ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (viies koda)

11. detsember 2007

Kohtuasi T‑66/05

Jörn Sack

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnik – Tühistamishagi – Tööülesannete eest määratud lisatasu – Üksuse juhataja ülesanded – Võrdne kohtlemine – Keeltekasutuse kord

Ese:      Hagi, mille ese on nõue tühistada otsused, millega määrati hageja kuupalk ajavahemikuks mai 2004 kuni veebruar 2005, taotlus arvutada uus kuupalk ning nõue tühistada otsus, millega jäeti sõnaselgelt rahuldamata hageja kaebus ja millest teavitati viimast 26. novembril 2004.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Pooled kannavad ise kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Ametnikku kahjustav meede – Mõiste – Palgalehest nähtuv rahalise soodustuse andmisest keeldumine või selle soodustuse äravõtmine

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Kohtu pädevus õigusliku hinnangu andmisel

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)

3.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Esitamise kuupäev

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)

4.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Üheaegselt esitatud individuaalne ja kollektiivne kaebus

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)

5.      Ametnikud – Huve kahjustav otsus – Põhjendamiskohustus – Ulatus – Põhjendamise ebapiisavus – Kohtumenetluse käigus reeglitega kooskõlla viimine – Tingimused

(EÜ artikkel 253; personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)

6.      Ametnikud – Võrdne kohtlemine

7.      Ametnikud – Talituste töö korraldus – Üksus – Mõiste

1.      Palgalehtede puhul on üldiselt tegemist huve kahjustavate aktidega, mille peale saab esitada hagi. Siiski selles osas, milles on tegemist palgalehega, millest nähtub ametisse nimetava asutuse otsus keelduda ametnikule rahalise soodustuse andmisest või võtta temalt ära varem määratud soodustus, on vaidlustatavaks aktiks üksnes esimene palgaleht, millest see otsus nähtub. Järgnevate kuude palgalehed ainult kinnitavad seda otsust ning sel põhjusel on tegemist pelgalt esimest palgalehte kinnitavate aktidega, mille peale ei saa esitada tühistamishagi.

(vt punkt 31)

Viited: 19. jaanuar 1984, kohtuasi 262/80: Andersen jt vs. parlament (EKL 1984, lk 195, punkt 4); 6. märts 2001, kohtuasi T‑192/99: Dunnett jt vs. EIP (EKL 2001, lk II‑813, punktid 66 ja 69).

2.      Esimese Astme Kohus peab andma õigusliku kvalifikatsioonile neile dokumentidele, mille ametnik on enne hagi esitamist ametisse nimetavale asutusele esitanud ning tegema nende hulgast kindlaks selle dokumendi, mille puhul on tegemist personalieeskirjadega nõutud kaebusega, ilma et kohus oleks seotud poolte poolt neile dokumentidele antud kvalifikatsiooniga.

Ametisse nimetava asutuse akti peale, mis kahjustab ametniku huve, saab asjaomane ametnik esitada kaebuse üks kord. Teised dokumendid, mis ta võis ametisse nimetavale asutusele saata pärast kaebuse esitamist, ei või isegi siis, kui need on kvalifitseeritud kaebusteks, olla ei taotlused ega kaebused, vaid neid tuleb pidada puhtalt kaebuse korduseks ning need ei pikenda kohtueelset menetlust.

Seega siis, kui kahel kaebusel, millest üks on isiklik ja teine kollektiivne, on sama ese, tuleb ainult ühte nendest, st seda, mis esitati esimesena, lugeda kaebuseks personalieeskirjade artikli 90 tähenduses, samas kui teist hiljem esitatud dokumenti tuleb pidada kaebust kordavaks teateks.

(vt punktid 36, 37 ja 41)

Viited: 7. juuni 1991, kohtuasi T‑14/91: Weyrich vs. komisjon (EKL 1991, lk II‑235, punktid 39 ja 41); 25. veebruar 1992, kohtuasi T‑67/91: Torre vs. komisjon (EKL 1992, lk II‑261, punktid 28 ja 32).

