ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (kaheksas koda)
8. oktoober 2008(*)
Ehitustööde hanked – Euroopa Ülesehitusameti hankemenetlus – Otsus tunnistada hankemenetlus kehtetuks ja avaldada uus hanketeade – Tühistamishagi – Esimese Astme Kohtu pädevus – Eelneva halduskaebuse vajalikkus – Hagi esitamise tähtaeg – Volitus – Põhjendamiskohustus – Kahju hüvitamise nõue
Kohtuasjas T‑411/06,
Sogelma – Societá generale lavori manutenzioni appalti Srl, asukoht Scandicci (Itaalia), esindajad: advokaadid E. Cappelli, P. De Caterini, A. Bandini ja A. Gironi,
hageja,
versus
Euroopa Ülesehitusamet (EAR), esindajad: O. Kalha, hiljem M. Dischendorfer ja lõpuks R. Lundgren, keda abistasid advokaadid S. Bariatti ja F. Scanzano,
kostja,
keda toetab
Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: P. van Nuffel ja L. Prete,
menetlusse astujad,
mille ese on nõue tühistada Euroopa Ülesehitusameti otsused, millega tunnistati kehtetuks ehitustööde hankemenetlus viitenumbriga EuropeAid/120694/D/W/YU ja korraldati uus hankemenetlus, ning nõue hüvitada väidetavalt tekitatud kahju,
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (kaheksas koda),
koosseisus: koja esimees M. E. Martins Ribeiro, kohtunikud: S. Papasavvas ja A. Dittrich (ettekandja),
kohtusekretär: vanemametnik J. Palacio González,
arvestades kirjalikus menetluses ja 18. juuni 2008. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Õiguslik raamistik
1 Euroopa Ülesehitusamet (edaspidi „EAR”) on asutatud nõukogu 15. novembri 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 2454/1999, millega eelkõige EAR‑i asutamise kaudu muudetakse määrust (EÜ) nr 1628/96, mis käsitleb Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Jugoslaavia Liitvabariigi ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi abistamist (EÜT L 299, lk 1).
2 Nõukogu 25. juuli 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1628/96 (EÜT L 204, lk 1) tühistati nõukogu 5. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2666/2000, mis käsitleb Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Jugoslaavia Liitvabariigi ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi abistamist ja millega tühistatakse määrus (EÜ) nr 1628/96 ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 3906/89 ja (EMÜ) nr 1360/90 ning otsuseid 97/256/EÜ ja 1999/311/EÜ (EÜT L 306, lk 1; ELT eriväljaanne 11/34, lk 301), artikli 14 lõikega 1. Määruse nr 1628/96 (muudetud määrusega (EÜ) nr 2454/1999 Euroopa Ülesehitusameti asutamise ja tegutsemise kohta) sätteid on korratud ja muudetud nõukogu 5. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 2667/2000 Euroopa Ülesehitusameti kohta (EÜT L 306, lk 7; ELT eriväljaanne 11/34, lk 308).
3 Määruse nr 2667/2000 artikli 1 kohaselt võib komisjon delegeerida EAR‑ile määruse nr 2666/2000 artiklis 1 Serbiale ja Montenegrole ettenähtud ühenduse abi rakendamise. Määruse nr 2667/2000 artikli 2 lõike 1 punkti c kohaselt võib komisjon panna EAR‑ile vastutuse kõikide Serbia ja Montenegro ülesehitamiseks mõeldud programmide rakendamiseks vajalike tegevuste eest, ning eelkõige hankemenetluste ja hankelepingute sõlmimise ettevalmistamise ning hindamise eest. Lisaks sellele on EAR viidatud määruse artikli 3 kohaselt juriidiline isik.
Vaidluse taust
4 EAR avaldas 7. septembril 2005 Euroopa Liidu Teataja lisas (ELT S 172) hanketeate viitenumbriga EuropeAid/120694/D/W/YU (edaspidi „hanketeade”) avatud hankemenetluse kohta, mille ese oli ehitustööde „Vaba laevaliikluse taastamine (lõhkemata lahingumoona kõrvaldamine) siseveeteedel, Serbia Vabariik, Serbia ja Montenegro” hankelepingu sõlmimine.
5 Hanketeade ja hankedokumentides sisaldunud juhised pakkujatele punkt 2 nägi ette, et projekti pidi rahastama EAR ja hankija pidi olema Serbia kapitaliinvesteeringute ministeerium.
6 Hanketeate punkti 16 alapunktis x ja juhised pakkujatele punkti 4.2 alapunktis x nägid hankija esitatud „minimaalsed valikukriteeriumid” ette, et kõigil vastutavatel isikutel peab olema vähemalt 10-aastane vastav töökogemus.
7 Juhised pakkujatele nägi punktis 37 ette:
„Õiguskaitsevahendid
(1) Pakkuja, kes leiab, et tema huve on kahjustatud hankemenetluses tehtud vea või eeskirjade eiramise tõttu, võib pöörduda otse EAR‑i poole sellest komisjoni teavitades. EAR on kohustatud vastama 90 päeva jooksul vaidlustuse esitamisest.
(2) Komisjon peab vaidlustusest teavitamise korral esitama [EAR‑ile] oma arvamuse ja tegema kõik, mis võimalik, et leida vaidlustuse esitanud pakkujale ja [EAR‑ile] sobiv lahendus.
(3) Juhul kui nimetatud menetluses lahendust ei leita, võib pakkuja kasutada Euroopa Komisjoni kehtestatud õiguskaitsevahendeid.” [Mitteametlik tõlge]
8 Enne pakkumuste esitamise lõpptähtaega saabus EAR‑ile kolm pakkumust, mille olid esitanud vastavalt konsortsium, millesse kuulub hageja, Sogelma – Societá generale lavori manutenzioni appalti Srl, ja Horvaatia äriühing DOK ING RAZMINIRANJE d.o.o. (edaspidi „DOK ING”) ning veel kaks konsortsiumi.
9 EAR viis 10. märtsil 2006 avalikul koosolekul läbi pakkumuste avamise. Pakkuja pakkumuse maksumus oli tema konkurentide omadest madalam.
10 EAR saatis 14. ja 22. märtsil 2006 pakkujatele taotlused selgituste saamiseks. Teise taotlusega paluti eelkõige pakkumuses nimetatud vastutavate isikute elulookirjeldusi. Kõik pakkujad vastasid selgituste taotlustele EAR‑i määratud aja jooksul.
11 EAR teatas hagejale 9. oktoobri 2006. aasta kirjaga, et asjaomane hankemenetlus on tunnistatud kehtetuks, sest ükski pakkumus ei vastanud tehnilise pädevuse nõuetele. Hageja pakkumuse osas märkis EAR, et selles märgitud vastutavate töötajate hulgas ei vasta Superintendent Survey Team (järelevalve meeskond) tingimustele, mida näevad ette hanketeade punkti 16 alapunktis x ja juhised pakkujatele punkti 4.2 alapunktis x.
12 Hageja palus 19. oktoobri 2006. aasta kirjas (eksituse tõttu dateeritud 19. september 2006) koopiat hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsusest (edaspidi „hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus”) ja asjaomase koosoleku protokolli. Lisaks viitas ta selles kirjas võimalusele algatada läbirääkimistega menetlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132) artikli 30 tähenduses.
13 Hageja kordas 13. novembri 2006. aasta kirjas seda taotlust ja palus, et EAR teeks põhjendatud otsuse läbirääkimistega menetluse algatamise või selle algatamata jätmise kohta.
14 Tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331) artiklile 6, palus hageja 1. detsembri 2006. aasta kirjas, et EAR edastaks talle koopia hankemenetluses esitatud pakkumusi hinnanud hindamiskomisjoni kõigi koosolekute protokollidest, pakkumuste avaliku avamise koosoleku protokollist ning koopia hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsusest ja sellega seotud koosoleku protokollist.
15 EAR teatas hagejale 14. detsembri 2006. aasta kirjas, et ta kasutas oma õigust tunnistada hankemenetlus kehtetuks ja alustada uut menetlust, sest tehnilise pädevuse nõudeid oli „olulisel määral muudetud”. Lisaks märkis EAR, et peale järelduse, et ükski pakkumus ei vasta tehnilise pädevuse nõuetele, ei teinud hindamiskomisjon ühtegi muud märkust. Selle kirja lisana saatis EAR hagejale pakkumuste avamise koosoleku protokolli.
Menetlus ja poolte nõuded
16 Hageja esitas Esimese Astme Kohtu kantseleisse 22. detsembril 2006 saabunud hagiavalduse, milles märkis, et tegutseb nii oma nimel kui ka äriühingu DOK ING volitatud esindajana.
17 Teise koja esimees andis 4. juuni 2007. aasta määrusega komisjonile loa astuda menetlusse EAR‑i nõuete toetuseks.
18 Komisjon esitas menetlusse astuja seisukohad. Hageja esitas ettenähtud tähtaja jooksul märkused menetlusse astuja seisukohtade kohta.
19 Esimese Astme Kohtu liikmete osalise asendamise tõttu määrati kohtuasi uue ettekandja-kohtuniku lahendada. Kuna ettekandja-kohtunik kuulub kaheksanda koja koosseisu, määrati käesolev kohtuasi sellele kojale.
20 Ettekandja-kohtuniku ettekande põhjal otsustas Esimese Astme Kohus (kaheksas koda) avada suulise menetluse ja palus Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 64 kohaste menetlust korraldavate meetmete raames vastata pooltel kirjalikult kohtu küsimustele. Pooled vastasid sellele taotlusele ettenähtud tähtajal.
21 Poolte kohtukõned ja Esimese Astme Kohtu küsimustele antud vastused kuulati ära 18. juuni 2008. aasta kohtuistungil.
22 Hageja palub Esimese Astme Kohtul:
– tühistada EAR‑i otsused:
– hankemenetluse kehtetuks tunnistamise kohta;
– uue hankemenetluse korraldamise kohta;
– kohustada EAR‑i hüvitama tekitatud kahju hagiavalduses märgitud ulatuses;
– mõista kohtukulud välja EAR‑ilt.
