Kohtuasi T‑73/04

Le Carbone-Lorraine

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Konkurents − Kartellikokkulepped − Elektriliste ja mehaaniliste süsinikust ja grafiidist toodete turg − Suunised trahvide arvutamise meetodi kohta − Rikkumise raskus ja kestus − Kergendavad asjaolud − Koostöö haldusmenetluses − Proportsionaalsuse põhimõte − Võrdse kohtlemise põhimõte

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Keerukas rikkumine

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkt 1 A)

2.      Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Rikkumised – Trahvid – Rikkumiste ühtsus

(EÜ artikli 81 lõige 1; Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2)

3.      Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Kohaldamine komisjoni poolt – Sõltumatus kolmanda riigi ametiasutuste antud hinnangutest

(EÜ artikli 3 lõike 1 punkt g ja EÜ artikkel 81)

4.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Terve rikkumise mõju arvessevõtmine

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2)

5.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkuse raskus – Hinnakokkulepe – Komisjoni kohustus rikkumise mõju hindamisel viidata konkurentsitingimustele, mis oleksid eksisteerinud ilma rikkumiseta

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkt 1 A)

6.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkuse raskus – Iga ettevõtja osalemise raskusaste

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03)

7.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Asjaomase ettevõtja kogukäive – Rikkumise esemeks olevatelt kaupadelt saadud käive

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2)

8.      Konkurents – Trahvid – Otsus trahvide määramise kohta – Põhjendamiskohustus

(EÜ artikkel 253; nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03)

9.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Hoiatav mõju – Üldine nõue, millest komisjon peab kogu trahvide arvutamise aja jooksul juhinduma

(Nõukogu määrus nr 17, artikkel 15; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkt 1 A)

10.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Kergendavad asjaolud – Ühenduse konkurentsieeskirjade järgimise programmi rakendamine

(EÜ artikkel 81; nõukogu määrus nr 17, artikkel 15; komisjoni teatis 98/C 9/03)

11.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Kergendavad asjaolud – Ettevõtja passiivne või käsutäitja roll

(Nõukogu määrus nr 17, artikkel 15; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkti 3 esimene taane)

12.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Kergendavad asjaolud

(Nõukogu määrus nr 17, artikkel 15; komisjoni määrus nr 2842/98; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkt 3)

13.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Kergendavad asjaolud – Kartellikokkuleppes kokkulepitust erinev käitumine

(Nõukogu määrus nr 17, artikkel 15; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkti 3 teine taane)

14.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Kergendavad asjaolud – Rikkumise lõppemine enne komisjoni sekkumist

(Nõukogu määrus nr 17, artikkel 15; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkti 3 kolmas taane)

15.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Kergendavad asjaolud – Trahvisumma vähendamine vastutasuna koostöö eest, mis võimaldab teise ettevõtja osalemise taset kindlaks määrata

(Nõukogu määrus nr 17, artikkel 15; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkti 3 kuues taane)

16.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Trahvisumma vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest

(Nõukogu määrus nr 17; komisjoni teatis 96/C 207/04, punkti D artikkel 2)

17.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Asjaomase ettevõtja rahaline olukord

(Nõukogu määrus nr 17, artikkel 15)

1.      EÜ artikli 81 kohaldamise raames tuleb selleks, et teha kindlaks, kas kokkulepe võib kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust ning kas selle eesmärk on takistada, piirata või moonutada konkurentsi toimimist ühisturul, määratleda asjaomane turg. Järelikult lasub EÜ artikli 81 alusel tehtud otsuse puhul komisjonil kohustus piiritleda asjaomane turg vaid siis, kui piiritlemata jätmise korral ei ole võimalik otsustada, kas kokkulepe, ettevõtjate ühenduse otsus või asjaomane kooskõlastatud tegevus võib kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust ning kas selle eesmärgiks on takistada, piirata või moonutada konkurentsi toimimist ühisturul.

