Kohtuasi C‑94/18
Nalini Chenchooliah
versus
Minister for Justice and Equality
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud High Court (Iirimaa))
Euroopa Kohtu (suurkoda) 10. septembri 2019. aasta otsus
Eelotsusetaotlus – Liidu kodakondsus – ELTL artikkel 21 – Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigus liikuda ja elada vabalt liikmesriigi territooriumil – Direktiiv 2004/38/EÜ – Artikli 3 lõige 1 ning artiklid 15, 27, 28, 30 ja 31 – Mõiste „soodustatud isik“ – Kolmanda riigi kodanik, kes on oma liikumisvabadust kasutanud liidu kodaniku abikaasa – Liidu kodaniku tagasipöördumine kodakondsusliikmesriiki, kus ta kannab vangistust – Nõuded, mis direktiivi 2004/38/EÜ alusel kehtivad vastuvõtva liikmesriigi suhtes selle kolmanda riigi kodaniku väljasaatmise otsuse tegemisel
1. Liidu kodakondsus – Õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil – Direktiiv 2004/38 – Soodustatud isikud – Kolmanda riigi kodanikust abikaasa, kes on kaasas või ühineb liidu kodanikuga, kes elab muus liikmesriigis kui see, mille kodanik ta on – Kolmanda riigi kodanik, kes on vastuvõtvasse liikmesriiki jäänud pärast liidu kodaniku tagasipöördumist oma kodakondsusliikmesriiki – Väljaarvamine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38, artikli 3 lõige 1, artikli 6 lõige 2 ja artikli 7 lõige 2)
(vt punktid 59–63)
2. Liidu kodakondsus – Õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil – Direktiiv 2004/38 – Sisenemis- ja elamisõigusele muudel põhjustel kui avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu huvides kehtestatav piirang – Menetluslikud tagatised – Kohaldamisala – Niisuguse kolmanda riigi kodaniku väljasaatmise otsus, kes on oma liikumisvabadust kasutanud liidu kodaniku abikaasa, pärast liidu kodaniku tagasipöördumist kodakondsusliikmesriiki ilma kolmanda riigi kodanikuta – Hõlmamine – Otsus, millega võib kaasneda sisenemiskeeld – Puudumine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38, artiklid 15, 30 ja 31)
(vt punktid 73, 74, 77–79 ja 88 ning resolutsioon)
3. Liidu kodakondsus – Õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil – Direktiiv 2004/38 – Riiki sisenemise ja seal elamise õiguse piirang, mis on kehtestatud muudel põhjustel kui avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu huvides – Menetluslikud tagatised – Sisenemis- ja elamisõigusele avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu huvides kehtestatavate piirangute korral kohaldatavate menetluslike tagatiste kohaldamine analoogia alusel – Ulatus
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47 ja artikli 51 lõige 1; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38, artiklid 15, 27, 28, 30 ja 31)
(vt punktid 80–87)
Kokkuvõte
Sisenemis- ja elamisõigusele avaliku korra huvides kehtestatud piirang võib olla kohaldatav kolmanda riigi kodanikule, kes on abielus oma liikumisvabadust kasutanud liidu kodanikuga ja kellel ei ole pärast abikaasa tagasipöördumist päritoluliikmesriiki enam õigust elada liikmesriigis, kus ta oma abikaasaga elas
10. septembri 2019. aasta kohtuotsuses Chenchooliah (C‑94/18) pidi Euroopa Kohtu suurkoda tõlgendama direktiivi 2004/38(1) artiklit 15, milles on muu hulgas sätestatud, et teatavaid direktiivi VI peatükis „Sisenemis- ja elamisõigusele avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu huvides kehtestatavad piirangud“ ette nähtud menetlusi(2) kohaldatakse analoogia alusel kõikide otsuste suhtes, mis piiravad liidu kodanike ja nende pereliikmete vaba liikumist muudel põhjustel kui avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu huvides. Euroopa Kohus leidis, et see artikkel on kohaldatav väljasaatmisotsusele, mis on tehtud kolmanda riigi kodaniku suhtes põhjusel, et tal ei ole enam selle direktiivi alusel elamisõigust, olukorras, kus see kolmanda riigi kodanik on abiellunud liidu kodanikuga ajal, mil viimane kasutas oma liikumisvabadust, liikudes vastuvõtvasse liikmesriiki ja elades seal, kusjuures hiljem pöördus see kodanik tagasi liikmesriiki, mille kodakondsus tal on. Euroopa Kohus lisas, et see tähendab, et sellise väljasaatmisotsuse vastuvõtmisel, nagu on kõne all põhikohtuasjas, tuleb järgida teatavaid tagatisi, mis on direktiivis ette nähtud kõikide niisuguste otsuste puhul, mis piiravad liidu kodanike ja nende pereliikmete vaba liikumist muudel põhjustel kui avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu huvides(3), ning selle otsusega ei tohi mingil juhul kehtestada sisenemiskeeldu.
