Esialgne tõlge
KOHTUJURISTI ETTEPANEK
JULIANE KOKOTT
esitatud 30. mail 2024(1)
Kohtuasi C‑297/23 P
Harley-Davidson Europe Ltd.
ja
Neovia Logistics Services International
versus
Euroopa Komisjon
Apellatsioonkaebus – Tolliliit – Määrus (EL) nr 952/2013 – Tolliseadustik – Riikidevahelised kaubandusvaidlused – Teatavate mootorrataste mittesooduspäritolu kindlaksmääramine – Mõiste „majanduslikult põhjendatud töötlemine või toiming“ – Delegeeritud määrus (EL) 2015/2446 – Tollimaksu vältimine või tollimaksust kõrvalehoidmine – Päritoluga manipuleerimine – Delegeeritud reguleerimispädevus
I. Sissejuhatus
1. Hiljemalt alates filmist „Muretu rännumees“ („Easy Rider“) on Harley-Davidson tähistanud tüüpilist Ameerika mootorratast. Ent kas Taist pärit Harley-Davidson on veel Ameerika mootorratas? See võib üllatada, kuid see on lõppkokkuvõttes komisjoni seisukoht, millele Harley-Davidson käesolevas menetluses ägedalt vastu vaidleb. Kohtuasja taustaks on Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vaheline kaubandusvaidlus, millest tulenevalt kehtestasid mõlemad pooled teise poole teatavatele kaupadele, eelkõige nimetatud mootorratastele, takistavad täiendavad tollimaksud. Seepeale viis Harley-Davidson oma Euroopa turule suunatud tootmise Ameerika Ühendriikidest Taisse. Vaidlusaluses rakendusotsuses(2) keeldus komisjon siiski seda riiki päritolukohana tunnustamast.
2. Vaidlustatud kohtuotsuses(3) jättis Üldkohus rahuldamata Harley-Davidsoni hagi vaidlusaluse rakendusotsuse peale. Pooleli olevas apellatsioonimenetluses tuleb eelkõige selgitada, kas komisjon võib keelduda tootmise üleviimise tunnustamisest üksnes seetõttu, et üleviimise eesmärk on vältida seoses riikidevahelise kaubandusvaidlusega kehtestatud tollimakse.
II. Õiguslik raamistik
A. Tolliseadustik
3. Tolliseadustiku(4) artikkel 33 lubab tollil teha otsuseid siduva päritoluinformatsiooni kohta. Artikli 34 lõike 11 kohaselt võib komisjon nõuda liikmesriikidelt selliste otsuste kehtetuks tunnistamist, „[s]elleks et tagada nõuetekohane ja ühtlustatud tariifne klassifitseerimine või kauba päritolu määramine“.
4. Tolliseadustiku artiklis 59 on kindlaks määratud, milliste sätete suhtes kohaldatakse kaupade päritolu käsitlevaid eeskirju:
„Artiklites 60 ja 61 nähakse ette reeglid kauba mittesooduspäritolu määramiseks, eesmärgiga kohaldada:
a) ühist tollitariifistikku, välja arvatud artikli 56 lõike 2 punktides d ja e kirjeldatud meetmeid;
b) meetmeid, mis ei kuulu tariifsete meetmete hulka ning mis on kehtestatud konkreetseid kaubavahetusega seotud valdkondi reguleerivate liidu õigusaktidega; ning
c) muid kauba päritoluga seonduvaid liidu meetmeid.“
5. Tolliseadustiku artikli 56 lõike 2 punktides d ja e on osutatud tariifsetele soodusmeetmetele.
6. Tolliseadustiku artikkel 60 reguleerib kauba päritolu tollitariifistiku kohaldamisel:
„1. Kaup, mis on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil, loetakse kõnealusest riigist või kõnealuselt territooriumilt pärinevaks kaubaks.
2. Kaup, mille tootmisega on seotud rohkem kui üks riik või territoorium, loetakse pärinevaks sellest riigist või sellelt territooriumilt, kus selleks seadmestatud ettevõttes toimus selle kauba viimane oluline majanduslikult põhjendatud töötlemine või toiming, mille tulemusena valmis uus toode või mis oli tähtis valmistamisetapp.“
7. Vastavalt tolliseadustiku artiklile 62 on komisjonil õigus „võtta […] vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse reeglid, mille kohaselt kaup, mille mittesooduspäritolu kindlakstegemine on vajalik artiklis 59 osutatud liidu meetmete kohaldamiseks, loetakse artikli 60 kohaselt täielikult saaduks ühes riigis või ühel territooriumil või läbinuks ühes riigis või ühel territooriumil selleks seadmestatud ettevõttes viimase olulise majanduslikult põhjendatud töötlemise või toimingu, mille tulemusena valmis uus toode või mis oli tähtis valmistamisetapp“.
B. Delegeeritud määrus 2015/2446, millega täiendatakse tolliseadustikku
8. Delegeeritud määruse 2015/2446(5) artiklis 33 on täpsustatud, millal ei peeta töötlemist või toimingut majanduslikult põhjendatuks tolliseadustiku artikli 60 lõike 2 tähenduses:
„Teises riigis või teisel territooriumil teostatavat töötlemist ega toimingut ei peeta majanduslikult põhjendatuks, kui olemasoleva tõendusmaterjali alusel on kindlaks tehtud, et sellise töötlemise eesmärk on vältida tolliseadustiku artiklis 59 osutatud meetmete kohaldamist.
Lisaga 22-01 hõlmatud kauba suhtes kohaldatakse selle grupi abireegleid, kuhu kaup kuulub.
Kui tegemist on lisaga 22-01 hõlmamata kaubaga ja kui viimast toimingut või töötlemist ei peeta majanduslikult põhjendatuks, loetakse see kaup läbinuks sellise viimase olulise majanduslikult põhjendatud töötlemise või toimingu, mille tulemusena valmis uus toode või mis oli tähtis valmistamisetapp, selles riigis või sellel territooriumil, kust pärineb suurem osa materjalidest, võttes aluseks nende väärtuse.“
9. Delegeeritud määruse 2015/2446 põhjenduses 21 on artiklit 33 selgitatud järgmiselt:
„Selleks et hoida ära imporditud kauba päritoluga manipuleerimist, mille eesmärk on vältida kaubanduspoliitika meetmete kohaldamist, tuleks viimast olulist töötlemist või toimingut mõnel juhul pidada majanduslikult põhjendamatuks.“
10. Vaidlusaluseid mootorrattaid ei ole delegeeritud määruse 2015/2446 lisas 22-01 nimetatud.
C. Riikidevahelisi kaubandusvaidlusi käsitlevad eeskirjad
1. Määrus nr 654/2014
11. Vaidlusaluste tollimaksude alus on määrus (EL) nr 654/2014, milles käsitletakse liidu õiguste rakendamist rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade kohaldamisel ja jõustamisel.(6) Põhjendustes 2 ja 3 on selgitatud selliste meetmete eesmärki:
„(2) On oluline, et liidul oleksid asjakohased vahendid liidu õiguste tõhusaks rakendamiseks rahvusvaheliste kaubanduskokkulepete raames, et liit saaks kaitsta oma majandushuve. Siin peetakse eelkõige silmas olukordi, kus kolmandad riigid kehtestavad kaubandust piiravaid meetmeid, mis vähendavad kasu, mida liidu ettevõtjad võiksid saada rahvusvahelistest kaubanduskokkulepetest. Liit peaks suutma sõlmitud rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes sätestatud menetluste ja tähtaegade raames kiiresti ja paindlikult reageerida. Seega on vajalikud eeskirjad, milles sätestatakse raamistik liidu õiguste rakendamiseks teatavates konkreetsetes olukordades.
