Kohtuasi C‑286/12

Euroopa Komisjon

versus

Ungari

Liikmesriigi kohustuste rikkumine – Sotsiaalpoliitika – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Direktiiv 2000/78/EÜ – Artikkel 2 ja artikli 6 lõige 1 – Siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt peavad kohtunikud, prokurörid ja notarid 62‑aastaseks saamisel teenistusest lahkuma – Õigustatud eesmärgid, mis põhjendavad erinevat kohtlemist võrreldes alla 62‑aastaste töötajatega – Üleminekuperioodi proportsionaalsus

Kokkuvõte — Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 6. november 2012

1.        Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi — Vaidluse ese — Kindlaksmääramine põhjendatud arvamuses — Liikmesriigile määratud tähtaeg — Selle liikmesriigi kohtu otsus, millega tunnistatakse tagasiulatuvalt kehtetuks hagis käsitletud sätted  — Ettenähtud tähtajast hilisem otsus — Hagi, millel ei puudu ese

(ELTL artikkel 258)

2.        Sotsiaalpoliitika — Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel — Direktiiv 2000/78 — Vanuse alusel diskrimineerimise keeld — Liikmesriigi sätted, mille kohaselt peavad teatud erialade esindajad 62‑aastaseks saamisel teenistusest lahkuma — Eesmärk ühtlustada kohustusliku teenistusest lahkumise vanusepiir — Eesmärk kehtestada tasakaalustatum vanuseline struktuur — Liikmesriigi sätted, mis ei ole nende eesmärkide saavutamiseks asjakohased ja vajalikud — Põhjenduse puudumine

(Nõukogu direktiiv 2000/78, artikkel 2 ja artikli 6 lõige 1)

3.        Sotsiaalpoliitika — Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel — Direktiiv 2000/78 — Vanuse alusel diskrimineerimise keeld — Liikmesriigi sätted, mille kohaselt peavad teatud erialade esindajad 62‑aastaseks saamisel teenistusest lahkuma — Normide eesmärgi täpsustamata jätmine — Mõju puudumine nimetatud meetme põhjendatusele

(Nõukogu direktiiv 2000/78)

1.        Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi ei saa käsitada esemetuna, kui kohus tühistas siseriiklikud sätted, mida komisjon pidas liikmesriigi kohustuste rikkumise põhjuseks, tagasiulatuvalt pärast selle tähtaja möödumist, mille komisjon oli liikmesriigile põhjendatud arvamuse järgimiseks määranud.

Kuupäev, mille seisuga Euroopa Kohus peab hindama ette heidetud liikmesriigi kohustuste rikkumist, on eespool nimetatud tähtaja möödumise päev. Sätted kehtetuks tunnistanud kohtuotsuse tagasiulatuv jõud ei muuda hagi eset olematuks, kui tühistamine tuleneb sündmusest, mis leidis aset pärast seda kuupäeva ja mida ei saa seetõttu arvesse võtta.

(vt punktid 43 ja 45)

2.        Liikmesriik rikub talle direktiivi 2000/78, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artiklist 2 ja artikli 6 lõikest 1 tulenevaid kohustusi, kui ta on võtnud vastu siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt peavad kohtunikud, prokurörid ja notarid 62‑aastaseks saamisel teenistusest lahkuma, mis toovad kaasa erineva ja põhjendamatu kohtlemise vanuse alusel.

Niisuguste õigusnormide alusel kohaldatakse erinevalt neid nimetatud erialadel töötavaid isikuid, kes on saanud 62‑aastaseks, ja neid isikuid, kes on esimestena nimetatutest nooremad ja töötavad samal erialal; samas on esimesena nimetatud isikud sunnitud oma vanuse tõttu teenistusest automaatselt lahkuma.

Lisaks ei ole diskrimineerimine põhjendatud, kuna kõnealused sätted ei kujuta endast asjakohast ja vajalikku vahendit õigustatud eesmärkide saavutamiseks.

Eesmärk ühtlustada avaliku teenistuse alla kuuluvatel erialadel kohustusliku teenistusest lahkumise vanusepiir, võib tõepoolest olla õigustatud eesmärk. Siiski ei ole kõne all olevate sätetega sarnased sätted, millega langetati järsult ja märkimisväärselt kohustusliku teenistustest lahkumise vanusepiiri, ilma et oleks ette nähtud üleminekusätted huvitatud isikute õiguspärase ootuse kaitseks, nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikud.

Ka niisuguste õigusnormide eesmärk kehtestada tasakaalustatum vanuseline struktuur, mis soodustab noorte juristide pääsu kohtuniku, prokuröri või notari ametikohtadele, võib kujutada endast tööhõive- ja tööturupoliitika õigustatud eesmärki. Samas võivad niisugused sätted nagu on kõne all käesolevas kohtuasjas, millel on lühiajalises perspektiivis positiivsetena näivad eesmärgid, seada kahtluse alla võimaluse jõuda keskmises ja pikas perspektiivis tegelikult tasakaalustatud „vanuselise struktuurini” ja seetõttu ei ole nimetatud eesmärgi saavutamiseks asjakohased.

(vt punktid 50, 61, 62, 64, 68, 75, 77, 79 ja resolutsioon)

3.        Vt otsuse tekst.

(vt punktid 57 ja 58)