ÜLDKOHTU MÄÄRUS (teine koda)
13. september 2021(*)
Menetlus – Teistmisavaldus – Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Hagi EUIPO otsuse peale, millega lükati kaubamärgi registreerimise taotlus osaliselt tagasi – Vastulause tagasivõtmine enne hagi läbivaatamata jätmise kohta tehtud kohtumääruse kättetoimetamist – Asjaolu, mis ei olnud hagejale ega Üldkohtule teada – Kohtumääruse teistmine – Otsuse tegemise vajaduse äralangemine
Kohtuasjas T‑616/19 REV,
Katjes Fassin GmbH & Co. KG, asukoht Emmerich am Rhein (Saksamaa), esindajad: advokaadid T. Schmitz, S. Stolzenburg-Wiemer, M. Breuer ja I. Dimitrov,
hageja,
versus
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), esindaja: A. Söder,
kostja,
ning
Haribo The Netherlands & Belgium BV, asukoht Breda (Madalmaad), esindajad: advokaadid A. Tiemann ja C. Elkemann,
kes on teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses ja menetlusse astuja Üldkohtu menetluses,
mille ese on 10. juuli 2020. aasta kohtumääruse Katjes Fassin vs. EUIPO – Haribo The Netherlands & Belgium (WONDERLAND) (T‑616/19, ei avaldata, EU:T:2020:334) teistmise avaldus,
ÜLDKOHUS (teine koda),
koosseisus: koja president V. Tomljenović, kohtunikud F. Schalin ja I. Nõmm (ettekandja),
kohtusekretär: E. Coulon,
on teinud järgmise
määruse
Avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud
1 Hageja Katjes Fassin GmbH & Co. KG esitas 18. jaanuaril 2017 Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile (EUIPO) nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2009, L 78, lk 1), muudetud redaktsioonis (asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrusega (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2017, L 154, lk 1)), alusel ELi kaubamärgi registreerimise taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on sõnaline tähis WONDERLAND ning selle registreerimist taotleti 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassi 30 kuuluvate kaupade jaoks.
3 Kaubamärgitaotlus avaldati 26. jaanuaril 2017 väljaandes Bulletin des marques de l’Union européenne nr 2017/017.
4 Haribo The Netherlands & Belgium BV esitas 22. märtsil 2017 määruse nr 207/2009 artikli 41 (nüüd määruse 2017/1001 artikkel 46) alusel kaubamärgi WONDERLAND registreerimisele registreerimistaotlusega hõlmatud kõigi kaupade osas vastulause.
5 Vastulause põhines eelkõige varasemal Beneluxi sõnamärgil WONDERMIX, mis on registreeritud 1. juulil 2015 numbriga 974248 klassi 30 kuuluvate kaupade jaoks.
6 Vastulause toetuseks esitati määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punktis b (nüüd määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b) sätestatud põhjus.
7 Vastulausete osakond rahuldas 7. septembril 2018 vastulause põhjusel, et kaubamärgi WONDERLAND registreerimise taotluses nimetatud kõigi kaupade osas esineb varasema Beneluxi kaubamärgiga segiajamise tõenäosus.
8 Hageja esitas 6. novembril 2018 määruse 2017/1001 artiklite 66–71 alusel EUIPO-le vastulausete osakonna otsuse peale kaebuse.
9 EUIPO neljas apellatsioonikoda tühistas 8. juuli 2019. aasta otsusega (asi R 2164/2018‑4) osaliselt vastulausete osakonna otsuse.
10 Hageja esitas 12. septembril 2019 Üldkohtule hagi neljanda apellatsioonikoja otsuse selle osa peale, milles apellatsioonikoda oli tuvastanud teatavate vaidlusaluste kaupadega seoses segiajamise tõenäosuse.
11 Üldkohus jättis 10. juuli 2020. aasta kohtumäärusega Katjes Fassin vs. EUIPO – Haribo The Netherlands & Belgium (WONDERLAND) (T‑616/19, ei avaldata, EU:T:2020:334) hageja hagi läbi vaatamata.
