EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda)
20. oktoober 2005(*)
Ühine tollitariifistik – Imporditollimaks – Deklareeritud tolliväärtus, mis hõlmab ostukomisjonitasu – Tollimaksu kohaldamine deklareeritud kogusummale – Muudatuste tegemine tollideklaratsioonis – Tingimused – Ostukomisjonitasult tasutud tollimaksu tagasimaksmine
Kohtuasjas C‑468/03,
mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel VAT and Duties Tribunal, London (Ühendkuningriik) 29. septembri 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 6. novembril 2003, menetluses
Overland Footwear Ltd
versus
Commissioners of Customs & Excise,
EUROOPA KOHUS (teine koda),
koosseisus: kodade esimehed C. W. A. Timmermans ja J. Makarczyk, kohtunikud C. Gulmann (ettekandja), R. Schintgen ja J. Klučka,
kohtujurist: M. Poiares Maduro,
kohtusekretär: ametnik K. Sztranc,
arvestades kirjalikus menetluses ja 14. aprilli 2005. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:
– Overland Footwear Ltd, esindaja: R. Cordara, QC,
– Ühendkuningriigi valitsus, esindaja: K. Manji, keda abistas barrister S. Moore,
– Saksamaa valitsus, esindajad: W.‑D. Plessing ja M. Lumma,
– Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: X. Lewis,
olles 25. mai 2005. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsustaotlus käsitleb nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, lk 1; 04/02, lk 307; edaspidi „tolliseadustik”), artiklite 29, 32, 33, 78 ja 236 tõlgendamist.
2 Nimetatud taotlus esitati Overland Footwear Ltd (edaspidi „Overland”) ja Commissioners of Customs & Excise (edaspidi „Commissioners”) vahelises kohtuvaidluses seoses deklareeritud tolliväärtuse sisse arvatud ostukomisjonitasult tasutud imporditollimaksude tagasimaksmisega. Käesolev taotlus on esitatud pärast samas kohtuasjas esitatud eelotsusetaotlust, mille kohta Euroopa Kohus tegi 5. detsembril 2002 otsuse Overland Footwear (C-379/00, EKL 2002, lk I‑11133).
Õiguslik raamistik
3 Tolliseadustiku artikli 29 lõige 1 sätestab:
„Imporditud kauba tolliväärtus on tehinguväärtus ehk ekspordiks ühenduse tolliterritooriumile müüdud kauba eest tegelikult makstud või makstav hind, mida on vajaduse korral korrigeeritud vastavalt artiklitele 32 ja 33 […]”.
4 Tolliseadustiku artikkel 32 näeb ette:
„1. Tolliväärtuse määramisel artikli 29 alusel lisatakse imporditud kauba eest tegelikult makstud või makstavale hinnale:
a) järgmised kuluelemendid tingimusel, et nendega seotud kulud kannab ostja, kuid neid ei arvata kauba eest tegelikult makstud või makstava hinna sisse:
– komisjoni- ja vahendustasu, välja arvatud ostukomisjonitasu;
[…]
3. Tolliväärtuse määramisel ei tohi tegelikult makstud või makstavale hinnale lisada käesolevas artiklis loetlemata kulusid.
4. Käesolevas peatükis tähendab ostukomisjonitasu tasu, mida importija maksab esindajale enda esindamise eest kauba ostmisel, mille väärtust määratakse.
[…]”.
5 Tolliseadustiku artikli 33 punkt e täpsustab:
„Tolliväärtus ei sisalda järgmisi tasusid ega kulusid tingimusel, et need on näidatud eraldi imporditud kauba eest tegelikult makstud või makstavast hinnast:
[…]
e) ostukomisjonitasud;
[…]”.
6 Artikkel 65 sätestab:
„Taotluse korral on deklarandil lubatud muuta tollideklaratsiooni kandeid pärast seda, kui toll on tollideklaratsiooni aktsepteerinud. Muudatus ei tohi tollideklaratsiooni laiendada muudele kaupadele, kui need, mille kohta see algselt tehti.