(3) Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepinguga loodud vaidluste lahendamise mehhanismi ja muude rahvusvaheliste kaubanduskokkulepete, sealhulgas vastavate piirkondlike ja kahepoolsete kokkulepete alusel loodud mehhanismide eesmärk on leida positiivne lahendus mis tahes vaidlusele liidu ja teise lepinguosalise või lepinguosaliste vahel. Nende vaidluste lahendamise mehhanismide kohaselt peaks liidul aga olema võimalik peatada kontsessioonid või muud kohustused, kui muud väljavaated vaidluses positiivse lahenduse leidmiseks ei ole osutunud edukaks. Sellistel juhtudel peaks liidu tegevuse eesmärk olema mõjutada asjaomast kolmandat riiki täitma asjakohaseid rahvusvahelisi kaubanduseeskirju, et taastuks olukord, kus kasu saadakse vastastikku.“
12. Määruse nr 654/2014 põhjendus 8 reguleerib kaubanduspoliitiliste meetmete kujundamist:
„Käesoleva määruse kohaselt vastu võetud kaubanduspoliitilised meetmed tuleks välja valida ja kavandada lähtuvalt objektiivsetest kriteeriumidest, muu hulgas rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade kolmandate riikide poolse täitmise tagamiseks mõeldud meetmete tõhususest, meetmete potentsiaalist aidata neid liidu ettevõtjaid, kellele kolmandate riikide meetmed on kahjulikud, ning eesmärgist minimeerida negatiivset majanduslikku mõju liidule muu hulgas seoses põhiliste toorainetega.“
13. Määruse nr 654/2014 ese on määratletud selle artiklis 1:
„Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad ja menetlused, millega tagatakse, et liit teostab tõhusalt ja õigeaegselt oma õigusi rahvusvahelistest kaubanduskokkulepetest tulenevate kontsessioonide või muude kohustuste peatamisel või tühistamisel eesmärgiga:
a) reageerida olukorras, kus kolmas riik on rahvusvahelisi kaubanduseeskirju rikkudes kahjustanud liidu huve, ja saavutada seejuures rahuldav lahendus, mis taastab liidu ettevõtjate saadava kasu;
b) tasakaalustada kontsessioone või muid kohustusi liidu ja kolmandate riikide vahelistes kaubandussuhetes olukorras, kus liidust pärit toodete suhtes kehtivaid nõudeid on muudetud nii, et see kahjustab liidu huve.“
2. Rakendusmäärus 2018/724
14. Rakendusmääruses 2018/724(7) tegi komisjon teatavaks vaidlusalused tollimaksud ja põhjendas neid eelkõige põhjendustes 1–3 ja 6:
„(1) Ameerika Ühendriigid võtsid 8. märtsil 2018 vastu tähtajatud kaitsemeetmed, mis jõustusid 23. märtsil 2018 ja millega suurendati teatavate teras- ja alumiiniumtoodete imporditariife. 22. märtsil otsustati, et Euroopa Liidu puhul hakatakse suurendatud tariife kohaldama alates 1. maist 2018.
(2) Ehkki USA nimetab kõnealuseid meetmeid turvameetmeteks, on põhimõtteliselt tegemist kaitsemeetmetega. Kõnealused meetmed kujutavad endast parandusmeedet, mis rikub Maailma Kaubandusorganisatsiooni (edaspidi „WTO“) asutamislepingust tulenevat kontsessioonide ja kohustuste tasakaalu ning piirab importi, et kaitsta omamaist tootmisharu välismaise konkurentsi eest ja tagada selle tootmisharu äriline edu. Tegemist on meetmetega, mille suhtes ei kohaldata 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (edaspidi „GATT 1994“) julgeolekuerandeid ja mille võtmist ei ole võimalik julgeolekuerandiga põhjendada, samuti ei mõjuta julgeolekuerandid WTO asutamislepingu asjakohaste sätetega ette nähtud tasakaalustamisõigust.
(3) WTO kaitsemeetmete lepingus on sätestatud, et kõikidel eksportivatel lepinguosalistel, kelle suhtes kohaldatakse kaitsemeedet, on õigus peatada sisuliselt samaväärsete kontsessioonide või muude kohustuste kohaldamine kaitsemeetme võtnud WTO liikme suhtes, kui konsultatsioonide käigus ei leita rahuldavat lahendust ja WTO kaubavahetuse nõukogu seda ei tauni.
[…]
(6) Komisjon kasutab vastavalt määruse (EL) nr 654/2014 artikli 4 lõikele 1 õigust peatada sisuliselt samaväärsete kontsessioonide või muude kohustuste kohaldamine, et tasakaalustada kontsessioone või muid kohustusi liidu ja kolmandate riikide vahelistes kaubandussuhetes. Asjakohane meede võetakse kaubanduspoliitika meetmete vormis, mis võivad muu hulgas hõlmata soodustariifide peatamist ja uute tollimaksude kehtestamist või olemasolevate tollimaksude suurendamist.“
D. Kohaldatavad tollimaksumäärad
15. Vaidlusalused mootorrattad kuuluvad kombineeritud nomenklatuuri(8) rubriiki 8711 50 00, milles on „Mootorrattad (k.a mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid sisepõlemis-kolbmootoriga, silindrite töömahuga üle 800 cm3“. Selliste kaupade suhtes on ühises tollitariifistikus ette nähtud 6% tollimaks.
16. Komisjon kehtestas vaidlusalused täiendavad tollimaksud rakendusmäärusega (EL) 2018/886(9):
„Artikkel 1
Liit kohaldab täiendavaid tollimakse käesoleva määruse I ja II lisas loetletud ja Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA“) pärit toodete impordi suhtes.
Artikkel 2
Kõnealuste toodete suhtes kohaldatakse täiendavaid tollimakse järgmiselt:
a) esimeses etapis kohaldatakse I lisas loetletud toodete impordi suhtes vastavalt samas lisas täpsustatule 10% ja 25% suurust täiendavat väärtuselist tollimaksu alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast;
b) teises etapis kohaldatakse II lisas loetletud toodete impordi suhtes vastavalt samas lisas täpsustatule 10%, 25%, 35% ja 50% suurust täiendavat väärtuselist tollimaksu
– alates 1. juunist 2021 […]“.