23 EAR palub Esimese Astme Kohtul:
– tunnistada hagi vastuvõetamatuks, või teise võimalusena jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
24 Komisjon palub Esimese Astme Kohtul:
– tunnistada tühistamishagi vastuvõetamatuks, või teise võimalusena jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;
– jätta kahju hüvitamise hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
25 Lisaks sellele palub hageja Esimese Astme Kohtul kohaldada kodukorra artikli 65 punkti b ning nõuda EAR‑ilt kõigi asjaomase hankemenetlusega seotud dokumentide esitamist. EAR ja komisjon esitasid selle nõude peale vastuväite.
26 Samuti palub hageja hagiavalduses Esimese Astme Kohtul tühistada „kõik eelnevad, kaasnevad ja lisatoimingud, sh hageja hankemenetlusest kõrvaldamise otsus”. Kohtuistungil soovis hageja selle nõuete punkti tagasi võtta ja Esimese Astme Kohus võttis seda arvesse.
Vastuvõetavus
27 EAR viitab mitmele vastuvõetamatuse alusele. Esiteks tuleb uurida seda alust, et Esimese Astme Kohtul ei ole pädevust lahendada tühistamishagi, mis EÜ artikli 230 neljanda lõigu alusel on esitatud EAR‑i õigusakti vastu, ja teiseks seda, et hageja ei esitanud enne käesoleva hagi esitamist eelnevat halduskaebust. Kolmandaks tuleb uurida hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamise nõude osas seda, kas on järgitud EÜ artikli 230 viiendas lõigus nimetatud tähtaega. Neljandaks tuleb hinnata hagi vastuvõetavust seoses nõudega tühistada EAR‑i otsus korraldada uus hankemenetlus. Viimasena tuleb hinnata hagi vastuvõetavust, kuivõrd hageja kaitseb DOK ING õigusi.
A – Esimese Astme Kohtu pädevus EÜ artikli 230 neljanda lõigu alusel EAR‑i õigusakti vastu esitatud hagi lahendamisel
1. Poolte argumendid
28 EAR märgib, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus ei kujuta endast õigusakti, mille seaduslikkust EÜ artikli 230 tähenduses Esimese Astme Kohus saab kontrollida. EAR leiab, et viidatud artikli kohaselt on ühenduste kohtu pädevus piiratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühiselt vastuvõetud õigusaktidega ning nõukogu, komisjoni ja Euroopa Keskpanga õigusaktidega, mille eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele.
29 Määruse nr 2667/2000, mida on muudetud nõukogu 18. juuni 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1646/2003 (EÜT L 245, lk 16; ELT eriväljaanne 11/48, lk 57), artikkel 13 a ei oma selles osas tähtsust, kuna see puudutab vaid hagisid, mis on esitatud EAR‑i otsuste vastu, mis on võetud vastu määruse nr 1049/2001 artikli 8 alusel.
30 Samuti sätestab määruse nr 2667/2000 artikli 13 lõige 2 vaid ühenduste kohtu pädevuse nende vaidluste puhul, mis on seotud kahjude hüvitamisega EAR‑i lepinguvälise vastutuse korral.
31 Pakkujad ei ole kõigist õiguskaitsevahenditest siiski ilma jäetud. Nende õigusi kaitseb kord, mida juhised pakkujatele sätestab punktis 37 (vt eespool viidatud punkt 7). EAR rõhutab, et selle punkti kohaselt võib pakkuja juhul, kui selles punktis nimetatud menetluses lahendust ei leita, kasutada menetlusi, mille kehtestas Euroopa Komisjon, kelle õigusaktide peale saab EÜ artikli 230 alusel esitada hagi. EAR viitab ka siseriiklikusse kohtusse hagi esitamise võimalusele.
32 Hageja ja komisjon vaidlustavad selle vastuvõetamatuse aluse.
2. Esimese Astme Kohtu hinnang
33 Kõigepealt tuleb sedastada, et selliseid ameteid nagu ka EAR, mis on loodud teisese õiguse alusel, ei ole tõepoolest nimetatud EÜ artikli 230 esimeses lõikes loetletud ühenduse institutsioonide hulgas.
34 Lisaks ei sätesta määrus nr 2667/2000 (muudetud kujul), mis oma artiklites 13 ja 13 a näeb ette üksnes seda, et Euroopa Kohus on pädev menetlema hagisid, mis puudutavad kahju hüvitamist EAR‑i lepinguvälise vastutuse korral ja EAR‑i otsuseid, mis käsitlevad juurdepääsu määruse nr 1049/2001 artikli 8 alusel vastu võetud dokumentidele, et Euroopa Kohus oleks pädev menetlema teiste EAR‑i otsuste peale esitatud tühistamishagisid..
35 Siiski ei ole selliste kaalutlustega vastuolus, kui Esimese Astme Kohus kontrollib EÜ artikli 230 alusel nende EAR‑i õigusaktide õiguspärasust, mida ei ole nimetatud määruse nr 2667/2000 artiklites 13 ja 13 a.
36 Siinkohal tuleb meenutada, et Euroopa Kohus sedastas 23. aprilli 1986. aasta otsuses kohtuasjas 294/83: Les Verts vs. parlament, nn Les Verts’i kohtuotsus (EKL 1986, lk 1339, punkt 23), et Euroopa Ühendus on õigusühendus ja asutamislepinguga on loodud õiguskaitsevahendite ja menetluste täielik süsteem, mis on mõeldud selleks, et usaldada Euroopa Kohtule institutsioonide õigusaktide seaduslikkuse kontrollimine. Asutamislepingu süsteemi eesmärk on võimaldada otse vaidlustada kõik institutsioonide poolt vastuvõetud meetmed, millel on kavandatavalt õiguslikud tagajärjed (vt eespool viidatud kohtuotsus Les Verts, punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika). Euroopa Kohus leidis, et Euroopa Parlamendi selliste õigusaktide peale, mille eesmärk on luua õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele, võib esitada tühistamishagi, kuigi EÜ artikkel 173 (muudetuna EÜ artikkel 230) osundas viidatud kohtuasja asjaolude toimumise ajal vaid nõukogu ja komisjoni õigusaktidele. Euroopa Kohus toob esile, et viidatud artikli selline tõlgendus, mis arvab vaidlustatavate õigusaktide hulgast välja Euroopa Parlamendi õigusaktid, viiks tulemuseni, mis on vastuolus nii asutamislepingu mõttega, mida väljendab EÜ artikkel 164 (nüüd EÜ artikkel 220), kui ka selle süsteemiga (vt eespool viidatud kohtuotsus Les Verts, punkt 25).
37 Sellest kohtuotsusest saab tuletada üldpõhimõtte, et ühenduse asutuste kõik õigusaktid, mille eesmärk on luua õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele, on allutatud kohtulikule kontrollile. Eespool viidatud kohtuotsuse Les Verts punktis 24 mainitakse muidugi üksnes seda, et need ühenduse institutsioonid ja EAR ei kuulu EÜ artiklis 7 loetletud institutsioonide hulka. Kuid samas on nende ühenduse asutuste seisund, mis on volitatud võtma vastu õigusakte, mille eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele, samaväärne sellise asutuse omaga, millega oli tegemist eespool viidatud kohtuotsuses Les Verts: ühenduse õiguses ei ole lubatav, et sellised õigusaktid ei allu kohtulikule kontrollile.
38 Selles osas tuleb rõhutada, et hankemenetluse tühistamine on toiming, mille peale põhimõtteliselt saab esitada hagi EÜ artikli 230 alusel (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 19. oktoobri 2007. aasta määrus kohtuasjas T‑69/05: Evropaïki Dynamiki vs. EFSA (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 53). Tegemist on nimelt toiminguga, mis tekitas hagejale kahju ja tõi kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis, kuna selle toimingu tõttu ei ole hagejal enam võimalik sõlmida hankelepingut hankemenetluses, kus ta esitas pakkumuse.
39 Lisaks tuleb meenutada, et vastavalt määruse nr 2667/2000 (muudetud kujul) artiklitele 1 ja 2 võib komisjon delegeerida EAR‑ile määruse nr 2666/2000 artiklis 1 Serbiale ja Montenegrole ettenähtud ühenduse abi rakendamise ning eelkõige panna talle vastutuse hankemenetluste ja hankelepingute sõlmimise ettevalmistamise ning hindamise eest. Niisiis võtab EAR komisjoni väitel vastu otsuseid, mida teeks komisjon ise, kui ta poleks oma pädevust EAR‑ile delegeerinud.
40 Otsused, mida komisjon võiks teha, ei tohi kaotada oma vaidlustatava akti olemust ainuüksi seetõttu, et komisjon on delegeerinud asjaomase pädevuse EAR‑ile, kuna selle tagajärjel tekiks õiguslik lünk.
41 Tagasi tuleb lükata EAR‑i argument, mille kohaselt on pakkujate õigused kaitstud juhised pakkujatele punktis 37 ette nähtud korraga, kuna pakkuja võib kasutada komisjoni kehtestatud õiguskaitsevahendeid, mistõttu võiks asjaomaste õigusaktide peale esitada hagi EÜ artikli 230 alusel. Tegelikult tuleb sedastada, et juhised pakkujatele ei näe punktis 37 ette seda, et komisjon võtab viidatud korras vastu otsuse, mille peale saab kohtusse pöörduda. Siinjuures tuleb rõhutada, et komisjon väitis vastuseks Esimese Astme Kohtu kirjalikule küsimusele, et ta ei ole kehtestanud mingisugust erilist korda, selleks et lahendada neid vaidlustusi, mida ei ole suudetud kohtuväliselt lahendada selles tähenduses, mille juhised pakkujatele annavad punktis 37.