Muudatust ei lubata teha, kui seda taotletakse pärast seda, kui toll on:
[…]
c) kauba vabastanud.”
7 Tolliseadustiku artikli 78 pealkirjaga „Tollideklaratsioonide tollivormistusjärgne läbivaatamine” kohaselt:
„1. Toll võib omal algatusel või deklarandi taotluse korral teha tollideklaratsioonis pärast kauba vabastamist muudatusi.
2. Toll võib pärast kauba vabastamist selleks, et teha kindlaks tollideklaratsioonis esitatud andmete õigsust, kontrollida äridokumente ja asjaomase kaubaga seotud impordi- või eksporditoimingute või selle kaubaga seotud järgnevate äritoimingute andmeid. Selline kontroll võib toimuda deklarandi valdustes, mõne muu nimetatud toimingutega otseselt või kaudselt seotud isiku valdustes või isiku valdustes, kelle valduses seoses äritegevusega on nimetatud dokument või vajalikud andmed. Toll võib läbi vaadata ka kaupa, kui selle esitamine on veel võimalik.
3. Kui tollideklaratsiooni kontrollimine või tollivormistusjärgne läbivaatamine näitab, et asjaomaseid tolliprotseduure reguleerivaid sätteid on kohaldatud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel, võtab toll kooskõlas ettenähtud sätetega olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed, arvestades tema käsutuses olevat uut teavet.”
8 Tolliseadustiku artikkel 236 näeb ette:
„1. Impordi- või eksporditollimaks makstakse tagasi, kui on kindlaks tehtud, et selle summa tasumise ajal ei tulenenud see summa seadusest või selle summa kohta tehti arvestuskanne vastuolus artikli 220 lõikega 2.
[…]
Tollimaksu ei maksta tagasi […], kui seadusest tulenevast tollimaksu summast erineva summa tasumise […] tingis asjaomase isiku tahtlik tegevus.
2. Impordi[…]tollimaks makstakse tagasi […] või seda vähendatakse taotluse alusel, mis tuleb esitada asjakohasele tolliasutusele kolme aasta jooksul arvestades kuupäevast, kui selle tollimaksu summa võlgnikule teatati.
Seda tähtaega võib pikendada, kui asjaomane isik tõendab, et taotluse esitamist ettenähtud tähtaja jooksul takistasid ettenägematud asjaolud või vääramatu jõud.
[…]”.
Põhikohtuasi, varasema eelotsusetaotluse menetlus ja eelotsuse küsimused
9 Põhikohtuasja asjaolude asetleidmise ajal ostis Overland – ettevõtja asukohaga Ühendkuningriigis – väljaspool ühendust valmistatud kaupu, muu hulgas kingi, mida ta pärast importimist ühenduses turustas. Overlandi ostuagent Kaug-Idas oli Wolverine Far East (edaspidi „Wolverine”).
10 Overland tasus Wolverine’ile teenuse eest 4-protsendilise ostukomisjonitasuga kaupade müügihinnast. Ta maksis komisjonitasu tootjale, kes maksis selle Overlandi eest edasi Wolverine’ile.
11 Enne 1. jaanuari 1998 seoses Overlandi poolt põhikohtuasjas kõne all olevate kaupade vabasse ringlusesse lubamisega esitatud impordideklaratsioonides oli tolliväärtuseks märgitud tootja esitatud arvel olev summa. See summa hõlmas ostukomisjonitasu, mida aga eraldi ei näidatud. Seega arvutati ja tasuti imporditollimaksud ka sellelt komisjonitasult.
12 Alates 1. jaanuarist 1988 esitas Overland Commissionersi nõusolekul impordideklaratsioonides ostukomisjonitasu ja imporditud kaupade müügihinna eraldi. Sellest kuupäevast alates ei nõudnud Commissioners enam tollimaksu tasumist summalt, mis vastas ostukomisjonitasu suurusele.