17. Vastavalt rakendusmääruse (EL) 2018/886 I lisale kohaldatakse rubriiki 8711 50 00 kuuluvate kaupade suhtes esimeses etapis 25% suurust täiendavat tollimaksu ja vastavalt II lisale teises etapis veel 25% suurust täiendavat tollimaksu. Sellest tulenevalt kohaldati apellant Harley-Davidsoni mootorrataste suhtes, mida imporditi USAst Euroopasse, alates 22. juunist 2018 hariliku 6% tollimaksumäära asemel kokku 31% suurust tollimaksumäära ja alates 1. juunist 2021 kokku 56% suurust tollimaksumäära.
18. Liit ei ole teise etapi tollimakse siiski veel kohaldanud, vaid peatas need enne nende kohaldamise algust.(10) Alates 1. jaanuarist 2022 peatas ta ka esimese etapi tollimaksu.(11)
III. Apellatsioonkaebuse aluseks olevad asjaolud
19. Esimese kohtuastme hageja ja apellant Harley-Davidson Europe Ltd kuulub Harley-Davidson kontserni. See on tuntud Ameerika Ühendriikide ettevõtja, kes on spetsialiseerunud mootorrataste tootmisele. Esimese kohtuastme teine hageja ja samuti apellant Neovia Logistics Services International on Harley-Davidsoni tolliagent.
A. Asjaolud
20. Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 20–38 esitatud asjaolud võib kokku võtta järgmiselt.
21. Vastuseks sellele, et USA kehtestas terase ja alumiiniumi suhtes täiendavad tollimaksud, kehtestas komisjon 20. juuni 2018. aasta rakendusmäärusega (EL) 2018/886 ka USAst pärit „tüüpilistele“ kaupadele kõigepealt 25% ja hiljem 50% suuruse täiendava tollimaksu, mida kohaldatakse ka Harley-Davidsoni toodetud mootorrataste suhtes.
22. Harley-Davidson teavitas 25. juunil 2018 oma aktsionäre nende täiendavate tollimaksude tagajärgedest tema majandustegevusele nn vormi 8‑K kohase aruandega („Form 8‑K Current Report“; edaspidi „vorm 8‑K“), mille ta esitas USA börsijärelevalveasutusele SEC. Selles vormis teatas Harley-Davidson, et „[s]ellest pikaajalisest tariifikoormusest tingitud märkimisväärsete kuludega toimetulekuks rakenda[takse] […] plaani, mille eesmärk on viia [liitu] suunatavate mootorrataste tootmine Ameerika Ühendriikidest üle enda rahvusvahelistesse käitistesse, et vältida tariifikoormust“.(12) Harley-Davidson viis seejärel oma teatavate liidu turule suunatud mootorrataste tootmise üle Tais asuvasse tehasesse.
23. Apellandid esitasid 25. jaanuaril 2019 Belgia ametiasutustele kaks ametlikku taotlust kahe Tais toodetud mootorrataste tooteperekonna mootorrataste kohta siduva päritoluinformatsiooni saamiseks. Kuigi komisjon väljendas kahtlust, kas Tai päritolu saab tunnustada, võtsid Belgia ametiasutused 24. juunil 2019 vastu kaks siduvat päritoluinformatsiooni käsitlevat otsust, milles nad tunnistasid, et kahe Harley-Davidsoni mootorrataste tooteperekonna mootorrataste päritoluriik on Tai.
24. Komisjon sai sellest teada 21. augustil 2019 ja võttis 31. märtsil 2021 vastu vaidlusaluse rakendusotsuse (EL) 2021/563 teatavate siduva päritoluinformatsiooniga seotud otsuste kehtivuse kohta.(13) Sellega kohustas ta Belgia ametiasutusi tunnistama otsused kehtetuks. Belgia ametiasutused järgisid seda rakendusotsust ja tunnistasid mõlemad otsused 16. aprilli 2021. aasta kirjaga kehtetuks.
B. Vaidlustatud kohtuotsus
25. Apellandid palusid 11. juunil 2021 esitatud hagiavaldusega tühistada vaidlusalune rakendusotsus.
26. Hagi toetuseks esitasid nad viis väidet. Esiteks on komisjon rikkunud olulisi menetlusnorme, põhjendades vaidlusalust rakendusotsust ebapiisavalt ja rikkudes komisjoni nõuandekomitee menetlust. Teiseks põhineb vaidlusalune rakendusotsus komisjoni ilmselgel veal faktiliste asjaolude hindamisel. Kolmandaks kuritarvitas komisjon tolliseadustiku artikli 34 lõikes 11 sätestatud kehtetuks tunnistamise pädevust, kuna ta tõlgendas vääralt delegeeritud määruse 2015/2446 artiklit 33. Neljandaks on delegeeritud määrus 2015/2446 vastuolus ELTL artikli 290 kohase delegeerimise tingimustega. Viiendaks rikub vaidlusalune rakendusotsus liidu õiguse üldpõhimõtteid ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartat.
27. Üldkohus tegi 1. märtsil 2023 vaidlustatud kohtuotsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja mõistis kohtukulud välja apellantidelt.
IV. Menetlus Euroopa Kohtus ja poolte nõuded
28. Apellandid esitasid 11. mail 2023 käesolevas asjas kõne all oleva apellatsioonkaebuse, milles nad palusid
– tühistada vaidlustatud kohtuotsus;
– tühistada vaidlusalune rakendusotsus ning
– mõista komisjonilt välja apellantide kohtukulud Euroopa Kohtu ja Üldkohtu menetluses.
29. Euroopa Komisjon palub Euroopa Kohtul
– jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja
– mõista kohtukulud välja apellantidelt.
30. Menetlusosalised esitasid kirjalikud seisukohad. Euroopa Kohus loobus kodukorra artikli 76 lõike 2 kohaselt kohtuistungi korraldamisest, kuna ta leidis, et tal on piisavalt teavet.
V. Õiguslik analüüs
31. Käesoleva kohtuvaidluse aluseks on asjaolu, et komisjon keeldus tunnustamast Taid nende mootorrataste päritoluriigina, mille viimase töötlemise või toimingu Harley-Davidson seal läbi viis.
32. Tolliseadustiku artikli 60 lõikes 2 on sätestatud, et kaup, mille tootmisega on seotud rohkem kui üks riik või territoorium, loetakse pärinevaks sellest riigist või sellelt territooriumilt, kus selleks seadmestatud ettevõttes toimus selle kauba viimane oluline majanduslikult põhjendatud töötlemine või toiming, mille tulemusena valmis uus toode või mis oli tähtis valmistamisetapp.
33. Vääriti mõistmise vältimiseks tuleb täpsustada, et pooled ei vaidle selle üle, kas Harley-Davidson viib Tais läbi tegelikku töötlemist või toimingut, seega kas see on sedavõrd oluline tolliseadustiku artikli 60 lõike 2 tähenduses, et võib põhimõtteliselt õigustada Tai tunnistamist päritoluriigiks. On tõsi, et Belgia ametiasutused märgivad, et nad on seda enne päritolu kindlaksmääramist kontrollinud.(14) Ei komisjon ega Üldkohus ei ole selles küsimuses siiski seisukohta avaldanud.
