EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda)
16. jaanuar 2014(*)
Eelotsusetaotlus – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 21 – ELTL artikkel 45 – Direktiiv 2000/78/EÜ – Erinev kohtlemine vanuse alusel – Kõrgemale palgaastmele määramise lähtekuupäeva kindlaksmääramine – Aegumistähtaeg – Tõhususe põhimõte
Kohtuasjas C‑429/12,
mille ese on Oberlandesgericht Innsbruck’i (Austria) eelotsusetaotlus, mis esitati ELTL artikli 267 alusel 28. augusti 2012. aasta ja 16. augusti 2013. aasta otsustega, mis saabusid Euroopa Kohtusse vastavalt 21. septembril 2012 ja 22. augustil 2013, menetluses
Siegfried Pohl
versus
ÖBB‑Infrastruktur AG,
EUROOPA KOHUS (teine koda),
koosseisus: koja president R. Silva de Lapuerta, kohtunikud J. L. da Cruz Vilaça, G. Arestis, J.‑C. Bonichot ja A. Arabadjiev (ettekandja),
kohtujurist: Y. Bot,
kohtusekretär: ametnik M. Aleksejev,
arvestades kirjalikus menetluses ja 11. juuli 2013. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– S. Pohl, esindajad: Rechtsanwalt C. Schöffthaler ja Rechtsanwalt U. Willi,
– ÖBB‑Infrastruktur AG, esindaja: Rechtsanwalt C. Wolf,
– Austria valitsus, esindaja: G. Hesse,
– Belgia valitsus, esindajad: M. Jacobs ja L. Van den Broeck,
– Hispaania valitsus, esindaja: A. Rubio González,
– Euroopa Komisjon, esindajad: V. Kreuschitz, D. Martin ja F. Schatz,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus puudutab seda, kuidas tõlgendada liidu õiguse üldpõhimõtteid võrdse kohtlemise, vanuse alusel igasuguse diskrimineerimise keelu ja õiguspärase ootuse kaitse kohta ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta”) artiklit 21, ELTL artiklit 45 ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79).
2 Taotlus esitati S. Pohli ja tema endise tööandja ÖBB‑Infrastruktur AG (edaspidi „ÖBB”) vahelise kohtuvaidluse raames, mille ese on hageja ametikohal kõrgemale palgaastmele määramise lähtekuupäeva kindlaksmääramine tema tähtajatult töölevõtmisel 1. juulil 1977 ja selle kuupäeva kindlaksmääramise mõju palgaastme määramisele ning palga ja vanaduspensioni arvutamisele.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
3 Direktiivi 2000/78 artikli 1 kohaselt on direktiivi „eesmärk […] kehtestada üldine raamistik, et võidelda usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ning tagada liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine”.
4 Direktiivi artiklis 2 „Diskrimineerimise mõiste” on ette nähtud:
„1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „võrdse kohtlemise põhimõte”, et ei esine otsest ega kaudset diskrimineerimist ühelgi artiklis 1 nimetatud põhjusel.
2. Lõike 1 kohaldamisel:
a) peetakse otseseks diskrimineerimiseks seda, kui ükskõik millisel artiklis 1 nimetatud põhjusel koheldakse ühte inimest halvemini, kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist inimest samalaadses olukorras;
[...]”.
5 Direktiivi artikli 3 „Reguleerimisala” lõikes 1 on sätestatud:
„[Liidule] antud pädevuse piires kohaldatakse käesolevat direktiivi kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas avalik-õiguslike isikute suhtes, kui kõne all on:
a) tööle saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise või kutsealale pääsemise tingimused, sealhulgas valikukriteeriumid ja töölevõtu tingimused mis tahes tegevusvaldkonnas ja kõigil ametiastmetel, kaasa arvatud ametialane edutamine;
[...]
c) töö saamise ja töö tingimused, kaasa arvatud töölt vabastamine ja töötasu;
[...]”.
6 Direktiivi artikli 6 „Vanuse alusel erineva kohtlemise õigustatus” lõike 1 kohaselt:
„Olenemata artikli 2 lõikest 2 võivad liikmesriigid ette näha, et erinevat kohtlemist vanuse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui sellel on siseriikliku õigusega objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud, tööhõivepoliitikat, tööturgu ja kutseõpet hõlmav õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.
