EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda)
15. september 2022(*)
Eelotsusetaotlus – Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Euroopa maksekäsu menetlus – Määrus nr 1896/2006 – Artikli 16 lõige 2 – 30‑päevane tähtaeg Euroopa maksekäsu suhtes vastuväite esitamiseks – Artikkel 20 – Läbivaatamise menetlus – Artikkel 26 – Riigisisese õiguse kohaldamine kõikidele menetlusküsimustele, mida selles määruses eraldi ei käsitleta – COVID-19 pandeemia – Riigisisesed õigusnormid, millega katkestati mõneks nädalaks kõigis tsiviilkohtuasjades menetlustähtajad
Kohtuasjas C‑18/21,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Oberster Gerichtshofi (Austria kõrgeim üldkohus) 27. novembri 2020. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 12. jaanuaril 2021, menetluses
Uniqa Versicherungen AG
versus
VU,
EUROOPA KOHUS (kolmas koda),
koosseisus: koja president K. Jürimäe (ettekandja), Euroopa Kohtu president K. Lenaerts kolmanda koja kohtuniku ülesannetes, kohtunikud N. Jääskinen, M. Safjan ja N. Piçarra,
kohtujurist: A. M. Collins,
kohtusekretär: ametnik M. Krausenböck,
arvestades kirjalikku menetlust ja 19. jaanuari 2022. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– Uniqa Versicherungen AG, esindajad: Rechtsanwalt S. Holter ja Prozessbevollmächtigter S. Pechlof,
– VU, esindaja: Rechtsanwalt M. Brandt,
– Austria valitsus, esindajad: A. Posch, E. Samoilova, U. Scheuer ja J. Schmoll,
– Kreeka valitsus, esindajad: S. Charitaki, V. Karra ja A. Magrippi,
– Euroopa Komisjon, esindajad: M. Heller ja I. Zaloguin,
olles 31. märtsi 2022. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus (ELT 2006, L 399, lk 1), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta määrusega (EL) 2015/2421 (ELT 2015, L 341, lk 1) (edaspidi „määrus nr 1896/2006“), artikleid 20 ja 26, koostoimes selle määruse artikli 16 lõikega 2.
2 Taotlus on esitatud Austria kindlustusseltsi Uniqa Versicherungen AG ja Saksa kodaniku VU vahelises kohtuvaidluses seoses viimasele kätte toimetatud Euroopa maksekäsu täitmisega.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
3 Määruse nr 1896/2006 põhjendused 8, 9, 18 ja 24 on sõnastatud järgmiselt:
„(8) See põhjustab takistusi tõhusa õiguskaitse saamisele piiriüleste juhtumite korral ning moonutab konkurentsi siseturul, kuna võlausaldajate käsutuses olevad menetlused on erinevates liikmesriikides erineva tõhususega, mille tõttu on vaja ühenduse õigusakte, mis tagavad võlausaldajatele ja võlgnikele võrdsed võimalused kogu Euroopa Liidus.
(9) Käesoleva määruse eesmärk on lihtsustada ja kiirendada kohtuvaidlusi ning vähendada kohtukulusid vaidlustamata rahalisi nõudeid käsitlevate piiriüleste juhtumite korral, luues Euroopa maksekäsumenetluse, ning lubada Euroopa maksekäskude vaba ringlust kõikjal liikmesriikides, kehtestades miinimumstandardid, mille järgimine võimaldab maksekäsu täitmise liikmesriigis vältida mis tahes ebavajalikke vahemenetlusi enne maksekäsu tunnustamist ja täitmist.
[…]
(18) Euroopa maksekäsk peaks teavitama kostjat tema valikutest, kas maksta maksekäsuga ette nähtud summa nõude esitajale või saata 30 päeva jooksul vastuväide, kui ta soovib nõuet vaidlustada. Lisaks täielikule teabele hageja poolt esitatud nõude kohta tuleks kostjat teavitada ka Euroopa maksekäsu õiguslikust iseloomust ja eelkõige nõude vaidlustamata jätmise tagajärgedest.