Komisjon ei pea määratlema asjaomaste toodete turgu rikkumise raskusastme kontrollimiseks konkreetselt iga asjaomase toodete kategooria puhul. Vastavalt suunistele määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta tuleb rikkumise raskuse hindamisel arvesse võtta selle laadi, tegelikku mõju turule, kui seda saab mõõta, ja asjaomase geograafilise turu suurust. Komisjonil ei ole suuniste alusel kohustust analüüsida kartellikokkuleppe mõju konkreetselt iga kõnealuse tootekategooria puhul. Mitmeid tooteid hõlmava ühe ja keerulise rikkumise puhul ei ole komisjon kohustatud rikkumise iga elementi eraldi analüüsima ega trahvisummat rikkumise eri elementide kaupa lahti kirjutama, samuti ei ole komisjon juhul, kui ta määrab mitu rikkumist toime pannud ettevõtjale ühe ainsa trahvi, kohustatud uurima iga rikkumise raskusastet; muu hulgas ei võimalda see järeldus määrata kartellikokkuleppes osalevatele ettevõtjatele meelevaldset ühiskaristust.

Vastavalt eespool viidatud suuniste punkti 1 A kuuendale lõigule võib kartellikokkuleppes osalevate ettevõtjate „erineva kohtlemise” raames olla lähtesumma piiratud turuosa tõttu väiksem. Lisaks peab komisjon kergendavate asjaolude hindamisel kontrollima iga asjaomase ettevõtja osalemise suhtelist raskusastet.

(vt punktid 36, 45, 46, 48–52)

2.      EÜ artikli 81 kohaldamisel võib komisjon mitmeid eraldiseisvaid tooteid puudutava tegevuse kohta algatada ühe ainsa menetluse, mille tulemusel tehakse üks ainus otsus, millega tuvastatakse ettevõtja poolt mitme eraldiseisva rikkumise toimepanemine ning määratakse talle nii mitu eraldiseisvat trahvi kui vaja, mis kõik jäävad määruse nr 17 artikli 15 lõikes 2 kehtestatud piiridesse. Kui komisjon leiab, et menetlusega hõlmatud kõikide toodete osas on toime pandud üks ja keerukas rikkumine, arvestades eelkõige asjaomase kartellikokkuleppe toimimist, võib teha valiku igale asjaomasele ettevõtjale ühe trahvi määrava ühe otsuse tegemise kasuks ning see komisjoni valik ei ole ei ebaloogiline ega ka hea halduse põhimõtte vastane.

(vt punktid 56, 63–66)

3.      Komisjon, kes vastutab ühenduse konkurentsipoliitika elluviimise ja suunitluste eest, ei pea järgima kolmandate riikide konkurentsiasutuste praktikat. Kolmandate riikide ametiasutused, kes oma territoriaalse pädevuse raames tegelevad konkurentsivabaduse kaitsega, peavad oma võimu teostama vastavalt nendes riikides kohaldatavatele nõuetele. Need põhimõtted, mis on teiste riikide õiguskordade konkurentsivaldkondade aluseks, teenivad teatud kindlaid eesmärke, kuid viivad ka spetsiifiliste materiaalõiguse normide vastuvõtmiseni ja väga erinevate haldus-, karistus- ja tsiviilõiguslike tagajärgedeni konkurentsialaste õigusnormide rikkumiste tuvastamisel nimetatud riikide ametiasutuste poolt. Seevastu on õiguslik olukord hoopis teine juhul, kui ettevõtja suhtes kohaldatakse konkurentsivaldkonnas vaid ühenduse õigust ja ühe või mitme liikmesriigi õigust, st juhul, kui konkurentsi kahjustav kokkulepe jääb nagu käesoleval juhul vaid Euroopa Ühenduse õiguse territoriaalsesse kohaldamisalasse.