Selline erinev kohtlemine võib muu hulgas seisneda järgmises:
a) tööle ja kutseõppele pääsemise, töö saamise ja kutsealale pääsemise ning töölt vabastamise ja palga eritingimuste kehtestamine noortele, vanematele töötajatele ja hooldamiskohustusi täitvatele isikutele, et edendada nende kutsealast integreerimist või tagada nende kaitse;
b) vanuse, töökogemuse või teenistusalase vanemusega seotud tööle pääsemise või teatavate töösoodustuste miinimumtingimuste kehtestamine;
[...]”.
Austria õigus
7 Austria föderaalraudtee 1963. aasta tasustamiskorra (Bundesbahn-Besoldungsordnung 1963; Bundesgesetzblatt 170/1963) §-s 3 „Kõrgemale palgaastmele määramise lähtekuupäev” („Vorrückungsstichtag”) on sätestatud:
„(1) Kõrgemale palgaastmele määramise lähtekuupäev määratakse kindlaks selliselt, et töölevõtmise kuupäev tuuakse ettepoole (välja arvatud enne 18. eluaasta täitumist töötatud aja osas ja lõigetes 4−7 toodud piiranguid arvestades) järgmiste ajavahemike võrra:
a) lõikes 2 nimetatud aja võrra täies ulatuses,
b) ülejäänud aja võrra pooles ulatuses.
(2) Vastavalt lõike 1 punktile a tuuakse töölevõtmise kuupäev ettepoole järgmiste ajavahemike võrra:
1. aeg, mil töötati vähemalt pool aega täistööajaga Austria föderaalraudtee teenistuses. Sama kehtib aja suhtes, mil töötati sellise liidumaa- või eraraudtee-ettevõtja teenistuses, mille tegevus on korraldatud Austria föderaalraudtee ametnike suhtes kehtiva teenistuskorraga sarnase teenistuskorraga.
[...]”.
8 Tsiviilseadustiku (Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch) §-s 1480 on sätestatud:
„Igal aastal täitmisele kuuluvatest sooritustest tulenevad täitmata nõuded, eelkõige intressinõuded […] aeguvad kolme aasta jooksul; õigus ise aegub selle kasutamata jätmise korral 30 aasta jooksul.”
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
9 S. Pohl asus 25. novembril 1974 tööle ÖBB õiguseelneja juurde. Nimetatud äriühing võttis ta tähtajatult tööle alates 1. juulist 1977. Seejuures määras äriühing S.Pohli suhtes tema ametikohal kõrgemale palgaastmele määramise lähtekuupäevaks 12. novembri 1971. Selleks võeti nimetatud äriühingu juures enne tähtajatult tööle hakkamist töötatud aega arvesse täies ulatuses. Muu pärast 18. eluaasta täitumist erinevate Austrias asuvate ettevõtjate juures töötatud aeg läks arvesse ainult pooles ulatuses. Enne 18. eluaasta täitumist töötatud aega ei võetud lähtekuupäeva kindlaksmääramisel üldse arvesse.
10 S. Pohl läks 4. märtsist 2002 esmalt ajutiselt ja 4. märtsist 2005 lõplikult pensionile. Viimasel kõrgemale palgaastmele määramisel 1. jaanuaril 2002 määrati S. Pohli palgajärguks 15.
11 S. Pohl palus 2. augustil 2011 ÖBB vastu Landesgericht Innsbruckile (Innsbrucki esimese astme kohus) esitatud hagis tuvastada, et ta on tõusnud 1. jaanuarist 2002 palgajärku 16. Ta palus lisaks, et ÖBB-d kohustataks maksma talle alates 1. jaanuarist 2002 kuni 4. märtsini 2002 erinevuse palgajärgu 16 ja palgajärgu 15 vahel ja alates 5. märtsist 2002 erinevuse pensioni vahel, mida ta on saanud ja mida talle oleks tulnud maksta palgajärgu 16 järgi.