34. Üldkohus kinnitas aga komisjoni seisukohta, et Tais läbi viidud töötlemine või toiming ei olnud delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 esimese lõigu kohaselt majanduslikult põhjendatud.
35. Delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 esimese lõigu kohaselt ei peeta teises riigis või teisel territooriumil teostatavat töötlemist ega toimingut majanduslikult põhjendatuks, kui olemasoleva tõendusmaterjali alusel on kindlaks tehtud, et sellise töötlemise eesmärk on vältida tolliseadustiku artiklis 59 osutatud meetmete(15) kohaldamist.
36. Kui lähtuda Harley-Davidsoni enda avaldustest, on komisjoni seisukoht esmapilgul põhjendatud, sest vaidlustatud kohtuotsuse punkti 26 kohaselt teatas ettevõtja vormis 8‑K sõnaselgelt, et tootmise Taisse üleviimise eesmärk oli „vältida tariifikoormust“.
37. Tuleb siiski rõhutada, et tollimaksust „kõrvalehoidmisele“ („Zoll zu umgehen“) on viidatud ainult delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 esimese lõigu, vaidlusaluse rakendusotsuse ja vaidlustatud kohtuotsuse saksakeelses versioonis. See termin oleks inglise keelde tõlgituna „to circumvent“ või prantsuse keelde tõlgituna „contourner“.
38. Delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 esimese lõigu tõlgendamisele kõrvalehoidmiskeeluna(16) saksakeelse versiooni tähenduses ei oleks midagi ette heita. Õigusnormist kõrvalehoidmist saab siiski eeldada üksnes siis, kui õigusnormi tuleb vastavalt selle eesmärgile kohaldada, kuid kohaldamist ikkagi takistatakse(17). Järgmisena näitan, et tootmise Taisse üleviimise tunnustamine ei ole kõnealuste tollimaksude eesmärgiga vastuolus.
39. Kolme dokumendi kõigis teistes keeleversioonides kasutavad kõigepealt komisjon ja seejärel Üldkohus siiski selliseid termineid nagu to avoid inglise keeles(18) või éviter prantsuse keeles(19), mis tuleks saksa keelde tõlkida pigem kui zu vermeiden („vältima“). Ka Harley-Davidson kasutas vormis 8‑K sõnastust to avoid the tariff burden („et vältida tariifikoormust“).
40. Järelikult näevad Üldkohus ja komisjon delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 esimeses lõigus vältimiskeeldu. Selle kohaldamisala oleks oluliselt laiem kui kõrvalehoidmiskeelul: see hõlmaks eranditult kõiki meetmeid tollimaksust pääsemiseks, ilma et määrav oleks tollimaksu eesmärk.
41. Sellise keelu eeldamine on üllatav, eelkõige kuna see on sõnastatud majandusliku põhjendatuse täpsustusena, sest 25% või suisa 50% suuruse tollimaksu vältimine on esmapilgul õiguspärane majanduslik eesmärk.
42. Järgmiseks selgitan, et apellantidel on seega õigus, kui nad ei nõustu delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 esimese lõigu tõlgendamisega vältimiskeeluna. Seda sätet tuleb kas tõlgendada teisiti (apellatsioonkaebuse esimene väide) või ei oleks komisjon tohtinud seda vastu võtta (apellatsioonkaebuse teine väide). Apellatsioonkaebuse kolmanda väitega, mille kohaselt on rikutud õigust olla ära kuulatud ning õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet, ei saa aga niisama lihtsalt nõustuda.
A. Apellatsioonkaebuse esimene väide – delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 esimese lõigu tõlgendamine
43. On tõsi, et apellatsioonkaebuse esimeses väites kritiseerivad apellandid paljusid Üldkohtu järeldusi(20) delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 esimese lõigu tõlgendamise ja kohaldamise kohta. Need kõik põhinevad siiski vaidlustatud kohtuotsuse punktis 62, aga ka punktis 57 esitatud kesksel kaalutlusel, et nimetatud sätte kohaselt piisab juba tollimaksu vältimise eesmärgist, et välistada kõnealuse meetme majanduslik põhjendatus. Üldkohus näeb nimetatud sättes järelikult vältimiskeeldu.
44. Tõsiasi, et vaidlustatud kohtuotsuse saksakeelses versioonis kasutatakse terminit „umgehen“ („kõrvalehoidmine“), seda ei muuda, sest kohtuotsuse siduvas ingliskeelses (kohtumenetluse keel) versioonis kasutatakse terminit „to avoid“ ja prantsuskeelses (kohtu töökeel) versioonis terminit „éviter“. Lisaks ei uuri Üldkohus, kas Harley-Davidson soovib tollimaksust kõrvale hoida, vaid piirdub vältimiseesmärgi tuvastamisega.
45. Apellatsioonkaebuse esimese väite esimese osaga väidavad apellandid, et Üldkohtu selline tõlgendus eirab delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 esimese lõigu eesmärki ja ülesehituslikku seost. Teise osaga kritiseerivad nad Üldkohtu tõlgenduse tulemust, et majanduslikult motiveeritud vastus täiendavatele tollimaksudele on praktiliselt välistatud. Kolmas osa puudutab tõendamiskoormisega seotud tagajärgi, mis seisnevad selles, et asjaomane ettevõtja peab tõendama täiesti teistsugust põhieesmärki, kui tootmise üleviimine langeb ajaliselt kokku täiendavate tollimaksude kehtestamisega.
46. See argument on veenev, nagu näitab delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 esimese lõigu analüüsimine klassikaliste tõlgendusmeetodite abil.
1. Sõnastus
47. Mis puudutab delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 esimese lõigu sõnastust, siis tuleb rõhutada juba mainitud erinevusi keeleversioonide vahel ja mõistet „majanduslik põhjendatus“.
a) Erinevad keeleversioonid
48. Delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 esimese lõigu sõnastuse kohta olen juba märkinud, et saksakeelne versioon on sõnastatud kõrvalehoidmiskeeluna, kõik teised keeleversioonid aga vältimiskeeluna.(21)
49. Kuigi delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 esimese lõigu saksakeelne versioon on ainus omataoline, ei saa seda teiste keeleversioonide tõttu pikemata kõrvale jätta, sest ühelgi keeleversioonil ei ole teiste keeleversioonide ees esimust.(22) Pigem tuleb neid tõlgendada ühetaoliselt.(23) Seetõttu on sellistel juhtudel eriti olulised sätte üldine ülesehitus ja eesmärk(24) ning teatavatel asjaoludel ka ettevalmistavad materjalid(25).
b) Majanduslik põhjendatus
50. Lisaks tuleb meenutada, et delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 esimese lõigu kohaselt tuleb vältimis- või kõrvalehoidmiseesmärgi põhjal teha järeldus, et asjaomane töötlemine või toiming ei ole majanduslikult põhjendatud.
