Kohtuasi C‑110/14

Horațiu Ovidiu Costea

versus

SC Volksbank România SA

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Judecătoria Oradea)

Eelotsusetaotlus – Direktiiv 93/13/EMÜ – Artikli 2 punkt b – Mõiste „tarbija” – Laenuleping, mille on sõlminud advokaadi kutsealal tegutsev füüsiline isik – Niisuguse laenu tagasimaksmine, mille tagatiseks on laenuvõtja advokaadibüroole kuuluv kinnisasi – Laenuvõtja, kel on teadmised, mida on vaja lepingutingimuse ebaõigluse hindamiseks enne laenulepingu sõlmimist

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (neljas koda) 3. septembri 2015. aasta otsus

1.        Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtu pädevus – Piirid – Siseriikliku kohtu pädevus – Vaidluse asjaolude tuvastamine ja hindamine

(ELTL artikkel 267)

2.        Tarbijakaitse – Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes – Direktiiv 93/13 – Mõiste „tarbija” – Advokaadi kutsealal tegutsev füüsiline isik, kes sõlmib pangaga laenulepingu – Hõlmamine – Tingimus – Niisuguse laenu tagasimaksmine, mille tagatiseks on laenuvõtja advokaadibüroole kuuluv kinnisasi – Mõju puudumine

(Nõukogu direktiiv 93/13, põhjendus 10 ja artikli 2 punktid b ja c)

3.        Tarbijakaitse – Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes – Direktiiv 93/13 – Eesmärk

(Nõukogu direktiiv 93/13, põhjendus 10 ja artikli 6 lõige 1)

1.        Vt otsuse tekst.

(vt punkt 13)

2.        Direktiivi 93/13 ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et füüsilist isikut, kes tegutseb advokaadi kutsealal ja sõlmib pangaga laenulepingu ilma laenu otstarvet laenulepingus täpsustamata, võib käsitada selle sätte mõttes „tarbijana”, kui see leping ei ole seotud kõnealuse advokaadi majandus- või kutsetegevusega. Asjaolu, et kõnealuse laenulepingu alusel antud laen on tagatud hüpoteegiga, mille nimetatud isik seadis lepinguga oma advokaadibüroo esindajana ja mis on seatud niisugusele selle isiku majandus- või kutsetegevuses kasutamiseks määratud varale, nagu on selle büroo omandis olev kinnisasi, ei oma sellega seoses tähtsust.

Direktiivi 93/13 põhjenduse 10 kohaselt tuleks ebaõiglasi lepingutingimusi käsitlevaid ühtseid õigusnorme kohaldada „müüjate või teenuste osutajate” ning „tarbijate” vahel sõlmitud kõigi lepingute suhtes, kusjuures väljatoodud mõisted on defineeritud direktiivi artikli 2 punktides b ja c. Seega määratleb direktiiv oma kohaldamisalasse kuuluvad lepingud viitega lepingupartnerite omadustele – sellele, kas nad tegutsevad oma kaubandus-, majandus- või kutsetegevuses või mitte.

Mõiste „tarbija” direktiivi 93/13 artikli 2 punkti b mõttes on objektiivne ja sõltumatu konkreetsetest teadmistest, mis puudutatud isikul võivad olla, või teabest, mis sel isikul tegelikult olemas on. Liikmesriigi kohus, kes lahendab vaidlust seoses lepinguga, mis võib kuuluda selle direktiivi kohaldamisalasse, on kohustatud kõiki tõendeid ja eelkõige lepingutingimusi arvesse võttes kontrollima, kas ostjat saab kvalifitseerida „tarbijaks” selle direktiivi tähenduses. Selleks peab liikmesriigi kohus arvesse võtma kõiki kohtuasja asjaolusid ja eelkõige vaadeldava lepingu esemeks oleva asja või teenuse laadi, mis võib ära näidata, mis otstarbel asi või teenus osteti.

Advokaat, kes sõlmib majandus- või kutsetegevuse raames tegutseva füüsilise või juriidilise isikuga lepingu, mis ei ole seotud advokaadibüroo tegevusega ega seega ka advokaadi kutsealal tegutsemisega, on nimetatud isikuga võrreldes nõrgemal positsioonil. Asjaolu, et advokaatidel on kõrgema tasemega oskusteave, ei võimalda eeldada, et advokaat ei ole suhetes majandus- või kutsetegevuses tegutseva isikuga nõrgem pool.

(vt punktid 15, 17, 21–23, 26, 27 ja 30 ning resolutsioon)

3.        Vt otsuse tekst.

(vt punktid 18 ja 19)