12 S. Pohl väidab sisuliselt, et enne 18. eluaasta täitumist töötatud aega ja pärast 18. eluaasta täitumist töötatud aega kuni 24. novembrini 1974 oleks pidanud ÖBB-s tema ametikohal kõrgemale palgaastmele määramise lähtekuupäeva kindlaksmääramisel arvesse võtma täies ulatuses. Kui seda aega oleks arvesse võetud lähtekuupäeva kindlaksmääramisel, oleks 1963. aasta tasustamiskorra asjakohastest sätetest tulenevalt pidanud enne S. Pohli ajutiselt pensionile jäämist 4. märtsil 2002 määrama tema palgajärguks 16.
13 Landesgericht Innsbruck jättis S. Pohli hagi esimeses kohtuastmes rahuldamata.
14 S. Pohl esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule.
15 Nimetatud kohus leidis S. Pohli kõrgemale palgaastmele määramise lähtekuupäeva kindlaksmääramise osas, et eraldi tuleb vaadelda enne ja pärast 18. eluaasta täitumist töötatud aega. Enne seda kuupäeva töötatud aja välistamine lähtekuupäeva kindlaksmääramisel tähtajatult töölevõtmisel võib kujutada endast otsest vanuselist diskrimineerimist. Alates 18. eluaasta täitumisest 24. novembrini 1974 töötatud aja arvesse võtmine vaid pooles ulatuses võib olla vastuolus liidu õiguses sätestatud võrdse kohtlemise üldpõhimõttega ja ELTL artiklis 45 sisalduva diskrimineerimise keeluga.
16 Lisaks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et siseriikliku õiguse alusel kohaldamisele kuuluva aegumistähtaja kohaselt on S. Pohli õigus nõuda lähtekuupäeva ümberhindamist aegunud. Sellest järeldab ta, et siseriikliku õiguse kohaselt on S. Pohli nõuded täiendava töötasu ja pensioni saamiseks samuti aegunud.
17 Neil asjaoludel otsustas Oberlandesgericht Innsbruck menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas kehtiva liidu õigusega, eelkõige
1) liidu õiguses sätestatud võrdse kohtlemise üldpõhimõttega,
2) EL lepingu artikli 6 lõikes 3 ja [harta] artiklis 21 sätestatud vanuse alusel igasuguse diskrimineerimise keelu üldpõhimõttega,
3) ELTL artiklis 45 sätestatud töötajate vaba liikumise põhimõttest tuleneva diskrimineerimise keeluga,
4) direktiiviga [2000/78],
on vastuolus siseriiklik, osaliselt seaduses, osaliselt kollektiivlepingus sätestatud kord, mis moodustab poolte kokkuleppe kohaselt individuaalse töölepingu osa ja mille kohaselt ei võeta raudteetranspordisektori töötajate enne 18. eluaasta täitumist töötatud aega üldse arvesse ning pärast 18. eluaasta täitumist mujal kui „peaaegu avalik-õigusliku” Austria ettevõtja või kostjaks oleva Austria tööandja juures töötatud aega võetakse arvesse vaid pooles ulatuses, ilma et arvestataks töötaja konkreetsel juhul omandatud oskusi või teadmisi?
2. Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas tagantjärele makstava tasu arvutamisel, kui võtta kooskõlas liidu õigusega arvesse seni arvesse võtmata eelnevalt töötatud aega (enne 18. eluaasta täitumist täies ulatuses ja pärast 18. eluaasta täitumist kuni hageja tööleasumiseni kostja juures pooles ulatuses), on oluline, et eelnev töötamine toimus 1. detsembrist 1965 kuni 24. novembrini 1974, seega ammu enne Austria Vabariigi ühinemist liiduga ja ning enne esimest kohtuotsust liidu õiguses sätestatud võrdse kohtlemise üldpõhimõtte kohta?
3. Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas kehtiva liidu õigusega, eelkõige tõhususe põhimõttega, on vastuolus siseriiklikud aegumissätted, mille kohaselt oleks täies ulatuses aegunud töötaja ja hilisema pensionäri selline nõue saada tööandjalt tagantjärele töötasu ja hiljem pensioni, mille aluseks on vastavalt esimesele küsimusele kooskõlas liidu õigusega arvesse võetud välisriigis ja enne 18. eluaasta täitumist töötatud aeg, kui töötajal siseriikliku õiguse kohaselt selline nõue puudus ning seda oli objektiivselt võimalik esitada alles pärast 30. novembri 2000. aasta otsuse kohtuasjas C‑195/98: Österreichischer Gewerkschaftsbund (EKL 2000, lk I‑10497) ja 18. juuni 2009. aasta otsuse kohtuasjas C‑88/08: Hütter (EKL 2009, lk I‑5325) kuulutamist?
4. Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas raudteetranspordisektori tööandjal, kelle juures töötab ligikaudu 40 000 töötajat ja kelle organisatsiooni iseloomustab mitmeastmeline hierarhiline struktuur ja lai territoriaalne ulatus, on kehtiva liidu õiguse, eelkõige liidu õiguses sätestatud võrdse kohtlemise üldpõhimõtte ja/või töötajate vaba liikumise põhimõttest tuleneva diskrimineerimise keelu horisontaalse mõju alusel hoolitsemiskohustus teavitada oma töötajaid ja töötajate esindajaid ka ajakirjanduses avaldatud Euroopa Kohtu otsustest, mille alusel saab tööandja senist praktikat, mis puudutab eelnevalt töötatud aja arvessevõtmist, pidada liidu õigusega vastuolus olevaks ning mis võivad olla aluseks töötasu tagantjärele maksmisele?”
18 Eelotsusetaotluse esitanud kohus saatis 17. juuli 2013. aasta kirjaga Euroopa Kohtule Oberster Gerichtshofi 27. juuni 2013. aasta määruse, milles viimane otsustas esitada Euroopa Kohtule mitu eelotsuse küsimust samalaadsete probleemide kohta nagu käesolevas põhikohtuasjas.
19 Pärast selle kirja saamist palus Euroopa Kohus eelotsusetaotluse esitanud kohtul selgitada, kas ta soovib muuta osa või kõiki 28. augusti 2012. aasta määrusega esitatud küsimusi või nendest küsimustest kas osaliselt või täielikult loobuda.
20 Vastuseks sellele taotlusele esitas eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtu kantseleisse 22. augustil 2013 saabunud otsuses lisaks ühe eelotsuse küsimuse, mis on sõnastatud järgmiselt:
„Kas kehtiva liidu õigusega, eelkõige
1) direktiiviga [2000/78],
2) võrdsuse üldpõhimõttega,
3) õiguspärase ootuse kaitse üldpõhimõttega,
on vastuolus siseriiklik 27. detsembril 2011. aastal seaduses sätestatud kord, mida kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2004 ja mis muudab õigustühiseks liidu õigusest ja eelkõige [eespool viidatud] kohtuotsusest [Hütter] tulenevad nõuded võtta ilma vanuselise diskrimineerimiseta arvesse enne 18. eluaasta täitumist töötatud aega ja sellel alusel esitatud töötasunõuded seeläbi, et kõrgemale palgaastmele määramise lähtekuupäeva kindlaksmääramisega samaaegselt pikendatakse kolme esimese palgajärgu osas ühe aasta võrra järgmisesse palgajärku tõusmiseks vajalikku aega?”
Kolmanda eelotsuse küsimuse analüüs
21 Kolmanda küsimusega, millele tuleb vastata kõigepealt, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas liidu õigusega ja eelkõige tõhususe põhimõttega on vastuolus selline siseriiklik õigusnorm nagu põhikohtuasjas, mis näeb ette 30-aastase aegumistähtaja – mis algab selle lepingu sõlmimisest, mille alusel oli kindlaks määratud kõrgemale palgaastmele määramise lähtekuupäev, või valesse palgajärku määramisest − töötaja õiguse suhtes nõuda nimetatud lähtekuupäeva kindlaksmääramiseks vajaliku eelnevalt töötatud aja ümberhindamist.
22 Nimetatud kohus soovib eelkõige teada, kas lähtuda tuleks sellest, et aegumistähtaeg ei alga mitte selle lepingu sõlmimisest, milles oli kindlaks määratud lähtekuupäev, või valesse palgajärku määramisest, vaid eespool viidatud kohtuotsuste Österreichischer Gewerkschaftsbund ja Hütter kuulutamise kuupäevadest.
23 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb juhul, kui vastav regulatsioon liidu tasandil puudub, määrata pädevad kohtud ja nende kohtuasjade menetlemise kord, mille eesmärk on tagada isikutele liidu õigusest tulenevate õiguste kaitse, kindlaks liikmesriikide siseriiklike õigusnormidega, kusjuures selline kord ei tohi esiteks olla ebasoodsam kui samalaadsete siseriiklike kaebuste jaoks ettenähtu (võrdväärsuse põhimõte) ning teiseks ei tohi see muuta liidu õiguskorraga antud õiguste kasutamist praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks (tõhususe põhimõte) (vt eelkõige 8. septembri 2011. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑89/10 ja C‑96/10: Q-Beef ja Bosschaert, EKL 2011, lk I‑7819, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).
24 Selles osas tuleb märkida, et liidu õiguses ei ole ette nähtud norme võrdse kohtlemise põhimõtet puudutava hagi esitamise tähtaegade kohta.
25 Eelnevast järeldub, et selline menetluslik võimalus tuleb reguleerida iga asjaomase liikmesriigi siseriikliku õiguse tasandil, järgides seejuures võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtteid.
26 Mis puudutab võrdväärsuse põhimõtet, siis tuleb meeles pidada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt nõuab see, et kõik õiguskaitsevahendite suhtes kohaldatavad reeglid oleksid ühtemoodi kohaldatavad nii liidu õiguse rikkumisel rajanevate õiguskaitsevahendite kui ka siseriikliku õiguse eiramisel rajanevate õiguskaitsevahendite puhul (15. aprilli 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑542/08: Barth, EKL 2010, lk I‑3189, punkt 19 ja seal viidatud kohtupraktika).
27 Käesolevas asjas nähtub Euroopa Kohtule saadetud toimikust, et siseriiklikus õiguses ette nähtud 30-aastast aegumistähtaega tuleb kohaldada sõltumata asjaolust, kas väidetav õigusrikkumine puudutab liidu õigust või siseriiklikku õigust.
28 Järelikult ei ole see aegumisnorm vastuolus võrdväärsuse põhimõttega.
29 Seoses tõhususe põhimõttega on Euroopa Kohus tunnistanud liidu õigusega kooskõlas olevaks selle, kui õiguskindluse huvides määratakse õiguskaitsevahendile mõistlik õigust lõpetav tähtaeg ja kui sellised tähtajad ei muuda liidu õiguskorra alusel antud õiguste kasutamist praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Barth, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika).
30 Mis puudutab küsimust, kas eespool viidatud kohtuotsuste Österreichischer Gewerkschaftsbund ja Hütter kuulutamise kuupäevad mõjutavad siseriiklikus õiguses kindlaks määratud tähtaja algust, siis tuleb meenutada, et tõlgendus, mille Euroopa Kohus talle ELTL artikliga 267 antud pädevust kasutades liidu õigusnormile annab, selgitab ja täpsustab vajadusel selle sätte tähendust ja ulatust, nagu seda peab või oleks pidanud mõistma ja kohaldama alates selle jõustumise hetkest. Teisisõnu ei ole eelotsusel mitte konstitutiivne, vaid üksnes deklaratiivne väärtus, mistõttu selle mõju avaldub põhimõtteliselt alates tõlgendatud normi jõustumisest (12. veebruari 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑2/06: Kempter, EKL 2008, lk I‑411, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).
31 Aegumistähtaja alguse osas on Euroopa Kohus täpsustanud, et selle kindlaksmääramine kuulub põhimõtteliselt siseriikliku õiguse kohaldamisalasse ja Euroopa Kohtu poolt liidu õiguse rikkumise tuvastamine ei mõjuta põhimõtteliselt selle tähtaja algust (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Q-Beef ja Bosschaert, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika).
32 Seega ei mõjuta eespool viidatud kohtuotsuste Österreichischer Gewerkschaftsbund ja Hütter kuulutamise kuupäevad aegumistähtaja algust põhikohtuasjas ja järelikult ei oma need ka tähtsust käesolevas asjas tõhususe põhimõtte järgimise hindamisel.