12 Hageja palus 27. juuli 2020. aasta kirjas EUIPO-lt selgitusi selle kohta, miks teda ei teavitatud asjaolust, et vastulause esitaja, kes oli Üldkohtus menetlusse astuja, oli 25. juuni 2020. aasta faksiga võtnud tagasi oma vastulause kaubamärgi WONDERLAND registreerimisele.
Menetlus ja poolte nõuded
13 Üldkohtu kantseleisse 18. septembril 2020 saabunud dokumendiga esitas hageja 10. juuli 2020. aasta kohtumääruse WONDERLAND (T‑616/19, ei avaldata, EU:T:2020:334) teistmisavalduse Üldkohtu kodukorra artikli 169 alusel koostoimes Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikliga 44.
14 Üldkohtu kantseleisse 23. oktoobril 2020 saabunud dokumendiga esitas EUIPO teistmisavalduse kohta oma seisukohad.
15 22. aprilli 2021. aasta kohtumäärusega Katjes Fassin vs. EUIPO – Haribo The Netherlands & Belgium (WONDERLAND) (T‑616/19 REV, EU:T:2021:213) tunnistas Üldkohus 10. juuli 2020. aasta kohtumääruse WONDERLAND (T‑616/19, ei avaldata, EU:T:2020:334) teistmisavalduse vastuvõetavaks.
16 Üldkohtu kantseleisse 25. mail 2021 saabunud dokumendiga esitas hageja oma sisulised seisukohad.
17 Üldkohtu kantseleisse 26. mail 2021 saabunud dokumendiga esitas EUIPO oma sisulised seisukohad.
18 Hageja palub Üldkohtul:
– jätkata menetlust kohtuasjas T‑616/19;
– muuta 10. juuli 2020. aasta kohtumäärust WONDERLAND (T‑616/19, ei avaldata, EU:T:2020:334);
– jätta iga poole põhimenetluse kohtukulud poole enda kanda;
– mõista teistmismenetluse kohtukulud välja EUIPO-lt.
19 EUIPO palub Üldkohtul:
– jätta teistmisavaldus rahuldamata;
– jätta põhimenetluse ja teistmismenetluse kohtukulud temalt välja mõistmata.
Õiguslik käsitlus
20 Hageja tugineb teistmisavalduse toetuseks faktilisele asjaolule, milleks on menetlusse astuja poolt kaubamärgi WONDERLAND registreerimisele esitatud vastulause tagasivõtmine. Ta väidab, et see faktiline asjaolu ei olnud talle ega Üldkohtule 10. juuli 2020. aasta kohtumääruse WONDERLAND (T‑616/19, ei avaldata, EU:T:2020:334) kättetoimetamise ajal teada. Ta väidab, et selle uue asjaolu tõttu peab Üldkohus andma määruse otsuse tegemise vajaduse äralangemise kohta ning tegema seega teistsuguse lahendi kui see, mis tehti eespool viidatud kohtumääruses.
21 Kõigepealt olgu märgitud, et kodukorra artikli 169 lõige 1 näeb ette, et Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 44 kohaselt võib avalduse Üldkohtu lahendi teistmiseks esitada üksnes sellise asjaolu teadasaamisel, millel on otsustav tähtsus ja mis enne kohtuotsuse kuulutamist või kohtumääruse kättetoimetamist ei olnud teada Üldkohtule ega teistmist taotlevale poolele.
22 Edasi tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et teistmine ei ole mitte edasikaebus, vaid erakorraline õiguskaitsevahend, mis võimaldab vaidlustada jõustunud kohtulahendi seadusjõu nende tuvastatud faktiliste asjaolude tõttu, millele tugines kohus. Teistmine eeldab, et on teada saadud faktilist laadi asjaoludest, mis olid olemas enne asjaomase kohtulahendi kuulutamist või kättetoimetamist, kuid mis ei olnud tol ajal teada selle lahendi teinud kohtule ega ka teistmist taotlevale poolele ning mis oleksid võinud juhtida kohtu selles menetluses teistsuguse lahendini, kui ta oleks saanud neid asjaolusid arvesse võtta (vt selle kohta 4. detsembri 2014. aasta kohtumäärus JAS vs. komisjon, T‑573/11 REV, ei avaldata, EU:T:2014:1124, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 28. novembri 2017. aasta kohtumäärus Staelen vs. Euroopa Ombudsman, T‑217/11 REV, ei avaldata, EU:T:2017:861, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika).
23 Lisaks on kodukorra artikli 169 lõikes 2 nähtud ette, ilma et see piiraks Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 44 kolmandas lõigus ette nähtud kümneaastast tähtaega, et teistmisavaldus esitatakse kolme kuu jooksul alates päevast, mil avalduse esitaja sai teada teistmisavalduse aluseks olevast faktilisest asjaolust. Vastavalt kodukorra artikli 169 lõike 3 punktile d tuleb teistmisavalduses märkida tõendid teistmist õigustavate faktiliste asjaolude ja lõikes 2 nimetatud tähtaegade järgimise kohta.
24 Lõpetuseks olgu mainitud, et Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 44 teise lõigu kohaselt alustatakse teistmist otsusega, milles sõnaselgelt sedastatakse uue asjaolu olemasolu, tunnistatakse, et selle olemus lubab võtta asja teistmisele, ja kuulutatakse avaldus selle alusel vastuvõetavaks. Kodukorra artikli 169 lõikes 5 on sätestatud, et Üldkohus lahendab avalduse vastuvõetavuse küsimuse kohtumäärusega pärast pooltele seisukohtade esitamiseks võimaluse andmist, ilma et see mõjutaks Üldkohtu sisulist otsust.
25 Selline kaheetapiline menetlus, millest esimene puudutab vastuvõetavust ja teine sisulisi küsimusi, on seletatav teistmismenetluse alustamise tingimuste rangusega, kusjuures viimane on mõistetav asjaolu tõttu, et see õiguskaitsevahend muudab ära jõustunud kohtulahendi seadusjõu (vt 8. juuli 1999. aasta kohtuotsus DSM vs. komisjon, C‑5/93 P, EU:C:1999:364, punkt 66 ja seal viidatud kohtupraktika).
26 Käesolevas asjas tunnistas Üldkohus 22. aprilli 2021. aasta kohtumäärusega WONDERLAND (T‑616/19 REV, EU:T:2021:213) 10. juuli 2020. aasta kohtumääruse WONDERLAND (T‑616/1919, ei avaldata, EU:T:2020:334) teistmisavalduse vastuvõetavaks. Nimelt leidis Üldkohus, et vastulause tagasivõtmine – millest ei olnud teadlikud Üldkohus ega ka hageja – on uus asjaolu, millel on otsustav tähtsus kodukorra artikli 169 lõike 1 tähenduses, kuna menetluse jätkamine ise sõltub sellest. Ta otsustas seega, et kõik selles artiklis 169 ette nähtud teistmisavalduse vastuvõetavuse tingimused olid täidetud.
27 Seega tuleb analüüsida sisulist küsimust ja niisiis kindlaks teha, kas 10. juuli 2020. aasta kohtumäärus WONDERLAND (T‑61619, ei avaldata, EU:T:2020:334) tuleb teistmise korras uuesti läbi vaadata.
28 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt langeb hagi alus ära juhul, kui vastulause võetakse tagasi apellatsioonikoja menetluse käigus, mille ese on vastulause kohta tehtud otsus, või Euroopa Liidu kohtu menetluse käigus, mille ese on vastulause kohta tehtud otsuse peale EUIPO-le esitatud edasikaebuse kohta tehtud otsus, mistõttu hagi jääb esemeta (9. veebruari 2004. aasta kohtumäärus Synopharm vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (OHIM) – Pentafarma (DERMASYN), T‑120/03, EU:T:2004:33, punkt 20; vt ka 2. aprilli 2020. aasta kohtumäärus Thai World Import & Export vs. EUIPO – Elvir (Yaco), T‑3/19, ei avaldata, EU:T:2020:150, punkt 4 ja seal viidatud kohtupraktika).
29 Käesoleval juhul võttis menetlusse astuja EUIPO‑le esitatud vastulause tagasi, mida EUIPO kinnitas teistmisavalduse suhtes esitatud seisukohtades. EUIPO täpsustas ka, et see tagasivõtmine toimus enne 10. juuli 2020. aasta kohtumääruse WONDERLAND (T‑61619, ei avaldata, EU:T:2020:334) kättetoimetamist.
