Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de Primera Instancia nº 1 de Fuenlabrada (Hispaania) 2. veebruaril 2024 – A.B.D. versus Bankinter Consumer Finance, E.F.C., S.A.

(kohtuasi C-88/24)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado de Primera Instancia nº 1 de Fuenlabrada

Põhikohtuasja pooled

Hageja: A.B.D.

Kostja: Bankinter Consumer Finance, E.F.C., S.A.

Eelotsuse küsimused

1.    Kas direktiivi 93/131 artikli 6 lõikega 1 ja artikli 7 lõikega 1 on vastuolus selline riigisisese õiguse kohtulik tõlgendus, mille kohaselt on krediidiasutusel õigus nõuda tarbijalt krediidilepingu tühisuse tuvastamise korral lisaks makstud kapitali tagasimaksmisele ja alates tagasinõude saamisest seadusjärgse viivitusintressi tasumisele ka krediidisätetest tulenevaid seadusjärgseid intresse alates sätete jõustumisest?

2.    Kas direktiivi 93/13 artikli 6 lõikega 1 ja artikli 7 lõikega 1 on vastuolus selline riigisisese õiguse kohtulik tõlgendus, mille puhul laiendatakse ebaõigluse kontrolli hinna piisavusele, ja mille kohaselt ei saa tarbija nõuda krediidilepingu tühisuse tuvastamise korral krediidiasutuselt täiendavat hüvitist lisaks selle summa tagasisaamisele, mis krediidiandjalt saadud kogusummat arvestades ületab krediidi põhisummat?

3.    Kui tuvastatakse tingimuse või lepingu tühisus selle ebaõiglase laadi või krediidiandjal lasuvate kohustuste rikkumise tõttu, siis kas direktiividest 93/13, 87/1021 ja 2008/482 lähtuvalt on proportsionaalne sanktsioon see, kui krediidiandjat kohustatakse tasuma tarbijale hüvitist, mis ei ole mingil juhul väiksem kui seadusjärgne intress, millele on lisatud viis protsendipunkti või lepingujärgne intress, kui see on seadusjärgsest intressist suurem, millele on omakorda lisatud viis protsendipunkti?

4.    Kas direktiivi 2008/48 artiklitega 8 ja 23 on vastuolus riigisisese õiguse selline tõlgendus, mille kohaselt juhul, kui krediidiandja ei täida tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustust, välistab ainuüksi see, et ette on nähtud halduslikud sanktsioonid, võimaluse tuvastada krediidilepingu tühisus või kohaldada mõnda muud tsiviilõiguslikku tagajärge?

5.    Kas vaba tagasimaksega krediitkaardi pikendatava krediidiga makseviisi ebaõigluse hindamisel võib vastavalt direktiivi 93/13 artikli 3 lõikele 1 ja artikli 4 lõikele 1 olla üks hinnatav element see, et müüja või teenuste osutaja ei ole pakkunud tarbijale võimalust valida kuu lõpus tehtavate tagasimaksetega kaarti, mis on tootevalikus samuti olemas, või see, et müüja või teenuste osutaja on suunanud tarbija valima pikendatava krediidiga makseviisi, seades müüja või teenuste osutaja huvid tarbija parimatest huvidest ettepoole?

6.    Kas tähtajatu krediidilepingu selguse ja arusaadavuse hindamisel võib vastavalt direktiivi 93/13 artikli 4 lõikele 2 olla üks hinnatav element see, et krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel on jäetud välja lisaeeldused, mille põhjal seda arvutatakse, või et neid eeldusi ei ole lepingus endas mainitud?

7.    Kas direktiivi 93/13 artikli 6 lõikega 1 ja artikli 7 lõikega 1 ning direktiivi 87/102 artikliga 15 ja direktiivi 2008/48 artikliga 23 on vastuolus riigisisene õigusnorm, mille kohaselt juhul, kui lepingus esitatud teabes ei ole mainitud krediidi kulukuse aastamäära või selle arvutamise lisaeeldusi, võib krediidiasutus nõuda tarbijalt kokkulepitud tähtaegadel seadusjärgset intressi?

____________

1 Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).

1 Nõukogu 22. detsembri 1986. aasta direktiiv 87/102/EMÜ tarbijakrediiti käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 42, lk 48; ELT eriväljaanne 15/01, lk 326).

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT L 133, lk 58).