33 Nagu nähtub eelotsusetaotlusest, on aegumistähtaja alguseks siseriikliku õiguse kohaselt selle lepingu sõlmimise kuupäev, mille alusel oli kindlaks määratud lähtekuupäev, või valesse palgajärku määramine, milleks on põhikohtuasjas 25. november 1974. Selle kohta märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et siseriikliku õiguse kohaselt aegus S. Pohli õigus nõuda lähtekuupäeva ümberhindamist 24. novembril 2004, see tähendab kaua aega enne põhikohtuasjas menetluse algatamist 2. augustil 2011.
34 Selge on see, et nimetatud tähtaeg kujutab endast õiguskindluse huvides õiguskaitsevahendile määratud mõistlikku õigust lõpetavat tähtaega käesoleva kohtuotsuse punktis 29 meenutatud kohtupraktika tähenduses.
35 Võttes ka arvesse asjaolu, et S. Pohli hagiavaldus puudutab sisuliselt seda, kas 1. jaanuaril 2002 viimast korda aset leidnud tema määramine kõrgemale palgaastmele oli seaduslik, siis tuleb märkida, et tal oli siseriikliku õiguse kohaselt pärast seda veel peaaegu kolm aastat aega hagi esitamiseks tema sellele palgaastmele määramise otsuse peale.
36 Isegi kui oletada, et S. Pohl sai tugineda enda nõuetes ELTL artiklile 45 või direktiivile 2000/78, tuleb esiteks märkida, et sellele artiklile oleks saanud Austria kohtutes tugineda alates 1. jaanuarist 1995, Austria Vabariigi liiduga ühinemise kuupäevast, see tähendab peaaegu kümne aasta jooksul enne põhikohtuasjas vaidlusaluse aegumistähtaja lõppemist ja teiseks möödus direktiivi 2000/78 ülevõtmise tähtaeg selles liikmesriigis 3. detsembril 2003, jättes S. Pohlile peaaegu ühe aasta nimetatud kohtutele enda õiguste kaitseks hagi esitamiseks. Neil asjaoludel tuleb tõdeda, et põhikohtuasjas ei muuda siseriiklikus õiguses ette nähtud 30-aastane aegumistähtaeg, mis algas selle lepingu sõlmimisest, mille alusel oli kindlaks määratud lähtekuupäev, või valesse palgajärku määramisest, liidu õigusega S. Pohlile antud õiguste kasutamist praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks.
37 Eelnevaid kaalutlusi arvestades tuleb kolmandale küsimusele vastata, et liidu õigusega ja eelkõige tõhususe põhimõttega ei ole vastuolus selline siseriiklik õigusnorm nagu põhikohtuasjas, mis näeb ette 30-aastase aegumistähtaja – mis algab selle lepingu sõlmimisest, mille alusel oli kindlaks määratud kõrgemale palgaastmele määramise lähtekuupäev, või valesse palgajärku määramisest − töötaja õiguse suhtes nõuda nimetatud lähtekuupäeva kindlaksmääramiseks vajaliku eelnevalt töötatud aja ümberhindamist.
38 Arvestades esiteks kolmandale küsimusele antud vastust ja teiseks eelotsusetaotluse esitanud kohtu järeldust, et nii S. Pohli õigus nõuda lähtekuupäeva ümberhindamist kui ka järelikult tema hagi viimast korda kõrgemale palgaastmele määramise otsuse peale on siseriiklikus õiguses ette nähtud 30-aastase aegumistähtaja tõttu aegunud 24. novembril 2004, ei ole vaja teistele esitatud küsimustele vastata.
Kohtukulud
39 Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:
Liidu õigusega ja eelkõige tõhususe põhimõttega ei ole vastuolus selline siseriiklik õigusnorm nagu põhikohtuasjas, mis näeb ette 30-aastase aegumistähtaja – mis algab selle lepingu sõlmimisest, mille alusel oli kindlaks määratud kõrgemale palgaastmele määramise lähtekuupäev, või valesse palgajärku määramisest – töötaja õiguse suhtes nõuda nimetatud lähtekuupäeva kindlaksmääramiseks vajaliku eelnevalt töötatud aja ümberhindamist.
Allkirjad