnadest „bad“ ja „toro“. Asjaolu, et nende kahe sõna vahel ei ole vahet sees, tugevdab sõnalise osa tajumist ühe üksusena, mida vähemalt mingi osa hispaaniakeelsest ja sõna „toro“ tähendust mõistvast avalikkusest mõistab kui „kuri või halb härg“ (vt analoogia alusel kohtuotsus, 29.9.2011, Procter & Gamble Manufacturing Cologne vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Natura Cosméticos (NATURAVIVA), T‑107/10, ei avaldata, EU:T:2011:551, punkt 34). Sõnaline osa viitab just härja loominguliselt väljendatud kujutisele, mida, nagu eespool punktis 30 märgitud, asjaomane avalikkus tunneb sellele kujutisele taotletavas kaubamärgis kuuluva osatähtsuse ning eripärasuse tõttu tõenäoliselt ära ning mille ta jätab meelde pigem kui looma enda. Sellest tuleneb, et sõnalist osa „badtoro“ tajutakse koos kujutisosaga ning need osad koos moodustavad loogilise terviku, mis eristub varasemates kaubamärkides esinevast lihtsast looma liiginimest.
40 Nagu meenutatud, tajub tarbija kaubamärki tervikuna ega uuri selle eri detaile, tuleb järelikult leida, et üldiselt ei taju tarbija sõna „toro“ taotletavas kaubamärgis iseseisvalt ega jäta seda meelde, kui sellel sõnal puudub piisav atraktiivsus (vt analoogia alusel kohtuotsus, 24.5.2012, Grupo Osborne vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Industria Licorera Quezalteca (TORO XL), T‑169/10, ei avaldata, EU:T:2012:261, punkt 42). Seega on hagejal alust väita, et apellatsioonikoda leidis vääralt, et sõnal „toro“ on taotletavas kaubamärgis iseseisev eristav tähtsus.
41 Nimetatud kaalutlusi tuleb vastandatud tähiste sarnasuse hindamisel arvesse võtta.
Visuaalne sarnasus
42 Hageja väidab, et vastupidi apellatsioonikoja järeldustele puudub vastandatud tähistel visuaalne sarnasus.
43 EUIPO ja menetlusse astuja vaidlevad hageja argumentidele vastu.
44 Käesoleval juhul leidis apellatsioonikoda, et sõnalise osa „toro“ ühtelangemise tõttu on vastandatud tähistel teatav sarnasus, olgugi et vähene, sest taotletavas kaubamärgis esineb sõnalise osa „toro“ ees sõnaline osa „bad“ ning kujutisosades on kas erinevusi või siis varasemates kaubamärkides kujutisosa puudub.
45 Siinkohal tuleb meenutada, et apellatsioonikoda lähtus väärast eeldusest, et sõnal „toro“ ei ole tähises teisene tähtsus. Sellega seoses pidas ta eriti oluliseks sõna „toro“ ühtelangevust vastandatud tähistes, analüüsimata eelnevalt, kas asjaomane avalikkus peab sõna „toro“ taotletavas kaubamärgis iseseisvana meeles.
46 Kuigi mõlemas vastandatud tähises on ühine sõna „toro“, on neil ka palju erinevusi. Seega on taotletav kaubamärk varasemate ELi kaubamärkidega võrreldes täiesti teistsuguse ülesehitusega. Nimelt sisaldab see domineerivat kujutisosa, millel on loomingulise lähenemisega kujutatud ja omapärane härg, ning selle all sõnaline osa, mis koosneb sõnast „toro“, millele eelneb täheühend „bad“, kusjuures kõik need tähed koos moodustavad ühe sõnaühiku.
47 Taotletava kaubamärgi ülesehitus erineb selgesti ka varasemast Hispaania kujutismärgist, kuna viimane koosneb kujutisosast ja domineerivast sõnalisest osast, mis paikneb kujutisosa kõrval. Seevastu taotletav kaubamärk koosneb domineerivast kujutisosast ja teisesest sõnalisest osast, mis paikneb allpool. Kuigi mõlemad kujutisosad kujutavad härga, on need täiesti erisugused. Nimelt kujutab varasem Hispaania kaubamärk musta klassikalist härja täielikku siluetti profiilis. Taotletava kaubamärgi kujutisosa on aga loominguliselt kujutatud must härg otsevaates. Tal on kolm jalga, sarved ning valged jõllis silmad. Lõpuks erinevad vastandatud tähised osaliselt sõnalise osa poolest.
