15. märtsil 2024 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Iirimaa
(kohtuasi C-204/24)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Armati ja E. Sanfrutos Cano)
Kostja: Iirimaa
Hageja nõuded
tuvastada, et kuna Iirimaa ei ole õigesti ja täielikult üle võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik1 artikli 2 punkti 38, artikli 4 lõiget 2, artikli 5 lõiget 2, artikli 7 lõiget 3, artikli 9 lõiget 2, artikli 11 lõike 3 punkti a, artikli 11 lõike 3 punkti b, artikli 11 lõike 3 punkti c, artikli 11 lõike 3 punkti d, artikli 11 lõike 3 punkti e, artikli 11 lõike 3 punkti i, artikli 11 lõike 3 punkti l ning II ja V lisa (edaspidi „veepoliitika raamdirektiiv“), siis on Iirimaa rikkunud oma sellest direktiivist tulenevaid kohustusi;
mõista kohtukulud välja Iirimaalt.
Väited ja peamised argumendid
Veepoliitika raamdirektiiv kehtestab raamistiku maismaa pinnavee, üleminekuvee, rannikuvee ja põhjavee kaitseks. Selle eesmärk on hoida ära ja vähendada reostust, edendada säästvat veekasutust, kaitsta ja parandada vesikeskkonda ja leevendada üleujutuste ja põudade mõju. Üldine eesmärk on saavutada vesikeskkonna hea keskkonnaseisund. Liikmesriigi peavad seetõttu koostama jõgede vesikeskkondade majanduskavad, mille aluseks on looduslikud ja geograafilised jõgede vesikonnad, samuti konkreetsed meetmeprogrammid, et neid eesmärke saavutada. Iirimaal annavad põhjust muretsemiseks eriti kaks valdkonda nende keskse rolli tõttu direktiivi kui terviku tõhususe tagamisel: 1) jätkuv ebaselgus Iiri õiguses küsimuses, kas kõigi veevarustusteenuste kulude katmist – see tähendab ka nende teenuste, mida Irish Water ei osutanud – käsitatakse põhjendatult veemajanduse vahendina, ning 2) niisuguste veevõtu ja hüdromorfoloogiliste sekkumiste ebapiisav kontroll, mis tagavad, et niisuguste sekkumiste mõju asjaomaste veekogude ökoloogilisele seisundile jälgitakse pidevalt. Esimese punkti tõttu vaidlustas komisjon direktiivi artikli 2 punkti 38, artikli 5 lõike 2 ja artikli 9 lõike 2 ülevõtmise. Teise punkti puhul kritiseeris komisjon seda, et Iiri õiguses ei ole jätkuvalt pandud rõhku struktureeritud raamistiku loomisele, mille abil teostada seiret ja kontrollida veekogude ökoloogilist seisundit mõjutada võivaid tegevusi, millele avaldavad mõju nii veevõtt kui ka hüdromorfoloogilised muutused. Selleks et liikmesriik saaks tagada direktiivi täieliku ja tõhusa rakendamise, on oluline, et asjakohastele keskkonnaalastele eesmärkidele oleks loodud nõuetekohane raamistik (artikkel 4), et joogivee võtmiseks kasutatav vesi oleks nõuetekohaselt kindlaks tehtud (artikkel 7) ja et kehtestatud eesmärkide saavutamiseks oleks olemas meetmeprogramm (artikkel 11). Ilma niisuguse raamistikuta võib veekogude ökoloogilise seisundi seire olla ebatäielik.
____________
1 EÜT 2000, L 327, lk 1; ELT eriväljaanne 15/05, lk 275.