Sellest tuleneb, et kui komisjon karistab ettevõtjat ebaseadusliku käitumise eest, isegi kui selleks on ettevõtja osalemine rahvusvahelises kartellis, püüab komisjon tagada ühisturul konkurentsivabaduse, mis on EÜ artikli 3 lõike 1 punkti g kohaselt ühenduse põhieesmärk. Ühenduse tasemel kaitstava õigushüve eripära tõttu võivad komisjoni poolt tema asjakohase pädevuse raames antud hinnangud märgatavalt erineda kolmandate riikide antud hinnangutest.

(vt punktid 57–60)

4.      Kui komisjon leiab, et kokkulepped ja/või kooskõlastatud tegevused moodustavad ühe ja keeruka rikkumise, ei pea ta trahvide lähtesumma hindamiseks konkreetselt kontrollima õigusvastast tegevust igal asjaomasel turul ega võtma arvesse ettevõtja enda väidetavat tegelikku käitumist, vaid arvesse tuleb võtta ainult rikkumisest tervikuna tulenevat mõju.

(vt punktid 80, 89, 90, 95, 97 ja 102)

5.      Hinnates rikkumise konkreetset mõju turule, peab komisjon viitama konkurentsitingimustele, mis oleksid tavapäraselt eksisteerinud ilma rikkumiseta.

Hinnakokkuleppe osas saab komisjon õiguspäraselt järeldada, et rikkumisel oli mõju selle tõttu, et kartellikokkuleppe liikmed võtsid meetmeid, et kohaldada kokkulepitud hindu, näiteks teatades nendest klientidele, andes oma töötajatele juhiseid kasutada neid läbirääkimiste alusena ning nende kohaldamise üle konkurentide ja nende oma müügiosakondade poolt järelevalvet teostades. Selleks et järeldada mõju avaldumist turule, piisab, kui kokkulepitud hinnad on aluseks üksikute tehinguhindade kindlaksmääramisele, piirates nii klientide läbirääkimisruumi.

Komisjonilt ei saa seevastu nõuda, kui on tuvastatud kartellikokkuleppe rakendamine, et ta süstemaatiliselt tõendaks, et kokkulepped võimaldasid asjaomastel ettevõtjatel ka tegelikult saavutada kõrgema tehinguhinna taseme võrreldes sellega, mis oleks saavutatud ilma kartellita. Selles osas tuleb tagasi lükata seisukoht, mille kohaselt võib rikkumise raskusastme kindlaksmääramisel arvesse võtta ainult asjaolu, et tehinguhinna tase oleks olnud erinev kokkuleppe puudumisel. Muu hulgas oleks sellise tõendamise nõudmine ebaproportsionaalne ja võtaks olulisi vahendeid, kuna see nõuaks oletuslike arvutuste kasutamist, mis tuginevad sellistele majandusmudelitele, mille täpsust on kohtul raske kontrollida ja mille eksimatust ei ole kuidagi tõendatud.

Selleks et hinnata rikkumise raskusastet, on otsustav teada, kas kartellikokkuleppe liikmed tegid kõik, mis oli nende võimuses, et nende kavatsustel oleks konkreetne mõju. Kartellikokkuleppe liikmed ei saa enda kasuks tuua esile väliseid tegureid, mis nende jõupingutustele vastu töötasid, pöörates need trahvi vähendamist õigustavateks asjaoludeks.

Seega leidmaks, et turule on mõju avaldatud, võib komisjon õiguspäraselt tugineda kartellikokkuleppe rakendamisele, ilma et selle mõju tähtsust oleks vaja täpselt kindlaks määrata.