13 Tuginedes tolliseadustiku artiklile 236 esitas Overland Commissionersile neli taotlust enne 1998. aastat imporditud kaupadelt tasutud tollimaksude tagasimaksmiseks kogusummas 38 085,45 Inglise naela. Overland väitis, et osa igas impordideklaratsioonis näidatud summast on ostukomisjonitasu ja et sellelt ei pea tollimaksu tasuma.
14 Kolm esimest tagasimaksmise taotlust kogusummas 4384,29 Inglise naela rahuldati 5. mai, 1. juuli ja 24. juuli 1998. aasta kirjadega ja tehti tagasimaksed. Pärast asja uuesti läbi vaatamist jõudis Commissioners siiski järeldusele, et otsused nõustuda tagasimaksetega Overlandile olid tehtud ekslikult, kuna seadusest tulenevalt oleks pidanud tasuma tollimaksu. Commissioners esitas 30. novembri ja 16. detsembri 1998 aasta kirjadega Overlandile nõuded tagastada kokku 4384,29 Inglise naela. Need nõuded kinnitati 1999. aasta 4. ja 5. veebruari otsustega.
15 Lisaks jättis Commissioners 29. oktoobri 1998. aasta kirjaga rahuldamata Overlandi neljanda taotluse 33 701,16 Inglise naela tagasimaksmiseks. Taotluse rahuldamata jätmise kinnitas Commissioners 5. veebruari 1999. aasta teise otsusega.
16 Overland esitas VAT and Duties Tribunalile (London) hagi 4. veebruari 1999. aasta otsuse ja kahe 5. veebruari 1999. aasta otsuse peale.
17 24. märtsi 2000. aasta määrusega otsustas VAT and Duties Tribunal (London) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„Kas nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (tolliseadustik) ja eelkõige selle artiklitest 29, 32 ja 33 ning Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt on nii, et kui tollivormistuse ajal deklareerib importija tahtmatult kaupade eest makstud või makstava hinna nii, et see sisaldab ostukomisjonitasu ja tahtmatult jätab impordideklaratsioonil ostukomisjonitasu ja makstud või makstava hinna eraldi näitamata, kuid pärast kaupade lubamist vabasse ringlusesse tõendab tollile rahuldavalt, et kaupade eest makstud või makstav hind sisaldas heauskselt deklareeritud ostukomisjonitasu, mille oleks võinud importimisel tegelikult maha arvata ja esitab ostukomisjonitasult makstud tollimaksu tagasimaksmise taotluse kolme aasta jooksul päevast, mil tollimaksu summa teatavaks tehti:
1. Võib tollimaksuga maksustada heauskselt deklareeritud ostukomisjonitasu kui kauba eest tegelikult makstud või makstava hinna osa vastavalt tolliseadustiku artiklile 29?
2. Võib, kui vastus esimesele küsimusele on eitav, tolliseadustiku artikli 32 lõiget 3 ja artiklit 33 arvestades heauskselt deklareeritud ostukomisjonitasu deklareeritud tehinguväärtusest maha arvata?
3. On toll sellisel juhul tolliseadustikust ja eelkõige artikli 78 lõikest 3 tulenevalt kohustatud nõustuma imporditud kaupade eest makstud või makstava hinna muutmisega ja seega madalama tolliväärtusega?
4. Kas importijal on seetõttu tolliseadustikule ja eelkõige artiklile 236 tuginedes õigus ostukomisjonitasult makstud tollimaksu tagasimaksmisele?”
18 Kõnealuse määruse sissejuhatavas osas selgitab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Overland on esitanud hagi kolme Commissionersi otsuse peale, millega „kinnitatakse otsuseid nõuda [tolliseadustiku] artikli 242 alusel varem [Overlandile] ekslikult tolliseadustiku artikli 236 alusel tagasi makstud tollimaksu tagastamist”. Eelotsusetaotluse esitanud kohus lisab, et kõiki „vaidlusaluseid küsimusi” reguleerib täielikult ühenduse õigus.
