Kohtuasi C‑417/13

ÖBB Personenverkehr AG

versus

Gotthard Starjakob

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberster Gerichtshof)

Eelotsusetaotlus – Sotsiaalpoliitika – Direktiiv 2000/78/EÜ – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Artikli 2 lõige 1 ja artikli 2 lõike 2 punkt a – Artikli 6 lõige 1 – Vanuse alusel diskrimineerimine – Siseriiklikud õigusnormid, mis seavad töötasu kindlaksmääramisel enne 18. eluaasta täitumist töötatud aja arvessevõtmise tingimuseks kõrgemale töötasu astmele tõusmise tähtaja pikenemise – Õigustatus – Sobivus taotletava eesmärgi saavutamiseks – Õigus vaidlustada kõrgemale töötasu astmele tõusmise tähtaja pikenemist

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 28. jaanuar 2015

1.        Sotsiaalpoliitika – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Direktiiv 2000/78 – Vanuse alusel diskrimineerimise keeld – Siseriiklikud õigusnormid, mis seavad töötasu kindlaksmääramisel enne 18. eluaasta täitumist õpitud ja töötatud aja arvessevõtmise tingimuseks kõrgemale töötasu astmele tõusmise tähtaja pikenemise – Õigusnormid, mis näevad ette diskrimineerimise – Õiguspäraste eesmärkide taotlemisel põhinev õigustus – Omandatud õiguste austamine ja õiguspärase ootuse kaitse – Proportsionaalsus – Puudumine

(Nõukogu direktiiv 2000/78, artikkel 2 ja artikli 6 lõige 1)

2.        Sotsiaalpoliitika – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Direktiiv 2000/78 – Vanuse alusel diskrimineerimise keeld – Vanuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtte rikkumine töötasu reguleerivate siseriiklike õigusnormidega – Tagajärjed – Kohustus maksta diskrimineeritud töötajatele tagasiulatuvalt välja summa, mis vastab tegelikult saadud töötasu ja soodsamasse olukorda seatud töötajatele makstud töötasu vahele – Puudumine – Diskrimineeritud töötajate õigus soodsamasse olukorda seatud töötajatele antud eelistele

(Nõukogu direktiiv 2000/78, artikkel 16)

3.        Sotsiaalpoliitika – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Direktiiv 2000/78 – Vanuse alusel diskrimineerimise keeld – Vanuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtte rikkumine töötasu reguleerivate siseriiklike õigusnormidega – Tagajärjed – Siseriiklikud õigusnormid, mis näevad enne 18. eluaasta täitumist töötatud aja arvessevõtmiseks diskrimineeritud töötajatele ette kohustuse esitada oma tööandjale tõendid sellise aja kohta – Lubatavus – Koostöö tegemisest keeldumine ja võrdse kohtlemise taastamisele suunatud teatava summa väljamaksmise nõude esitamine – Õiguse kuritarvitamise puudumine

(Nõukogu direktiiv 2000/78, artikkel 16)

4.        Euroopa Liidu õigus – Üksikisikutele antud õigused – Siseriiklikud menetlusnormid – Tõhususe põhimõtte järgimine – Siseriiklik õigusnorm, mis kehtestab aegumistähtaja – Tähtaeg, mis hakkab kulgema enne asjassepuutuvat õiguslikku olukorda selgitava Euroopa Kohtu otsuse väljakuulutamise kuupäeva – Lubatavus

(ELTL artikkel 267)

1.        Liidu õigust ja eeskätt direktiivi 2000/78 (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) artiklit 2 ja artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid, mis võtavad vanuse alusel diskrimineerimise kaotamise eesmärgil arvesse enne 18. eluaasta täitumist töötatud aega, kuid mis samal ajal sisaldavad eeskirja, mida tegelikult kohaldatakse ainult sel moel diskrimineeritud töötajate suhtes, millega pikendatakse kõrgemale töötasu astmele tõusmise tähtaega kolme esimese töötasu astme puhul ühe aasta võrra ja mis säilitab seega püsivalt erineva kohtlemise vanuse alusel.

Nimelt, kuivõrd selline tähtaja pikenemine ühe aasta võrra on kohaldatav ainuüksi töötajate suhtes, kes on töötanud enne 18. eluaasta täitumist, tuleb tuvastada, et nimetatud siseriiklikud õigusnormid näevad ette otseselt vanuse alusel toimuva erineva kohtlemise direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 2 punkti a tähenduses.

Seoses sellise erineva kohtlemise õigustusega tuleb esiteks märkida, et ainuüksi eelarvekaalutlused ei saa kujutada endast õiguspärast eesmärki direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 tähenduses. Seoses teiseks varasema korraga soodsamasse olukorda seatud töötajate omandatud õiguste austamise ja õiguspärase ootuse kaitsega nende töötasu osas tuleb märkida, et tegemist on tööhõivepoliitika ja tööturu õiguspäraste eesmärkidega, mis võivad üleminekuperioodi vältel õigustada varasema töötasu säilitamist ja seega ka vanuse alusel diskrimineeriva korra säilitamist.