Isegi kui eeldada, et kartellikokkuleppe konkreetset mõju ei ole õiguslikult piisavalt komisjoni poolt tuvastatud, võib rikkumise kvalifitseerimine „väga raskeks” olla siiski asjakohane. Rikkumise raskusastme hindamise kolm aspekti vastavalt suunistele määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta, milleks on rikkumise laad, tegelik mõju turule, kui seda saab mõõta, ja asjakohase geograafilise turu suurus, ei ole igakülgsel hindamisel sama kaaluga. Rikkumise laad on kõige olulisem „väga raskeks” kvalifitseeritud rikkumiste puhul. Nimetatud suunistes sisalduvast väga raskete rikkumiste kirjeldusest nähtub, et kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus, mille eesmärk on hindade kindlaksmääramine, võivad ainuüksi oma laadi tõttu tuua kaasa kvalifitseerimise väga raskeks rikkumiseks, ilma et oleks vaja, et kõnealust käitumist iseloomustaks teatav mõju või geograafiline ulatus. Seda järeldust kinnitab asjaolu, et kuigi raskete rikkumiste näidiskirjelduses on otseselt mainitud mõju turule ja suurele osale ühisturust, ei mainita väga raskete rikkumiste kirjelduses ei konkreetset mõju turule ega teatava geograafilise ala mõjutamist.

(vt punktid 83–87 ja 91)

6.      Konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratud trahvi kindlaksmääramisel suuniste määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta alusel tuleb eristada raskusastme hindamist, mille alusel määratakse kindlaks trahvi lähtesumma, ja iga asjaomase ettevõtja rikkumises osalemise suhtelise raskusastme hindamist, kusjuures seda viimast küsimust tuleb uurida raskendavate või kergendavate asjaolude võimaliku kohaldamise raames.

(vt punkt 100)

7.      Komisjonil ei ole trahvisummade kindlaksmääramisel vastavalt konkreetse rikkumise raskusastmele ja kestusele kohustust arvutada trahvi lähtuvalt asjaomaste ettevõtjate käibest tulenevast põhisummast ja konkreetsemalt kõnealuste toodetega teenitud käibest. Kuigi ei saa eitada, et asjaomaste toodete müügist tekkinud käive kujutab endast kohast alust, et hinnata, kuidas konkurentsi asjaomasel ühenduse kaubaturul kahjustati ning milline oli kartellikokkuleppes osalejate suhteline tähtsus kõnealusel turul, ei ole see asjaolu siiski kaugeltki ainus kriteerium, mille alusel peab komisjon rikkumise raskust hindama. Asjaomaste toodete käivet puudutavale tegurile omistataks liiga suurt tähtsust, kui komisjoni määratud trahvi lähtesumma proportsionaalsuse hindamine piirduks nimetatud trahvisumma ja asjaomaste toodete käibe seosega. Rikkumise enda laad, selle konkreetne mõju, asjaomase turu geograafiline ulatus ja trahvi vajalik hoiatav mõju on tegurid, mis võivad eespool mainitud summat õigustada.

(vt punktid 114, 118 ja 119)

8.      Mis puudutab trahvide määramist konkurentsiõiguse rikkumise tõttu, siis komisjon täidab oma põhjendamiskohustust, kui ta märgib oma otsuses hindamise alused, mis võimaldasid tal mõõta rikkumise raskusastet ja kestust, ilma et tal oleks kohustust esitada üksikasjalikumat selgitust või arvandmeid trahvide arvutamise viisi kohta. Arvandmed trahvide arvutamise viisi kohta, isegi kui sellised andmed on kasulikud, ei ole põhjendamiskohustuse osas hädavajalikud.

Mis puutub trahvi lähtesummade absoluutväärtuses kehtestamise põhjendamisse, siis trahvid on komisjoni konkurentsipoliitika üks instrument ja komisjonil peab olema kaalutlusruum nende summade kindlaksmääramisel, et suunata ettevõtjate tegevust konkurentsieeskirjadest kinnipidamisele. Lisaks tuleb vältida seda, et trahvid oleksid ettevõtjatele liiga ootuspärased. Seega ei nõuta, et komisjon esitaks selles osas muid kui rikkumise raskusastet ja kestust puudutavaid põhjendusi.