42 Lõpuks tuleb tagasi lükata EAR‑i argument, mille kohaselt saab tema antud õigusakti peale esitada hagi siseriiklikus kohtus. Kuigi käesoleval juhul on hanketeate ja juhised pakkujatele punkti 2 kohaselt hankijaks Serbia kapitaliinvesteeringute ministeerium, on siiski EAR ning mitte ükski muu siseriiklik ametiasutus see, kes võttis vastu otsuse tunnistada hankemenetlus kehtetuks. Tuleb meenutada, et mitte ühelgi siseriiklikul kohtul ei ole pädevust hinnata selle otsuse õiguspärasust.
43 Kuna EAR tegi asjaomased otsused hankemenetluses ja nende otsuste eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele, saab neid vaidlustada ühenduste kohtus.
44 Seda järeldust ei sea kahtluse alla kohtupraktika, millele EAR enda kaitseks viitab.
45 Mis puudutab Euroopa Kohtu 15. märtsi 2005. aasta otsust kohtuasjas C‑160/03: Hispaania vs. Eurojust (EKL 2005, lk I‑2077), siis on küll tõsi, et Euroopa Kohus sedastas seal, et vaidlustatud õigusaktid ei ole loetletud nende aktide nimekirjas, mille õiguspärasust saab kontrollida EÜ artikli 230 alusel (vt viidatud otsus, punkt 37). Teisalt on Euroopa Kohus sama otsuse järgmises punktis sedastanud, et EL lepingu artikkel 41 ei käsitle EÜ artikli 230 kohaldamist EL lepingu jaotise VI pealkirjaks oleva politseikoostöö ja õigusalase koostöö valdkonnas, ning Euroopa Kohtu sellealane pädevus tuleneb EL lepingu artiklist 35, mis viitab EÜ artikli 46 punktile b. Euroopa Kohus on viidatud kohtuotsuse punktides 41 ja 42 samuti märkinud, et viidatud kohtuasjas vaidlustatud õigusaktid ei ole jäänud kohtuliku kontrolli alt välja.
46 Esimese Astme Kohtu 8. juuni 1998. aasta määruse kohtuasjas T‑148/97: Keeling vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EKL 1998, lk II‑2217) punktis 32 ei piirdu Esimese Astme Kohus vaid selle tõdemisega, et Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) ei kuulu EÜ artiklis 4 (nüüd EÜ artikkel 7) loetletud ühenduse institutsioonide hulka ega ka EÜ artikli 173 esimeses lõigus nimetatud institutsioonide hulka, vaid sedastas viidatud kohtuotsuse punktis 33, et ühtlustamisameti presidendi otsuse vaidlustamiseks on võimalik kasutada teisi õiguskaitsevahendeid, nimetades eelõige EÜ asutamislepingu artiklit 179 (nüüd EÜ artikkel 236). Viidatud kohtumäärus seega ei takista EÜ artikli 230 alusel sellise ühenduse asutuse otsuse peale hagi esitamist, mida ei ole selles artiklis nimetatud.
47 Mis puudutab Esimese Astme Kohtu 1. märtsi 2007. aasta otsust liidetud kohtuasjades T‑311/06 R I, T‑311/06 R II, T‑312/06 R ja T‑313/06 R: FMC Chemical jt vs. EFSA (kohtulahendite kogumikus ei avaldata), siis tuleb märkida, et selles käsitleti hagi Euroopa Toiduohutusameti sellise otsuse peale, mis ei toonud kaasa siduvaid õiguslikke tagajärgi. Selle kohtumääruse alusel ei saa järeldada, et hagi sellise ühenduse asutuse vastu, keda ei ole EÜ artiklis 230 nimetatud, on vastuvõetamatu.
48 Niisiis ei sea EAR‑i viidatud kohtupraktika kahtluse alla järeldust, et selline ühenduse asutuse õigusakt, mille eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele, ei saa jääda ühenduste kohtu kontrolli alt välja.
49 Siiski tuleb silmas pidada, et sellised hagid peavad olema esitatud vaidlustatud õigusakti autori vastu, st selle ühenduse institutsiooni või asutuse vastu, kes asjaomase otsuse vastu võttis.
50 Selles osas tuleb rõhutada, et EAR on ühenduse asutus, kes on juriidiline isik ja on loodud määrusega, mille eesmärk on ühenduse abi rakendamine eelkõige Serbias ja Montenegros (vt määruse nr 2667/2000 artiklid 1 ja 3). Nimetatud eesmärgi täitmiseks annavad määruse nr 2667/2000 artiklid 1 ja 2 komisjonile õiguse delegeerida selle abi rakendamine EAR‑ile, eelkõige hankemenetluste ja hankelepingute sõlmimise ettevalmistamise ja hindamise osas. Seega on EAR pädev pärast komisjonilt vastava ülesande saamist ühenduse abi programme ise ellu viima.
51 Käesoleval juhul võttis EAR vastu otsuse tunnistada hankemenetlus kehtetuks tulenevalt talle komisjoni poolt määruse nr 2667/2000 alusel delegeeritud pädevusest. Komisjon asjaomase otsuse vastuvõtmisel ei osalenud. Seega tuleb sedastada, et EAR on vaidlustatud õigusakti autor. Järelikult võib hageja selle õigusakti Esimese Astme Kohtus vaidlustada.
52 Lisaks sellele tuleb märkida, et määruse nr 2667/2000 artikli 13 lõikest 2 ja artikli 13 a lõikest 3 tuleneb, et EAR vastutab kohtulikult lepinguvälise vastutuse pinnal tõusetunud vaidluste puhul ja nende otsuste osas, mis ta on teinud määruse nr 1049/2001 artiklit 8 kohaldades.
53 Nendes tingimustes saa järeldada, et teiste EAR‑i otsuste puhul ei vastutaks ta ise kohtulikult.
54 On tõsi, et ühenduse kohus on teatud juhtudel sedastanud, et delegeeritud õiguste alusel vastu võetud õigusaktide eest vastutab volituse andnud institutsioon, kellel lasub asjaomase õigusakti eest kohtulik vastutus. Siiski ei ole selliste kohtuasjade puhul esinenud asjaolud olnud käesoleval juhul käsitletava asjaga võrreldavad.
55 Mis puudutab Esimese Astme Kohtu 5. detsembri 2007. aasta määrust kohtuasjas T‑133/03: Schering-Plough vs. komisjon ja EMEA (kohtulahendite kogumikus ei avaldata), mis käsitles Euroopa Ravimiameti (edaspidi „EMEA”) ühe õigusakti peale esitatud tühistamishagi, siis tuleb märkida, et Esimese Astme Kohus tõi seal esile, et nõukogu 22. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2309/93, milles sätestatakse ühenduse kord inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate ravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimihindamisamet (EÜT L 214, lk 1; ELT eriväljaanne 13/12, lk 151) annab EMEA‑le vaid konsultatiivse pädevuse. Euroopa Kohus tegi viidatud otsuses järelduse, et EMEA otsust lükata tagasi ühe müügiloa muutmiste taotlus tuleb vaadelda komisjoni enda otsusena ja selle vaidlustamiseks tuleb hagi esitada komisjoni vastu (vt eespool viidatud kohtumäärus Schering-Plough vs. komisjon ja EMEA, punktid 22 ja 23). Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et EAR‑i pädevus ei ole konsultatiivne, kuna komisjon on andnud EAR‑ile nii hankemenetluste kui ka hankelepingute sõlmimise ettevalmistamise ja kontrollimise ülesanded.
56 Mis puudutab Esimese Astme Kohtu 19. veebruari 1998. aasta otsust liidetud kohtuasjades T‑369/94 ja T‑85/95: DIR International Film jt vs. komisjon (EKL 1998, lk II‑357), mis käsitles Euroopa Filmilevi Ameti (EFDO) otsuse peale esitatud tühistamishagi, siis tuleb märkida, et Esimese Astme Kohus rõhutas, et nõukogu 21. detsembri 1990. aasta otsuse 90/685/EMÜ, mis käsitleb Euroopa audiovisuaaltööstuse arengu edendamise tegevusprogrammi rakendamist (MEDIA) (1991–1995) (EÜT L 380, lk 37) artikli 7 lõike 1 kohaselt vastutab komisjon MEDIA programmi elluviimise eest. Esimese Astme Kohus sedastas veel, et asjakohane komisjoni ja EFDO vaheline leping MEDIA programmi rahastamise kohta näeb tegelikult ette, et kõik selle lepingu raames tehtavad otsused on eelnevalt komisjoni esindajate poolt heaks kiidetud ja EFDO poolt MEDIA programmi raames esitatud rahastamistaotluste kohta tehtud otsuste eest vastutab seega komisjon, vastutades nii otsuste sisu eest kui ka kohtulikult (viidatud otsus, punktid 52 ja 53). Käesoleval juhul võib teha järelduse, et EAR‑i hangetega seotud otsuseid komisjon eelnevalt heaks kiitma ei pea.
57 Kõigest eeltoodust tuleneb, et Esimese Astme Kohtus on pädev arutama ja lahendama käesolevat hagi ja hageja on esitanud selle õigesti EAR‑i vastu.
B – Eelneva halduskaebuse vajalikkus
1. Poolte argumendid
58 EAR leiab, et juhised pakkujatele loob punktis 37 (vt eespool viidatud punkt 7) EAR‑i õigusaktide õiguspärasuse kohtueelse kontrollimise süsteemi. Esimese Astme Kohtule esitatud hagi on EAR‑i arvates vastuvõetamatu, kuna hageja ei ole järginud viidatud punktis ettenähtud menetlust.