19 Pärast põhikohtuasja aluseks olevate asjaolude kirjeldamist märkis eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Overlandi poolt Commissionersile esitatud esimese kolme taotluse alusel maksti tollimaks tagasi. Kohus täpsustas, et neljas taotlus jäeti rahuldamata.
20 Seejärel mainis eelotsusetaotluse esitanud kohus Commisionersi 30. novembri ja 16. detsembri 1998. aasta otsuseid, millega Overlandilt nõuti esimese kolme taotluse alusel varem tagasimakstud summade tagastamist.
21 Lõpuks võttis eelotsusetaotluse esitanud kohus kokkuvõttes poolte argumendid kohaldatavate sätete kohta.
22 Nimetatud kohtu eelotsusetaotluse alusel tehtud eespool viidatud kohtuotsuses Overland Footwear otsustas Euroopa Kohus:
– tolliseadustiku artikleid 29, 32 ja 33 tuleb tõlgendada nii, et ostukomisjonitasu, mis sisaldub deklareeritud tolliväärtuses ja mida ei ole impordideklaratsioonil näidatud kauba müügihinnast eraldi, tuleb pidada nimetatud seadustiku artikli 29 tähenduses tehinguväärtuse hulka kuuluvaks ja seega on see maksustatav;
– kui toll on nõustunud muudatuste tegemisega impordideklaratsioonis ja on vastu võtnud otsuse „olukorra lahendamiseks” vastavalt tolliseadustiku artikli 78 lõikele 3, arvestades, et deklaratsioon oli mittetäielik deklarandi tahtmatu eksimuse tõttu, ei või toll sellest otsusest taganeda.
23 Kõnealuse otsuse punktis 22 leidis Euroopa Kohus, et ei ole vaja kindlaks teha, kas või millistel tingimustel peab toll tolliseadustiku artiklist 78 lähtudes deklaratsioonis deklarandi taotluse korral muudatusi tegema.
24 Seoses sellega märkis Euroopa Kohus kõnealuse otsuse punktis 23, et esialgu Commissioners rahuldas Overlandi esitatud tagasimaksmise taotluse, olles enne seda tollideklaratsioonid Overlandi esitatud uute asjaolude valguses uuesti läbi vaadanud. Euroopa Kohus järeldas, et kõnealune ametiasutus oli nõustunud muudatuste tegemisega deklaratsioonides ja selle tulemuste alusel teinud otsused „olukorra lahendamiseks” vastavalt tolliseadustiku artikli 78 lõikele 3, kuna deklaratsioonid olid mittetäielikud deklarandi tahtmatu eksimuse tõttu.
25 Selle otsuse punktis 24 järeldas Euroopa Kohus, et sellisel juhul ei ole tollil lubatud oma otsusest taganeda.
26 VAT and Duties Tribunal (London) otsustas 29. septembri 2003. aasta määrusega käimasoleva menetluse uuesti peatada ja esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse.
27 Selles otsuses märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Euroopa Kohus on, ilma et oleks tegemist temapoolse eksimusega, kohtuotsuses Overland Footwear tuginenud ebatäpsetele andmetele, nii et esitatud eelotsuse küsimustele antud vastustest ei ole kohtuasja lahendamisel kasu.
28 Asjaomase kohtu sõnul on Comissioners 7. ja 8. juuli 1999. aasta kirjades Overlandile teatanud, et tühistab otsuse nõuda 4384,29 Inglise naela tagastamist, kuna vastavalt tolliseadustiku artikli 221 lõikele 3 ei teatata võlgnikule tollimaksu summat pärast seda, kui tollivõla tekkimise kuupäevast on möödunud kolm aastat.
