Language of document : ECLI:EU:T:2008:437

ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (seitsmes koda)

15. oktoober 2008

Kohtuasi T‑66/04

Christos Gogos

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Ühest kategooriast teise üleviimiseks korraldatud sisekonkurss – Ametisse nimetamine – Palgaastme määramine – Personalieeskirjade artikli 31 lõige 2

Ese:      Hagi, mille ese on nõue tühistada komisjoni otsus, millega hageja määrati palgaastme A 7 järku 3, ja 24. novembri 2003. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata halduskaebus.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Mõista kohtukulud välja komisjonilt

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastme määramine – Kõrgemale palgaastmele määramine – Ei kohaldata ametisse nimetamisele, mis toimub pärast ühest kategooriast teise üleviimiseks korraldatud sisekonkurssi

(Personalieeskirjad, artikkel 5, artikli 31 lõiked 1 ja 2 ning artikli 45 lõige 2; I lisa)

2.      Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastme määramine – Kõrgemale palgaastmele määramine – Ametisse nimetava asutuse kaalutlusõigus

(Personalieeskirjad, artikli 31 lõige 2)

3.      Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastme määramine – Kõrgemale palgaastmele määramine – Asjaomase isiku väljapaistva kvalifikatsiooni arvessevõtmine

(Personalieeskirjad, artikli 5 lõige 3 ja artikli 31 lõige 2)

1.      Kuigi on tõsi, et personalieeskirjade artikli 31 lõigete 1 ja 2 ning artikli 45 lõike 2 grammatiline tõlgendamine ei keela seda, et ametnik nimetatakse kõrgemale palgaastmele personalieeskirjade artikli 31 lõiget 2 kohaldades, kui ta läbib kõrgemasse kategooriasse üleviimiseks korraldatud sisekonkursi, on selline tõlgendus siiski vastuolus nende sätete ülesehituse ja eesmärgiga. Esiteks peab personalieeskirjade artikli 31 lõikes 2 kehtestatud võimaluse ühitama personalieeskirjade artiklist 5 ja I lisast tuleneva karjääri mõistele omaste nõuetega. Seetõttu on kõrgemale palgaastmele töölevõtmine lubatud ainult erandjuhul, nii et sellist määramist õigustavaid tingimusi tuleb tõlgendada kitsalt. Teiseks on personalieeskirjade artikli 31 lõikes 2 toodud erandi eesmärk võimaldada asjaomasel institutsioonil kui tööandjal kindlustada selle isiku teened, kelle puhul on ühenduse jaoks kaotsimineku oht, arvestades seda, et tööturul võivad paljud potentsiaalsed tööandjad pakkumisi teha. Nii annab personalieeskirjade artikli 31 lõige 2 institutsioonidele võimaluse erandkorras pakkuda erakordsele kandidaadile ahvatlevamaid tingimusi, et kindlustada selle isiku teened. Kui ametisse nimetamine järgneb ühest kategooriast teise üleviimiseks korraldatud sisekonkursi läbimisele, milles võivad osaleda juba institutsioonides töötavad ametnikud ja teenistujad, siis asjaomasele isikule erandliku palgaastme määramise võimalus puudub. Lisaks sellele võeti ühest kategooriast teise üleviimiseks korraldatud konkursi raames institutsioonis omandatud kogemust arvesse juba sellisele konkursile lubamise tingimuste määratlemisel, milles võivad osaleda madalama kategooria ametnikud, ning sellist kogemust ei saa lugeda erakordseteks teeneteks, mida tuleb arvestada, et teha kindlaks, kas uut ametnikku võiks määrata muule palgaastmele kui sellele aluspalgaastmele, millele ta tööle võeti, kuna see tähendaks teistkordselt samade andmete arvessevõtmist. Sellest järeldub, et personalieeskirjade artikli 31 lõiget 2 ei kohaldata pärast ühest kategooriast teise üleviimiseks korraldatud konkurssi toimunud ametisse nimetamisele.