3.      Kaebuse esitamise kuupäev on see, mil administratsioonil oli võimalik sellega tutvuda.

Selles osas ei saa ametniku kahjuks võtta arvesse neid tegureid, mis ei sõltu tema tahtest ja mis võivad aeglustada tema kaebust sisaldava kirja edastamist, ning ta ei vastuta seega adressaadiks oleva institutsiooni sisese talitusevahelise edastamise vigade või aegluse eest.

(vt punktid 38 ja 44)

Viited: 25. september 1991, kohtuasi T‑54/90: Lacroix vs. komisjon (EKL 1991, lk II‑749, punktid 29 ja 30).

4.      See, et institutsioon vastab samal ajal oma rahuldamata jätmise otsuses nii isiklikule kui ka kollektiivsele kaebusele, on eeskirjadega kooskõlas.

(vt punkt 64)

Viited: 17. mai 1995, kohtuasi T‑10/94: Kratz vs. komisjon (EKL 1995, lk II‑1455, punkt 20).

5.      EÜ artikliga 253 nõutud põhjendamine peab olema kooskõlas asjaomase akti tüübiga ning sellest peavad selgelt ja ühemõtteliselt nähtuma akti autori – institutsiooni – kaalutlused võimaldamaks huvitatud isikutel teada võetud meetme põhjusi ja pädeval kohtul teostada oma kontrolli. Põhjendamise nõuet tuleb hinnata konkreetsete asjaolude valguses, milleks eelkõige on akti sisu, kasutatud põhjuste laad ning adressaatide või teiste akti poolt vahetult või isiklikult puudutatud isikute võimalik huvi saada seletusi. Ei ole nõutud, et põhjendus täpsustaks kõiki asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, kuna akti põhjenduse vastavust EÜ artikli 253 nõuetele tuleb hinnata mitte ainult selle sõnastuse, vaid ka selle konteksti ja kogu asjassepuutuvat valdkonda reguleerivate õigusnormide valguses.

Kuigi hagi esitamine võtab ametisse nimetavalt asutuselt võimaluse viia oma otsus kaebuse rahuldamata jätmise vastusega nõuetega vastavusse, võib ta esialgset põhjenduste ebapiisavust kompenseerida teatud erandlikel asjaoludel kohtumenetluse käigus täiendavaid selgitusi esitades, kui enne hagi esitamist on huvitatud isiku kasutuses mingisugused põhjendused.

(vt punktid 65–67)

Viited: 12. veebruar 1992, kohtuasi T‑52/90: Volger vs. parlament (EKL 1992, lk II‑121, punkt 40); 20. veebruar 2002, kohtuasi T‑117/01: Roman Parra vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑27 ja II‑121, punktid 30 ja 32); 8. märts 2005, kohtuasi T‑277/03: Vlachaki vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑57 ja II‑243, punkt 83, ja viidatud kohtupraktika), ja 15. september 2005, kohtuasi T‑132/03: Casini vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑253 ja II‑1169, punkt 36).

6.      Võrdse kohtlemise põhimõte ei tekita ametnikul õigust taotleda sellise rahalise soodustuse saamist, mis on teisele ametlikule antud õigusvastaselt.

(vt punktid 122 ja 163)

Viited: 9. oktoober 1984, kohtuasi 188/83: Witte vs. parlament (EKL 1984, lk 3465, punkt 15), ja 22. veebruar 2000, kohtuasi T‑22/99: Rose vs. komisjon (EKL AT 2000, lk I‑A‑27 ja II‑115, punkt 39).

7.      Üksuse juhataja juhitud üksuse mõiste definitsioon on järgmine: see on eraldiseisev haldusstruktuur, millel on omad inimressursid ja sageli ka rahalised vahendid, ning mis on osa institutsiooni haldusorganisatsioonist.

(vt punkt 130)