59 Hageja ja komisjon vaidlevad sellele vastuvõetamatuse alusele vastu.
2. Esimese Astme Kohtu hinnang
60 Esmalt peab märkima, et juhised pakkujatele ei täpsusta punkti 37.1 sõnastuses, et enne kohtusse pöördumist tuleb esitada halduskaebus. Lisaks tuleb rõhutada seda, et asjaolu, et juhised pakkujatele ei näe punktis 37 ette halduskaebuse esitamise tähtaega, räägib viidatud punkti sellise tõlgendamise kahjuks, et halduskaebuse eelnev esitamine on kohustuslik.
61 Pealegi näeb juhiste pakkujatele punkt 37.2 ette vaid seda, et komisjon peab otsima kaebuse esitajale ja EAR‑ile sobivat lahendust, mitte seda, et ta võtab selle raames vastu otsuse, mille peale saab esitada hagi.
62 Veel peab rõhutama seda, et juhised pakkujatele ei näe punktis 37.3 ette ka seda, et asjaomase menetluse läbiviimine oleks eeltingimuseks ühenduste kohtusse pöördumisel. Tegelikult on viidatud punktis kirjas, et „[j]uhul kui nimetatud menetluses lahendust ei leita, võib pakkuja kasutada Euroopa Komisjoni kehtestatud menetlusi”. Selles osas tuleb meenutada seda, et komisjon ei ole kehtestanud mingisugust erilist korda, selleks et lahendada neid vaidlustusi, mida ei ole suudetud kohtuväliselt lahendada selles tähenduses, mille juhised pakkujatele annavad punktis 37 (vt eespool punkt 41). Seega ei ole olemas sellist „komisjoni kehtestatud menetlust”, mille kasutamine oleks ühenduste kohtusse hagi esitamise eeltingimuseks.
63 EAR toob esile, et juhised pakkujatele punktis 37.1 sõna „võib” (ingliskeelses algversioonis „may”) kasutamist ei saa tõlgendada nii, et selle punktiga ettenähtud korra järgimine on vabatahtlik. Selles osas tuleb sedastada, et seda sõna tõepoolest kasutatakse õigusaktides, mis näevad ette ühenduste kohtusse hagi esitamisele eelneva kohustusliku haldusmenetluse. Nii on see näiteks nõukogu 27. juuli 1994. aasta määruse (EÜ) nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta (EÜT L 227, lk 1; ELT eriväljaanne 03/16, lk 390) artikli 68 puhul, millele EAR viitab ja mis sätestab: „[i]ga füüsiline või juriidiline isik võib […] esitada kaebuse” temale adresseeritud ühenduse sordiameti otsuste peale. Siiski peab rõhutama, et selle määruse artikkel 69 sätestab otseselt ühenduse sordiametile kaebuse esitamise tähtaja. Lisaks sellele näeb määruse artikli 73 lõige 1 otsesõnu ette selle, et asjaomase ameti apellatsiooninõukogu otsuste peale võib esitada hagi ühenduste kohtule ja kehtestab hagi esitamise tähtaja. Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artikli 90 lõige 2, mille kohaselt „võib” iga isik, kelle suhtes kohaldatakse käesolevaid personalieeskirju, esitada ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule kaebuse teda kahjustava meetme kohta, näeb samuti ette ka sellekohase tähtaja. Lisaks näeb samade eeskirjade artikli 91 lõige 2 otsesõnu ette selle, et ühenduste kohtule esitatud kaebus ei ole vastuvõetav, kui kaebust ei ole eelnevalt esitatud ametisse nimetavale asutusele või ametisikule.
64 Pealegi ei sea juhiste pakkujatele punkt 37 hagi vastuvõetavuse tingimuseks eelneva halduskaebuse esitamist, kuna selle punkti sõnastus ei ole piisavalt selge.
65 Lisaks peab märkima, et EAR ei saa ilma igasuguste õiguslike alusteta kehtestada hagi vastuvõetavuse tingimusi, mis ületavad EÜ artiklis 230 loetletud tingimusi.
66 Seetõttu tuleb tagasi lükata EAR‑i argument, mille kohaselt „Välistegevuse raames lepingute sõlmimise korda käsitleva praktilise juhendi” punkt 2.4.16 kujutab endast sellist õiguslikku alust. Selles osas piisab märkimisest, et sedalaadi praktiline juhend on töövahend, mis selgitab teatud valdkonnas kohaldatavat korda ja ei saa iseenesest olla õiguslik alus, millega viiakse sisse eelneva halduskaebuse nõue.
67 Samuti tuleb tagasi lükata EAR‑i argument, et sellise õigusliku aluse annab nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 74; edaspidi „finantsmäärus”) artikli 56 lõike 1 punkt b, mille kohaselt otsustes, millega usaldatakse rakendamisega seotud ülesanded selle määruse artikli 54 lõikes 2 osutatud asutustele, tuleb sätestada tõhus haldustoimingute sisekontrollisüsteem. Peab meeles pidama, et asjaomane säte puudutab eelarveküsimusi ja ilmselgelt ei reguleerita sellega pakkujate kasutada olevaid õiguskaitsevahendeid. Seega ei saa see säte olla õiguslikuks aluseks, mis võimaldab kehtestada tingimusi pakkujate vaidlustuste vastuvõetavusele, st eelneva halduskaebuse nõude kehtestamise aluseks.
68 Eeltoodust nähtuvalt tuleb tagasi lükata vastuvõetamatuse alus, mis tuleneb sellest, et hageja ei esitanud eelnevat halduskaebust.
C – Hagi esitamise tähtaja järgimine
1. Poolte argumendid
69 EAR on seisukohal, et hagi on vastuvõetamatu osas, milles taotletakse hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamist, kuna ei ole järgitud EÜ artikli 230 viiendas lõigus sätestatud menetluse algatamise tähtaega.
70 EAR väidab selles osas, et ta teavitas hagejat asjaomase hankemenetluse kehtetuks tunnistamisest 9. oktoobril 2006 saadetud kirjaga, mis oli lisatud samal päeval saadetud e‑kirjale. Kuna EAR ei saanud hageja elektronposti süsteemilt teadet, et seda e‑kirja ei võetud vastu, leidis EAR, et ta võib mõistlikult eeldada, et hagejale toimetati 9. oktoobril 2006 saadetud e‑kiri sel päeval tegelikult kohale. Selle otsuse peale hagi esitamise tähtaeg möödus seega 19. detsembril 2006.
71 EAR märkis vastusrepliigis, et kontrollimise tulemusena ilmnes, et hagejale siiski ei saadetud asjaomase teate algversiooni. Vastupidi kostja vastuses märgitule ei saadetud hagejale asjaomast teadet e‑kirjaga ja posti teel, vaid ainult e‑kirjaga. Hagejale tehti seega hankemenetluse kehtetuks tunnistamine teatavaks 9. oktoobri 2006. aasta e‑kirja lisaga.
72 Hageja väidab, et ta ei ole saanud 9. oktoobri 2006. aasta e‑kirja. 9 oktoobri 2006. aasta kiri saabus hagejale posti teel 12. oktoobril 2006.
2. Esimese Astme Kohtu hinnang
73 Esiteks tuleb märkida, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus ei kujuta endast otsust, mis tuleb hagejale EÜ artikli 254 lõike 3 kohaselt ametlikult teatavaks teha. Nimelt ei ole hageja hankemenetluse kehtetuks tunnistamise adressaat (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 14. mai 2008. aasta määrus kohtuasjas T‑383/06: Icuna.Com vs. parlament, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 43). Kehtetuks tunnistamise otsus puudutab kogu hankemenetlust ja asjaolu, et see edastati hagejale, ei tähenda, et see oleks adresseeritud hagejale.
74 EÜ artikli 230 viiendas lõigus sätestatud menetluse algatamise tähtaeg hakkas seega kulgema hetkest millal hageja sai sellest otsusest teada.
75 Euroopa Kohtu praktika näeb ette, et juhul kui otsuse teatavakstegemise kuupäeva ei ole võimalik täie kindlusega määrata, tõlgendatakse sellega seoses tõusetunud kahtlusi hageja kasuks ja tema esitatud hagi loetakse esitatuks tähtajaks, juhul kui asjaoludest ei selgu, et täielikult on välistatud võimalus, et teade otsuse kohta saabus piisavalt vara selleks, et hagi esitamise tähtaega järgida (Euroopa Kohtu 17. juuli 1959. aasta otsus liidetud kohtuasjades 32/58 ja 33/58: Snupat vs. Ülemamet (EKL 1959, lk 275, 279).
76 Samuti tõlgendatakse kahtlusi hageja kasuks juhul, kui tegemist ei ole mitte teatavakstegemise kuupäeva, vaid selle kuupäeva kindlaksmääramisega, millal hageja sai otsusest teada. Menetlusosaline, kes tugineb hilinenud hagi esitamisele, peab esitama tõendi sündmuse toimumise kuupäeva kohta, millest hakkab kulgema tähtaeg (vt Esimese Astme Kohtu 30. juuni 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑347/03: Branco vs. komisjon, EKL 2005, lk II‑2555, punkt 54 ja seal viidatud kohtupraktika).
77 Tuleb tõdeda, et e‑kirja saatmine ei taga seda, et adressaat saab kirja kindlalt kätte. Nimelt võib e‑kiri jääda kohale jõudmata tehnilistel põhjustel. Isegi käesoleval juhul, kui EAR ei saanud teadet, et e‑kirja ei ole vastu võetud, ei tähenda see tingimata seda, et e‑kiri jõudis oma adressaadini. Juhul kui e‑kiri ka toimetati adressaadile kohale, on võimalik, et see ei toimunud samal kuupäeval, kui e‑kiri välja saadeti.
