Kohtuasi T‑219/13
Pietro Ferracci
versus
Euroopa Komisjon
Riigiabi – Munitsipaalne kinnisvaramaks – Sellistele mitteärilistele üksustele antud maksuvabastus, kes tegelevad eriotstarbelise tegevusega – Ühtne tulumaksuseadus – Ühekordse munitsipaalse maksu vabastus – Otsus, milles osaliselt tuvastatakse riigiabi puudumine ja osaliselt kuulutatakse abi siseturuga kokkusobimatuks – Tühistamishagi – Üldkohaldatav akt, mis ei vaja rakendusmeetmeid – Otsene puutumus – Vastuvõetavus – Sissenõudmise täielik võimatus – Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõige 1 – Põhjendamiskohustus
Kokkuvõte – Üldkohtu (kaheksas koda) 15. septembri 2016. aasta otsus
1. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Otsene puutumus – Komisjoni otsus, millega lõpetatakse menetlus riigiabi valdkonnas – Abisaaja ettevõtja konkurendist ettevõtja – Kaebeõigus – Tingimused
(ELTL artikli 108 lõiked 2 ja 3 ning ELTL artikli 263 neljas lõik)
2. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Mõiste „halduse üldakt ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses“ – Kõik üldaktid peale seadusandlike aktide – Komisjoni otsus, milles tunnistatakse siseriiklikus üldkohaldatavas aktis ette nähtud maksuvastuse näol antud riigiabi siseturuga kokkusobimatuks – Õiguslikud tagajärjed üldiselt ja abstraktselt määratletud isikute kategooria suhtes – Hõlmamine
(ELTL artikkel 107 ja artikli 263 neljas lõik)
3. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Üldkohaldatavad aktid, mis vajavad või ei vaja rakendusmeetmeid – Mõiste – Õiguskaitsevahendid selliste aktide vaidlustamiseks – Õigusvastasuse väitele tugineva hagi või kehtivuse hindamiseks eelotsusetaotluse esitamise tingimused
(ELTL artikli 263 neljas lõik ja ELTL artikkel 267)
4. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Üldkohaldatavad aktid – Aktid, mis ei vaja rakendusmeetmeid ja puudutavad hagejat otseselt – Mõiste „rakendusmeetmed“ – Kriteeriumid – Komisjoni otsus, milles tunnistatakse siseriiklikus üldkohaldatavas aktis ette nähtud maksuvastuse näol antud riigiabi siseturuga kokkusobimatuks – Otsus, mille täitmiseks ei tule adressaadil vastu võtta ühtegi rakendusakti – Akt, mis ei vaja rakendusmeetmeid
(ELTL artikli 107 lõige 1 ja ELTL artikkel 263)
5. Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Täitmise täielik võimatus – Võimalus tuvastada see võimatus otsuse vastuvõtmisele eelneva haldusmenetluse staadiumis – Komisjoni ja liikmesriigi kohustus teha asutamislepingule vastava lahenduse leidmiseks koostööd
(ELL artikli 4 lõige 3; ELTL artikli 107 lõige 1 ja artikli 108 lõige 2; määrus nr 659/1999, põhjendus 13 ja artikli 14 lõige 1)
6. Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmise kohustuse rikkumine – Täitmise täielik võimatus – Hindamiskriteeriumid
(ELL artikli 4 lõige 3; ELTL artikli 108 lõige 2)
7. Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Maksuvastuse näol antud abi – Täitmise täielik võimatus – Põhjendused – Liikmesriigi võimatus saada abisaajate kindlakstegemiseks vajalikku teavet
(ELTL artikli 107 lõige 1)
8. Riigiabi – Komisjoni otsus, milles abi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks ning kohustatakse see tagasi nõudma – Komisjoni võimalus teha otsus kättesaadava teabe alusel – Piirid – Komisjoni kohustus tugineda oma otsustes teatava usaldusväärsusega ja üksteisega kokkusobivatele tõenditele
(ELTL artikli 107 lõige 1)
9. Riigiabi – Aluslepingu sätted – Kohaldamisala – Üksused, kes tegelevad majandustegevusega mitteärilisel alusel – Välistamine
(ELTL artikli 107 lõige 1)
10. Konkurents – Liidu eeskirjad – Ettevõtjad – Mõiste – Majandustegevusega tegelemine
(ELTL artikli 107 lõige 1)
11. Riigiabi – Komisjoni otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks, andmata korraldust see tagasi nõuda, ning tuvastatakse abi puudumine – Põhjendamiskohustus – Ulatus – Rikkumise puudumine
(ELTL artikkel 296)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 40, 44 ja 46–48)
2. Üldkohaldatavad aktid ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses on kõik üldaktid peale seadusandlike aktide. Riigiabi valdkonnas tehtud komisjoni otsusel, mis puudutab liikmesriigi maksusüsteemi ja mida kohaldatakse objektiivselt määratletud olukordadele ning mis tekitab õiguslikke tagajärgi üldiselt ja abstraktselt määratletud isikute kategooriale, on üldine kohaldamisala.
