Kohtuasi T-304/01

Julia Abad Pérez jt

versus

Euroopa Liidu Nõukogu ja

Euroopa Ühenduste Komisjon

Ühine põllumajanduspoliitika – Loomatervishoid – Veiste spongioosne entsefalopaatia – Loomade ja inimeste tervise kaitset käsitlevad õigusnormid – Kahju hüvitamise hagi – Lepinguväline vastutus – Põhjuslik seos – Vorminõuete rikkumine – Ettevõtjate ühendus – Vastuvõetamatus

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Kahju hüvitamise hagi – Menetluse algatamise huvi – Juriidiline isik

(EÜ artikkel 288)

2.      Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded

(Euroopa Kohtu kodukord, artikkel 21; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)

3.      Kahju hüvitamise hagi – Menetluse algatamise huvi – Kutseliit

(EÜ artikkel 288)

4.      Lepinguväline vastutus – Tingimused

(EÜ artikkel 288, teine lõik)

5.      Lepinguväline vastutus – Tingimused

(EÜ artikkel 288, teine lõik)

1.      EÜ artikli 235 ja EÜ artikli 288 teise lõigu alusel esitatud kahju hüvitamise hagi puhul ei sõltu juriidilise isiku menetluse algatamise huvi mitte niivõrd põhikirjas sätestatust, kuivõrd asjaomase ettevõtte tegelikust tegevusest ja täpsemalt väidetavast kahjust, mis talle selle tegevuse tõttu on tekkinud.

(vt punkt 39)

2.      Vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artiklile 21 ja Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punktile c tuleb hagiavalduses märkida hagi ese ja ülevaade fakti- ja õigusväidetest. Õiguskindluse ja hea õigusemõistmise tagamiseks peavad selleks, et hagi oleks vastuvõetav, selle aluseks olevad õiguslikud ja faktilised asjaolud kasvõi kokkuvõtlikult, ent seostatult ja arusaadavalt tulenema hagiavalduse tekstist. Nende nõuete täitmiseks peab ühenduse institutsiooni poolt tekitatud kahju hüvitamist taotlev hagiavaldus sisaldama andmeid, mis võimaldaksid määratleda hageja poolt institutsioonile etteheidetavat käitumist, põhjuseid, mille alusel hageja arvates esineb põhjuslik seos selle käitumise ja väidetavalt talle tekkinud kahju vahel, ning selle kahju olemust ja ulatust.

(vt punkt 44)

3.      Kutseliitudel on õigus EÜ artikli 288 alusel kahju hüvitamist nõuda üksnes siis, kui nad saavad kohtus tugineda sellele, et neil on liikmete huvidest selgelt eristuv huvi või kui neil on kahjuhüvitise nõudeõigus, mille teine isik on neile loovutanud.

Neil kahel põllumajanduslikul kutseorganisatsioonil, kes ühelt poolt ei tugine sellele, et neile on loovutatud õigus või mandaat, mis annaks neile volituse esitada hagi nende liikmetele tekkinud kahju hüvitamiseks, ja kes teiseks täpsustavad, et nende eesmärk ei ole saada rahalist hüvitist, vaid neile tekkinud kahju koosneb kõigi nende liikmetele tekkinud kahju summast ja neile organisatsioonidele endile tekkinud mittevaralisest kahjust, puudub menetluse algatamise huvi.

(vt punktid 52–54)

4.      Oma institutsioonide õigusvastase tegevuse tõttu ühenduse lepinguvälise vastutuse tekkimiseks EÜ artikli 288 teise lõigu tähenduses on vajalik, et samaaegselt esineksid teatavad tingimused, nimelt: institutsioonidele ette heidetava käitumise õigusvastasus, kahju tegelikkus ja põhjusliku seose olemasolu etteheidetava käitumise ja tekitatud kahju vahel.

Nendest tingimustest esimese osas on nõutav, et oleks tuvastatud üksikisikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine. Nõude osas, mille kohaselt rikkumine peab olema piisavalt selge, on selle tingimuse täidetuks lugemisel otsustavaks kriteeriumiks see, kas asjaomane institutsioon on oma kaalutlusõigusele seatud piire ilmselgelt ja tõsiselt eiranud. Kui sellel institutsioonil on üksnes märkimisväärselt vähendatud või isegi olematu kaalutlusruum, võib ühenduse õiguse väiksemgi rikkumine olla piisav, et tuvastada piisavalt selge rikkumise olemasolu.

Kui kasvõi üks nendest tingimustest ei ole täidetud, tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata ilma, et oleks vajalik uurida teisi tingimusi.

(vt punktid 97–99)

5.      EÜ artikli 288 teise lõigu kohase põhjusliku seose tuvastamiseks peab asjaomase institutsiooni rikkumise ja väidetava kahju vahel olema kindel ja otsene põhjuslik seos ning kohustus seda tõendada lasub hagejal.

Kui etteheidetavad rikkumised seisnevad selles, et ühenduse institutsioonid on oma tegutsemiskohustusest väidetavalt kõrvale hoidnud, on neil rikkumistel väidetava kahjuga kindel ja otsene põhjuslik seos vaid siis, kui on tõendatud, et juhul, kui need institutsioonid oleksid kehtestanud meetmed, mille võtmata jätmist hagejad neile ette heidavad, siis ei oleks nimetatud kahju tõenäoliselt tekkinudki. Siseriiklike ametiasutuste ja eraettevõtjate tegevus või tegevusetus võib järelikult takistada otsese põhjusliku seose tuvastamist ühenduse institutsioonide väidetava õigusvastase tegevusetuse ja väidetava kahju vahel.

(vt punktid 101, 102, 108, 109, 131, 137, 152, 156)