48 Neil asjaoludel avaldab varasemate kaubamärkide ja taotletava kaubamärgi võrdlusele tervikuna vaid vähest mõju see, et need sisaldavad sõna „toro“, ning nagu eespool punktis 40 märgitud, puudub sellel sõnal vastupidi apellatsioonikoja järeldustele taotletavas kaubamärgis iseseisev eristav tähtsus. Siinkohal tuleb märkida, et sama koostisosa sisaldavast kahest kaubamärgist jääv visuaalne mulje võib olla erinev, eelkõige juhul, kui võrdlus puudutab ühelt poolt sõnamärki, nagu varasemad ELi kaubamärgid, ja teiselt poolt kombineeritud kaubamärki, nagu taotletav kaubamärk, mis koosneb jõulisest kujutisosast ja osaliselt eristavast sõnalisest osast, mis jätab üksinda esinevast osast „toro“ erineva visuaalse mulje (vt selle kohta kohtuotsused, 8.12.2011, Aktieselskabet af 21. november 2001 vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Parfums Givenchy (only givenchy), T‑586/10, ei avaldata, EU:T:2011:722, punkt 33, ja 17.5.2013, Rocket Dog Brands vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Julius-K9 (JULIUS K9), T‑231/12, ei avaldata, EU:T:2013:264, punkt 34).
49 Neil kaalutlustel ning arvestades eespool üksikasjalikult välja toodud vastandatud tähiste erinevusi ja vastavate koostisosade osatähtsust ning sõna „toro“ iseseisva eristava tähtsuse puudumist tuleb järeldada, et tervikuna võib nende tähiste puhul täheldada kõige enam vähest visuaalset sarnasust.
Foneetiline sarnasus
50 Hageja väidab, et kui arvestada sõnale „toro“ eelnevat sõna „bad“, siis leidis apellatsioonikoda vääralt, et vastandatud tähised on foneetiliselt sarnased. Ta väidab, et asjaomased tähised koosnevad eri arvust tähtedest, nende ülesehitus tingib eri tempo ja eri helide järjestuse ning sõna „badtoro“ sisaldab Hispaania tarbijate jaoks võõrast ja uut kaashäälikut.
51 EUIPO ja menetlusse astuja vaidlevad neile argumentidele vastu.
52 Sellega seoses tuleb märkida, et foneetilisest küljest erinevad vastandatud tähised täiendava silbi „bad“ poolest, kuid neil on ühised kaks silpi „to“ ja „ro“. Tähtede „d“ ja „t“ jadast, mis on Hispaania avalikkuse jaoks võõras, ei piisa sellest mööda vaatamiseks, et vastandatud tähiste foneetiline tervikmulje on sõna „toro“ ühtelangemist arvestades keskmisel määral sarnane, nagu apellatsioonikoda õigesti märkis.
Kontseptuaalne sarnasus
53 Mis puutub kontseptuaalsesse külge, siis heidab hageja apellatsioonikojale ette, et viimane ei võtnud arvesse asjaolu, et erinevalt varasematest kaubamärkidest, mille puhul viitas sõna „toro“ loomale, annab taotletav kaubamärk edasi „kompleksset“ mõtet, mis hõlmab teatavat maskotti, kandes endas avalikkusele suunatud universaalset väljakutse ja vastuhaku sõnumit, ning uudissõnast koosnevat nime „badtoro“. Hageja sõnul on sõnad „bad“ ja „toro“ seega teineteisest lahutamatud.
54 EUIPO ja menetlusse astuja vaidlevad hageja argumentidele vastu.
55 Kõigepealt tuleb märkida, et vastavalt kohtupraktikale tuleneb kontseptuaalne sarnasus asjaolust, et kaubamärkides on kasutatud kujutisi, mis on semantilise sisu poolest identsed (kohtuotsused, 11.11.1997, SABEL, C‑251/95, EU:C:1997:528, punkt 24, ja 21.4.2010, Peek & Cloppenburg ja van Graaf vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Queen Sirikit Institute of Sericulture (Thai Silk), T‑361/08, EU:T:2010:152, punkt 63).
56 Käesoleval juhul nähtub vaidlustatud otsusest, et apellatsioonikoda tugines peamiselt asjaolule, et mõlemas vastandatud tähises esineb sõna „toro“. Nimelt leidis ta, et sel põhjusel on tähised kontseptuaalselt osaliselt identsed avalikkuse jaoks, kes saab sõna „toro“ tähendusest aru, sõltumata sellest, kas nad saavad aru sõnast „bad“. Ta märkis lisaks, et taotletav kaubamärk langeb härga kujutava graafilise motiivi tõttu ühte ka varasema Hispaania kujutismärgiga. Apellatsioonikoda järeldas sellest, et sõna „toro“ tähendusest aru saava avalikkuse jaoks on vastandatud tähised väga sarnased. Seevastu leidis apellatsioonikoda, et avalikkus, kes ei saa aru sõna „toro“ mõttest, kuid saab aru sõna „bad“ tähendusest, tajuks vastandatud tähiseid kui mitte sarnaseid, või lausa kui erinevaid.