(vt punktid 129 ja 130)

9.      Kuna konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratavate trahvide eesmärk on hoiatada, siis selle mõju tagamise nõue kujutab endast üldist nõuet, millest komisjon peab kogu trahvide arvutamise aja jooksul juhinduma, ega eelda ilmtingimata seda, et nimetatud arvutus hõlmab konkreetset etappi, milles hinnatakse tervikuna kõiki kohaseid asjaolusid selle eesmärgi saavutamiseks.

Suunistes määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta ei ole komisjon määratlenud meetodit ega spetsiifilisi kriteeriume, mida tuleb hoiatuseesmärgi arvessevõtmiseks järgida ja mille kohaldamine oleks talle kohustuslik, kui need oleksid olnud sõnaselgelt kehtestatud. Rikkumise raskusastme hindamist puudutavate juhiste kontekstis mainib suuniste punkti 1 A neljas taane ainult vajadust määrata trahvi suurus nii, et sellel oleks piisavalt hoiatav mõju.

(vt punktid 131 ja 132)

10.    Kuigi on oluline, et ettevõtja võttis kasutusele meetmeid takistamaks ühenduse konkurentsiõiguse edasiste rikkumiste toimepanemist tema töötajate poolt, näiteks seades sisse konkurentsieeskirjadest kinnipidamise programmi, ei muuda see asjaolu midagi tuvastatud rikkumise olemasolus. Seega ei ole komisjon kohustatud seda elementi arvesse võtma kergendava asjaoluna ega ka trahvi hoiatava mõju arvessevõtmisel, eriti kuna asjaomase rikkumise puhul on tegu EÜ artikli 81 ilmse rikkumisega. Selles osas on asjakohatu see, et ettevõtja võttis sellised meetmed kasutusele enne komisjoni sekkumist. Lisaks on ettevõtja poolt konkurentsiõiguse korduva rikkumise ärahoidmiseks võetud sisemeetmete tõhusust võimatu kindlaks määrata.

(vt punktid 143, 144 ja 231)

11.    Ettevõtja „puhtalt passiivne või käsutäitja roll” rikkumise toimepanemises on juhul, kui see on tõendatud, vastavalt suuniste määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punkti 3 esimesele taandele kergendav asjaolu, kusjuures on täpsustatud, et see passiivne roll eeldab, et asjaomane ettevõtja hoidis „madalat profiili”, mida iseloomustab aktiivse osalemise puudumine konkurentsivastase kokkuleppe või kokkulepete väljatöötamise juures.

Tegurite hulgas, mis tõendavad ettevõtja passiivset rolli kartellis, võib arvesse võtta eelkõige tema märgatavalt juhuslikumat kohtumistel osalemist võrreldes kartellikokkuleppe tavaliste pooltega, tema hilisemat sisenemist rikkumise esemeks olevale turule, sõltumata tema osalemise kestusest või ka rikkumises osalenud kolmandate ettevõtjate esindajate poolt selle kohta tehtud sõnaselgete avalduste olemasolust. Seega ei piisa, kui asjaomane ettevõtja hoidis „madalat profiili” kartellikokkuleppe kindla perioodi jooksul või seoses kartelli kindlate kokkulepetega. Pealegi näib lähenemisviis, kus ettevõtja hoiakut hinnatakse eraldi asjaomaste kokkulepete või kooskõlastatud tegevuse eseme järgi, üksnes teoreetiline, kui viimased on üldise strateegia osa, mis määrab kartellikokkuleppe liikmete tegevusliini turul ja piirab kaubandusvabadust samasuguse konkurentsivastase eesmärgiga ja ainult ühel majanduslikul eesmärgil, nimelt moonutada normaalset hinnakujunemist ja piirata konkurentsi kõnealusel turul.