[…]
(24) Ettenähtud ajavahemiku jooksul esitatud vastuväide peaks lõpetama Euroopa maksekäsumenetluse ja viima asja käsitlemise automaatselt üle tavaliseks tsiviilkohtumenetluseks, välja arvatud juhul, kui hageja on selgesõnaliselt taotlenud sellisel juhul menetluse lõpetamist. Käesoleva määruse kohaldamisel ei peaks mõistet „tavaline tsiviilkohtumenetlus“ ilmtingimata tõlgendama siseriikliku õiguse tähenduses.“
4 Selle määruse artikli 1 kohaselt:
„1. Käesoleva määruse eesmärk on:
a) lihtsustada ja kiirendada menetlust ning vähendada menetluskulusid vaidlustamata rahalisi nõudeid käsitlevate piiriüleste juhtumite korral, luues Euroopa maksekäsumenetluse,
ning
b) lubada Euroopa maksekäskude vaba ringlust kõikjal liikmesriikides, kehtestades miinimumstandardid, mille järgimine võimaldab maksekäsu täitmise liikmesriigis vältida mis tahes ebavajalikke vahemenetlusi enne maksekäsu tunnustamist ja täitmist.
2. Käesolev määrus ei takista nõude esitajat esitamast nõuet artikli 4 tähenduses, kasutades selleks liikmesriigi õiguse või ühenduse õiguse alusel lubatud muud menetlust.“
5 Määruse artikli 12 lõikes 3 on sätestatud:
„Euroopa maksekäsus teatatakse kostjale, et tal on võimalik:
a) maksta nõude esitajale maksekäsus osutatud summa,
või
b) keelduda maksekäsu täitmisest, esitades päritoluriigi kohtusse vastuväite, mis on saadetud 30 päeva jooksul alates maksekäsu kostjale kättetoimetamisest.“
6 Sama määruse artikli 16 „Euroopa maksekäsu vaidlustamine“ lõigetes 1–3 on ette nähtud:
„1. Kostja võib päritoluriigi kohtule esitada vastuväite Euroopa maksekäsu suhtes, kasutades VI lisas toodud tüüpvormi F, mis edastatakse talle koos Euroopa maksekäsuga.
2. Vastuväide saadetakse 30 päeva jooksul alates maksekäsu kostjale kättetoimetamisest.
3. Kostja märgib vastuväites, et ta vaidlustab nõude, ilma et ta peaks seda põhjendama.“
7 Määruse nr 1896/2006 artiklis 17 „Vastuväite esitamise mõju“ on sätestatud:
„1. Kui vastuväide esitatakse artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, jätkub menetlus päritoluliikmesriigi pädevas kohtus, välja arvatud juhul, kui nõude esitaja on sõnaselgelt taotlenud sel juhul menetluse lõpetamist. Menetlus jätkub
a) [Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta] määruses (EÜ) nr 861/2007 [millega luuakse Euroopa väiksemate nõuete menetlus (ELT 2007, L 199, lk 1)] sätestatud Euroopa väiksemate nõuete menetluse normide kohaselt, kui see on kohaldatav, või
b) liikmesriigi asjakohaste tsiviilkohtumenetluse normide kohaselt.
2. Kui nõude esitaja ei ole teatanud, millise lõike 1 punktides a ja b nimetatud menetluse kohaldamist ta vastuväite esitamisele järgnevas menetluses oma nõude suhtes taotleb, või kui nõude esitaja on taotlenud määruses (EÜ) nr 861/2007 sätestatud Euroopa väiksemate nõuete menetluse kohaldamist nõude suhtes, mis ei kuulu nimetatud määruse kohaldamisalasse, minnakse üle liikmesriigi asjakohasele tsiviilkohtumenetlusele, välja arvatud juhul, kui nõude esitaja on sõnaselgelt taotlenud, et sellist üleminekut ei toimuks.
3. Kui nõude esitaja esitas oma nõude Euroopa maksekäsumenetluse korras, ei mõjuta siseriiklik õigus kuidagi tema seisundit järgnevas tsiviilkohtumenetluses.
4. Üleminekut tsiviilkohtumenetlusele lõike 1 punktide a ja b tähenduses reguleeritakse päritoluliikmesriigi õigusega.