51. On tõsi, et meedet ei saa põhjendada iga majandusliku huviga. Mõiste „põhjendatus“ viitab õiguslikult tunnustatud ülekaalukale huvile. Õigusvastaste meetmete või õigusnormidest, näiteks tollimaksudest, eesmärgivastaselt kõrvalehoidmise(26) korral see üldjuhul puudub.
52. Seevastu pelk tariifikoormuse vältimine ei ole iseenesest õigusvastane ega muudel põhjustel taunitav. Nagu apellandid rõhutavad, on Euroopa Kohus käibemaksuõiguse valdkonnas pigem tunnistanud, et maksukohustuslasel on põhimõtteliselt õigus valida oma tegevuse struktuur selliselt, et see piiraks tema maksukohustust.(27) Seetõttu on maksukohustuslastel üldjuhul vabadus valida selline organisatsiooniline ülesehitus ja tehingu tegemise viis, mida nad peavad oma majandustegevuse ja maksukoormuse piiramise seisukohalt kõige kohasemaks.(28)
53. Käesoleval juhul kujutaks vältimiskeelu kohaldamine endast olulist sekkumist Harley-Davidsoni konkurentsiseisundisse. Täiendav 25% või suisa 50% suurune tollimaks vähendab oluliselt müügivõimalusi. Vormis 8‑K hindab Harley-Davidson täiendava 25% suuruse tollimaksu keskmiseks koormuseks 2200 USA dollarit mootorratta kohta ja ettevõtja aastakoormuseks ligikaudu 90–100 miljonit USA dollarit (USD). On äärmiselt kaheldav, et muudel meetmetel peale selle tollimaksu vältimise võiks olla asjaomaste kaupade hinnale ja konkurentsiseisundile võrreldav mõju. Selline koormus võib seega majanduslikult põhjendada suurt pingutust selle vältimiseks.
54. Lisaks võib tootmise üleviimise põhimõttelise majandusliku põhjendatuse näitlikustamiseks võrrelda ettevõtjat, kes otsese vastusena täiendavate tollimaksude kehtestamisele viib kauba viimase olulise töötlemise või toimingu asjaomasest riigist üle teise riiki, teiste ettevõtjatega, kes seal sellise tootmisega tegelevad. Kui need ettevõtjad on seda juba varem teinud või alustavad seal – võimalik, et vaikimisi täiendavate tollimaksude tõttu – samasugust tootmist esimest korda hiljem, ei saa nende vastu tugineda delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 esimesele lõigule, isegi kui tõlgendada seda vältimiskeeluna. Majanduslikus mõttes ei ole need ettevõtjad siiski erinevad.
55. Delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 esimese lõigu tõlgendamine vältimiskeeluna ei täpsusta seega majandusliku põhjendatuse mõistet, vaid kitsendab seda tugevalt vastupidi selle tähendusele.
2. Eesmärk
56. Delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 esimese lõigu vältimiskeeluna tõlgendamise vastu räägib ka selle eesmärk, mis on esitatud põhjenduses 21. Selle kohaselt soovitakse nimetatud sättega hoida ära imporditud kauba päritoluga manipuleerimist, mille eesmärk on vältida kaubanduspoliitika meetmete kohaldamist.
57. Mis puudutab delegeeritud määruse 2015/2446 põhjenduse 21 saksakeelses versioonis kasutatud terminit Umgehung („kõrvalehoidmine“), siis kehtib sama, mida on eespool märgitud selle termini kasutamise kohta artikli 33 esimeses lõigus.(29)
58. Delegeeritud määruse 2015/2446 põhjenduse 21 kohaselt on artikli 33 eesmärk kõigis keeleversioonides(30) siiski üksnes hoida ära imporditud kauba päritoluga manipuleerimist.
59. Etümoloogiliselt viitab mõiste „manipuleerimine“ käe (ladina manus) kasutamisele, laiemas tähenduses asja käitlemisele või töötlemisele, mis väljendub mõnes keeles ka praktilises kasutuses.(31) Tundub siiski olevat välistatud, et delegeeritud määruse 2015/2446 põhjenduses 21 kasutatud mõistel oleks selline tähendus, sest see ei puuduta päritolukoha käitlemist või töötlemist ja veelgi vähem käte kasutamist.
60. Pigem tuleb asuda seisukohale, et levinuma kasutuse kohaselt tuleb selle all mõista mõjutamist, sageli pettuse teel(32). Sellega seoses on turukuritarvituse määruse(33) artiklis 12 ja I lisas täpsustatud finantsturgudega (keelatud) manipuleerimise mõistet seoses mitmesuguste olukordadega, eelkõige mis puudutab valesid või eksitavaid märguandeid (artikli 12 lõike 1 punkti a alapunkt i ja punkt c) ja näilikke võtteid või muud liiki pettust või pettuslikke võtteid (artikli 12 lõike 1 punktid b ja d). Ka teistes liidu õigusnormides on manipuleerimise mõiste seotud pettuse mõistega.(34) Lõpuks mainitakse manipuleerimist sageli ka kartellisüüdistustes,(35) enamasti seoses hindadega.
61. Delegeeritud määruse 2015/2446 põhjendusest 21 nähtub seega, et artikli 33 esimese lõigu eesmärk ei ole välistada viimase olulise töötlemise või toimingu majanduslik põhjendatus juba pelgalt tollimaksude vältimise alusel, vaid ainult juhul, kui see saavutatakse päritoluga manipuleerimise teel.
3. Süstemaatiline seos
62. Süstemaatilisest aspektist tuleb käsitleda seda, et komisjon võttis delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 esimese lõigu vastu delegeeritud pädevust teostades, samuti tuleb analüüsida käesolevas asjas käsitletavate tollimaksude eset ja eesmärki ning artikli 33 kolmandas lõigus sätestatud täiendavalt kohaldatavat päritolureeglit.
a) Delegeeritud pädevuse piirid
63. Delegeeritud määruse 2015/2446 vastuvõtmisel kasutas komisjon delegeeritud pädevust. Kuna ELTL artikli 290 lõike 1 kohaselt piirdub see teatavate mitteolemuslike osade täiendamise või muutmisega, tuleb delegeeritud määruse 2015/2446 artiklit 33 tõlgendada nii, et tolliseadustiku artikli 60 lõiget 2 oluliselt ei muudetaks. Vastasel juhul oleks artikkel 33 kehtetu.
64. Tolliseadustiku artikli 60 lõikest 2 nähtub, et liit ei tunnusta päritolukoha alusena mis tahes viimast olulist töötlemist või toimingut. Tegemist peab olema majanduslikult põhjendatud meetmega. Lisaks annab artikkel 62 komisjonile sõnaselgelt õiguse sätestada reeglid, mille kohaselt loetakse kaup artikli 60 lõike 2 kohaselt läbinuks sellise töötlemise või toimingu ühes riigis või ühel territooriumil.
65. Seega võis komisjon delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 esimeses lõigus täpsustada, mida tuleb mõista „majandusliku põhjendatuse“ all. ELTL artikli 290 lõike 1 kohaselt ei tohtinud ta siiski anda majandusliku põhjendatuse mõistele uut tähendust, sest seda tehes oleks ta võinud oluliselt muuta tolliseadustiku artikli 60 lõike 2 kohaldamisala, eelkõige seda kitsendada.