29 Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab, et seega oli esimese eelotsusetaotluse esitamise otsuse tegemise kuupäeval poolte vahel sisuline vaidlus ainult seoses neljanda Overlandi esitatud 33 701,16 Inglise naela tagasimaksmise taotluse rahuldamata jätmise otsusega, mis on samuti vaidlustatud selle kohtu menetluses olevas asjas.
30 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et Euroopa Kohut ei teavitatud neist asjaoludest piisavalt.
31 Ta tõdeb, et seega Euroopa Kohtu poolt eespool viidatud kohtuotsuse Overland Footwear punktis 23 arvesse võetud lähtekohad, mille kohaselt:
– Commissioners rahuldas esialgu Overlandi esitatud tagasimaksmise taotluse,
– toll oli seega nõustunud muudatuste tegemisega deklaratsioonides ja oli teinud vajalikud otsused „olukorra lahendamiseks”,
ei käinud neljanda tagasimaksmise taotluse kohta, kuna Commissioners oli selle rahuldamata jätnud ja selle alusel tagasimakset ei tehtud.
32 Arvestades eeltoodut otsustas VAT and Duties Tribunal (London), et Euroopa Kohtule tuleb samadel asjaoludel esitada samad eelotsuse küsimused, mis esitati 24. märtsi 2000. aasta eelotsusetaotluse esitamise määrusega.
Eelotsuse küsimused
Esialgsed märkused
33 Esimese 24. märtsi 2000. aasta eelotsusetaotluse määrusest nähtub, et Overlandi hagi on esitatud kolme Commissionersi otsuse peale, millega kinnitatakse otsuseid nõuda varem hagejale ekslikult tolliseadustiku artikli 236 alusel tagasi makstud tollimaksu tagastamist.
34 Neljanda taotluse rahuldamata jätmist mainiti üksnes möödaminnes põhikohtuasja algatamisele eelnenud asjaolude kronoloogilise järjestuse esitamise raames. Eelotsusetaotluse määruses ei mainitud otsesõnu, et rahuldamata jätmise otsus oli üks vaidlustatud otsustest.
35 Ka ei mainitud nimetatud määruses, et põhikohtuasja menetlemise ajal tühistati otsused, millega nõuti 4 384,29 Inglise naela tagastamist.
36 Seega tuleb tõdeda, et liikmesriigi kohtu poolt teises eelotsusetaotluses esitatud põhjustel ei anna eespool viidatud kohtuotsus Overland Footwear esitatud küsimustele vastust, millest oleks kasu põhikohtuasja lahendamisel esimese eelotsusetaotluse esitamise staadiumis.
37 Nõnda tuleb samu küsimusi uurida Euroopa Kohtule teatavaks saanud faktilistest asjaoludest lähtudes.
Esimene ja teine küsimus
38 Vastusena eelotsusetaotluse esitanud kohtu kahele esimesele küsimusele otsustas Euroopa Kohus kohtuotsuses Overland Footwear, et tolliseadustiku artikleid 29, 32 ja 33 tuleb tõlgendada nii, et ostukomisjonitasu, mis sisaldub deklareeritud tolliväärtuses ja mida ei ole impordideklaratsioonil kauba müügihinnast eraldi näidatud, tuleb pidada nimetatud seadustiku artikli 29 tähenduses tehinguväärtuse hulka kuuluvaks ja seega on see maksustatav.
39 Nagu on rõhutanud kohtujurist oma ettepaneku punktides 23–25, ei oma lähtekohtadele, millele Euroopa Kohus vastuse andmisel tugines mingit mõju asjaolu, et põhikohtuasi on seotud ainult Commissionersi otsusega jätta rahuldamata Overlandi neljas taotlus 33 701,16 Inglise naela tagasimaksmiseks ja et toll seda summat esialgu tagasi ei maksnud.
40 See asjaolu, mis puudutab Overlandi nelja tagasimaksmise taotlust, leidis seega aset hiljem, kui asjas tähtsust omavad tõigad, nimelt tollideklaratsioon ja imporditollimaksu kohaldamine.