5. Nõude esitajale teatatakse, kas kostja on vastuväite esitanud, ning samuti üleminekust tsiviilkohtumenetlusele lõike 1 tähenduses.“
8 Määruse nr 1896/2006 artiklis 20 „Erandjuhtude läbivaatamine“ on sätestatud:
„1. Pärast artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist on kostjal õigus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist päritoluliikmesriigi pädevas kohtus, kui:
a) i) maksekäsk toimetati kätte ühel artiklis 14 sätestatud viisidest,
ning
ii) maksekäsku ei toimetatud kätte piisavalt aegsasti, mis ei võimaldanud kostjal temast olenemata põhjustel oma kaitset korraldada,
või
b) kostjat takistasid nõude vaidlustamisel vääramatu jõud või temast sõltumatud erakorralised asjaolud,
tingimusel et mõlemal juhul tegutseb kostja viivitamata.
2. Pärast artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist on kostjal samuti õigus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist päritoluliikmesriigi pädevas kohtus, kui käesolevas määruses sätestatud nõudeid arvesse võttes anti maksekäsk välja selgelt valesti, või muudel erandlikel asjaoludel.
3. Kui kohus lükkab kostja avalduse tagasi, kuna läbivaatamiseks ei anna alust ükski lõigetes 1 ja 2 osutatud põhjustest, jääb Euroopa maksekäsk jõusse.
Kui kohus otsustab, et läbivaatamine on õigustatud ühel lõigetes 1 ja 2 sätestatud põhjustest, muutub Euroopa maksekäsk tühiseks.“
9 Määruse artiklis 26 „Seos siseriikliku menetlusõigusega“ on sätestatud:
„Kõiki menetlusküsimusi, mida käesolevas määruses eraldi ei käsitleta, reguleeritakse siseriikliku õigusega.“
Austria õigus
10 Austria 21. märtsi 2020. aasta COVID‑19 pandeemiaga kaasnevaid meetmeid justiitsasjades käsitleva föderaalseaduse (COVID-19-Justiz-Begleitgesetz) (BGBl. I nr 16/2020) põhikohtuasjas kohaldatava redaktsiooni (edaspidi „Austria COVID-19 seadus“) § 1 lõikes 1 on sätestatud, et kõik tsiviilkohtuasjade menetlustähtajad, mis on hakanud kulgema pärast 21. märtsi 2020 või mis ei ole nimetatud kuupäevaks veel lõppenud, katkevad kuni 30. aprillini 2020 ning hakkavad uuesti kulgema 1. maist 2020.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus
11 Bezirksgericht für Handelssachen Wien (Viini esimese astme kaubanduskohus, Austria) tegi 6. märtsil 2020 Uniqa Versicherungeni taotlusel Euroopa maksekäsu, mis toimetati 4. aprillil 2020 kätte Saksamaal elavale füüsilisele isikule VU‑le. Viimane esitas maksukäsu suhtes 18. mail 2020 postitatud kirjas vastuväite. See kohus jättis VU vastuväite rahuldamata põhjendusel, et seda ei esitatud määruse nr 1896/2006 artikli 16 lõikes 2 ette nähtud 30-päevase tähtaja jooksul.
12 Apellatsiooniastme kohus Handelsgericht Wien (Viini kaubanduskohus, Austria) tühistas selle kohtumääruse Austria COVID-19 seaduse § 1 lõike 1 alusel.
13 Uniqa Versicherungen esitas Handelsgericht Wieni (Viini kaubanduskohus) otsuse peale kassatsiooniastme määruskaebuse Oberster Gerichtshofile (Austria kõrgeim kohus), kes on käesolevas kohtuasjas eelotsusetaotluse esitanud kohus.
14 Nimetatud kohus rõhutab, et Austria COVID-19 seaduse § 1 lõige 1 kujutab endast vastust olukorrale, kus kohtuametnike, õigusnõustajate või poolte haiguse tõttu või võetud meetmete tõttu ei ole menetlustähtaegadest kinnipidamine alati võimalik.
15 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul ollakse Austria õiguskirjanduses vastandlikel seisukohtadel küsimuses, kas need riigisisesed õigusnormid on kohaldatavad määruse nr 1896/2006 artikli 16 lõikes 2 ette nähtud 30-päevasele Euroopa maksekäsu suhtes vastuväite esitamise tähtajale või kas selle määruse artikkel 20 välistab vastuväite esitamise tähtaja suhtes nimetatud riigisiseste õigusnormide kohaldamise.