78 Tuleb meenutada, et EAR‑il oli võimalik valida selline kommunikatsioonivahend, mis võimaldab täpselt välja selgitada kuupäeva, millal pakkujale asjaomane kiri kohale toimetati. Mõistagi palus EAR oma 9. oktoobri 2006. aasta e‑kirjas hagejal e‑kirjaga kinnitada teate kättesaamist. Sellist kinnitust EAR aga ei saanud. Tuleb tõdeda, et juhul, kui e‑kirja saatja, kes ei ole saanud mingit kinnitust kirja kohaletoimetamise kohta, ei tee selles suhtes midagi, ei ole tal tavaliselt mingit võimalust tõendada, kas asjaomane e‑kiri on kätte saadud ja nagu käesoleval juhul, millisel kuupäeval see toimus.
79 EAR‑i poolt vasturepliigis esitatud argumendi osas, mille kohaselt asjaomast e‑kirja ei saadetud hagejale mitte e‑kirjana ja posti teel, vaid ainult e‑kirjana, vastupidi sellele, mis oli märgitud kostja vastuses, tuleb sedastada, et ta ei ole sellekohaseid tõendeid esitanud. Vasturepliigi lisas sisaldunud fiche détail’s mainitu, et asjaomane kiri saadeti 9. oktoobril 2006, ei välista kuidagi seda, et sama kiri saadeti ka posti teel. Tuleb lisada, et pealegi möönis EAR kohtuistungil, et see dokument ei tõenda, et asjaomast e‑kirja ei saadetud ka posti teel.
80 EAR ei ole seega suutnud tõendada, et hageja sai hankemenetluse kehtetuks tunnistamisest teada enne 12. oktoobrit 2006; see on kuupäev millal hageja oma väidete kohaselt sai kätte 9. oktoobri 2006. aasta kirja. EÜ artikli 230 viiendas lõigus ette nähtud kahekuuline tähtaeg pikenes vastavalt kodukorra artikli 102 lõike 2 kohase suure vahemaaga seotud kümnepäevase tähtaja võrra ning möödus seega 22. detsembril 2006, kuupäeval, millal hagi saabus Esimese Astme Kohtu kantseleisse.
81 Eeltoodust tuleneb, et käsitletavat hagi ei saa pidada hankemenetluse kehtetuks tunnistamise osas hilinenuks.
D – Hagi vastuvõetavus seoses otsusega korraldada uus hankemenetlus
1. Poolte argumendid
82 EAR ja komisjon on seisukohal, et nõue tühistada EAR‑i otsus korraldada uus hankemenetlus on vastuvõetamatu. Viimati nimetatu osas leiavad nad, et hagi ei vasta Euroopa Kohtu põhikirja artiklis 21 ja kodukorra artikli 44 lõike 1 punktis c sätestatud olulistele vorminõuetele, kuna hagis märgitud väited puudutavad ainult hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsust.
83 Lisaks sellele ei puuduta otsus korraldada hankemenetlus, hoolimata sellest, kas see on uus või on tehtud pärast mõne hanke kehtetuks tunnistamist, otseselt ja individuaalselt majandustegevuses osalejaid isegi siis, kui nad osalesid sellele otsusele eelnevas hankemenetluses, mis seejärel tunnistati kehtetuks.
84 Hageja märgib, et otsus kuulutada välja uus hankemenetlus tehti seetõttu, et EAR‑i arvates ei andnud esimene hankemenetlus tulemusi. Juhul kui kohus tunnistab esimese hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse õigusvastaseks, on sellele otsusele järgnenud otsus korraldada uus hankemenetlus EAR‑i õigusvastase tegevuse otsene tagajärg. Hageja väidab, et hagi rahuldamise korral avatakse esimene menetlus uuesti ja teine on kaotanud oma eseme.
2. Esimese Astme Kohtu hinnang
85 Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et aktide või otsustega, mille peale saab esitada tühistamishagi EÜ artikli 230 tähenduses, on tegemist ainult nende meetmete puhul, mis tekitavad siduvaid õiguslikke tagajärgi hageja huve puudutaval viisil, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis (vt Euroopa Kohtu 28. jaanuari 2004. aasta määrus kohtuasjas C‑164/02: Madalmaad vs. komisjon, EKL 2004, lk I‑1177, punkt 18 ja seal viidatud kohtupraktika).
86 Üldreeglina ei saa hankemenetluse korraldamise otsus kedagi kahjustada, kuna see annab vaid huvitatud isikutele võimaluse osaleda menetluses ja esitada oma pakkumus. Hageja ei ole esitanud argumente, mis tõendavad, et käesoleval juhul oleks otsus korraldada uus hankemenetlus teda siiski kahjustanud.
87 Niisiis, hageja argument, et tema hagi rahuldamise korral avatakse esimene hankemenetlus uuesti ja teine muutub esemetuks, ei tõenda asjaolu, et otsus korraldada uus hankemenetlus oleks hagejat kahjustanud. Hageja argument, et juhul kui kohus tunnistab esimese hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse õigusvastaseks ja sellele järgnenud otsus korraldada uus hankemenetlus on EAR‑i õigusvastase tegevuse otsene tagajärg, ei tõenda kõnealune asjaolu, et viimati nimetatud otsus oleks hagejat kahjustanud. Üksnes asjaolu, et otsus, mis kahjustas hagejat, st esimese hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus, on seotud teise otsusega, st uue hankemenetluse korraldamise otsusega, ei tähenda, et teine otsus oleks teda samuti kahjustanud.
88 Lisaks sellele tuleb märkida, et otsus korraldada uus hankemenetlus samade ehitustööde jaoks, mis olid eelmise hanke esemeks, oli eelnevalt kehtetuks tunnistatud, ei tähenda iseenesest seda, et juhul kui kohus tühistab esimese hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse, ei saaks hankija enam jätkata esimest menetlust. Nimelt ei tähenda uue hankemenetluse korraldamise otsus juba hankelepingu sõlmimist teise pakkujaga samade ehitustööde teostamiseks.
89 Eeltoodut silmas pidades tuleb sedastada, et hageja ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaksid järeldada, et uue hankemenetluse korraldamise otsusel on siduvad õiguslikud tagajärjed, mis võivad mõjutada tema huve, tuues kaasa selge muutuse hageja õiguslikus seisundis.
90 Sellest nähtub, et hagi tuleb vastuvõetamatuse tõttu jätta läbi vaatamata osas, milles hageja nõudis uue hankemenetluse korraldamise otsuse tühistamist, ilma et oleks vaja hinnata seda, kas hagi vastab kodukorra artikli 44 lõike 1 punktis c esitatud nõuetele.
E – Hagi vastuvõetavus, kuivõrd hageja kaitseb DOK ING õigusi
1. Sissejuhatavad märkused
91 Tuleb meenutada, et hageja märkis hagiavalduses, et ta esitab hagi oma nimel ja äriühingu DOK ING volitatud esindajana. Ühelt poolt puudutab see tühistamisnõudeid. Teiselt poolt märgib hageja hagiavalduses nende kahjude summa, mida nii tema kui DOK ING väidetavalt kandsid ja palub Esimese Astme Kohtul mõista kogu see summa EAR‑ilt tema kasuks välja.
92 Esimese Astme Kohus palus hagejal kodukorra artikli 64 järgsete menetlust korraldavate meetmete raames esitada DOK ING‑lt saadud „volitusega” seotud üksikasjad, lisada kohtuasja toimikule kõik selleks vajalikud dokumendid ja esitada oma seisukoht äriühingu DOK ING õiguste esindamiseks valitud viisi vastuvõetavuse kohta.
2. Poolte argumendid
93 Hageja väidab vastuses Esimese Astme Kohtu esitatud küsimusele, et ta esitas käsitletava hagi, et saada kohast kaitset nii oma kui ka DOK ING õigustele, nende lepingute alusel, mis sõlmiti nende kahe ettevõtja vahel hankemenetluses osalemiseks. Hageja rõhutab, et need kolm dokumenti, mis ta Esimese Astme Kohtu taotlusel esitas, tõendavad seda, et tal on asjakohased volitused.
94 EAR ja komisjon leiavad, et käesolev hagi ei ole vastuvõetav, kuivõrd hageja kaitseb DOK ING õigusi.
3. Esimese Astme Kohtu hinnang
95 Esmalt tuleb märkida, et Sogelma on käesoleval juhul ainus hageja. Nimelt ei ole ei DOK ING üksi ega hageja ja DOK ING moodustatud konsortsium käesoleva menetluse osalised. Lisaks sellele tuleb meenutada, et hageja ei ole tõendanud, et DOK ING on oma õigused talle loovutanud.
96 Seega tuleb kontrollida kas need kolm dokumenti, mis hageja esitas Esimese Astme Kohtu taotlusel, võimaldavad tal kaitsta DOK ING õigusi käesolevas menetluses.
97 Tuleb märkida 27. septembri 2005. aasta dokumendi „Joint venture Agreement” (ühisettevõtte leping) osas, et selle punkt 4 näeb ette, et hagejal, kui ühinenud ettevõtete juhil on eelkõige õigus võtta DOK ING nimel kohustusi ja hageja võib ühisettevõtte nimel allkirjastada kõiki hankemenetluse esemeks olevate ehitustööde teostamiseks vajalikke dokumente. Tuleb rõhutada, et asjaomane leping ei viita hageja võimalusele esitada kohtusse hagi DOK ING õiguste kaitseks.
98 DOK ING esindaja poolt 6. detsembril 2005 allkirjastatud dokumendi „Power of attorney” (volikiri) kohta tuleb märkida, et ka selles ei viidata sellele, et hageja võib DOK ING õiguste kaitseks esitada kohtusse hagi.
99 Vaid hageja esitatud kolmas dokument, DOK ING üks 1. detsembri 2006. aasta kiri puudutab kohtumenetlust. Selle kirja kohaselt:
„Seoses eelnimetatud hankemenetlusega ja selle hilisema hankija poolt kehtetuks tunnistamisega volitan käesolevaga teid, kui ühisettevõtte juhti, teie advokaadile korraldust andma [EAR‑i] vastu õiguskaitsevahendite kasutamiseks, et nõuda ka meie eest sisse hankemenetluses kehtetuks tunnistamisest tekkinud kahju.”
(„With reference to the above tender and the subsequent cancellation by the Contracting Authority, we her[e]by authorize you as the Joint Venture Leader, to instruct your lawyer to take legal action against the European Agency for Reconstruction, for damages caused by the tender cancellation, also on our behalf”).
100 Seega annab see dokument ainult hagejale õiguse volitada oma advokaati kohtusse pöörduma ka DOK ING nimel. Selles dokumendis ei puudutata siiski seal viidatud õiguskaitsevahendite vormi ega sisu, ning järelikult ei sisaldu selles volituse üksikasju. Eelkõige ei tulene sellest, et hagejal oleks õigus esitada hagi kohtusse üksi ja esitada selle raames nõudeid DOK ING õiguste kaitseks. Tuleb sedastada, et asjaolu, et üks äriühing volitab üht advokaati esitama kohtusse hagi ka teise äriühingu nimel, tähendab tavaliselt seda, et advokaat esitab hagi kahe hageja nimel või kaks eraldi hagi.
101 Nõustuda ei saa sellega, et üks äriühing esindab kohtus teise äriühingu õigusi juhul, kui teda ei ole selleks ühemõtteliselt volitatud. Tegelikult peab huvitatud õigussubjektil olema hageja staatus, selleks et kontrollida kohtumenetluses toimuvat ja et näiteks vajadusel esitada apellatsioonkaebus tema hagi suhtes tehtud kohtuotsuse peale. Lisaks sellele taotleb tavaliselt äriühing, kes soovib, et talle makstaks temale tekitatud kahjude hüvitamiseks teatud summa, et kohus mõistaks kostjalt selle summa välja tema kasuks ning mitte mõne teise äriühingu kasuks.
102 Eeltoodust tuleneb, et hageja esitatud dokumentidega ei saa tõendada seda, et DOK ING on volitanud hagejat ainsa hagejana kaitsma oma õigusi Euroopa Kohtus.
103 Seega on hagi vastuvõetamatu osas, kuivõrd hageja kaitseb DOK ING õigusi.
F – Järeldus hagi vastuvõetavuse kohta
104 Eeltoodust tuleneb, et hagi on vastuvõetav osas, milles hageja nõuab enda nimel hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamist ja osas, milles ta nõuab väidetavalt kantud kahjude hüvitamist.
105 Seevastu tuleb hagi jätta põhjendamatuse tõttu rahuldamata hageja nõude osas tühistada EAR‑i otsus korraldada uus hankemenetlus ning niivõrd, kuivõrd hageja kaitseb DOK ING õigusi.
Põhiküsimus
A – Nõue tühistada hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus
106 Oma nõude tühistada hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus põhjenduseks esitab hageja ühe väite, mis käsitleb oluliste vorminõuete rikkumist. See väide koosneb kahest osast, esimene käsitleb ebapiisavat põhjendatust ja teine põhjenduse ebaloogilisust ja vastuolulisust.
1. Poolte argumendid
a) Ainsa väite esimene osa, mis käsitleb põhjenduse ebapiisavust
107 Hageja väidab, et EAR ei ole hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse puhul järginud direktiivi 2004/18 artiklis 41 sätestatud põhjendamiskohustust, mida tema arvates tuleb kohaldada. EAR‑i kohustus oli teavitada pakkujaid mõistliku aja jooksul ja täies ulatuses kõigist hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhjustest, pidades silmas avalikke huve ja olukorra kiireloomulisust, mis oleks hageja arvates pidanud tagama hankelepingu sõlmimise viivituseta ja pooli rahuldaval viisil, eelkõige seetõttu, et lepingu esemeks oli niivõrd tundlik teema nagu käesoleval juhul.
108 Arvestades seda, kuidas need kaks vaidlustatud otsust tehti, ei ole hageja arvates mingit kahtlust selles, et menetluse kehtetuks tunnistamine oli läbimõtlemata valiku tulemus, mis tehti kaitstavat avalikku huvi silmas pidamata.
109 EAR‑i käitumine on veelgi tõsisem, kuna peaaegu seitse kuud kulus hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse vastuvõtmiseks ja sellest teavitamiseks.
110 EAR ja komisjon vaidlevad sellele argumendile vastu.
b) Ainsa väite teine osa, mis käsitleb põhjenduse ebaloogilisust ja vastuolulisust
111 Hageja leiab, et kui võrrelda EAR‑i 9. oktoobri 2006. aasta ja 14. detsembri 2006. aasta kirju, võib järeldada, et uue hankemenetluse algatamiseks vastuvõetud hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse tegelik põhjus ei olnud mitte esitatud pakkumuste ebapiisav tehniline tase, vaid pigem oluline muudatus tehnilise pädevuse nõuetes. Hageja leiab, et selles osas tuleb lähtuda viimati nimetatud teatest, st 14. detsembri 2006. aasta kirjast.
112 Lisaks sellele on 9. oktoobri 2006. aasta kirjas esitatud põhjendus, et ühe hageja poolt pakutud vastutava eksperdi kutsealane kogemus on madalam, kui hanketeates nõutud, vastuolus pakkumuste hindamise eest vastutavate isikute käitumisega, kes lubasid sõlmida hagejaga lepingu käsitletava hanketeate objektiga identsete veealuste demineerimistööde teostamiseks, eelkõige tänu hageja eksperdi kutsealasele pädevusele ja tema kasutatud tehnoloogiale.
113 EAR ja komisjon vaidlevad sellele argumendile vastu.
2. Esimese Astme Kohtu hinnang
a) Sissejuhatavad märkused
114 Esiteks tuleb kindlaks määrata, millised õigusnormid ja printsiibid reguleerivad hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse põhjendamiskohustust.
115 Selles osas peab tagasi lükkama hageja argumendi, et käsitletava hankemenetluse suhtes tuleb kohaldada direktiivi 2004/18. Tegelikult on see direktiiv artikli 84 kohaselt adresseeritud liikmesriikidele ehitustööde, asjade ja teenuste riigihangetega seotud siseriiklike õigusaktide kohandamiseks. Liikmesriikide õigusaktid ei ole EAR‑i korraldatud hangetele kohaldatavad.
116 Tuleb meenutada, et ühenduse institutsioonide hankemenetlusetele kohaldatakse finantsmäärust ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, lk 1; ELT eriväljaanne 0104, lk 145; edaspidi „rakenduseeskirjad”). Finantsmääruse artikli 162 lõike 1 kohaselt kohaldatakse selle määruse esimest (üldsätted) ja kolmandat (ülemineku‑ ja lõppsätted) osa eelarvest rahastatavate välismeetmete suhtes, kui IV jaotisest (välistegevus) ja teisest osast (erisätted) ei tulene teisiti. Määruse nr 2666/2000 artikkel 7 sätestab pealegi otsesõnu, et komisjon rakendab asjaomases määruses ettenähtud ühenduse abi kooskõlas finantsmäärusega.
117 Sätteid, mida komisjon peab ühenduse hangete korraldamisel järgima, kohaldatakse ka EAR‑i suhtes. Nimelt kehtestab komisjon finantsmääruse artikli 185 lõike 1 kohaselt raamfinantskorra sellistele ühenduse asutatud asutustele, kes on juriidilised isikud ja kes tegelikult saavad eelarvest toetusi. Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185 (EÜT L 357, lk 72; ELT eriväljaanne 01/04, lk 216), artikli 74 kohaselt kohaldatakse asjaomaste institutsioonide hangete suhtes üldise finantsmääruse ja selle rakenduseeskirjade vastavaid sätteid.
118 Finantsmääruse artikkel 101 sätestab, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus peab olema põhjendatud ja see tuleb taotlejatele või pakkujatele teatavaks teha.
119 Lisaks peab kohtupraktika kohaselt otsuse põhjendusest selgelt ja üheselt selguma akti andnud institutsiooni arutluskäik, mis võimaldab huvitatud isikutel võetud meetme põhjuseid mõista ja ühenduste kohtul järelevalvet teostada (vt Euroopa Kohtu 15. aprilli 1997. aasta otsus kohtuasjas C‑22/94: Irish Farmers Association jt, EKL 1997, lk I‑1809, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika).
120 Siiski ei tulene kuskilt nõuet, et otsuses peaks välja tooma asjaomaste õiguslike ja faktiliste asjaolude kõik eri aspektid. Otsuses esitatud põhjenduste piisavust saab hinnata mitte ainult otsuse sõnastusest lähtudes, vaid ka selle vastuvõtmise asjaolusid arvestades ja kõigist asjaomast valdkonda reguleerivatest õigusaktidest lähtudes (vt Esimese Astme Kohtu 18. septembri 1995. aasta otsus kohtuasjas T‑471/93: Tiercé Ladbroke vs. komisjon, EKL 1995, lk II‑2537, punkt 33). Piisab sellest, et otsuses selgitatakse õiguslike ning faktiliste asjaolude põhipunkte küll lühidalt, kuid selgelt ja asjakohaselt (vt Euroopa Kohtu 4. juuli 1963. aasta otsus kohtuasjas 24/62: Saksamaa vs. komisjon, EKL 1963, lk 129, 143).
121 Nendest kaalutlustest lähtuvalt tuleb uurida, kas EAR põhjendas piisavalt hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsust.
b) Ainsa väite esimene osa, mis puudutab põhjenduse ebapiisavust
122 Peab meenutama, et EAR märkis 9. oktoobri 2006. aasta kirjas, et hankemenetlus tunnistatakse kehtetuks, sest üksi pakkumus ei vastanud tehnilise pädevuse nõuetele ning selles kirjas oli hageja pakkumuse osas lisatud, et Superintendent Survey Team ei vasta tingimustele, mille hanketeade oma punkti 16 alapunktis x ja juhised pakkujatele oma punkti 4.2 alapunktis x on ette näinud.
123 Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhjendus, st asjaolu, et ükski pakkumustest ei vastanud tehnilise pädevuse nõuetele, on hoolimata oma lühidusest selge ja ühemõtteline. Põhjendus, miks just nimelt hageja pakkumus ei vastanud nõuetele, on samuti lühike, kuid selge ja ühemõtteline. EAR viitas tegelikult neile hanketeate ja juhised pakkujatele punktidele, mis näevad ette, et kõigil hanke eest vastutavatel isikutel peab olema vähemalt 10‑aastane vastav töökogemus ja EAR viitas ka sellele, milline hageja pakutud meeskonnaliige ei vastanud sellele tingimusele.
124 Tuleb sedastada, et hageja on ise märkinud Superintendent Survey Team ametikohale pakutava isiku elulookirjelduses, et tal on vaid viieaastane töökogemus. Seega ei pidanud EAR rohkem põhjendama järeldust, mille kohaselt hageja pakkumus ei vasta hanketeates esitatud tehnilise pädevuse nõuetele.
125 Hageja argumendi osas, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on läbimõtlemata valiku tulemus, mis tehti ilma kaitstavat avalikku huvi põhjalikult hindamata, tuleb märkida, et see ei kujuta endast tegelikult olulist vorminõuete rikkumist, vaid puudutab asja sisuliselt, kuna viitab EAR‑i kaalutlusveale.
126 Igal juhul ei suuda hageja nimetatud asjaolud tõendada EAR‑i olulist kaalutlusviga. On tõesti avalik huvi, et sõjaaja lõhkemata lahingumoon, mis asub Serbia ja Montenegro laevaliikluseks kasutatavatel siseveeteedel, tuleb nende veeteede taasavamiseks kõrvaldada nii kiiresti kui võimalik. Siiski ei või hankija ainuüksi asjaolu tõttu, et hankelepingu kiire sõlmimine on avalikes huvides, kalduda kõrvale hanketeates määratletud tehnilise pädevuse nõuetest. Tegelikult näeb finantsmääruse artikli 100 lõige 1 ette, et see, kellega leping sõlmitakse, tuleb otsustada kooskõlas valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumidega, mis on eelnevalt määratletud hanketeatega seotud dokumentides. Komisjon märgib, et juhul kui hankijal oleks õigus kalduda kõrvale eelnevalt määratletud hankemenetluse tingimustest, annaks see pakkujatele eelise nende ettevõtjate ees, kes otsustasid jätta hankemenetluses osalemata, sest nemad – nagu kõik pakkujad – ei vastanud eelnevalt määratletud nõuetele.
127 Argumendi osas, et EAR tegi hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse ja teavitas sellest hilinenult, tuleb märkida, et hageja ei selgita, milliseid tagajärgi see võiks asjaomase otsuse õiguspärasusele kaasa tuua.
c) Ainsa väite teine osa, mis käsitleb põhjenduse ebaloogilisust ja vastuolulisust
128 Peab meenutama, et hageja väitis, et sisuliselt on EAR‑i 9. oktoobri 2006. aasta kirjaga teatavaks tehtud hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse põhjendus vastuolus 14. detsembri 2006. aasta kirja põhjendusega, mille kohaselt selgitatakse asjaomast otsust sellega, et pakkumus ei vastanud tehnilise pädevuse nõuetele, samas kui viimati nimetatud kirjas selgitatakse seda tehnilise pädevuse nõuete muutmisega.
129 Esiteks tuleb tagasi lükata hageja argument, et EAR‑i tegevuse hindamisel peab lähtuma kõige hilisemast teatest, st 14. detsembri 2006. aasta kirjast, Kiri, millega teavitati hagejat hankemenetluse kehtetuks tunnistamisest, oli 9. oktoobri 2006. aasta kiri, mistõttu tuleb hindamisel lähtuda sellest, kas hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse põhjendus oli ebaloogiline või vastuoluline.
130 Iseenesest ei ole 9. oktoobri 2006. aasta kiri vastuoluline. Kuigi EAR esitas 14. detsembri 2006. aasta kirjas muid põhjendusi, ei muuda need kaks kuud varem teatatud otsuse põhjendusi. Nende kahe kirja võimalik erinevus ei põhjusta seega vastuolu põhjenduses hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse kohta.
131 Igal juhul ei ole mingit vastuolu nendes hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse põhjendustes, mis on toodud 9. oktoobri 2006. aasta kirjas ja 14. detsembri 2006. aasta kirjas.
132 Selles osas tuleb märkida, et 14. detsembri 2006. aasta kiri viitab otseselt asjaolule, et EAR‑i hindamiskomisjon tuvastas, et ükski pakkumustest ei vasta tehnilise pädevuse nõuetele ja märgib seda, et see komisjon ei teinud muid märkusi. Niisiis kinnitab see kiri, et ainus hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse põhjus oli tehniliselt sobiva pakkumuse puudumine.
133 Et see kiri toob esile ka selle, et EAR kasutas oma õigust tunnistada hankemenetlus kehtetuks ja algatada uus hankemenetlus, sest tehnilise pädevuse nõudeid muudeti olulisel määral, tuleb seda väljendit tõlgendada konteksti arvestades. Tegelikult ilmneb 14. detsembri 2006. aasta kirja pöördumise sõnastustest otseselt, et see on vastus hageja 13. novembri 2006. aasta kirjale. Selle kirjaga palus hageja EAR‑ilt edastada talle hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus ja asjaomase koosoleku protokoll ning teha põhjendatud otsus läbirääkimistega menetluse võimaliku algatamise kohta.
134 Neid asjaolusid silmas pidades tuleb lauset, millega EAR kasutab oma õigust tunnistada hankemenetlus kehtetuks ja algatada uus hankemenetlus, kuna tehnilise pädevuse nõudeid muudeti olulisel määral, mõista nii, et EAR selgitab sellega põhjusi, mis ta otsustas algatada uue hankemenetluse läbirääkimistega menetluse korraldamise asemel.
135 Lisaks märgib hageja ise oma repliigis, et uus põhjendus tundub olevat esitatud vaid vastuseks tema palvele kasutada läbirääkimistega menetlust. Selles osas tuleb märkida, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus on eraldiseisev järgnevatest, st otsusest mitte korraldada hanget, kasutades läbirääkimistega menetlust, või korraldada uus hankemenetlus. Asjaolu, et EAR viitas vastuses palvele kasutada läbirääkimistega menetlust teistsugusele põhjendusele kui see, mille ta esitas hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse õigustamiseks, ei anna niisiis põhjust järeldada, et otsuse põhjendus on vastuoluline.
136 Pealegi tuleb rõhutada, et pärast hankemenetluse kehtetuks tunnistamist on asjaomane menetlus lõppenud ja hankijal on täielik vabadus otsustada oma edaspidise tegevuse üle. Ükski õigusnorm ei anna majandustegevuses osalejale õigust läbirääkimistega hankemenetluse korraldamiseks. EAR ei pidanud seega võtma ametlikku otsust hageja ettepaneku osas algatada selline menetlus. 14. detsembri 2006. aasta kiri on vaid vastus hageja 13. novembri 2006. aasta kirjale, milles ta nimelt palus EAR‑il teha põhjendatud otsus läbirääkimistega menetluse võimaliku algatamise kohta; selles kirjas teavitas EAR hagejat hea haldustava alusel põhjustest, miks ta otsustas korraldada uue hankemenetluse läbirääkimistega menetluse asemel.
137 Samuti tuleb tagasi lükata hageja argument, et 9. oktoobri 2006. aasta kirjas esitatud põhjendused on vastuolus asjaoluga, et hagejaga on eelnevalt sõlmitud käesolevas asjas samalaadse esemega hankeleping. 9. oktoobri 2006. aasta kirjas esitatud põhjendused puudutavad hanketeates esitatud tehnilise pädevuse nõuetele mittevastavust, mida hageja ei ole pealegi vaidlustanud, kuna ta möönab, et tema pakkumuses esitatud Superintendent Survey Team’il ei ole nõutavat kutsealast kogemust. See põhjendus ei viita sellele, et hageja ei ole võimeline asjaomaseid töid teostama.
138 Hageja argumendi osas, et 14. detsembri 2006. aasta kiri tõendab, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse tegelik põhjus ei olnud mitte pakkumuste tehniline ebapiisavus, vaid tehnilise pädevuse nõuete muutmine, tuleb sedastada, et seda ei saa tegelikult pidada veaks hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse põhjendustes, vaid asjaomase põhjenduse tõepärasuses kahtlemiseks, mis viitab sisuliselt selle otsuse vaidlustamisele võimu kuritarvitamise tõttu.
139 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on võimu kuritarvitamisega tegemist vaid siis, kui ühenduse institutsioon on õigusakti vastu võtnud eranditult või peamiselt teiste eesmärkide saavutamiseks kui need, millele toetuti, või EÜ asutamislepingus konkreetse juhtumi lahendamiseks spetsiaalselt ette nähtud menetluse vältimiseks (vt Euroopa Kohtu 12. novembri 1996. aasta otsus kohtuasjas C‑84/94: Ühendkuningriik vs. nõukogu, EKL 1996, lk I‑5755, punkt 69 ja seal viidatud kohtupraktika).
140 Käesoleval juhul on juba tuvastatud, et 9. oktoobri 2006. aasta kirja ja 14. detsembri 2006. aasta kirja puhul ei esine mingeid vastuolusid.
141 Lisaks märgib komisjon õigesti, et kehtetuks tunnistamise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas (ELT 2006, S 198) samasuguse põhjendusega, nagu see oli esitatud 9. oktoobri 2006. aasta kirjas. Selles põhjenduses oli märgitud järgmist „[t]unnistada hankemenetlus kehtetuks, sest ükski pakkumus ei olnud kooskõlas tehnilise pädevuse nõuetega”.