Asjaolu, et ettevõtja lõpetas kartellikokkuleppes osalemise vaid mõni kuu enne teisi kartelli liikmeid, ei õigusta trahvisumma vähendamist kergendava asjaolu alusel seoses „puhtalt passiivse või käsutäitja rolliga rikkumises”.

(vt punktid 163, 164, 179, 180 ja 184)

12.    Kui komisjon kasutas otsuses suunistes määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta esitatud meetodit ja jõudis järeldusele, et asjaomase ettevõtja kasuks ei esine kergendavaid asjaolusid, võib viimati nimetatud ettevõtja nõuda kergendava asjaolu kohaldamist ja vastavalt trahvisumma vähendamist isegi siis, kui ta seda oma vastuses vastuväiteteatisele ei nõudnud.

Määruse nr 2842/98 poolte ärakuulamise kohta teatavates [EÜ] artiklite [81] ja [82] alusel algatatud menetlustes artikkel 4, mis näeb ette, et pooled, kes soovivad avaldada oma seisukohti nende suhtes esitatud vastuväidete kohta, esitavad seisukohad kirjalikult ja võivad oma kirjalikes arvamustes esile tuua kõik enda kaitsmisega seotud asjaolud, ei nõua, et vastuväiteteatise adressaatideks olevad ettevõtjad peavad spetsiaalselt vormistama kergendavate asjaolude tunnustamise taotlused.

Peale selle on vastuväiteteatis ettevalmistav akt võrreldes otsusega, mis on menetluse viimane järk ja milles komisjon avaldab seisukoha ettevõtjate vastutuse ja vajadusel määratavate karistuste kohta.

Komisjon peab trahvisumma kindlaksmääramiseks arvesse võtma kõiki konkreetse juhtumiga seotud asjaolusid, eelkõige rikkumise raskusastet ja kestust, mis on kaks määruse nr 17 artikli 15 lõikes 2 konkreetselt osutatud kriteeriumi. Kui konkurentsieeskirjade rikkumise panevad toime mitu ettevõtjat, peab komisjon trahvisummade kindlaksmääramise raames uurima iga ettevõtja osalemise suhtelist raskusastet, selleks et kindlaks määrata, kas nende suhtes esineb raskendavaid või kergendavaid asjaolusid. Eespool viidatud suuniste punktid 2 ja 3, millest komisjon ei saa kõrvale kalduda, näevad ette trahvi põhisumma muutmise lähtuvalt teatavatest raskendavatest ja kergendavatest asjaoludest, mis on iga ettevõtja puhul erinevad.

(vt punktid 188–194)

13.    Selle kindlaksmääramiseks, kas ettevõtja suhtes peab kohaldama kergendavat asjaolu kokkulepete tegelikult täitmata jätmise tõttu suuniste määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punkti 3 teise taande alusel, tuleb kontrollida, kas ajavahemikul, mil ettevõtja oli endast rikkumist kujutavate kokkulepetega seotud, hoidus ta tegelikult nende täitmisest, käitudes turul konkureerivalt, või vähemalt kas ta on selgelt ja märgatavalt rikkunud asjaomase kartelliga kehtestatud kohustusi niivõrd, et see häiris kartelli toimimist.

(vt punkt 196)

14.    Ühenduse konkurentsiõiguse rikkumises osalenud ettevõtja suhtes ei saa kohaldada kergendavat asjaolu suuniste määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punkti 3 teise taande alusel, kui ta lõpetas konkurentsivastase tegevuse pärast kolmanda riigi konkurentsiasutuste sekkumist.

(vt punkt 230)

15.    Konkurentsiõiguse rikkumise eest trahvisumma määramisel on haldusmenetluse raames tehtud koostöö tõttu trahvi vähendamine õigustatud vaid siis, kui asjaomase ettevõtja tegevus kergendab komisjoni tööd rikkumise tuvastamisel ning vajadusel sellele lõpu tegemisel.