Need eesmärgid ei saa siiski õigustada meedet, mis säilitab kasvõi ainult mõne isiku puhul püsivalt erineva kohtlemise vanuse alusel, mida püütakse kaotada diskrimineeriva korra reformiga, mille raames meede kehtestatakse. Selline meede ei ole isegi juhul, kui see võib tagada varasema korraga soodsamasse olukorda seatud töötajate omandatud õiguste ja õiguspärase ootuse kaitse, sobiv mittediskrimineeriva korra kehtestamiseks varasema korraga ebasoodsamasse olukorda seatud töötajate jaoks.

(vt punktid 31, 36, 37, 39, 40 ja resolutsiooni punkt 1)

2.        Liidu õigust ja eeskätt direktiivi 2000/78 (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) artiklit 16 tuleb tõlgendada nii, et siseriiklikud õigusnormid, mille eesmärk on kaotada vanuse alusel diskrimineerimine, ei pea tingimata võimaldama töötajal, kelle puhul ei võetud ametialase edasijõudmise kindlaksmääramisel arvesse enne 18. eluaasta täitumist töötatud aega, saada hüvitist summas, mis vastab erinevusele sellise diskrimineerimise puudumisel maksmisele kuuluva töötasu ja tegelikult saadud töötasu vahel.

Kui on tegemist liidu õigusega vastuolus oleva diskrimineerimisega ja seni, kuni võrdset kohtlemist taastavaid meetmeid ei ole võetud, saab võrdsuse põhimõtte järgimise siiski tagada üksnes sellega, et ebasoodsamasse olukorda seatud isikute kategooriale antakse samad eelised, mis on soodsamasse olukorda seatud isikute kategoorial; liidu õiguse nõuetekohaselt rakendamata jätmise korral on soodsamasse olukorda seatud isikute kategooria suhtes kohaldatav kord ainus kehtiv lähtepunkt.

Seda lahendust kohaldatakse ainult kehtiva lähtepunkti olemasolul.

Seega eeldab võrdse kohtlemise taastamine kõnealuses olukorras ja seni, kuni ei ole kehtestatud korda, millega kaotatakse vanuse alusel diskrimineerimine direktiivis 2000/78 ettenähtuga kooskõlalisel moel, et varasema korraga ebasoodsamasse olukorda seatud töötajatele antakse samad eelised kui need, mida kohaldati selle korraga soodsamasse olukorda seatud töötajate suhtes, ja seda mitte ainult enne 18. eluaasta täitumist töötatud aja arvessevõtmise, vaid ka kõrgemale töötasu astmele tõusmise osas.

(vt punktid 45–47, 49 ja resolutsiooni punkt 2)

3.        Liidu õigust ja eeskätt direktiivi 2000/78 (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) artiklit 16 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui liikmesriigi seadusandja näeb enne 18. eluaasta täitumist töötatud aja arvessevõtmiseks ette koostöökohustuse, mille kohaselt töötaja peab esitama oma tööandjale tõendid sellise aja kohta.

Nii direktiivi 2000/78 artikkel 16 kui ka mis tahes muu selle direktiivi säte ei takista näha siseriikliku sättega ette koostöökohustust, mille kohaselt töötaja peab esitama oma tööandjale tõendid enne 18. eluaasta täitumist töötatud aja kohta, et see aeg arvesse võetaks.

Kuritarvituse tuvastamiseks peab olema täidetud üks objektiivne ja üks subjektiivne tingimus. Objektiivse tingimuse osas peab objektiivsete asjaolude kogumist tulenema, et vaatamata liidu õigusnormides ette nähtud tingimuste formaalsele täitmisele ei ole nendes õigusnormides taotletud eesmärki saavutatud. Mis puudutab subjektiivset tingimust, siis peab ilmnema tahe saada liidu õigusnormidest tulenev alusetu eelis, luues kunstlikult selle saamiseks vajalikud tingimused.

Õiguse kuritarvitust ei kujuta endast asjaolu, et töötaja keeldub tegemast koostööd siseriiklike õigusnormide kohaldamiseks, mis direktiiviga 2000/78 vastuollu minnes vanuse alusel diskrimineerivad, ega ka töötaja esitatud sellise summa väljamaksmist puudutav nõue, mille eesmärk on varasema korraga soodsamasse olukorda seatud töötajatega võrdse kohtlemise taastamine.

(vt punktid 54, 56, 58 ja resolutsiooni punkt 3)

4.        Tõhususe põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui liidu õigusest tulenevate õiguste siseriiklikes õigusnormides ette nähtud aegumistähtaeg hakkab kulgema enne kuupäeva, mil Euroopa Kohus kuulutab asjassepuutuvat õiguslikku olukorda selgitava otsuse.

Nimelt selgitab ja täpsustab tõlgendus, mille Euroopa Kohus talle ELTL artikliga 267 antud pädevust kasutades liidu õigusnormile annab, vajaduse korral selle õigusnormi tähendust ja ulatust, nagu seda peab või oleks pidanud mõistma ja kohaldama alates selle jõustumise hetkest. Teisisõnu, eelotsus ei ole konstitutiivne, vaid deklaratiivne, mistõttu selle mõju avaldub tagasiulatuvalt ja põhimõtteliselt alates tõlgendatava õigusnormi jõustumisest.

Aegumistähtaja kulgema hakkamise kuupäev on lisaks põhimõtteliselt siseriikliku õiguse reguleerida ja liidu õiguse rikkumise võimalik tuvastamine Euroopa Kohtu poolt seda põhimõtteliselt ei mõjuta.

(vt punktid 63, 64, 69 ja resolutsiooni punkt 4)