8. oktoobril 2010 esitatud hagi - Islamic Republic of Iran Shipping Lines ja teised versus nõukogu

(kohtuasi T-489/10)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Islamic Republic of Iran Shipping Lines (Teheran, Iraan), Bushehr Shipping Co. Ltd (Valetta, Malta), Cisco Shipping Company Limited (Seoul, Lõuna-Korea), Hafize Darya Shipping Lines (HDSL) (Teheran, Iraan), Irano Misr Shipping Co. (Teheran, Iraan), Irinvestship Ltd (London, Ühendkuningriik), IRISL (Malta) Ltd (Sliema, Malta), IRISL Club (Teheran, Iraan), IRISL Europe GmbH (Hamburg) (Hamburg, Saksamaa), IRISL Marine Services and Engineering Co. (Teheran, Iraan), IRISL Multimodal Transport Company (Teheran, Iraan), ISI Maritime Ltd (Malta) (Valletta, Malta), Khazer Shipping Lines (Bandar Anzali) (Gilan, Iraan), Leadmarine (Singapur), Marble Shipping Ltd (Malta) (Sliema, Malta), Safiran Payam Darya Shipping Lines (SAPID) (Teheran, Iraan), Shipping Computer Services Co. (SCSCOL) (Teheran, Iraan), Soroush Saramin Asatir (SSA) (Teheran, Iraan), South Way Shipping Agency Co. Ltd (Teheran, Iraan), Valfajr 8th Shipping Line Co. (Teheran, Iraan) (esindajad: Barrister F. Randolph ja Barrister M. Lester ning Solicitor M. Taher,)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

tühistada nõukogu 26. juuli 2010. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2010, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 423/2007 (mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid)¹ artikli 7 lõiget 2 ja nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP²;

mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas asjas taotlevad hagejad - Iraanis, Ühendkuningriigis, Maltal, Saksamaal, Singapuris ja Lõuna-Koreas asuvad laevandusettevõtjad - nõukogu rakendusmääruse nr 668/2010 ja nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP osalist tühistamist selles osas, milles hagejad on kantud nende füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetellu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid on külmutatud kooskõlas selle sättega.

Hagejad esitavad oma nõuete toetuseks neli väidet.

Esiteks väidavad hagejad, et vaidlustatud aktid võeti vastu, rikkudes hagejate kaitseõigusi ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, kuna need ei näe ette menetlust selle kohta, kuidas hagejaid teavitada tõenditest, millele nende vara külmutamise otsus tugines või mis võimaldaks esitada nende tõendite kohta tõhusalt oma seisukohta. Lisaks väidavad hagejad, et määruses ja otsuses esitatud põhjendused sisaldavad üldiseid, tõendamata ja ebamääraseid süüdistusi, mis seonduvad üksnes kahe hageja käitumisega. Teiste hagejate osas ei ole esitatud muid tõendeid või teavet kui üksnes väidetav täpsustamata seos esimese hagejaga. Hagejate arvates ei ole nõukogu andnud piisavalt teavet, mis võimaldaks neil esitada vastuses tõhusalt oma seisukohta, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata, kas nõukogu otsus ja hinnang olid põhjendatud ja kas need tuginesid überlükkamatutele tõenditele.

Teiseks väidavad hagejad, et nõukogu ei põhjendanud piisavalt nende kandmist vaidlustatud aktidesse, rikkudes nii oma kohustust esitada selge seisukoht otsust õigustavate tegelike ja spetsiifiliste põhjuste kohta, sealhulgas konkreetsete individuaalsete põhjuste kohta, mille põhjal ta jõudis järeldusele, et hagejad toetasid tuumarelvade levikut.

Kolmandaks väidavad hagejad, et vaidlustatud aktid piiravad põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt hagejate omandiõigust ja ettevõtlusvabadust. Vara külmutamise meetmed mõjutavad nende põhiõigusi märkimisväärselt ja pikaajaliselt. Hagejad väidavad, et nende loetellu kandmine ei ole ratsionaalselt seotud vaidlustatud määruse ja otsuse eesmärgiga, kuna hagejate suhtes esitatud süüdistused ei ole seotud tuumarelvade levikuga. Igal juhul ei ole nõukogu tõendanud, et vara täielik külmutamine on kõige vähem koormavam meede selle eesmärgi saavutamiseks ega seda, et hagejatele tekitatud oluline kahju on õigustatud ja proportsionaalne.

Neljandaks väidavad hagejad, et nõukogu tegi ilmse hindamisvea, kui otsustas, et loetellu kandmise kriteeriumid vaidlustatud määruses ja otsuses on hagejate osas täidetud. Ükski hagejatele esitatud süüdistus ei viita tuumarelva levikule. Kriteeriumite täitmiseks ei piisa pelgalt väitest, et mõned hagejad on esimese hageja esindajate omandis või nende kontrolli all. Seetõttu leiavad hagejad, et komisjon eksis faktilise olukorra hindamisel.

____________

¹ - ELT 2010, L 195, lk 25.

² - ELT 2010, L 195, lk 39.