30 Sellest järeldub, et 10. juuli 2020. aasta kohtumääruse WONDERLAND (T‑616/19, ei avaldata, EU:T:2020:334) kättetoimetamise ajal oli vastulausemenetluse alus ära langenud ja otsust, mille peale oli põhimenetluses tühistamishagi esitatud, tuli käsitada nii, nagu seda poleks tehtud.
31 Järelikult kui teda oleks vastulause tagasivõtmisest õigel ajal teavitatud, ei oleks Üldkohus teinud 10. juuli 2020. aasta kohtumäärust WONDERLAND (T‑61619, ei avaldata, EU:T:2020:334).
32 Teistmisavaldus tuleb järelikult rahuldada ja vastavalt kodukorra artikli 130 lõikele 2 tuvastada, et kaubamärgi WONDERLAND registreerimisele esitatud vastulause tagasivõtmise tõttu on kohtuasjas T‑616/19 esitatud tühistamishagi ese ära langenud ning seega puudub vajadus asjas otsus teha (vt selle kohta analoogia alusel 2. aprilli 2020. aasta kohtumäärus Yaco, T‑3/19, ei avaldata, EU:T:2020:150, punkt 6).
Kohtuasja T‑616/19 tühistamismenetluse kohtukulud
33 Kodukorra artikli 137 kohaselt jaotab Üldkohus juhul, kui vajadus lahendi tegemiseks langeb ära, kohtukulud omal äranägemisel.
34 Käesoleva juhtumi asjaoludel leiab Üldkohus, et kumbki pool peab kandma oma kohtukulud ise.
Apellatsioonimenetluse kohtukulud
35 Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
36 EUIPO ja menetlusse astuja on kohtuvaidluse kaotanud. Need mõlemad pooled käitusid hooletult, jättes Üldkohtule ja hagejale – kes on selles asjas hageja – õigeaegselt teatamata, et menetlusse astuja oli kaubamärgi WONDERLAND registreerimisele esitatud vastulause tagasi võtnud. Kuid hageja on palunud mõista teistmismenetluse kulud välja üksnes EUIPO-lt. Seetõttu tuleb jätta EUIPO kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja pool hageja kohtukuludest teistmismenetluses. Hageja kannab seega poole oma kohtukuludest.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (teine koda)
määrab:
1. Rahuldada 10. juuli 2020. aasta kohtumääruse Katjes Fassin vs. EUIPO – Haribo The Netherlands & Belgium (WONDERLAND) (T‑616/19, ei avaldata, EU:T:2020:334) teistmisavaldus.
2. Kohtuasjas Katjes Fassin vs. EUIPO – Haribo The Netherlands & Belgium (WONDERLAND) (T‑616/19) otsuse tegemise vajadus on ära langenud.
3. Jätta kohtuasja Katjes Fassin vs. EUIPO – Haribo The Netherlands & Belgium (WONDERLAND) (T‑616/19) tühistamismenetluse kohtukulud poolte endi kanda.
4. Jätta Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) teistmismenetluse kohtukulud tema enda kanda.
5. Mõista EUIPO‑lt välja pool Katjes Fassin GmbH & Co. KG teistmismenetluse kohtukuludest.
6. Jätta pool Katjes Fassini teistmismenetluse kohtukuludest tema enda kanda.
7. Kohtusekretär lisab käesoleva kohtumääruse originaali teistetud 10. juuli 2020. aasta kohtumääruse Katjes Fassin vs. EUIPO – Haribo The Netherlands & Belgium (WONDERLAND) (T‑616/19, ei avaldata, EU:T:2020:334) originaalile.
8. Kohtusekretär teeb 10. juuli 2020. aasta kohtumääruse Katjes Fassin vs. EUIPO – Haribo The Netherlands & Belgium (WONDERLAND) (T‑616/19, ei avaldata, EU:T:2020:334) originaali servale märke käesoleva kohtumääruse kohta.
Luxembourg, 13. september 2021
Kohtusekretär | | Koja president |