66. Kui delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 esimene lõik hoiab juba ära tollimaksude vältimise, võib kahelda, kas komisjon on oma pädevuse seda piirangut järginud. Nagu juba märgitud,(36) võib tollimaksude vältimine olla majanduslikult mõistlik ja õiguspärane.
67. Kui aga see säte seevastu keelab üksnes tollimaksudest kõrvalehoidmise või päritoluga manipuleerimise, ei ole alust arvata, et delegeeritud pädevust on ületatud. Ei kõrvalehoidmist ega manipuleerimist ei saa põhjendada majandusliku huviga.
b) Täiendavate tollimaksude ese ja eesmärk
68. Ka vaidlusaluste tollimaksude ese ja eesmärk räägivad selle kasuks, et delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 esimest lõiku ei tule mõista ulatusliku vältimiskeeluna, vaid et see säte piirdub kõrvalehoidmiskeeluga.
69. Kõnealuste tollimaksude eesmärk ei ole konkreetsete tootjate koormamine. Eelkõige ei ole need mõeldud selleks, et koormata Ameerika Ühendriikides asuvaid ettevõtjaid.
70. Liit kehtestas kõnealused tollimaksud määruse (EL) nr 654/2014 alusel, et reageerida teise riigi, käesoleval juhul Ameerika Ühendriikide kehtestatud kaubanduspiirangutele.(37) Selliste täiendavate tollimaksudega soovitakse panna teine riik ebasoodsamasse olukorda, halvendades seal toodetud kaupade konkurentsiseisundit. Viidatud määruse põhjenduse 3 kohaselt peaks nende eesmärk olema mõjutada asjaomast riiki täitma asjakohaseid rahvusvahelisi kaubanduseeskirju, et taastuks olukord, kus kasu saadakse vastastikku. Ebasoodsaid tagajärgi tollimaksuga maksustatavate kaupade või asjaomaste ettevõtjate turupositsioonile taotletakse üksnes niivõrd, kuivõrd need mõjutavad kaupade päritoluriiki.
71. Seega on täiendavate tollimaksude eesmärk eelkõige vähendada majandustegevust riigis, mille vastu need tollimaksud on suunatud. Kas see tegevus kahaneb kaupade väiksema müügi tõttu liidus või seetõttu, et asjaomased ettevõtjad viivad majandustegevuse üle teistesse riikidesse, ei ole täiendavate tollimaksude kavandatud mõju seisukohast oluline.
72. Teisisõnu: tootmise üleviimisega teise riiki on Harley-Davidson teinud täpselt seda, mida sooviti täiendavate tollimaksudega saavutada.
73. On tõsi, et komisjon osutas Üldkohtus õigesti, et vaidlusalused tollimaksud on arvutatud nii, et need on ligikaudu samaväärsed Ameerika Ühendriikide poolt liidu kaupadele kehtestatud täiendavate tollimaksudega. Seda tasakaalu mõjutab, kui Harley-Davidson väldib kõnealuste tollimaksude kohaldamist oma kaupade importimisel liitu, tarnides kaupu liidu turule mitte enam Ameerika Ühendriikidest, vaid Taist. Sellisel juhul on liidu meetmetel Ameerika Ühendriikide meemetega võrreldes esmapilgul väiksem kaal. See ei muuda siiski asjaolu, et Harley-Davidson on täiendavate tollimaksude tõttu vähendanud oma majandustegevust Ameerika Ühendriikides. Käesolevas asjas ei ole vaja otsustada, kas tasakaalu on sellega tegelikult kahjustatud ja kas komisjon saab selle taastada edasiste tollimaksudega, nagu väidavad apellandid.
74. Seevastu ei tohi määruse (EL) nr 654/2014 kohase tollimaksu eesmärk olla ebasoodsamate tingimuste tekitamine nende riikide majandusele, kuhu ettevõtja oma tootmise täiendavatest tollimaksudest pääsemiseks üle viib ja kes kaubandusvaidluses ei osale. Sellised ebasoodsamad tingimused võivad pigem põhjustada uusi kaubandusvaidlusi ja rikkuda liidule rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi.
c) Kompenseerimise puudumine delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 kolmanda lõigu alusel
75. Komisjon rõhutab siiski, et delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 kolmandas lõigus on sätestatud kaupade päritolu kindlaksmääramise täiendav reegel, mida kohaldatakse juhul, kui viimast olulist töötlemist või toimingut ei saa pidada majanduslikult põhjendatuks. Selline reegel võiks põhimõtteliselt tagada, et tollimakse rakendatakse ainult niivõrd, kuivõrd need on vajalikud nende eesmärkide, käesoleval juhul kaubandusvaidluse tõttu.
76. Delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 kolmas lõik ei saa aga seda ülesannet täita. Selle sätte kohaselt on kaup pärit sellest riigist või sellelt territooriumilt, kust on saadud suurem osa materjalidest, võttes aluseks nende väärtuse. Seejuures on oluline üksnes materjalide väärtus üksteise, kuid mitte kauba koguväärtuse suhtes.
77. Praktikas viib selline reegel viimase töötlemise või toimingu üleviimise korral sageli järelduseni, et kaup on endiselt pärit riigist, kus see tootmisetapp varem toimus. See on tingitud sellest, et tarneahelaid ei ole tõenäoliselt võimalik koos tootmisega põhjalikult ümber korraldada. Seetõttu saadakse materjalid sageli endiselt valdavalt sellest riigist, kus viimane töötlemine või toiming varem toimus.
78. Kui aga oluline on üksnes materjalide väärtus, jäetakse täielikult tähelepanuta kauba viimase olulise töötlemise või toimingu lisandväärtuse osakaal.
79. On tõsi, et selle viimase etapi väga väikese lisandväärtuse korral ei teeks tähelepanuta jätmine kahju. Tolliseadustiku artikli 60 lõikes 2 sätestatud päritolureegel eeldab aga igal juhul, et viimane töötlemine või toiming moodustab märkimisväärse osa kaubas sisalduvast väärtusest, nagu Euroopa Kohus on kooskõlas rahvusvahelise praktikaga(38) sedastanud.(39) Seetõttu on komisjon delegeeritud määruse 2015/2446 artiklis 34 loetlenud ka nn minimaalse töö või töötluse, mida ei tunnustata olulise töötlemise ega toiminguna. Majanduslik põhjendatus ja seega artikli 33 esimene lõik on seega otsustava tähtsusega üksnes juhul, kui asjaomase töötlemise või toiminguga kaasneb oluline lisandväärtus.
80. Märkimisväärse lisandväärtuse kriteerium on oluline ka tollimaksude eesmärgi seisukohast kaubandusvaidluste korral. Selle kriteeriumi abil saab nimelt hinnata, kas viimase töötlemise või toimingu üleviimine vähendab majandustegevust liidu tollimaksu sihtriigis piisavalt, et kauba päritolu muutmine oleks põhjendatud.
81. Kuna delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 kolmas lõik ei võimalda viimase töötlemise või toimingu lisandväärtust arvesse võtta, ei saa see säte tasakaalustada ülemäärast mõju, mida avaldab Üldkohtu lai tõlgendus, mille kohaselt on artikli 33 esimene lõik vältimiskeeld.
d) Vahekokkuvõte süstemaatilise tõlgenduse kohta
82. Seega tuleb tõdeda, et ka delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 esimese lõigu süstemaatiline seos ei luba juba tollimaksu vältimise eesmärgi põhjal teha järeldust, et viimane oluline töötlemine või toiming ei ole majanduslikult põhjendatud.
4. Ettevalmistavad materjalid ja varasemad õigusnormid
83. Kuna delegeeritud määrust 2015/2446 ei võetud vastu seadusandliku menetluse käigus nõukogu ja Euroopa Parlamendi osalusel, ei ole ettevalmistavaid materjale sisaldavaid ametlikke dokumente olemas. Üldkohtu küsimustele vastates selgitas komisjon siiski, et delegeeritud määruse 2015/2446 artikliga 33 asendati varasemad sätted, mida uus tolliseadustik enam ei sisalda.
84. Need olid vana tolliseadustiku(40) artikkel 25 ja sellele eelnenud õigusnorm, määruse (EMÜ) nr 802/68(41) artikkel 6. Mõlemas sättes oli ette nähtud, et kui on kindlaks tehtud või kui tuvastatud faktid toetavad oletust, et mis tahes töötlemise või toimingu ainsaks eesmärgiks oli teatavatest riikidest pärineva kauba suhtes ühenduses kohaldatavatest normidest kõrvale hoida, siis ei käsitata sel viisil toodetud kaupa mingil juhul pärinevana riigist, kus töötlemine või toiming toimus. Nende sätete kõigis keeleversioonides – erinevalt peaaegu kõigist delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 esimese lõigu keeleversioonidest(42) – oli kasutatud terminit, mis vastab saksakeelsele terminile „Umgehung“ („kõrvalehoidmine“).
85. Komisjon märkis, et delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 esimese lõigu uue sõnastuse eesmärk on vältida varem kehtinud õigusnormide kohaldamisel esinenud raskusi. See kavatsus on mõistetav, sest kõrvalehoidmiskavatsuse tõendamine ei tohiks olla lihtne.
86. Sellised raskused ei luba aga majandusliku põhjendatuse mõistet ülemäära piirata ja laiendada riikidevaheliste kaubandusvaidlustega seoses kehtestatud tollimaksude kohaldamist nende eesmärgist palju kaugemale. Seda seetõttu, et sellega ei kehtestataks tollimakse üksnes komisjoni mainitud pahausksete ettevõtjate suhtes.
87. Lisaks märgib komisjon nendes seisukohtades ka seda, et delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 esimese lõigu eesmärk on üksnes võidelda päritoluga manipuleerimise vastu, nagu nähtub ka põhjendusest 21. Artikli 33 esimest lõiku ei tule seetõttu mõista ulatusliku vältimiskeeluna.
5. Vahekokkuvõte apellatsioonkaebuse esimese väite kohta
88. Seega tuleb apellantidega nõustuda, et vaidlustatud kohtuotsus põhineb delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 esimese lõigu vääral tõlgendusel. Erinevalt sellest, mida Üldkohus leidis eelkõige vaidlustatud kohtuotsuse punktis 62 (aga ka punktis 57), ei saa seda sätet mõista nii, et juba pelgalt eesmärk vältida vaidlusaluseid tollimakse on piisav, et välistada viimase olulise töötlemise või toimingu majanduslik põhjendatus.
89. Pigem tuleb delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 esimest lõiku tõlgendada nii, et selle kohaselt langeb töötlemise või toimingu majanduslik põhjendatus ära ainult juhul, kui selle eesmärk on päritoluga manipuleerides kõrvale hoida tollimaksude kohaldamisest. Selline kõrvalehoidmine eeldab, nagu juba mainitud, et kõnealust tollimaksu ei kohaldata vastuolus selle eesmärgiga.(43)
90. Riikidevahelise kaubandusvaidlusega seotud vaidlusaluse täiendava tollimaksu puhul on järelikult oluline, kas kõnealuse teatavas riigis või teataval territooriumil toimuva töötlemise või toimingu eesmärk on luua vääralt mulje, et asjaomane kaup – mitte tootja – on tegelikult pärit mõnest teisest riigist või mõnelt teiselt territooriumilt kui see, mille suhtes on liit kaubandusvaidluse tõttu kehtestanud täiendava tollimaksu. Sellise töötlemise või toimingu puhul, mille eesmärk on vältida muid, näiteks dumpinguvastaseid tollimakse või saada kasu soodustariifidest, võib seevastu olla vaja hinnata kõrvalehoidmise eesmärki teisiti.
91. Seega tuleb apellatsioonkaebuse esimese väite esimese ja teise osaga nõustuda.
92. Kuna see õigusnormi rikkumine hõlmab ka järeldusi, mille Üldkohus tuvastatud asjaolude põhjal tegi, on tulemuslik ka esimese väite kolmas osa. See puudutab seda, et eelkõige vaidlustatud kohtuotsuse punktides 66, 68–71 ja 74 tegi Üldkohus kõnealuste tollimaksude kehtestamise ja Harley-Davidsoni poolt tootmise üleviimisest teatamise ajalise seose põhjal järelduse, et üleviimise eesmärk oli kõnealuste tollimaksude vältimine delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 esimese lõigu tähenduses.
93. On tõsi, et Euroopa Kohus on sellise ajalise seose põhjal juba järeldanud, et asjaomane ettevõtja peab tõendama, et kokkupanek toimus riigis, kust kaup eksporditi, asjakohasel põhjusel, aga mitte selleks, et pääseda asjaomastest sätetest tulenevatest tagajärgedest.(44) See sedastus puudutas siiski teistsuguse eesmärgiga, nimelt dumpinguvastaseid tollimakse ja on seletatav ka asjaoluga, et selles asjas oli tegemist juba enne kõnealuse tollimaksu kehtestamist esinenud praktika jätkamisega.(45)
94. Käesoleval juhul, kui tollimaks on kehtestatud kaubandusvaidluse tõttu, ei saa seda eeldust aga kohaldada, sest viimase olulise töötlemise või toimingu üleviimine teise riiki vastab tollimaksu eesmärkidele.(46)
95. Seetõttu tuleb ka apellatsioonkaebuse esimese väite kolmanda osaga nõustuda.
96. Vaidlustatud kohtuotsus põhineb seega üksteisele tuginevatel õigusnormi rikkumistel ja tuleb seetõttu tühistada.
97. Seetõttu ei pea ma vajalikuks teha otsust apellatsioonkaebuse kahe ülejäänud väite kohta. Seetõttu käsitlen neid vaid väga lühidalt.