(vt punktid 30–35)

Viited: Euroopa Kohus, 1. juuli 1999, kohtuasi C‑155/98 P: Alexopoulou vs. komisjon (EKL 1999, lk I‑4069, punktid 32 ja 33); Esimese Astme Kohus, 13. veebruar 1998, kohtuasi T‑195/96: Alexopoulou vs. komisjon (EKL AT 1998, lk I‑A‑51 ja II‑117, punkt 37); Esimese Astme Kohus, 12. oktoober 1998, kohtuasi T‑235/97: Campoli vs. komisjon (EKL AT 1998, lk I‑A‑577 ja II‑1731, punkt 32); Esimese Astme Kohus, 6. juuli 1999, kohtuasi T‑203/97: Forvass vs. komisjon (EKL AT 1999, lk I‑A‑129 ja II‑705, punkt 44); Esimese Astme Kohus, 16. veebruar 2005, kohtuasi T‑284/03: Aycinena vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑29 ja II‑125, punkt 71); Esimese Astme Kohus, 15. november 2005, kohtuasi T‑145/04: Righini vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑349 ja II‑1547, punkt 49); Esimese Astme Kohus, 14. veebruar 2007, kohtuasi T‑65/05: Seldis vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 55).

2.      Ametisse nimetav asutus peab konkreetselt analüüsima, kas vastselt töölevõetud ametnikul või teenistujal, kes nõuab personalieeskirjade artikli 31 lõike 2 kohaldamist, on väljapaistev kvalifikatsioon või kas teenistuse erivajadused nõuavad eriti kõrgelt kvalifitseeritud ametniku töölevõtmist. Kui ta leiab, et üks nendest kriteeriumidest on täidetud, siis on ametisse nimetav asutus kohustatud hindama personalieeskirjade artikli 31 lõike 2 võimalikku kohaldamist konkreetset situatsiooni silmas pidades. Ta võib sel etapil otsustada ka, kas teenistuse üldist huvi arvestades on vastselt töölevõetud ametnikule või teenistujale vaja määrata kõrgem palgaaste või mitte. Verbi „võib” kasutamine personalieeskirjade artikli 31 lõikes 2 tähendab, et ta ei ole kohustatud kohaldama seda sätet ja et vastselt töölevõetud teenistujatel või ametnikel ei ole subjektiivset õigust sellisele määramisele. Eeltoodust tuleneb, et komisjonil on personalieeskirjade artikliga 31 kehtestatud raamistikus ulatuslik kaalutlusõigus nii uurida, kas täidetav ametikoht nõuab eriti kvalifitseeritud isiku töölevõtmist või kas viimasel on väljapaistev kvalifikatsioon, kui ka analüüsida nende järelduste tagajärgi.

Selle taustal peab ühenduste kohus, kes ei või asendada ametisse nimetava asutuse hinnangut enda omaga, piirduma kontrolliga selle üle, kas aset on leidnud oluliste menetlusnormide rikkumine, kas nimetatud ametiasutus on tuginenud oma otsuses ebatäpsetele või mittetäielikele sisulistele asjaoludele, kas otsus on langetatud võimu kuritarvitades, ilmset hindamisviga tehes või see on ebapiisavalt põhjendatud.

(vt punktid 39–42)

Viited: Euroopa Kohus, eespool viidatud kohtuasi Alexopoulou vs. komisjon, punkt 43; Esimese Astme Kohus, eespool viidatud kohtuasi Alexopoulou vs. komisjon, punkt 21; Esimese Astme Kohus, 17. detsember 2003, kohtuasi T‑133/02: Chawdhry vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑329 ja II‑1617, punkt 44); Esimese Astme Kohus, 26. oktoober 2004, kohtuasi T‑55/03: Brendel vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑311 ja II‑1437, punkt 61); eespool viidatud kohtuasi Righini vs. komisjon, punkt 52; Esimese Astme Kohus, 15. märts 2006, kohtuasi T‑411/03: Herbillon vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑45 ja II‑A‑2‑193, punkt 25).

3.      Kuna vastselt töölevõetud ametniku väljapaistva kvalifikatsiooni hindamine vastavalt personalieeskirjade artikli 31 lõikele 2 ei saa toimuda abstraktselt, vaid tuleb arvesse võtta töökohta, millele töölevõtmine toimus, on see hindamine juhtumipõhine ning seetõttu ei saa asjaomane isik tõhusalt tugineda võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele.

Nii on see veelgi enam siis, kui ametnikud nimetati ametisse pärast ühest kategooriast teise üleviimiseks korraldatud konkurssi. Sellisel juhul on konkreetset töökogemust ametniku kõrgemasse kategooriasse nimetamisel juba arvestatud.

(vt punktid 45 ja 46)

Viited: eespool viidatud kohtuasi Chawdhry vs. komisjon, punkt 102.