57 Kõigepealt tuleb meenutada, et need järeldused põhinevad vääral eeldusel, et sõna „toro“ ei ole taotletavas kaubamärgis teisese tähtsusega. Asjaolu, et apellatsioonikoda arvestas, et avalikkus, kes ei saa sõnast „toro“ aru, tajub taotletavat kaubamärki ja varasemat Hispaania kujutismärki olukorras, kus mõlemad sisaldavad härja kujutist, kui erinevaid, rõhutab, kuivõrd oluliseks peetakse sõna „toro“ ühtelangemist neis kahes tähises.
58 Sellega seoses tuleb sarnaselt apellatsioonikojaga kõigepealt märkida, et avalikkuse jaoks, kes ei saa sõna „toro“ tähendusest aru, puudub taotletaval kaubamärgil kontseptuaalne sarnasus varasemate ELi sõnamärkidega TORO.
59 Mis puutub Hispaania avalikkusesse või avalikkusesse, kes saab sõna „toro“ tähendusest aru, siis nemad, nagu eespool punktis 36 märgitud, identifitseerivad taotletava kaubamärgi sõnalise osa nii, et see koosneb esiteks sõnast või täheühendist „bad“ ja teiseks sõnast „toro“, see tähendab asjaomase looma täpsest hispaaniakeelsest liiginimest. Seega tajub avalikkus asjaomast sõna kui viidet loomale, mis on nimetatud ja mõnel juhul kujutatud varasemates kaubamärkides, milline asjaolu muudab vastandatud tähised kontseptuaalselt teineteisele sarnasemaks.
60 Kuigi vastandatud tähistes esineb ühine viide härja kontseptsioonile, sarnaneb taotletaval kaubamärgil kujutatud härg enam maskotile või tegelaskujule, kelle puhul ei ole tegemist lihtsalt loomaga, keda on nimetatud või kujutatud varasemates kaubamärkides, nagu märgib hageja. Erinevalt liiginimest „toro“ ja varasemal kujutismärgil kujutatud härja klassikalisest siluetist on taotletaval kaubamärgil kujutatud härg isikustatud eelkõige silmade abil, mis annavad edasi kurjakuulutavat ja väljakutsuvat hoiakut, nagu märgib hageja. Peale selle on looma kujutis väga loominguline – tal on ebaproportsionaalselt suured sarved ja ainult kolm jalga. Niiviisi kujutatud härja väljendatud sõnumi põhjal võib sõnalist osa „badtoro“ mõista kui vastava tegelaskuju nime.
61 Neil asjaoludel tuleb leida, et taotletava kaubamärgi kujutis- ja sõnaline osa tervikuna annavad edasi kontseptsiooni, mis kaugeneb härja kui looma klassikalisest kontseptsioonist. Seetõttu muutub vastandatud kaubamärkide kontseptuaalne sarnasus suhteliseks, pealegi on see sarnasus keskmine, mitte suur, nagu apellatsioonikoda vääralt leidis.
62 Kõigest eelnimetatust tuleneb, et apellatsioonikoda tugines vastandatud tähiste sarnasuse analüüsimisel väärale seisukohale, et taotletava kaubamärgi kujutisosa ei ole domineeriv, hinnates üle mõju, mida sõna „toro“ olemasolu mõlemas tähises avalikkusele avaldab. Arvestades asjaolu, et esiteks on kujutisosa oma osatähtsuse ja omapära tõttu osa, mis tõmbab asjaomase avalikkuse tähelepanu, ja teiseks seda, et sõnal „toro“ puudub taotletavas kaubamärgis iseseisev eristav tähtsus, tuleb järeldada, et vastandatud tähised on visuaalselt sarnased väga vähesel määral, foneetiliselt sarnased keskmisel määral ja teataval määral kontseptuaalselt sarnased. Sellest tulenevalt on asjaomased tähised tervikuna vaid vähesel määral sarnased (vt analoogia alusel kohtuotsus, 17.2.2011, Annco vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Freche et fils (ANN TAYLOR LOFT), T‑385/09, EU:T:2011:49, punkt 38).
63 Seetõttu leidis apellatsioonikoda vääralt, et vastandatud tähised on igakülgselt sarnased.
Segiajamise tõenäosus
64 Tuleb meenutada, et segiajamine on tõenäoline, kui nii asjaomaste kaubamärkide sarnasuse aste kui ka nende kaubamärkidega tähistatud kaupade ja teenuste sarnasuse aste on piisavalt kõrged (kohtuotsused, 23.10.2002, Matratzen Concord vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Hukla Germany (MATRATZEN), T‑6/01, EU:T:2002:261, punkt 45, ja 11.1.2013, Kokomarina vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Euro Shoe Group (interdit de me gronder IDMG), T‑568/11, ei avaldata, EU:T:2013:5, punkt 48).