142 Nende asjaolude tõttu ei saa EAR‑i hilisema käitumise põhjal oletada, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamise tegelik põhjus erines 9. oktoobri 2006. aasta kirjas esitatust.
143 Eeltoodust tuleneb, et hageja nõuete punkt hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse kohta tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
B – Väidetavalt kantud kahju hüvitamise nõue
1. Poolte argumendid
144 Hageja arvates on see, et temaga ei sõlmitud asjaomast hankelepingut, põhjustatud EAR‑i õigusvastasest käitumisest, ning EAR on talle tekitanud kahju. See kahju seisneb kuludes, mida hankija pidi asjatult tegema pakkumuse koostamiseks ja hankijale mõningate seadmete pakkumiseks 60 päeva jooksul ning kahju kogusumma on 118 604, 58 eurot.
145 EAR vaidleb hageja argumentidele vastu.
2. Esimese Astme Kohtu hinnang
146 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt eeldab ühenduse lepinguvälise vastutuse tekkimine EÜ artikli 288 teise lõigu tähenduses, et samal ajal on täidetud järgmised tingimused: institutsioonidele etteheidetava käitumise õigusvastasus, kahju tegelik tekkimine ja põhjusliku seose olemasolu väidetava käitumise ja tekkinud kahju vahel (vt Euroopa Kohtu 2. juuli 1974. aasta otsus kohtuasjas 153/73: Holtz & Willemsen vs. nõukogu ja komisjon, EKL 1974, lk 675, punkt 7, ja Esimese Astme Kohtu 3. veebruari 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑19/01: Chiquita Brands jt vs. komisjon, EKL 2005, lk II‑315, punkt 76).
147 Kuna need kolm vastutuse tuvastamise tingimust on kumulatiivsed, piisab kahju hüvitamise hagi rahuldamata jätmiseks nendest ühe puudumisest (Euroopa Kohtu 9. septembri 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑257/98 P: Lucaccioni vs. komisjon, EKL 1999, lk I‑5251, punkt 14).
148 Nüüd on kõiki hageja poolt hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse õigusvastasuse tõendamiseks esitatud argumente hinnatud ja nad on tagasi lükatud (vt eespool punktid 122–143) Hageja ei saa seega nõuda kahjude hüvitamist asjaomase otsuse põhjenduse õigusvastasuse alusel.
149 Hageja argumendi osas, et EAR tegi hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse ja teavitas hagejat sellest ebamõistlikult pika aja jooksul, tuleb märkida, et ainuüksi asjaolust, et viimase pakkujatele saadetud selgituste saamise taotluse ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsusest teatamise vahele jäi kuuekuuline ajavahemik, ei saa järeldada, et EAR‑i käitumine oli õigusvastane.
150 Pealegi on selge, et ajavahemiku, mis EAR‑il kulus hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse tegemiseks ja sellest teatamiseks, ning hageja poolt pakkumuse koostamiseks kantud kulude vahel ei ole põhjuslikku seost.
151 Eeltoodust tuleneb, et väidetavalt tekkinud kahju hüvitamise nõue tuleb tagasi lükata.
C – Nõue esitada dokumendid
152 Mis puudutab hageja taotlust, et Esimese Astme Kohus kohustaks EAR‑i esitama kõiki asjaomase hankemenetlusega seotud dokumente, tuleb märkida, et kohtupraktika kohaselt peab selleks, et võimaldada Esimese Astme Kohtul otsustada, kas see on menetluse nõuetekohase kulgemise jaoks tarvilik, taotluse esitanud menetlusosaline määratlema nõutavad dokumendid ja esitama kohtule vähemalt mingilgi määral tõendeid selle kohta, et taotletavast meetmest võiks vastavas kohtuastmes kasu olla (vt Euroopa Kohtu 17. detsembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑185/95 P: Baustahlgewebe vs. komisjon, EKL 1998, lk I‑8417, punkt 93).
153 Selle nõude põhjenduseks märgib hageja, et EAR esitas oma valikute kohta vaid üldisi ja lühidaid põhjendusi ja et ta taotles EAR‑ilt asjaomaste dokumentide esitamist, kuid see taotlus jäi vastuseta. Lisaks väidab hageja, et tal on selleks, et olla kindel hankija otsuste õiguspärasuses, õigus teada põhjusi, miks hankemenetlus tunnistati kehtetuks.
154 Esiteks, mis puudutab asjaolu, et hageja taotles EAR‑ilt hankemenetlusega seotud dokumentide esitamist ja et sellele taotlusele ei vastatud, tuleb märkida, et see asjaolu iseenesest ei tõenda veel, et nendest dokumentidest võiks vastavas kohtuastmes kasu olla.
155 Teiseks tuleb meenutada hageja argumendi osas, et EAR esitas oma valikute kohta üldisi ja lühidaid põhjendusi, et hageja möönis eespool esitatud punktide 123 ja 124 kohaselt, et EAR esitas talle hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse osas piisava põhjenduse. Seega piisab Esimese Astme Kohtule toimiku materjalidest ja ta ei leia lisaks, et oleks vaja muid hankemenetlusega seotud dokumente, selleks et hinnata esitatud põhjenduse piisavust.
156 Kolmandaks ja viimaseks tuleb sedastada hageja argumendi osas, et tal on õigus teada põhjusi, miks hankemenetlus kehtetuks tunnistati, selleks et olla kindel hankija otsuste õiguspärasuses, et hageja ei ole esitanud objektiivseid tõendeid, mis seaksid kahtluse alla 9. oktoobri 2006. aasta kirjas esitatud hankemenetluse kehtetuks tunnistamise tõepärase põhjenduse (vt eespool punktid 140–142).
157 Selles osas tuleb tõdeda, et juhul kui taotlusega palutakse esitada kõik asjaomase hankemenetlusega seotud dokumendid, nii nagu taotles hageja, tähendab see EAR‑i sisetoimikuga tutvumise taotlust. Tuleb märkida, et ühenduste kohtu poolt ühe ühenduse institutsiooni sisetoimiku hindamine, selleks et kontrollida, kas asjaomase institutsiooni otsust ei mõjutanud muud kaalutlused kui need, millega seda on põhjendatud, kujutab endast erakorralist uurimismeedet. Sellise meetme võtmise eeldus on, et käsitletava otsuste vastuvõtmisega seotud asjaolud annavad alust tõsistele kahtlustele otsuse tegelike põhjuste osas, ning eelkõige kahtlustele, et need põhjused ei sobi kokku ühenduse õiguse eesmärkidega ja kujutavad seega endast võimu kuritarvitamist (vt selle kohta komisjoni otsuste osas Euroopa Kohtu 18. juuni 1986. aasta määrus liidetud kohtuasjades 142/84 ja 156/84: BAT ja Reynolds vs. komisjon, EKL 1986, lk 1899, punkt 11). Tuleb märkida, et selliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esine.
158 Eeltoodust tuleneb, et hageja ei ole suutnud esitada tõendeid, et kõigi hankemenetlusega seotud dokumentide esitamisest võiks käesolevas kohtuastmes kasu olla. Seega tuleb dokumentide esitamise taotlus tagasi lükata.
Kohtukulud
159 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
160 Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, tuleb kohtukulud vastavalt EAR‑i nõudele välja mõista hagejalt.
161 Kodukorra artikli 87 lõike 4 esimene lõik sätestab, et menetlusse astuvad institutsioonid kannavad ise oma kohtukulud. Sellest tulenevalt kannab komisjon ise oma kohtukulud.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (kaheksas koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Sogelma – Societá generale lavori manutenzioni appalti Srl supportera kannab ise oma kohtukulud ja Euroopa Ülesehitusameti kohtukulud.
3. Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda.
Martins Ribeiro | Papasavvas | Dittrich |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 8. oktoobril 2008 Luxembourgis.
kohtusekretär | | koja esimees |
E. Coulon | | M. E. Martins Ribeiro |
Sisukord
Õiguslik raamistik
Vaidluse taust
Menetlus ja poolte nõuded
Vastuvõetavus
A – Esimese Astme Kohtu pädevus EÜ artikli 230 neljanda lõigu alusel EAR‑i õigusakti vastu esitatud hagi lahendamisel
1. Poolte argumendid
2. Esimese Astme Kohtu hinnang
B – Eelneva halduskaebuse vajalikkus
1. Poolte argumendid
2. Esimese Astme Kohtu hinnang
C – Hagi esitamise tähtaja järgimine
1. Poolte argumendid
2. Esimese Astme Kohtu hinnang
D – Hagi vastuvõetavus seoses otsusega korraldada uus hankemenetlus
1. Poolte argumendid
2. Esimese Astme Kohtu hinnang
E – Hagi vastuvõetavus, kuivõrd hageja kaitseb DOK ING õigusi
1. Sissejuhatavad märkused
2. Poolte argumendid
3. Esimese Astme Kohtu hinnang
F – Järeldus hagi vastuvõetavuse kohta
Põhiküsimus
A – Nõue tühistada hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus
1. Poolte argumendid
a) Ainsa väite esimene osa, mis käsitleb põhjenduse ebapiisavust
b) Ainsa väite teine osa, mis käsitleb põhjenduse ebaloogilisust ja vastuolulisust
2. Esimese Astme Kohtu hinnang
a) Sissejuhatavad märkused
b) Ainsa väite esimene osa, mis puudutab põhjenduse ebapiisavust
c) Ainsa väite teine osa, mis käsitleb põhjenduse ebaloogilisust ja vastuolulisust
B – Väidetavalt kantud kahju hüvitamise nõue
1. Poolte argumendid
2. Esimese Astme Kohtu hinnang
C – Nõue esitada dokumendid
Kohtukulud