41 Küsimus, kas ostukomisjonitasu, mille importija on arvanud tolliväärtuse hulka, jättes selle müügihinnast eraldi näitamata, võib samuti kuuluda imporditollimaksuga maksustatava summa hulka, kerkis samal viisil nii kolme esimese kui ka neljanda tagasimaksmise taotluse suhtes.
42 Seoses sellega, kuivõrd:
– vastavalt tolliseadustiku artikli 62 lõikele 1 peab deklarant oma deklaratsiooni kandma kõik vajalikud andmed „seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete rakendamiseks, millele kaup on deklareeritud”,
– vastavalt tolliseadustiku artiklile 71 kohaldatakse sätteid, millega reguleeritakse tolliprotseduuri, millele kaup on suunatud, tollideklaratsiooni andmete alusel, kui tollideklaratsiooni ei kontrollita või kui kontrollimise tulemusel ei ole alust neis andmetes kahelda,
võib toll kaupu õiguspäraselt maksustada, lähtudes deklareeritud tolliväärtusest, mis sisaldab deklarandi poolt ekslikult sellele lisatud võimalikku ostukomisjonitasu, millisest asjaolust toll sellekohase teabe puudumise tõttu ei saa teadlik olla.
43 Vaatamata tõsiasjadele, millest Euroopa Kohus teise eelotsusetaotluse kaudu teada sai, tuleb eelkirjeldatud olukorras kahele esimesele eelotsuse küsimusele anda sama vastus, mis eespool viidatud kohtuotsuses Overland Footwear, mida tuletati meelde käesoleva otsuse punktis 38.
Kolmas ja neljas küsimus
44 Kolmandas ja neljandas küsimuses, mida tuleb vaadelda koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas tolliseadustiku artikleid 78 ja 236 tuleb tõlgendada nii, et pärast imporditud kaupade vabastamist peab toll, juhul kui deklarant esitab seoses nende kaupadega taotluse muudatuste tegemiseks tollideklaratsioonis, soovitud muudatused tegema ja kui selle tulemusel selgub, et deklareeritud tolliväärtus sisaldab ekslikult ostukomisjonitasu, olukorra lahendama, makstes tagasi niisuguselt komisjonitasult sisse nõutud imporditollimaksu.
45 Tolliseadustiku artikli 78 lõige 1 sätestab, et toll „võib” omal algatusel või deklarandi taotluse korral teha tollideklaratsioonis muudatusi, see tähendab selle uuesti läbi vaadata.
46 Kui deklarant on muudatuste tegemist taotlenud, peab toll selle taotluse läbi vaatama vähemalt selleks, et teada saada, kas muudatuste tegemiseks on alust või mitte.
47 Niisuguse esimese hinnangu andmise raames arvestab toll eelkõige võimalusega kontrollida muudetavas deklaratsioonis ja muudatuste tegemise taotluses esitatud andmeid.
48 Näiteks võib toll muudatuste tegemisest keelduda kui andmete kontrollimiseks on vaja läbi viia füüsiline ülevaatus, ja kuna kaubad on vabastatud, ei saa neid enam tollile esitada.
49 Kui aga kontrolli teostamine vastupidi ei eelda kaupade esitamist, näiteks siis, kui deklaratsioonis muudatuste tegemise taotlus eeldab üksnes raamatupidamis- ja lepingudokumentide uurimist, on muudatuste tegemine põhimõtteliselt võimalik.
50 Hindamise lõpuks peab toll seega deklarandi taotluse põhjendatud otsusega, mille võib hiljem kohtus vaidlustada, rahuldamata jätma või soovitud muudatused tegema.
51 Taotluse vastuvõtmise korral vaatab toll deklaratsiooni uuesti läbi ja hindab esitatud teabe põhjal deklarandi väidete põhjendatust.