Informatsiooni esitamise puhul, mis võimaldas komisjonil täpsemalt hinnata ühe kartelli kuuluva ettevõtja koostööastet tema trahvisumma kindlaksmääramise menetluse käigus ja mis seega kergendas komisjoni ülesannet uurimise läbiviimisel, on tegemist „tõhusa koostööga väljaspool koostööteatise kohaldamisala” suuniste määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punkti 3 kuuenda taande tähenduses.

Nimetatud informatsioon peab käsitlema uurimisalust konkurentsivastast tegevust ning muud kui uurimisalust territooriumi puudutavat informatsiooni ei saa arvesse võtta.

(vt punktid 238, 239 ja 253)

16.    Komisjonil on trahvide arvutamise meetodi küsimustes ulatuslik kaalutlusõigus ning ta võib sellega seoses võtta arvesse mitut asjaolu, mille hulgas on asjaomaste ettevõtjate koostöö komisjoni talituste läbiviidava uurimise ajal. Komisjonil on selles osas samuti ulatuslik kaalutlusruum ettevõtja koostöö kvaliteedi ja kasu hindamisel, võrreldes eeskätt teiste ettevõtjate panusega. Arvestades seda kaalutlusõigust, mis muu hulgas väljendub koostööteatises, mis puudutab trahvide määramata jätmist või nende summa vähendamist kartelliasjades, vähendamise suuruse 10–50% vahemiku määramises, siis maksimaalne 50% võrra vähendamine ei tulene nimetatud teatise peatüki D lõike 2 esimeses ja teises taandes sätestatud tingimuste täitmisest automaatselt.

Komisjoni hinnang, kui suurel määral summat vähendada, võib ühelt poolt põhineda sellel, et asjaomase ettevõtja esitatud tõenditel oli vaid väike lisaväärtus, kui arvestada komisjonil juba olevaid tõendeid, ning teiselt poolt sellel, et nimetatud ettevõtja koostöö algas pärast talle määruse nr 17 artikli 11 alusel adresseeritud informatsiooninõude saamist.

Esiteks on ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumises osalenud ja komisjoniga koostööd teinud ettevõtjate trahvide vähendamine põhjendatud kaalutlusel, et selline koostöö kergendab komisjoni tööd rikkumise tuvastamisel ja vajadusel sellele lõpu tegemisel. Seega komisjon ei või jätta arvestamata esitatud informatsiooni kasulikkust, mis sõltub tingimata juba komisjonil olevatest tõenditest. Kuigi koostööteatise peatükkide B, C ja D alusel seisneb põhierinevus esitatud teabe kasulikkuses, võib komisjon kasulikkuse kriteeriumi kasutada selleks, et otsustada vähendamise summa üle nendes peatükkides ette nähtud trahvi vähendamise iga kategooria puhul.

Teiseks võib komisjon üldise hinnangu raames arvesse võtta asjaolu, et see ettevõtja edastas komisjonile dokumente alles pärast informatsiooninõuet, ilma et see saaks olla määrav tegur ettevõtja poolt koostööteatise peatüki D lõike 2 esimese taande kohaselt tehtud koostöö vähendamiseks.

(vt punktid 271–274, 276, 277, 279 ja 283)

17.    Kuigi komisjonil ei ole kohustust ühenduse konkurentsiõiguse rikkumise eest trahvisumma kindlaksmääramise käigus arvestada ettevõtja puuduliku rahalise olukorraga, kuna sellise kohustuse tunnustamine viiks turutingimustega halvemini kohandunud ettevõtjatele õigustamatu konkurentsieelise andmiseni, võib komisjon siiski otsustada trahvisummat vähendada suurte rahaliste raskuste tõttu koos võetuna hiljuti välja mõistetud trahvidega samal ajal toimunud konkurentsiõiguse rikkumiste eest, leides, et nimetatud ettevõtjale ei ole hoiatava mõju tagamiseks vaja määrata kogu trahvisummat.

(vt punktid 308, 314 ja 315)