21. jaanuaril 2011 esitatud hagi - Itaalia versus komisjon

(kohtuasi T-45/11)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Itaalia Vabariik (esindaja: avvocato dello Stato P. Gentili)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada komisjoni 10. novembri 2010. aasta otsus K (2010) 7893 (lõplik), mis tehti Itaalia Vabariigile teatavaks 11. novembri 2010. aasta kirjaga SG-Greffe (2010) D/18018 ja millega keeldutakse juhtumi COMP/M.5960 - Crédit Agricole/Cassa di Risparmio della Spezia/Agenzie Intesa Sanpaolo üleandmisest;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev hagiavaldus on esitatud komisjoni otsuse peale, millega on tagasi lükatud Itaalia konkurentsiameti taotlus anda üle vastavalt nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜT L 24, lk 1; ELT eriväljaanne 08/03, lk 40) artiklile 9 komisjonile teatavaks tehtud koondumisasi, millega Crédit Agricole S.A. omandab kontrollitava Cassa di Risparmio di Parma e Piacenza S.p.A. kaudu täieliku kontrolli Cassa di Risparmio della Spezia S.p.A. üle, mis on praegu Intesa Sanpaolo kontrolli all.

Hageja esitab oma nõuete põhjendamiseks viis väidet.

Esimese väite kohaselt on rikutud määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklit 9, kuna komisjon viivitas üleandmise taotluse läbivaatamisega ega esitanud põhjendusi.

Teise väite kohaselt on rikutud määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 9 lõike 2 punkte a ja b, lõike 3 esimese lõigu punkti b ja teist lõiku, samuti puuduvad põhjendused.

Selles osas kinnitatakse, et komisjon pidas ekslikult oluliseks asjaolu, et turuosad pärast koondumist ei muutunud. Crédit Agricole saavutab turuosa tõesti koondumise tulemusena, mitte nagu Intesa Sanpaolo enne koondumist, riigisisese laienemise teel. See mõjutas seega provintsi jaepangandusturgu.

Kolmanda väite kohaselt on rikutud määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 9 lõike 2 punkte a ja b, lõike 3 esimese lõigu punkti b ja teist lõiku, samuti puuduvad põhjendused.

Hageja leiab, et erinevalt sellest, mida väidab komisjon, on provintsi pangandusturg olemas: nende teenuste kasutajad ei ole tegelikult valmis reisima ja teistel ettevõtjatel on raske provintsis väljakujunenud turule siseneda. Seega oli tegu piiratud turuga, mis ei moodusta olulist osa ühisturust.

Neljanda väite kohaselt on rikutud määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 9 lõike 2 punkte a ja b, lõike 3 esimese lõigu punkti b ja teist lõiku, samuti puuduvad põhjendused.

Hageja väidab selles punktis, et komisjon ei ole arvestanud pooleliolevat rikkumismenetlust, mida konkurentsiamet on alustanud Crédit Agricole'i ja Intesa Sanpaolo suhtes, keda turgu mõjutavate tagajärgede seisukohalt tuleb seega pidada seotud osapoolteks, mitte konkurentideks.

Viienda väite kohaselt on rikutud määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklit 1 ning artikli 9 lõikeid 2 ja 3, samuti subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid.

Hageja leiab, et koondumine ei omanud ühenduse tasandil tähtsust ja et konkurentsiametil olid paremad eeldused selle menetlemiseks. Komisjon oleks pidanud üle andma vähemalt koondumisasja selle osa, mis puudutab otsuses mainitud provintsiturgusid.

____________