B. Teise võimalusena: apellatsioonkaebuse teine väide – delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 õiguspärasus
98. Apellatsioonkaebuse teise väitega leiavad apellandid, et Üldkohus on jätnud tuvastamata, et delegeeritud määruse 2015/2446 artikkel 33 on õigusvastane, kuna komisjon ületas oma pädevust täpsustada tolliseadustiku artikli 60 lõiget 2.
99. Kui Euroopa Kohus järgib minu tõlgendust delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 esimese lõigu kohta, jääb see säte siiski komisjoni delegeeritud pädevuse piiresse.
100. Kui aga Euroopa Kohus peaks seevastu leidma, et komisjon kavatses tõepoolest vastu võtta laiaulatusliku vältimiskeelu, ja lükkab minu pakutud tõlgenduse seetõttu tagasi, on komisjon tõepoolest rikkunud ELTL artiklist 290 tulenevat pädevust täpsustada üldisi õigusmõisteid. Siis piiraks delegeeritud määruse 2015/2446 artikkel 33 majandusliku põhjendatuse mõistet ja määruse 2015/2446 artikli 60 lõike 2 kohaldamisala ülemäära.(47) Sellisel juhul tuleks Üldkohtu otsus tühistada, kuna sellega ei tuvastatud selle sätte õigusvastasust.
C. Kolmanda võimalusena: apellatsioonkaebuse kolmas väide – õigus olla ära kuulatud, õiguskindlus ja õiguspärane ootus
101. Apellatsioonkaebuse kolmanda väitega leiavad apellandid, et rikutud on õigust olla ära kuulatud ning õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet. Apellandid ei saa aga selle argumendiga edu saavutada, kui Euroopa Kohus ei järgi minu seisukohta ja mõistab delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 esimest lõiku vältimiskeeluna.
102. On tõsi, et vaidlusaluse kohtuotsuse punktis 161 tõdeb Üldkohus, et komisjon ei kuulanud Harley-Davidsoni enne vaidlusaluse rakendusotsuse vastuvõtmist ära. Kooskõlas Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikaga märkis Üldkohus siiski, et kaitseõiguste rikkumine toob vaidlustatud otsuse tühistamise kaasa üksnes juhul, kui ilma selle rikkumiseta oleks menetluse tulemus olnud teistsugune, mida peab tõendama asjaomane ettevõtja.(48) Apellandid ei suuda seda tõendada, sest vormist 8‑K nähtub selgelt, et Harley-Davidson kavatses kõnealuste tollimaksude kohaldamist tootmise üleviimisega nii või teisiti vältida. Kui delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 esimest lõiku tuleks mõista vältimiskeeluna, ei oleks seega ükski teine komisjoni otsus võimalik.
103. Õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kohta väidavad apellandid, et neil oli õigus tugineda Belgia ametiasutuste esitatud siduvale päritoluinformatsioonile. Igal juhul kestis vaidlustatud rakendusotsuse vastuvõtmise menetlus liiga kaua (16 kuud) ja see näitab, et Belgia ametiasutuste otsused ei olnud ilmselgelt õigusvastased.
104. Üldkohus tuvastas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 144 siiski õigesti, et liikmesriigi ametiasutuste poolt tolliseadustiku artikli 33 alusel vastu võetud siduv päritoluinformatsioon ei saa ettevõtjale asjaomase kauba geograafilist päritolu lõplikult tagada. Seda seetõttu, et artikli 34 lõike 11 kohaselt võib komisjon nõuda selle otsuse edasiulatuvat kehtetuks tunnistamist, kui liikmesriigi ametiasutused on päritolu valesti kindlaks määranud.
105. Apellantidel ei saanud põhimõtteliselt olla õiguspärast ootust, et komisjon seda õigust ei kasuta. Seetõttu ei ole oluline vaidlustatud kohtuotsuse punktis 145 esitatud Üldkohtu täiendav põhjendus, et Belgia ametiasutuste otsused rikkusid delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 esimeses lõigus sisalduvat liidu õiguse selget sätet. Kui see peaks aga oluline olema, võiks apellatsioonkaebuse esimese väitega seotud kaalutlusi arvestades olla kaheldav, kas see säte on piisavalt selge.
VI. Üldkohtule esitatud hagi
106. Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 61 esimese lõigu kohaselt võib Euroopa Kohus Üldkohtu otsuse tühistamise korral teha ise asja suhtes lõpliku kohtuotsuse, kui menetlusstaadium lubab, või suunata asja tagasi Üldkohtusse otsustamiseks.
107. Menetlusstaadium lubab teha otsuse, sest on tuvastatud, et komisjon tugines vaidlusaluse rakendusotsuse puhul samale delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 33 esimese lõigu väärale tõlgendusele nagu Üldkohus. Seda seetõttu, et ainus selle sätte kohaldamise põhjus, mille komisjon esitas vaidlusaluse rakendusotsuse põhjenduses 6, on vormis 8‑K esitatud teave, et Harley-Davidson soovib vältida kõnealuste tollimaksude kohaldamist. Seevastu ei märgi komisjon, et tollimaksudest hoitakse päritoluga manipuleerimise teel eesmärgivastaselt kõrvale.
108. Komisjon püüdis Üldkohtus küll väita, et Harley-Davidsonile võib süüks panna ka kõrvalehoidmist või kuritarvituslikku skeemi. Ta viitas seejuures aga üksnes sellele, et viimase töötlemise või toimingu üleviimine toimus ettevõtja soovil ja peamiselt tollimaksu vältimiseks. Komisjon ei võtnud aga seisukohta küsimuses, kas sellega kahjustati tollimaksu eesmärki. Seega ei saa ka see argument anda alust majandusliku põhjendatuse eitamiseks.
109. Järelikult tuleb apellantide nõuded rahuldada ja vaidlusalune rakendusotsus tühistada.
VII. Kohtukulud
110. Euroopa Kohtu kodukorra artikli 184 lõikes 2 on ette nähtud, et kui apellatsioonkaebus on põhjendatud ja Euroopa Kohus teeb ise kohtuasjas lõpliku otsuse, otsustab ta kohtukulude jaotuse.
111. Vastavalt kodukorra artikli 138 lõikele 1, mida kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste lahendamisel mutatis mutandis, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
112. Seetõttu tuleb komisjonilt mõista välja apellantide kohtukulud ja jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda.
VIII. Ettepanek
113. Eeltoodule tuginedes teen Euroopa Kohtule ettepaneku teha järgmine otsus:
1. Tühistada Üldkohtu 1. märtsi 2023. aasta otsus Harley-Davidson Europe ja Neovia Logistics Services International vs. komisjon (T‑324/21, EU:T:2020:101).
2. Tühistada komisjoni 31. märtsi 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/563 teatavate siduva päritoluinformatsiooniga seotud otsuste kehtivuse kohta.
3. Mõista Euroopa Komisjonilt välja Harley-Davidson Europe Ltd ja Neovia Logistics Services Internationali kohtukulud Üldkohtu ja Euroopa Kohtu menetluses ning jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda.