Language of document :

6. jaanuaril 2014 esitatud hagi – Taetel versus komisjon

(kohtuasi T-29/14)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Banco Mare Nostrum (Madriid, Hispaania) (esindajad: advokaadid E. Navarro Varona, P. Vidal Martínez, J. López-Quiroga Teijero ja G. Canalejo Lasarte)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada vaidlustatud otsus ELTL artikli 263 alusel selles osas, milles see tuvastab riigiabi olemasolu ja kohustab selle investoritelt tagasi nõudma;

teise võimalusena tühistada otsuse artiklid 1, 2 ja artikli 4 lõige 1 selles osas, milles investoreid nimetatakse abisaajateks, kes peavad väidetava abi tagastama;

teise võimalusena tuvastada, et artikli 4 lõige 1 lõpus kehtestatud nõudel, et abi tuleb investoritelt tagasi nõuda, puuduvad õiguslikud tagajärjed põhjendusel, et see on vastuolus õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttega, kuna abi tagastamist ei saa nõuda menetluse alustamise otsuse avaldamisest varasemal kuupäeval;

teise võimalusena tühistada otsuse artikkel 2 ja tunnistada õigusvastaseks investoritelt tagasi nõutava väidetava toetuse arvutamise meetod;

tunnistada algusest peale kehtetuks või teise võimalusena osaliselt kehtetuks otsuse artikli 4 lõige 1, mis sätestab keelu „panna tagastamise kohustus teistele isikutele”, selles osas, milles see toob endaga kaasa selle, et lepingutingimused, mis kannavad üle kolmandatele isikutele kohustuse tasuda maksud, mida investorid peavad Hispaania riigile tagasi maksma, on tühised või väidetavalt kehtetud, ja

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Vaidlustatud otsus on sama mis kohtuasjades T-700/13: Bankia vs. komisjon, T-719/13: Lico Leasing ja Pequeños y Medianos Astilleros de Reconversión vs. komisjon ning T-3/14: Anudal Industrial vs. komisjon.

Väited ja peamised argumendid on samad mis mainitud kohtuasjades.

Eelkõige väidab hageja, et on rikutud ELTL artiklit 107, kuna vaidlustatud otsus tunnistas uute laevade ostmiseks sõlmitud teatavate kapitalirendilepingute suhtes kohaldatava sõidukite maksustamiskorra selle kogumis riigiabiks.

Hageja väitel rikub maksuotsus samuti ELTL artiklit 107 seetõttu, et tunnistab nimetatud maksustamiskorra kohased meetmed „uueks” riigiabiks.

Hageja väidab teise võimalusena, et on rikutud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid ja ELTL artikleid 107, 108 ja 206 selles osas, milles abisaajad ja tagasinõutavad summad on kindlaks tehtud ekslikult, ELTL artikli 108 lõiget 3, määruse nr 659/1999 artiklit 19, Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõiget 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 16 ja 17, ja nõuab, et vaidlustatud otsuse artikli 4 lõige 1 tühistataks või tunnistataks kehtetuks lepingutingimused, mille kohaselt investorid võivad nõuda kolmandatelt isikutelt nende maksude tasumist, mida nad olid kohustatud Hispaania ametiasutustele tasuma.