Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Okrazhen sad Pleven (Bulgaaria) 3. aprillil 2024 – Kriminaalasi järgmiste isikute suhtes: M. N. D. ja Y. G. Ts.
(kohtuasi C-241/24, Tsenochev1 )
Kohtumenetluse keel: bulgaaria
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Okrazhen sad Pleven
Põhikohtuasja kriminaalmenetluse pooled
M. N. D. ja Y. G. Ts.
Eelotsuse küsimused
1. Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes ELL artikliga 2 ja artikli 4 lõigetega 2 ja 3 ning ELTL artikliga 267 tuleb tõlgendada nii, et see annab riigisisesele kohtule, kellele on kriminaalmenetluse kohtueelses etapis nõuetekohaselt esitatud kokkulepe kriminaalasja lahendamiseks kokkuleppemenetluses ja kes esitab eelotsuse küsimused, mis puudutavad inimkaubanduse ohvritele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiviga 2011/36/EL1 , milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK, antud õiguste tõhusat kaitset, õiguse jätta süüdistatava ja tema kaitsja hilisemad menetluse lõpetamise taotlused läbi vaatamata, kui kohtul on alust eeldada, et need kujutavad endast õiguste kuritarvitamist Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 54 tähenduses, ja seda järgmistel põhjustel: 1. liikmesriigi õigus ei näe pärast kokkuleppe esitamist kohtule ette võimalust kokkuleppemenetluse kohaldamisest loobuda ja menetlus selle alusel lõpetada; 2. üks süüdistatavatest ja tema kaitsja heidavad ette, et ei ole järgitud menetluse lõpuleviimiseks ettenähtud tavalist ühenädalast tähtaega, mille järgimata jätmine tulenes sellest, et eelotsusetaotluse esitanud kohus oli esitanud taotluse Konstitutsionen sad na Republika Bulgariale (Bulgaaria Vabariigi konstitutsioonikohus), mille tagajärjel vahi all pidamist alusetult pikendati; 3. üks süüdistatavatest ja tema kaitsja paluvad kohtu esimehel ja justiitsministril alustada kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetlust, kuna kohtunik ei lõpetanud menetlust tavalise ühenädalase tähtaja jooksul; 4. üks süüdistatavatest võttis oma nõusoleku allkirjastatud kokkuleppele tagasi „asja menetleva kohtuniku vastu usalduse puudumise tõttu“ ja palub kohtu esimehel kohtunik distsiplinaarvastutusele võtta, taandada ja kriminaalasi teisele kohtunikule määrata; 5. teised kohtunikud, kes vaatasid läbi ja kiitsid heaks kümne teise süüdistatava kokkulepped samas kriminaalmenetluses, ei leidnud, et menetlusõigusnormid oleksid vastuolus inimkaubanduse ohvrite tõhusa kaitse nõuetega?
2. Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK, sätteid ja harta artiklit 5 koostoimes harta selgitavate märkustega tuleb tõlgendada nii, et inimkaubanduse ohver peab olema kaasatud karistuse mõistmise menetlusse, ja seda ka siis, kui kokkulepe, mille peab kohus heaks kiitma, sõlmitakse kriminaalasja kohtueelse menetluse etapis?
3. Kas teisele küsimusele vastamisel on oluline, et kokkuleppe heakskiitmine sõltub sellest, kas kuriteoga tekitatud varaline kahju on juba hüvitatud või on hüvitamiseks antud tagatis, kusjuures kohtule siduva tõlgendava otsuse kohaselt tuleb arvesse võtta ainult „kuriteokoosseisule vastavat kahju“, st kuriteo koosseisutunnuste hulka kuuluvat kahju, kuid ei tule arvesse võtta „kahju, mis kuriteokoosseisule ei vasta“, st inimkaubanduse ohvritel saamata jäänud tulu?
4. Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 sätestatud õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile on kooskõlas riigisisene õigusnorm nagu kriminaalmenetluse seadustiku (Nakazatelno-protsesualen kodeks) artikli 381 lõige 2, mille kohaselt on kriminaalasja lahendamine kokkuleppemenetluses keelatud teatavate raskete ja tahtlikult toime pandud kuritegude puhul, mis on loetletud karistuseadustiku teatud peatükkides, sealhulgas VIII jaotises „Keelatud seksuaalse iseloomuga teod“, kuid ei ole keelatud IX jaotises „Inimkaubandus“ loetletud kuritegude puhul?
5. Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK, artikli 4 lõike 2 punkti b ja artikli 4 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohus, kellele esitati kokkulepe kriminaalasja kohtueelse menetluse etapis, peab kontrollima, kas kokkulepitud karistus (käesolevas asjas: kaheaastane vangistus) on „tõhus, proportsionaalne ja hoiatav“, kusjuures arvesse tuleb võtta inimkaubanduse üksikute episoodide arvu ja teo toimepanemist kuritegeliku ühenduse poolt?
6. Kui viiendale küsimusele vastatakse eitavalt: Kas liikmesriigi kohus peab tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK, kohaldamise sellega, et ta tõlgendab riigisisest õigust, mille kohaselt võib ta kokkuleppe heaks kiita ainult siis, kui see „ei ole vastuolus seaduse või tunnustatud moraalipõhimõtetega“, vastavalt kooskõlalise tõlgendamise põhimõttele väljakujunenud kohtupraktikast kõrvale kaldudes nii, et ta võib kontrollida ka seda, kas kokkulepitud karistus (käesolevas asjas: kaheaastane vangistus) on „tõhus, proportsionaalne ja hoiatav“, kusjuures arvesse tuleb võtta inimkaubanduse üksikute episoodide arvu ja teo toimepanemist kuritegeliku ühenduse poolt?
7. Kuidas tuleb tõlgendada mõisteid „tõhus, proportsionaalne ja hoiatav“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK, artikli 4 lõike 4 tähenduses ning kas kaheaastane vangistus on tõhus, proportsionaalne ja hoiatav, kui teo toimepanija osales kuritegelikus ühenduses ja värbas mitu isikut eesmärgiga neid, sõltumata nende nõusolekust, teistes liikmesriikides seksuaalselt ära kasutada, kusjuures tegu pandi toime pettuse teel? Kas selles kontekstis tuleb artikli 4 lõike 2 punktis b ette nähtud „karistus[t], mille maksimummäär on vähemalt kümneaastane vangistus, kui kõnealune süütegu […]“: b) […] pandi toime kuritegeliku ühenduse raames nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsuse 2008/841/JSK (organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta) […] tähenduses“ tõlgendada nii, et see kehtib inimkaubanduses seisneva süüteo iga episoodi suhtes iga ohvri puhul või kuritegeliku tegevuse kui terviku kohta, mis hõlmab mitut inimkaubanduse episoodi?
____________
1 Käesoleval kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.
1 ELT 2011, L 101, lk 1.