16 Osa väidab, et nimetatud määruse artiklis 20 on ette nähtud võimalus Euroopa maksekäsk uuesti läbi vaadata, mis võib viia selle maksekäsu tühistamiseni eelkõige vääramatu jõu või erakorraliste asjaolude korral, nagu COVID-19 kriis. Selle arvamuse kohaselt on niisuguse juhtumi arvessevõtmiseks lubamatu kasutada riigisisest õigust, kuna sama määrus reguleerib seda ammendavalt.
17 Teise õiguskirjanduses toetatud arvamuse kohaselt ei takista määruse nr 1896/2006 artikkel 20 niisuguse riigisisese õigusnormi nagu Austria COVID‑19 seaduse § 1 lõike 1 kohaldamist. Nimelt reguleerib selle määruse artikli 16 lõige 2 üksnes selle tähtaja kestust, mille jooksul võib vastuväite esitada, samas kui selle tähtaja võimalikku katkemist ei ole liidu õiguses reguleeritud. Seetõttu tuleb kohaldada nimetatud määruse artiklit 26, mis viitab riigisisesele õigusele kõigis menetlusküsimustes, mida selles määruses eraldi ei käsitleta. Seda silmas pidades on määruse nr 1896/2006 artikli 20 ainus eesmärk tagada õiglane olukord erandjuhtudel ning see ei sisalda üldsätteid, mis reguleeriksid niisugust erandlikku olukorda nagu COVID-19 kriis.
18 Nendel asjaoludel otsustas Oberster Gerichtshof (Austria kõrgeim üldkohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas [määruse nr 1896/2006] artikleid 20 ja 26 tuleb tõlgendada nii, et nende sätetega on vastuolus Euroopa maksekäsu vaidlustamiseks viidatud määruse artikli 16 lõikes 2 ette nähtud 30-päevase tähtaja kulgemise katkestamine, nagu see on ette nähtud [COVID-19 föderaalseaduse] § 1 lõikes 1, milles on sätestatud, et kõik tsiviilkohtuasjade menetlustähtajad, mille kulgema hakkamist põhjustav sündmus leiab aset pärast 21. märtsi 2020 või mis ei ole nimetatud kuupäevaks veel lõppenud, katkevad kuni 30. aprillini 2020 ning hakkavad uuesti kulgema 1. maist 2020?“
Eelotsuse küsimuse analüüs
19 Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 1896/2006 artikleid 16, 20 ja 26 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui riigisiseseid õigusnorme, mis on vastu võetud COVID-19 pandeemia toimumise ajal ja mis ligikaudu viie nädala jooksul katkestasid tsiviilkohtuasjades menetlustähtajad, kohaldatakse määruse artikli 16 lõikes 2 kostjale Euroopa maksekäsule vastuväite esitamiseks ette nähtud 30-päevase tähtaja suhtes.
20 Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et nimetatud määruse põhjendusest 9 ja artikli 1 lõike 1 punktist a tuleneb, et määruse eesmärk on eelkõige lihtsustada ja kiirendada kohtuvaidlusi ning vähendada kohtukulusid vaidlustamata rahalisi nõudeid käsitlevate piiriüleste juhtumite korral, luues Euroopa maksekäsumenetluse.
21 See lihtsustatud ja ühetaoline menetlus ei ole võistlev. Nimelt ei ole kostja Euroopa maksekäsu tegemisest teadlik hetkeni, millal talle see kätte toimetatakse. Nagu nähtub määruse nr 1896/2006 artikli 12 lõikest 3, toimub see alles hetkel, mil talle teatatakse, et tal on võimalik maksta nõude esitajale maksekäsus osutatud summa või esitada päritoluriigi kohtusse vastuväide (13. juuni 2013. aasta kohtuotsus Goldbet Sportwetten, C‑144/12, EU:C:2013:393, punkt 29).
22 Selle määruse artikli 16 lõikes 1 on sellega seoses täpsustatud, et kostja võib päritoluriigi kohtule esitada vastuväite Euroopa maksekäsu suhtes. Selle artikli lõikes 2 on lisatud, et vastuväide saadetakse 30 päeva jooksul alates maksekäsu kostjale kättetoimetamisest.
