Kohtuasi T‑489/10
Islamic Republic of Iran Shipping Lines jt
versus
Euroopa Liidu Nõukogu
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Iraani suhtes võetud piiravad meetmed, mille eesmärk on tõkestada tuumarelvade levikut – Rahaliste vahendite külmutamine – Põhjendamiskohustus – Kaalutlusviga
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (neljas koda), 16. september 2013
1. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Selliste isikute, üksuste või asutuste rahaliste vahendite külmutamine, kes on tuumarelvade levikusse kaasatud või toetavad seda – Piirid – Liidu ja liikmesriikide julgeolek või nende rahvusvaheliste suhete korraldus – Kohustus teha põhjendused huvitatud isikule teatavaks tema huve kahjustava aktiga samal ajal – Puuduliku põhjendamise korrigeerimine kohtumenetluse ajal – Lubamatus
(ELTL artikli 296 teine lõik; nõukogu otsus 2010/413/ÜVJP, artikli 24 lõige 3; nõukogu määrus nr 423/2007, artikli 15 lõige 3, nõukogu määrus nr 961/2010, artikli 36 lõige 3 ja nõukogu määrus nr 267/2012, artikli 46 lõige 3)
2. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Selliste isikute, üksuste või asutuste rahaliste vahendite külmutamine, kes on tuumarelvade levikusse kaasatud või toetavad seda – Alternatiivsetel kriteeriumidel põhinevad piiravad meetmed – Otsus, mis on vastu võetud selle adressaadile teada olevas kontekstis, mis võimaldab tal mõista tema suhtes võetud meetme ulatust – Kokkuvõtliku põhjenduse lubatavus – Teiste organisatsioonide või institutsioonide esitatud andmetele tugineva põhjenduse lubatavus
(ELTL artikli 296 teine lõik; nõukogu otsus 2010/413/ÜVJP, artikli 24 lõige 3; nõukogu määrus nr 423/2007, artikli 15 lõige 3, nõukogu määrus nr 961/2010, artikli 36 lõige 3 ja nõukogu määrus nr 267/2012, artikli 46 lõige 3)
3. Euroopa Liit – Institutsioonide aktide seaduslikkuse kohtulik kontroll – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Tuumarelvade leviku vastase võitluse raames võetud meetmed – Kontrolli ulatus
4. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Selliste isikute, üksuste või asutuste rahaliste vahendite külmutamine, kes on tuumarelvade levikusse kaasatud või toetavad seda – Tuumarelvade leviku toetamisele vastav tegevus – Puudumine – Oht, et üksus võib tulevikus tuumarelvade levikut toetada – Rahaliste vahendite külmutamise meetme põhjendamiseks ebapiisav
(Nõukogu otsus 2010/413/ÜVJP, artikli 20 lõike 1 punkt b; nõukogu määrus nr 423/2007, artikli 7 lõige 2, nõukogu määrus nr 961/2010, artikli 16 lõike 2 punkt a ja nõukogu määrus nr 267/2012, artikli 23 lõike 2 punkt a)
5. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Selliste isikute, üksuste või asutuste rahaliste vahendite külmutamine, kes on tuumarelvade levikusse kaasatud või toetavad seda – Kohustus laiendada seda meedet üksustele, kes on sellise üksuse omandis või kontrolli all
6. Tühistamishagi – Tühistav kohtuotsus – Mõju – Euroopa Kohtu kehtestatav piirang – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Identseid piiravaid meetmeid sisaldava kahe akti osaline tühistamine erineval ajal – Õiguskindluse tõsise kahjustamise oht – Neist aktidest esimese mõju säilitamine kuni teise akti tühistamise jõustumiseni
(ELTL artikli 264 teine lõik ja ELTL artikkel 280; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 60 teine lõik; nõukogu otsus 2010/413/ÜVJP; nõukogu määrus nr 267/2012)
7. Tühistamishagi – Tühistav kohtuotsus – Mõju – Iraani suhtes piiravate meetmete võtmist käsitleva määruse ja otsuse osaline tühistamine – Määruse tühistamise jõustumine apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumisel või apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel – Selle tähtaja kohaldamine otsuse tühistamise jõustumisele
(ELTL artikli 264 teine lõik ja ELTL artikkel 280; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 60 teine lõik; nõukogu otsus 2010/413/ÜVJP; nõukogu määrus nr 267/2012)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 28, 29 ja 31)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 30, 33, 35, 37 ja 39)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 42)
4. Sõnastus, mida liidu seadusandja on kasutanud otsuse 2010/413, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140, artikli 20 lõike 1 punktis b, määruse nr 423/2007, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid, artikli 7 lõikes 2, määruse nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 423/2007, artikli 16 lõike 2 punktis a ja määruse nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 961/2010 artikli 23 lõike 2 punktis a, viitab sellele, et piiravate meetmete võtmine isiku või üksuse suhtes tema poolt tuumarelvade leviku toetamise tõttu eeldab, et ta on tõepoolest tegutsenud viisil, mis vastab kõnealusele kriteeriumile. Ainuüksi ohust, et asjaomane isik või üksus võib tulevikus tuumarelvade levikut toetada, seevastu ei piisa. Lisaks ei saa piiravate meetmete võtmine ja jõussejätmine õiguspäraselt tugineda eeldusele, mida ei ole kohaldatavates õigusnormides ette nähtud ja mis ei vasta nende normide eesmärgile. Kui nõukogu leiab, et kohaldatavad õigusnormid ei võimalda tal tuumarelvade leviku vastu võitlemiseks piisavalt tõhusalt sekkuda, on tal võimalik neid norme seadusandjana kohandada – alludes seejuures liidu kohtu teostatavale õiguspärasuse kontrollile –, et laiendada nende võimalike olukordade ringi, milles piiravad meetmed võib võtta.
Seevastu soov tagada piiravate meetmete võimalikult ulatuslik ennetav toime ei saa kaasa tuua seda, et kehtivaid õigusnorme tõlgendatakse vastupidi selle selgele sõnastusele. Järelikult, isegi kui näib põhjendatud asuda seisukohale, et asjaolu, et üksus oli seotud juhtumitega, mis puudutasid sõjalise varustuse vedamist ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis ette nähtud keeldu rikkudes, suurendab ohtu, et ta osaleb ka juhtumites, mis puudutavad tuumarelvade levikuga seotud varustuse vedu, ei õigusta see hetkel kehtivate kohaldatavate õigusnormide alusel tema suhtes piiravate meetmete võtmist ega jõussejätmist.
(vt punktid 48, 57, 59, 62 ja 64–66)
5. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 75)
6. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 81 ja 83)
7. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 82)