ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUS (viies koda)
9. september 2004(*)
Ühenduse kaubamärk – Esindamine advokaadi poolt – Ilmselge vastuvõetamatus
Kohtuasjas T-14/04
Alto de Casablanca, SA, asukoht Casablanca (Tšiili), esindaja: A. Pluckrose,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: O. Montalto,
kostja,
teine menetluspool Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikojas
Bodegas Julián Chivite, SL, asukoht Cintruénigo (Hispaania),
mille esemeks on tühistamiskaebus Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 4. novembri 2003. aasta otsuse (asi R 18/2003-2) peale, mis käsitleb sõnamärgi VERAMONTE ühenduse kaubamärgina registreerimise taotlust,
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (viies koda),
koosseisus: koja esimees P. Lindh, kohtunikud R. García-Valdecasas ja J. D. Cooke,
kohtusekretär: H. Jung,
on andnud järgmise:
määruse
Asjaolud ja menetlus
1 Hagiavaldusega, mis saabus Esimese Astme Kohtu kantseleisse 14. jaanuaril 2004, esitas hageja kaebuse Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) teise apellatsioonikoja 4. novembri 2003. aasta otsuse (asi R 18/2003-2) peale.
2 Hagiavalduses on märgitud, et hagejat esindab Chartered Institute of Patent Agents’i (Ühendkuningriigi patendivolinike organisatsioon) patendivolinik A. Pluckrose. Väidetavalt on A. Pluckrose registered trade mark attorney (kaubamärgivolinik), European Patent Attorney (Euroopa patendivolinik) ja European Trade Mark Attorney (Euroopa kaubamärgivolinik). Hagiavaldusele on alla kirjutanud A. Pluckrose.
3 Esimese Astme Kohus palus 13. mail 2004 kodukorra artiklis 64 sätestatud menetlust korraldavate meetmete raames ühtlustamisametil esitada oma märkused hagiavalduse vastuvõetavuse kohta pidades silmas asjaolu, et A. Pluckrose ei ole advokaat. Ühtlustamisamet vastas sellele palvele 7. juunil 2004.
Õiguslik käsitlus
4 Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 111 kohaselt võib Esimese Astme Kohus juhul, kui hagi on ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt õiguslikult põhjendamata, lahendada kohtuasja põhistatud määrusega ilma menetlust jätkamata.
5 Antud juhul on asjaolud poolte kirjalike märkuste põhjal Esimese Astme Kohtu jaoks piisavalt selged ning ta otsustab nimetatud artiklit kohaldades lahendada kohtuasja ilma menetlust jätkamata.
6 Vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artiklile 19, mida sama põhikirja artikli 53 alusel kohaldatakse ka Esimese Astme Kohtu menetluste suhtes, peab ühenduse kohtutes esindama pooli, kellel puudub õigus olla esindatud esindaja poolt, advokaat. Euroopa Kohtu põhikirja artikli 19 neljas lõik sätestab, et „[m]enetluse poolt võib kohtus esindada või abistada üksnes advokaat, kellel on õigus esineda liikmesriigi või muu Euroopa Majanduspiirkonna [EMP] lepingu osalisriigi kohtus”. Põhikirja artikli 19 tagamiseks näeb kodukorra artikli 44 lõige 3 ette, et „[p]oolt abistav või esindav advokaat peab kohtukantseleile esitama tõendi, mis näitab, et tal on õigus esineda liikmesriigi või muu EMP lepingu osalisriigi kohtus”.
7 Antud asjas tõdeb hageja, et A. Pluckrose ei ole ei solicitor ega barrister. Samas ta rõhutab, et A. Pluckrose võib esindada kliente Ühendkuningriigi kohtutes intellektuaalomandit puudutavates menetlustes. Hageja järeldab sellest, et A. Pluckrose võib teda käesolevas menetluses esindada.
8 Ühtlustamisamet väidab, et käesolev hagi tõstatab põhimõttelise küsimuse poolte esindamise kohta ühenduste kohtutes. Ta leiab, et A. Pluckrose’il ei ole õigust esindada hagejat ühenduse kohtutes. Olgugi et A. Pluckrose’il on õigus esindada kliente teatavates Ühendkuningriigi kohtutes, ei ole ta advokaat Euroopa Kohtu põhikirja artikli 19 tähenduses.
9 Esimese Astme Kohus leiab, et Euroopa Kohtu põhikirja artiklist 19 ilmneb selgelt, et menetluse pooli, kes ei ole sama artikli esimeses ja teises lõigus nimetatud ühenduse liikmesriigid ja institutsioonid, võib kohtus esindada või abistada üksnes advokaat, kellel on õigus esineda liikmesriigi või muu Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi kohtus (Esimese Astme Kohtu 24. veebruari 2000. aasta määrus kohtuasjas T-37/98: FTA jt v. nõukogu, EKL 2000, lk II-373, punkt 20). See tingimus on oluline menetlusnorm, mille täitmata jätmine tingib hagi vastuvõetamatuse.
10 Nimetatud nõue tuleneb asjaolust, et advokaati peetakse õigusemõistmises osalejaks, kes peab osutama kliendile vajalikku õigusabiteenust täiesti sõltumatult lähtudes õigusemõistmise kõrgemast huvist. Sellele kaitsele vastavad kutse-eetika nõuded, mille on üldisest huvist lähtuvalt kehtestanud ja mille täitmist kontrollivad selleks õigustatud asutused. Selline käsitus vastab liikmesriikidele ühistele õiguslikele traditsioonidele ning seda võib samuti leida ühenduse õiguskorras (vt analoogiline Euroopa Kohtu 18. mai 1982. aasta otsus kohtuasjas 155/79: AM & S v. komisjon, EKL 1982, lk 1575, punkt 24).
11 Tuleb mainida, et patendi- ja kaubamärgivolinikud ei ole ilmtingimata advokaadid. Kuigi A. Pluckrose’il on õigus esindada pooli Ühendkuningriigi kohtute teatavates menetlustes, ei ole ta siiski advokaat. Kuna Euroopa Kohtu põhikirja artiklist 19 ilmneb selgelt, et pooli, kellel puudub õigus olla esindatud esindaja poolt, peab ühenduste kohtutes esindama advokaat (vt eespool punkt 6), siis sellest tuleb järeldada, et A. Pluckrose’il ei ole õigust esindada hagejat Esimese Astme Kohtus.
12 Lisaks juhul, kui sellest nõudest on lubatud teha erandit, siis on see selgesõnaliselt põhikirjas sätestatud. Nii on Euroopa Kohtu põhikirja artikli 19 seitsmenda lõigu alusel ülikoolide õppejõududel, kes on sellise liikmesriigi kodanikud, mille seadused lubavad neil olla kohtus esindajaks, Euroopa Kohtus samad õigused, mis on käesoleva artikliga antud advokaatidele. A. Pluckrose ei ole mitte mingil viisil tõendanud, et see erand on tema suhtes kohaldatav.
13 Eeltoodust järeldub, et käesolev hagi tuleb tunnistada ilmselgelt vastuvõetamatuks.
Kohtukulud
14 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna ühtlustamisamet ei ole kohtukulude hüvitamist taotlenud, tuleb otsustada, et kumbki pool kannab oma kohtukulud ise.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (viies koda)
määrab:
1. Jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
2. Jätta kohtukulud poolte endi kanda.
9. septembril 2004 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |