ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)

16. september 2009

Kohtuasi T‑271/08 P

Stanislava Boudova jt

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Endised abiteenistujad – Ametisse nimetamine – Palgaastmele määramine – Enne uute personalieeskirjade jõustumist avaldatud konkursiteade – Ametnike palgaastme muutmine teise institutsiooni poolt – Palgaastme muutmisest keeldumine – Võrdse kohtlemise põhimõte – Tühistamishagi – Vaidlustamatu akt – Kinnitav akt – Uute ja oluliste asjaolude puudumine – Vabandatava eksimuse puudumine – Vastuvõetamatus

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koja) 21. aprilli 2008. aasta määruse kohtuasjas F‑78/07: Boudova jt vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata) tühistamiseks.

Otsus: Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Stanislava Boudova, Iveta Adovica, Juraj Kuba, Heinrihs Puciriuss, Agnieszka Strzelecka, Izabela Szyprowska, Timea Tibai ja Birute Vaituleviciene kohtukulud nende endi kanda ning mõista neilt välja komisjonile käesoleva kohtuastme menetluses tekkinud kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Tähtaeg – Aegumine – Menetluse taasavamine

(Personalieeskirjade artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Võrdne kohtlemine – Institutsiooni poolt teatud kindla isikuterühma kasuks sellekohase õigusliku kohustuse puudumisel võetud meetmed

3.      Apellatsioonkaebus – Väited – Vastuvõetavus – Õigusküsimused

1.      Otsus, mida selle adressaat ei ole selleks ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustanud, muutub tema jaoks lõplikuks. Uute ja oluliste asjaolude esinemine võib siiski õigustada varasema lõplikuks muutunud otsuse uuesti läbivaatamise taotluse esitamist.

Ametnik, kes ei ole personalieeskirjades ette nähtud tähtaja jooksul vaidlustanud tema palgaastmele määramise algset otsust, ei ole õigustatud esitama tema palgaastme muutmise taotlust üksnes põhjusel, et ta sai oma õiguste täpse ulatuse teada alles pärast ühenduse kohtu teatavat otsust, mis tehti kohtuasjas, mille pool see ametnik ei olnud, ning millega tühistati õigusakt, mis seda ametnikku otseselt ei puudutanud.

Veelgi enam, ametnik, kes ei ole personalieeskirjades ette nähtud tähtaja jooksul vaidlustanud tema palgaastmele määramise algset otsust, ei saa enda palgaastme muutmise taotluse põhjendamiseks väita, et nimetatud uus ja oluline asjaolu on see, et ta sai oma õiguste täpse ulatuse teada alles pärast seda, kui teine institutsioon kui tema tööandja oli teinud otsuse, mis seda ametnikku isiklikult ei puuduta.

(vt punktid 38, 47 ja 48)

Viited: Euroopa Kohus, 21. veebruar 1974, liidetud kohtuasjad 15/73–33/73, 52/73, 53/73, 57/73–109/73, 116/73, 117/73, 123/73, 132/73 ja 135/73–137/73: Kortner jt vs. nõukogu jt (EKL 1974, lk 177, punktid 36–40); Euroopa Kohus, 26. september 1985, kohtuasi 231/84: Valentini vs. komisjon (EKL 1985, lk 327, punkt 14); Euroopa Kohus, 8. märts 1988, kohtuasi 125/87: Brown vs. Euroopa Kohus (EKL 1988, lk 1619, punkt 13); Esimese Astme Kohus, 24. märts 1998, kohtuasi T‑232/97: Becret-Danieau jt vs. parlament (EKL AT 1998, lk I‑A‑157 ja II‑495, punktid 43 ja 44); Esimese Astme Kohus, 24. märts 1998, kohtuasi T‑181/97: Meyer jt vs. Euroopa Kohus (EKL AT 1998, lk I‑A‑151 ja II‑481, punktid 36 ja 37); Esimese Astme Kohus, 7. veebruar 2001, kohtuasi T‑186/98: Inpesca vs. komisjon (EKL 2001, lk II‑557, punktid 40 ja 47, ja seal viidatud kohtupraktika); Esimese Astme Kohus, 13. detsember 2002, kohtuasi T‑112/02: Van Dyck vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑317 ja II‑1527, punkt 63)

2.      Võrdse kohtlemise põhimõtte alusel peab institutsioon, kes otsustab uuesti läbi vaadata oma teatud kategooria ametnike lõplikuks muutunud algse palgaastmele määramise otsused, juhul kui puudub objektiivne põhjendus ametnike erinevaks kohtlemiseks, asjaomaste ametnike taotlusel uuesti läbi vaatama ka oma teiste, samasuguses või sarnases olukorras olevate ametnike algse palgaastmele määramise. Selle kohustuse eesmärk on tagada ühe ja sama institutsiooni ühesuguses või sarnases olukorras olevate ametnike võrdne kohtlemine seoses selle institutsiooni poolt omal algatusel, mitte personalieeskirjadest tuleneva kohustuse täitmiseks võetud meetmetega.

See tähendab, et meetmetele, mis institutsioon on võtnud personalieeskirjadest tuleneva sellekohase õigusliku kohustuse puudumisel, ei saa viidata niisuguse väite toetuseks, mille sisu on võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine teise institutsiooni poolt.

(vt punktid 51–53)

Viited: Euroopa Kohus, 18. jaanuar 1990, liidetud kohtuasjad C‑193/87 ja C‑194/87: Maurissen ja Union syndicale vs. kontrollikoda (EKL 1990, lk I‑95, punktid 26 ja 27); Euroopa Kohus, 11. jaanuar 2001, kohtuasi C‑389/98 P: Gevaert vs. komisjon (EKL 2001, lk I‑65, punktid 54–58 ); Esimese Astme Kohus, 28. oktoober 2004, liidetud kohtuasjad T‑219/92 ja T‑337/02: Lutz Herrera vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑319 ja II‑1407, punkt 110)

3.      Kaebuse esitamise tähtaja puhul viitab vabandatava eksimuse mõiste erakorralistele asjaoludele, millega on tegemist eelkõige juhul, kui vaidlusaluse akti andnud institutsiooni käitumine, kas üksi või määravas ulatuses, on ajanud segadusse heauskse isiku, kes on piisavalt täitnud teadlikult isikult üldjuhul nõutavat hoolsuskohustust. Küsimuse puhul, kas asjaomase institutsiooni käitumine oli selline, et see võis olla vaidluse teise poole vabandatava eksimuse aluseks, on tegemist õigusküsimusega, mille võib seega tõstatada apellatsioonimenetluses.

(vt punktid 71 ja 73)

Viited: Euroopa Kohus, 15. mai 2003, kohtuasi C‑193/01 P: Pitsiorlas vs. nõukogu ja EKP (EKL 2003, lk I‑4837, punktid 24–29 ); Esimese Astme Kohus, 10. juuni 2008, Bligny vs. komisjon, T‑127/07 P, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punktid 42–48