Kohtuotsus käsitleb Iirimaal elava Mauritiuse kodaniku ja Minister for Justice and Equality (Iirimaa justiits- ja võrdõigluslikkuse minister) vahelist vaidlust väljasaatmisotsuse üle, mis tehti selle kodaniku suhtes Iiri 1999. aasta sisserändeseaduse artikli 3 alusel pärast seda, kui tema liidu kodanikust abikaasa pöördus tagasi liikmesriiki, mille kodakondsus tal on, ehk Portugali, kus ta kannab vangistust. Väljasaatmisotsusega kaasnes riigisisese õiguse alusel automaatselt keeld siseneda riigi territooriumile määramata aja jooksul.
Euroopa Kohus tõdes kõigepealt, et olukorras, kus liidu kodanik on pöördunud tagasi liikmesriiki, mille kodakondsus tal on, ega kasuta vastuvõtvas liikmesriigis seega enam liidu õiguse alusel õigust vabalt liikuda, ei ole selle liidu kodaniku kolmanda riigi kodanikust abikaasa enam direktiivi tähenduses „soodustatud isik“(4), kui ta jääb vastuvõtvasse liikmesriiki ega ela enam koos oma abikaasaga.
Seejärel otsustas Euroopa Kohus, et kuigi selle staatuse kaotamise tulemusel ei ole asjaomasel kolmanda riigi kodanikul enam vastuvõtva liikmesriigi territooriumil liikumise ja elamise õigust, mis tal oli teatud aja jooksul, kuna ta ei vasta enam selle õiguse saamise tingimustele, ei tähenda see siiski, et direktiiv 2004/38 ei ole enam kohaldatav, kui vastuvõttev liikmesriik teeb sel põhjusel selle kodaniku väljasaatmise otsuse. Nimelt on direktiivi 2004/38 artikliga 15, mis kuulub direktiivi III peatükki „Elamisõigus“, kehtestatud kord, mis on kohaldatav, kui selle direktiivi kohane ajutine elamisõigus lõpeb, eelkõige juhul, kui liidu kodanik või mõni tema pereliige, kellel oli varem kolmekuuline elamisõigus või üle kolmekuuline elamisõigus, ei vasta enam kõnealuse elamisõiguse tingimustele ja vastuvõttev liikmesriik võib ta seega üldjuhul välja saata.(5)
Lisaks märkis Euroopa Kohus, et direktiivi 2004/38 artiklis 15 on ette nähtud, et analoogia alusel kohaldatakse vaid teatavaid direktiivi VI peatüki sätteid, mis puudutavad eeskätt otsustest teatamist ja õigust kohtusse pöörduda.(6) Selle peatüki muud sätted(7) ei kuulu aga direktiivi artikli 15 alusel otsuse vastuvõtmisel kohaldamisele. Nimelt need muud sätted on kohaldatavad vaid juhul, kui asjaomasel isikul on antud hetkel selle direktiivi alusel õigus ajutiselt või alaliselt elada vastuvõtvas liikmesriigis.
Lõpetuseks lisas Euroopa Kohus, et vastavalt direktiivi 2004/38 artikli 15 lõikele 3 ei tohi põhikohtuasjas tehtava väljasaatmisotsusega mingil juhul kehtestada sisenemiskeeldu.(8)