ÜLDKOHTU MÄÄRUS (apellatsioonikoda)
13. september 2013
Kohtuasi T‑358/12 P
Rosella Conticchio
versus
Euroopa Komisjon
Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Pensionid – Pensioniõiguste määramist käsitlev otsus – Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus
Ese: Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 12. juuli 2012. aasta määruse peale kohtuasjas F‑22/11: Conticchio vs. komisjon selle kohtumäärus tühistamise nõudes.
Otsus: Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.
Kokkuvõte
1. Ametnike hagid – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Otsus, millega määratakse kindlaks ametniku palgajärk ja mis sisaldub tema igakuises palgatõendis – Hõlmamine – Otsus, millest kirjalikult ei teatatud – Mõju puudumine
(Personalieeskirjad, artikkel 25, artikli 90 lõige 2 ja artikli 91 lõige 1)
2. Ametnike hagid – Eelnev halduskaebus – Tähtaeg – Tähtaja algus
(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)
3. Apellatsioonkaebus – Väited – Esimest korda apellatsioonkaebuse raames esitatud väide – Vastuvõetamatus
(Üldkohtu kodukord, artikli 48 lõige 2, artikli 139 lõige 2 ja artikkel 144)
4. Menetlus – Põhistatud määrusega tehtud otsus – Vaidlustamine – Tingimused – Kohustus vaidlustada Avaliku Teenistuse Kohtu hinnang nendele tingimustele
(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikkel 76)
5. Apellatsioonkaebus – Väited – Põhjendamise ebapiisavus – Üldkohtu tuletatav põhjendus – Lubatavus – Tingimused
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 36 ja I lisa artikli 7 lõige 1)
1. Eelnev halduskaebus ja järgnev hagi peavad mõlemad olema esitatud hagejat kahjustava meetme peale personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 ja artikli 91 lõike 1 tähenduses. Isikut kahjustav meede on selline, millel on otseselt ja vahetult isiku huve mõjutavad siduvad õiguslikud tagajärjed, mis toovad kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis.
Sellega seoses ei saa seda, et otsus, millega määrati kindlaks ametniku palgajärk ja mis sisaldub tema igakuises palgatõendis, on isikut kahjustav meede, kahtluse alla seada põhjusel, et sellest otsusest ei teatatud vastavalt personalieeskirjade artiklile 25 kirjalikult. Nimelt kuigi personalieeskirjade artikkel 25 kohustab üksikotsusest teatama kohe kirjalikult asjaomasele ametnikule, on teatamise puhul siiski tegemist toiminguga, mis järgneb sellele eelnevale otsusele. Otsusest teatamine ei ole seega otsustav selle hindamiseks, kas otsus on isikut kahjustav meede. Seda kinnitab samuti personalieeskirjade artikli 90 lõige 2, mille kohaselt isikut kahjustav meede võib olla ka tegevusetus, millest selle olemuse tõttu institutsioon ei saa kirjalikult teatada.
Lisaks, kuigi palgatõendil ei ole selle laadist ja eesmärgist tulenevalt huve kahjustava akti tunnuseid, kuna sellega vaid väljendatakse rahas ametniku olukorda käsitlevate varasemate õigusalaste otsuste ulatust, võib menetluslikust seisukohast palgatõend siiski tekitada konkreetseid õiguslikke tagajärgi selle adressaadi suhtes. Palgatõendi igakuine esitamine toob kaasa selle, et tähtajad, mille jooksul saab haldusotsuse peale nõudeid ja kaebusi esitada, hakkavad kulgema, kui palgatõendist nähtub selgesti vastava otsuse olemasolu ja ulatus. Neil asjaoludel võib palgatõendeid, mida edastatakse igakuiselt ja mis sisaldavad ülevaadet rahalistest õigustest, pidada isikut kahjustavaks meetmeteks, mille peale võib esitada kaebuse ja vajaduse korral hagi.
(vt punktid 21–23)
Viited:
Euroopa Kohus: 21. veebruar 1974, liidetud kohtuasjad 15/73‑33/73, 52/73, 53/73, 57/73‑109/73, 116/73, 117/73, 123/73, 132/73 ja 135/73‑137/73: Kortner jt vs. nõukogu jt (EKL 1974, lk 177, punkt 18); 21. jaanuar 1987, kohtuasi 204/85: Stroghili vs. kontrollikoda (EKL 1987, lk 389, punkt 6).
Euroopa Liidu Üldkohus: 19. oktoober 1995, kohtuasi T‑562/93: Obst vs. komisjon (EKL AT 1995, lk I‑A‑247 ja II‑737, punkt 23); 23. aprill 1996, kohtuasi T‑113/95: Mancini vs. komisjon (EKL AT 1996, lk I‑A‑185 ja II‑543, punkt 23); 6. juuni 1996, kohtuasi T‑391/94: Baiwir vs. komisjon (EKL AT 1996, lk I‑A‑269 ja II‑787, punkt 34); 24. märts 1998, kohtuasi T‑232/97: Becret-Danieau jt vs. parlament (EKL AT 1998, lk I‑A‑157 ja II‑495, punktid 31 ja 32); 16. veebruar 2005, kohtuasi T‑354/03: Reggimenti vs. parlament (EKL AT 2005, lk I‑A‑33 ja II‑147, punktid 38 ja 39); 22. märts 2006, kohtuasi T‑4/05: Strack vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑83 ja II‑A‑2‑361, punkt 35).
2. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 26)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 39)
Viited:
Euroopa Kohus: 30. märts 2000, kohtuasi C‑266/97 P: VBA vs. VGB jt (EKL 2000, lk I‑2135, punkt 79); 21. september 2006, kohtuasi C‑167/04 P: JCB Service vs. komisjon (EKL 2006, lk I‑8935, punkt 114); 21. jaanuar 2010, kohtuasi C‑150/09 P: Iride ja Iride Energia vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punktid 73 ja 74).
4. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 45)
Viited:
Euroopa Kohus: 3. juuni 2005, kohtuasi C‑396/03 P: Killinger vs. Saksamaa jt (EKL 2005, lk I‑4967, punkt 9); 19. veebruar 2009, kohtuasi C‑308/07 P: Gorostiaga Atxalandabaso vs. parlament (EKL 2009, lk I‑1059, punkt 36).
Euroopa Liidu Üldkohus: 16. detsember 2010, kohtuasi T‑48/10 P: Meister vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (punkt 29).
5. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 54)
Viited:
Euroopa Kohus: 6. september 2012, liidetud kohtuasjad C‑422/11 P ja C‑423/11 P: Prezes Urzędu Komunikacji Elektronicznej ja Poola vs. komisjon (punkt 48 ja seal viidatud kohtupraktika).