23 Seega, nagu on märgitud määruse nr 1896/2006 artiklis 17 koostoimes selle määruse põhjendusega 24, võib kostja määratud tähtaja jooksul vastuväite esitamisega lõpetada Euroopa maksekäsumenetluse ja viia asja käsitlemise automaatselt üle Euroopa väiksemate nõuete menetluseks, mis on ette nähtud määruses nr 861/2007, või mis tahes sobivaks riigisiseseks tsiviilkohtumenetluseks, välja arvatud juhul, kui hageja on sõnaselgelt taotlenud sellisel juhul menetluse lõpetamist.
24 Vastuväite esitamise võimaluse eesmärk on kompenseerida asjaolu, et määrusega nr 1896/2006 loodud süsteem ei näe ette kostja osalemist Euroopa maksekäsumenetluses, võimaldades tal nõude vaidlustada pärast Euroopa maksekäsu tegemist (13. juuni 2013. aasta kohtuotsus Goldbet Sportwetten, C‑144/12, EU:C:2013:393, punkt 30). See menetlusetapp on seega oluline, et tagada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teises lõigus sätestatud kaitseõiguste järgimine.
25 Vastuväite esitamise menetlust täiendab kostja õigus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist, kui vastuväite esitamise tähtaeg on möödunud. Nagu määruse artikli 20 pealkirjast nähtub, võib läbivaatamine toimuda siiski ainult „erandjuhtudel“ (22. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus Thomas Cook Belgium, C‑245/14, EU:C:2015:715, punkt 29).
26 Mis puudutab täpsemalt määruse nr 1896/2006 artikli 20 lõike 1 punkti b, siis on seal ette nähtud, et Euroopa maksekäsu võib läbi vaadata, kui artikli 16 lõikes 2 ette nähtud 30-päevase vastuväite esitamise tähtaja järgimata jätmise tingis vääramatu jõud või erakorralised asjaolud, mis takistasid kostjal selle tähtaja jooksul vastuväidet esitada.
27 Nagu nähtub selle artikli 20 lõike 1 punkti b sõnastusest, peab selleks, et kostjal oleks õigus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist selle sätte alusel, olema täidetud kolm kumulatiivset tingimust: esiteks peavad esinema erakorralised asjaolud või vääramatu jõud, mille tõttu oli kostjal takistatud nõude vaidlustamine selleks ette nähtud tähtaja jooksul, teiseks toimus see kostjast olenemata põhjusel ja kolmandaks tingimus, et kostja tegutseb viivitamata (vt selle kohta 21. märtsi 2013. aasta kohtumäärus Novontech-Zala, C‑324/12, EU:C:2013:205, punkt 24).
28 Teiseks, mis puudutab määruse nr 1896/2006 ülesehitust, siis nähtub selle määruse artikli 1 lõike 1 punktist b koostoimes selle põhjendusega 9, et määrus vastab Euroopa maksekäskude vaba ringluse tagamiseks kehtestatud miinimumstandarditele. Sama määrusega on seega sissenõudmiseks kehtestatud ühtne vahend, mis tagab identsed tingimused võlausaldajatele ja võlgnikele kogu Euroopa Liidus, kuid samas on selles ette nähtud liikmesriikide menetlusõiguse kohaldamine kõikides menetlusküsimustes, mida määruses eraldi ei ole käsitletud (vt selle kohta 10. märtsi 2016. aasta kohtuotsus Flight Refund, C‑94/14, EU:C:2016:148, punkt 53).
29 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele vastamisel tuleb lähtuda nendest märkustest.
30 Käesoleval juhul küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas määruse nr 1896/2006 artikkel 26 lubab kohaldada määruse nr 1896/2006 artikli 16 lõikes 2 kostjale Euroopa maksekäsule vastuväite esitamiseks ette nähtud 30‑päevase tähtaja suhtes riigisiseseid õigusnorme, mis COVID-19 pandeemia tõttu katkestasid tsiviilkohtuasjade menetlustähtajad ligikaudu viieks nädalaks, või vastupidi tuleb nimetatud määruse artikli 20 lõike 1 punkti b tõlgendada nii, et see reguleerib ammendavalt kostja menetlusõigusi erandlikel asjaoludel – nagu need, mis on seotud COVID-19 pandeemiaga –, mistõttu sama määruse artikkel 26 ei ole kohaldatav.
31 Sellega seoses on tõepoolest võimalik, et COVID-19 pandeemiaga seotud erakorraliste asjaolude tõttu oli kostjal Euroopa maksekäsumenetluses selle maksekäsu suhtes vastuväite esitamine takistatud. Niisugusel juhul on kõiki määruse nr 1896/2006 artikli 20 lõike 1 punktis b sätestatud ja käesoleva kohtuotsuse punktis 27 korratud tingimusi järgides õigustatud taotleda nimetatud maksekäsu läbivaatamist päritoluliikmesriigi pädevas kohtus.
32 Samas on Euroopa Kohus juba otsustanud, et kuna liidu seadusandja soovis läbivaatamismenetluse piirata erandlike olukordadega, tuleb seda sätet tingimata tõlgendada kitsalt (vt selle kohta 22. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus Thomas Cook Belgium, C‑245/14, EU:C:2015:715, punkt 31). Nagu tuleneb nimetatud sätte sõnastusest endast ja eelkõige selles sätestatud tingimusest, mis puudutab kostjast olenematut põhjust, vastavad selles samas sättes nimetatud erakorralised asjaolud asjaomase kostja individuaalsele olukorrale omastele asjaoludele. COVID-19 pandeemia kontekstis on see nii näiteks kostja koroonaviirusesse haigestumise või sellega seotud haiglaravi puhul, mis takistas tal kasutada oma õigust esitada vastuväiteid selleks ette nähtud tähtaja jooksul.
33 Seevastu ei ole määruse nr 1896/2006 artikli 20 lõike 1 punkt b mõeldud kohaldamiseks niisugustele süsteemsetele erakorralistele asjaoludele nagu COVID-19 pandeemia ilmnemisega seotud asjaolud, mis mõjutavad üldiselt kohtute toimimist ja õigusemõistmist, mille panus on siiski selle määruse artikli 12 lõike 3 punkti b ja artikli 16 lõike 1 kohaselt vältimatu, et anda kostjale võimalus kasutada tõhusalt oma õigust esitada ettenähtud tähtaja jooksul vastuväide Euroopa maksekäsule, mis on talle kätte toimetatud.
34 Sellega seoses olgu märgitud, et nagu on rõhutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 28, ei ühtlusta määrus nr 1896/2006 täielikult kõiki Euroopa maksekäsumenetluse aspekte. Nimelt näeb määrus vastavalt selle artiklile 26 ette, et kõiki menetlusküsimusi, mida nimetatud määruses eraldi ei käsitleta, reguleeritakse riigisisese õigusega.
35 Kuigi selle määruse artiklid 16 ja 20 annavad kostjale õiguse esitada talle kättetoimetatud Euroopa maksekäsule vastuväide, ühtlustades teatavaid selle õiguse aspekte, nagu nimetatud õiguse teostamise üksikasjad ja tähtaeg, selle tähtaja kulgemise algus ja erandlikud juhud, mil kostja võib pärast nimetatud tähtaja möödumist taotleda selle maksekäsu läbivaatamist, ei ole seevastu ei nende artiklitega ega ka ühegi muu nimetatud määruse sättega reguleeritud muid aspekte, nagu põhjused, miks sama tähtaeg selle kulgemise ajal katkestati või peatati. Järelikult, ja sama määruse artikli 26 kohaselt on liikmesriikidel õigus viimati nimetatud aspekte reguleerida ja seega täiendada menetluslikke aspekte, mida määruse nr 1896/2006 artiklites 16 ja 20 ei käsitleta.
36 Samas tuleb Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt siiski täpsustada, et kui konkreetses valdkonnas puuduvad liidu õigusnormid, tuleb need iga liikmesriigi õiguskorras menetlusautonoomia põhimõttest lähtudes kehtestada, kuid seda tingimusel, et need menetlusnormid ei oleks vähem soodsad kui riigisisese õiguse kohaldamisalasse kuuluvaid sarnaseid olukordi reguleerivad eeskirjad (võrdväärsuse põhimõte) ega muudaks liidu õigusega antud õiguste teostamist tegelikult võimatuks või ülemäära keeruliseks (tõhususe põhimõte) (vt selle kohta 21. detsembri 2021. aasta kohtuotsus Randstad Italia, C‑497/20, EU:C:2021:1037, punkt 58 ja seal viidatud kohtupraktika).
37 Mis puudutab esiteks võrdväärsuse põhimõtte järgimist, siis nähtub eelotsusetaotlusest, et Austria COVID-19 seaduse § 1 lõige 1 on vahet tegemata kohaldatav kõikidele menetlustähtaegadele tsiviilasjades ja seda sõltumata kõnealuse avalduse õiguslikust alusest. Järelikult, kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrolli tulemusel ei ilmne vastupidist, näivad niisugused õigusnormid tagavat riigisisesel õigusel põhinevate maksekäsumenetluste ja määrusel nr 1896/2006 põhinevate sarnaste menetluste võrdse kohtlemise.
38 Teiseks, mis puudutab tõhususe põhimõtet, siis tuleb riigisiseseid menetlusnorme pidada selle põhimõttega kooskõlas olevaks, kui need ei kahjusta määrusega nr 1896/2006 loodud tasakaalu nõude esitaja ja kostja vastavate õiguste vahel Euroopa maksekäsumenetluses. Täpsemalt järgivad riigisisesed õigusnormid, mille tagajärjel katkeb selle määruse artikli 16 lõikes 2 sätestatud vastuväite esitamise tähtaeg, seda põhimõtet, kui see näib põhjendatud eesmärgiga tagada kostja kaitseõiguste järgimine, ilma et see muudaks praktikas ülemäära keeruliseks asjaomaste nõuete kiire ja tõhusa sissenõudmise. Selleks peab ajavahemik, mille jooksul see tähtaeg katkeb, piirduma rangelt vajalikuga.
39 Käesoleval juhul ei ole põhikohtuasjas kõne all olevad riigisisesed õigusnormid kuidagi kahjustanud käesoleva kohtuotsuse punktis 35 mainitud aspekte, mis on määrusega nr 1896/2006 ühtlustatud. Selles nähti ette vaid umbes viie nädala pikkune katkemine, mis – nagu Austria valitsus kohtuistungil kinnitas – vastas ajavahemikule, mil riigi territooriumil COVID-19 pandeemia tõttu kehtestatud rangest liikumispiirangust tingitult oli kohtute tegevus oluliselt häiritud. Nagu komisjon oma kirjalikes seisukohtades märkis, ei ole nende õigusnormidega muudetud ka neid vastulause esitamise tähtaegu, mis möödusid enne selle jõustumist.
40 Kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrolli tulemusel ei ilmne vastupidist, näib, et niisugused riigisisesed menetlusnormid võimaldasid seega võlgade sissenõudmist edasi lükata vaid mõne nädala võrra, tagades samas määruse nr 1896/2006 artiklis 16 ette nähtud vastuväite esitamise õiguse tõhusa säilimise, mis on liidu seadusandja taotletava tasakaalu jaoks esmatähtis.
41 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele vastata, et määruse nr 1896/2006 artikleid 16, 20 ja 26 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus see, kui riigisiseseid õigusnorme, mis on vastu võetud COVID-19 pandeemia toimumise ajal ja mis ligikaudu viie nädala jooksul katkestasid tsiviilkohtuasjades menetlustähtajad, kohaldatakse selle määruse artikli 16 lõikes 2 kostjale Euroopa maksekäsule vastuväite esitamiseks ette nähtud 30-päevase tähtaja suhtes.
Kohtukulud
42 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta määrusega (EL) 2015/2421, artikleid 16, 20 ja 26
tuleb tõlgendada nii, et
nendega ei ole vastuolus see, kui riigisiseseid õigusnorme, mis on vastu võetud COVID-19 pandeemia toimumise ajal ja mis ligikaudu viie nädala jooksul katkestasid tsiviilkohtuasjades menetlustähtajad, kohaldatakse selle määruse artikli 16 lõikes 2 kostjale Euroopa maksekäsule vastuväite esitamiseks ette nähtud 30-päevase tähtaja suhtes.
Allkirjad