52 Kui kontrollimine näitab, et asjaomaseid tolliprotseduure reguleerivaid sätteid on kohaldatud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel, võtab toll kooskõlas tolliseadustiku artikli 78 lõikega 3 olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed, arvestades tema käsutuses olevat uut teavet.
53 Kui lõpuks ilmneb, et deklarandi poolt tasutud imporditollimaks on suurem tasumise ajal seadusest tulenevast imporditollimaksu summast, saab olukorra lahendamiseks vajalik meede olla üksnes enammakstud summa tagasimaksmine.
54 Tagasimaksmine toimub tolliseadustiku artikli 236 kohaselt, kui selles sättes ette nähtud tingimused on täidetud, eelkõige kui deklarandi eksimus ei olnud tahtlik ja taotluse esitamise tähtajast, mis on üldreeglina kolm aastat, on kinni peetud.
55 Saksamaa ja Ühendkuningriigi valitsus on seisukohal, et tolliseadustiku artikli 78 lõige 3 kohaldub ainult kauba vale klassifikatsiooni, arvutusvigade, ebaõigete valuutakoodide või ebaõigelt märgitud koguste korral.
56 Nad väidavad, et seda sätet ei saa kohaldada juhul, kui ostukomisjonitasu ei ole kauba hinnast eraldi näidatud. Sellel juhul moodustab ostukomisjonitasu tolliväärtuse lahutamatu osa, nii et sellelt komisjonitasult tuleb seaduse alusel tasuda imporditollimaks.
57 Saksamaa valitsuse arvates on Overland, jättes tollideklaratsiooni ostukomisjonitasu näitamata, tegutsenud omal valikul. Valikuvabaduse tõttu ei ole ettevõtja tegutsenud ekslikult.
58 Ühendkuningriigi valitsus väidab, et tolliseadustiku artikli 78 lõike 3 kohaldamine sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas välistaks täielikult seadustiku artikli 65 mõju. Artiklis 78 nähakse ette erand artiklis 65 sätestatust, kuid see erand on piiratud ulatusega.
59 Saksamaa ja Ühendkuningriigi valitsus leiavad, et tolliseadustiku artikkel 236 ei kohaldu olukorras, millega on tegemist põhikohtuasjas. Seega tulenes ostukomisjonitasult tasutud imporditollimaks selle tasumise ajal selle sätte tähenduses seadusest.
60 Need argumendid on vastuvõetamatud.
61 Tuleb märkida, et tolliseadustiku artikkel 65 keelab deklarandil teha pärast imporditud kaupade vabastamist deklaratsioonis muudatusi. See keeld oli olemas juba enne tolliseadustiku jõustumist 1. jaanuaril 1994.
62 Tolliseadustiku artikkel 78 näeb sellest kuupäevast alates otseselt ette võimaluse, et pärast kaupade vabastamist esitatud deklarandi taotluse korral teeb tollideklaratsioonis muudatusi toll.
63 Selle sätte lõige 3 ei erista vigu või puudusi, mille puhul võib muudatusi teha, neist, mille puhul see lubatud ei ole. Sõnu „ebaõige või mittetäielik teave” tuleb mõista nii, et need hõlmavad nii tehnilisi vigu ja puudusi kui ka kohaldatava õiguse tõlgendusvigu.
64 Seega tolliseadustiku artikli 78 kohaldamine niisugustel asjaoludel nagu põhikohtuasjas ei välista täielikult ega ka osaliselt selle seadustiku artikli 65 mõju. Tegelikult näevad need kaks sätet ette kaks eraldiseisvat korda, mida vastavalt enne ja pärast kaupade vabastamist kohaldatakse muudatuste suhtes, mida võib teha tolliväärtuse ning seega ka imporditollimaksu määramisel arvestatavates andmetes.
65 Tolliseadustiku artikli 65 kohaselt on deklarandil lubatud kuni kaupade vabastamiseni muuta tollideklaratsiooni kandeid. Seda õigust selgitab asjaolu, et kuni kaupade vabastamiseni on tollil vajaduse korral võimalus kontrollida muudatuste täpsust kaupade füüsilise ülevaatuse teel. Lisaks sellele võib muudatusi vajadusel teha siis, kui toll ei ole veel imporditollimaksu summat kindlaks määranud.
66 Tolliseadustiku artiklist 78 tulenev kord on piiravam. See kohaldub pärast kaupade vabastamist ja kuni ajani, mil kaupade esitamine võib olla võimatu ning imporditollimaks on juba kindlaks määratud. Seega on deklarandi taotletud muudatuste tegemine tolli ülesanne ning muudatuste tegemise vajalikkuse ja tagajärgede üle otsustab toll.
67 Tuleb tõdeda, et lisaks võib asjaolu, et formaalsest küljest ei ole tollideklaratsioonis ostukomisjonitasu eraldi näidatud, kuigi see on kauba hinnast eraldiseisev, tähendada seda, et niisugust komisjonitasu peetakse õigustatult tollimaksuga maksustatavaks ja seega tuleb sellelt seaduse alusel tasuda tollimaks.
68 Kui deklarandi taotlusel on tollideklaratsiooni võimalik hiljem muudatusi teha, ei saa selle asjaolu tagajärjeks olla, et lihtsatest tõendamisreeglitest tulenevalt õiguspäraselt tasutud tollimaks samastatakse hiljem, vaatamata piisavate tõendite esitamisele, seaduse alusel tasutavate tollimaksudega tolliseadustiku artikli 236 lõike 1 tähenduses.
69 Lõpuks tuleb tõdeda, et igal juhul ei saa tahtmatu tegematajätmise tõttu tekkinud eksimust pidada valikuks, mis oma tähendusest tulenevalt eeldab vaba tahet.
70 Eeltoodust järeldub, et tolliseadustiku artikleid 78 ja 236 kohaldatakse juhul, kui tollideklaratsioonis sisaldab tolliväärtus ekslikult ostukomisjonitasu.
71 Seega tuleb kolmandale ja neljandale küsimusele vastata, et tolliseadustiku artikleid 78 ja 236 tuleb tõlgendada nii:
– pärast imporditud kaupade vabastamist peab toll, olles saanud deklarandi taotluse muudatuste tegemiseks nende kaupade kohta käivas deklaratsioonis, selle põhjendatud otsusega, mille võib hiljem kohtus vaidlustada, rahuldamata jätma või soovitud muudatused tegema;
– kui toll muudatuste tegemise tulemusel leiab, et deklareeritud tolliväärtus sisaldab ekslikult ostukomisjonitasu, peab ta olukorra lahendama, makstes tagasi sellelt komisjonitasult tasutud imporditollimaksu.
Kohtukulud
72 Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, v.a poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:
1. Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikleid 29, 32 ja 33 tuleb tõlgendada nii, et ostukomisjonitasu, mis sisaldub deklareeritud tolliväärtuses ja mida ei ole impordideklaratsioonil kauba müügihinnast eraldi näidatud, tuleb pidada nimetatud seadustiku artikli 29 tähenduses tehinguväärtuse hulka kuuluvaks ja seega on see maksustatav.
2. Määruse nr 2913/92 artikleid 78 ja 236 tuleb tõlgendada nii, et:
– pärast imporditud kaupade vabastamist peab toll, olles saanud deklarandi taotluse muudatuste tegemiseks nende kaupade kohta käivas deklaratsioonis, selle põhjendatud otsusega, mille võib hiljem kohtus vaidlustada, rahuldamata jätma või soovitud muudatused tegema;
– kui toll muudatuste tegemise tulemusel leiab, et deklareeritud tolliväärtus sisaldab ekslikult ostukomisjonitasu, peab ta olukorra lahendama, makstes tagasi sellelt komisjonitasult tasutud imporditollimaksu.
Allkirjad