65 Samuti olgu meelde tuletatud, et kohtupraktika kohaselt on asjaomase kaubaliigi keskmisel tarbijal harva võimalik erinevaid kaubamärke vahetult võrrelda, vaid ta peab usaldama neist jäänud ebatäiuslikku mälupilti (kohtuotsus, 22.6.1999, Lloyd Schuhfabrik Meyer, C‑342/97, EU:C:1999:323, punkt 26).
66 Käesoleval juhul vaidlustab hageja apellatsioonikoja järeldused segiajamise tõenäosuse olemasolu kohta, väites, et apellatsioonikoda ei arvestanud varasemate kaubamärkide alanenud eristusvõimega, kuigi sõna „toro“ viitab tema sõnul niimoodi kujutatud loomale eelkõige Hispaanias, kus härg on rahvussümbol, mis ei saa olla üheleainsale ettevõtjale antava ainuõiguse ese. Peale selle ei võtnud apellatsioonikoda hageja sõnul arvesse taotletava kaubamärgi „eriti suurt eriomast eristusvõimet“, mis tuleneb selle omapärast ja asjaolu, mida saab pidada üldtuntuks, et nii hageja loodud tegelaskuju graafiline kujutis kui selle nimi on kaitstud intellektuaalomand. Peale selle ei olevat apellatsioonikoda võtnud arvesse asjaomase avalikkuse üldtuntud tarbimisharjumusi. Lõpuks tugineb hageja otsustele, mille Hispaania kohtud on ELi kaubamärkide kohtutena teinud ja millest viimane on Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) 18. jaanuari 2017. aasta otsus.
67 Sellega seoses leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 57, et vastandatud tähistest jääva tervikmuljet sarnasust ning nende tähistega tähistatud kaupade ja teenuste identsust arvestades ning võttes arvesse segiajamise tõenäosuse tegurite vastastikuse sõltuvuse põhimõtet, on segiajamise tõenäosus, mis hõlmab ka seostamise tõenäosust, vältimatu.
68 Siinkohal olgu märgitud, et asjaomased kaubad ja teenused on kas identsed või sarnased, kuid vastupidi apellatsioonikoja järeldustele on vastandatud tähiste sarnasus tervikuna vaid vähene.
69 Vastandatud tähiste igakülgse hindamise raames on visuaalsed, foneetilised ja kontseptuaalsed erinevused – mis tulenevad härja kujutise osatähtsusest ja loomingulisest, sõnale „toro“ eelneva sõna „bad“ esinemisest taotletavas kaubamärgis ning loogilisest tervikust, mis tuleneb asjaomastest sõnalistest ja kujutisosadest koos – piisavad, et leida, et asjaomane avalikkus ei loo nende tähistega kokku puutudes nende vahel seost, kuna taotletava kaubamärgi domineeriv kujutisosa ega ka sõnaline osa ei lange varasemate kaubamärkide ainsa osa või ühe osaga ühte. Neil asjaoludel on väga vähe tõenäoline, et asjaomaste kaupade ja teenuste identsusest või sarnasusest hoolimata näivad need, kui neile on kantud taotletav kaubamärk, tarbijatele kaupade või teenustena, mis pärinevad ettevõtjalt, kellele kuuluvad varasemad kaubamärgid või sellise ettevõtjaga majanduslikult seotud ettevõtjalt (vt selle kohta ja analoogia alusel kohtuotsus, 18.12.2008, Torres vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Bodegas Peñalba López (Torre Albéniz), T‑287/06, EU:T:2008:602, punkt 74).
70 Seetõttu ja ilma et oleks vaja teha otsust hageja muude argumentide kohta, tuleb nõustuda väidega, mille kohaselt EUIPO rikkus määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b sätteid, kui ta leidis, et esineb vastandatud tähiste segiajamise tõenäosus, ning seetõttu tuleb vaidlustatud otsus tühistada.
Kohtukulud
71 Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
72 Kuna käesoleval juhul on EUIPO kohtuvaidluse kaotanud ja hageja ei ole kohtukulude väljamõistmist menetlusse astujalt nõudnud, tuleb jätta EUIPO kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt vastavalt hageja nõudele välja hageja kohtukulud.
73 Kuna menetlusse astuja nõuded on jäetud rahuldamata, tuleb jätta tema kohtukulud tema enda kanda.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (seitsmes koda)
otsustab:
1. Tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) teise apellatsioonikoja 16. aprilli 2013. aasta otsus (asi R 1446/2012–2).
2. Jätta EUIPO kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Jordi Nogues, SL-i kohtukulud.
3. Jätta Grupo Osborne, SA kohtukulud tema enda kanda.
Van der Woude | Ulloa Rubio | Marcoulli |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 20. septembril 2017 Luxembourgis.
Allkirjad