ELT teatis
Aker Warnow Werft GmbH ja Kværner ASA 16. veebruari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu
(Kohtuasi T-68/05)
(Kohtumenetluse keel: inglise)
Aker Warnow Werft GmbH, asukoht Rostock-Warnemünde (Saksamaa) ja Kværner ASA, asukoht Oslo (Norra), esitasid 16. veebruaril 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hagejate esindajad on solicitor B. Immenkamp ja advokaat M. Schütte.
Hageja palub esimese astme kohtul:
tühistada täielikult komisjoni 20. oktoobri 2004. aasta otsus K 6/2000;
jätta kohtukulud komisjoni kanda.
Õiguslikud alused ja peamised argumendid
Saksa erastamisagentuur (Treuhandanstalt) erastas ja müüs oktoobris 1992 Ida-Saksa laevatehase Warnow Werft Norra Kværner grupile. Erastamise raames võimaldati laevatehase ümberkorraldamiseks paušaalsummas ositimaksetega riigiabi. Riigiabist teatati komisjonile, kes selle eraldi otsustega heaks kiitis.
Vaidlustatud otsuses tegi komisjon järelduse, et hagejad said rohkem abi, kui oli vaja laevatehase poolt kantud tegelike lepinguliste kahjude katmiseks, ning enammakstud abi tuleb tagastada.
Oma hagi toetuseks väidavad hagejad, et komisjon on teinud õigusliku vea ja ilmse hindamisvea. Hagejate arvates oli EÜ asutamislepinguga vastuolus oleva riigiabina saadud summa komisjoni otsustega heaks kiidetud ning kujutab endast olemasolevat abi. Hagejad väidavad, et komisjonil puudus õigus alustada ametlikku menetlust abi sobivuse ümberhindamiseks ning nõuda abi osalist tagasimaksmist. Nad väidavad samuti, et kõik komisjoni heakskiitmise otsustes esitatud tingimused, sh kohustus esitada spill-over aruandeid ja järgida võimsuspiiranguid, on täidetud. Hagejad kinnitavad, et heakskiitmise otsused ei sisaldanud mingeid komisjoni lisatingimusi abi suuruse kohta ning kogu tegevusabi anti põhisummana pärast põhjalikku abivajaduse eelnevat kontrollimist. Lõpuks väidavad hagejad, et heakskiitmise otsused on endiselt jõus.
Hagejad väidavad ühtlasi, et komisjon on teinud ilmse hindamisvea, kui ta leidis, et saadud riigiabi summa ületas tegelike lepinguliste kahjude ulatuse. Hagejate väitel pole komisjoni heakskiitmise otsustes kusagil mainitud vaidlustatud otsuses näidatud abisummat. Lisaks, komisjoni poolt heakskiidetud summa lepinguliste kahjude katteks oleks väiksem, kui tegelikult kantud lepingulised kahjud. Hagejad kinnitavad samuti, et komisjon lisas saadud abi hindamisel vara, mida ei tuleks pidada abiks, sh vara, mille eest Kværner on tasunud ostuhinna. Peale selle kinnitavad hagejad, et komisjon jättis tähelepanuta, et heakskiidetud abi summa oli vaid osaliselt kätte saadud.
Hagejad heidavad samuti ette õiguskindluse põhimõtte rikkumist. Hagejate väitel ei tegutsenud komisjon õigel ajal, kuigi kogu vajalik informatsioon oli tema käsutuses. Hagejad väidavad, et komisjon alustas oma uurimist alles 1999. aastal, kuigi ta oli hagejate väitel kõigist olulistest asjaoludest täielikult teadlik juba 1996. aasta alguses. Veebruaris 2000 alustatud menetlus olevat laienenud sellistele uutele asjaoludele, mida varem ei ole uuritud ning mille suhtes puudus õiguslik alus heakskiitmise otsustes.
Lõpuks väidavad hagejad teise õigusliku alusena, et komisjon ei võtnud tagastatava summa määratlemisel kõiki ümberkorraldamise kulusid arvesse. Hagejate väitel kulutati ümberkorraldamisele palju enam, kui selleks otstarbeks abi saadi.
____________