Komisjonile riigiabi käsitlevate aluslepingu sätetega antud pädevust arvestades peegeldab niisugune otsus, isegi kui sellel on vaid üks adressaat, nimetatud institutsiooni poolt läbiviidava uurimise esemeks olevate siseriiklike meetmete ulatust, olgu siis tegemist selleks vajaliku loa andmisega, et abimeedet saaks kohaldada, või tagajärgede tekitamisega, mis tulenevad sellest, et meede on ebaseaduslik või siseturuga kokkusobimatu. Kõnealustel meetmetel on üldine kohaldamisala just siis, kui nende kohaldamisalasse jäävad ettevõtjad määratletakse üldiselt ja abstraktselt.
Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb tõdeda, et komisjoni otsusel, mis puudutab maksuvabastuse korda ning milles tuvastatakse ühelt poolt selle korra ühe osa puhul, et abi on siseturuga kokkusobimatu, ja teiselt poolt selle korra teise osa puhul abi puudumine, on üldine kohaldamisala esiteks asjaolu osas, et komisjon ei andnud korraldust selle riigiabi tagasi nõudmiseks, mida ta pidas kõnealuse maksuvabastuse puhul ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, ja teiseks asjaolu osas, et ta leidis, et osa sellest korrast ei kujutanud endast riigiabi ELTL artikli 107 tähenduses. Järelikult kujutab selline otsus, millel on üldine kohaldamisala, kuid mis ei ole seadusandlik akt, endast üldkohaldatavat akti ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses.
(vt punktid 50 ja 52–55)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 56–59)
4. Selleks et tühistamishagi vastuvõetavuse kontrollimisel hinnata, kas vaidlustatud õigusakt vajab rakendusmeetmeid ELTL artikli 263 tähenduses, tuleb juhinduda üksnes hagi esemest.
Kui komisjon riigiabi käsitlevas otsuses leiab, et kõnealuse kohtuasja eripärasid arvestades on asjaomasel liikmesriigil täiesti võimatu maksuvabastuse regulatsiooni alusel antud ebaseaduslikku abi tagasi nõuda, ja otsustas mitte kohustada seda liikmesriiki abisaajatelt selle regulatsiooni alusel saadud summasid tagasi nõudma, siis ei pea siseriiklikud ametiasutused võtma ühtegi meedet, eriti hageja suhtes, et vaidlustatud otsust täita.
Vaidlustatud otsusega ei kaasne hageja suhtes rakendusmeetmeid ning järelikult tuleb hagi tunnistada ELTL artikli 263 neljanda lõigu viimase lauseosa alusel vastuvõetavaks.
(vt punktid 60, 51, 64 ja 70)
5. Kui ebaseadusliku abi tagasinõudmise täieliku võimatus üldiselt viitab sellistele juhtudele, mil asjaomane liikmesriik pärast tagasinõudmisotsuse tegemist selle täitmise kontekstis sellisele võimatusele eelkõige ELTL artikli 258 alusel esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi raames tugineb, ei tulene kohaldatavatest õigusnormidest ega Euroopa Kohtu praktikast, et täielikku võimatust ei võiks tuvastada haldusmenetluses, mille tulemusena tehakse komisjoni otsus riigiabi valdkonnas.
Lisaks on ainus kohustus, mis asjaomasel liikmesriigil ja komisjonil lasub juhul, kui on täiesti võimatu ebaseaduslikku abi tagasi nõuda, see, et tuleb teha lojaalset koostööd, mille käigus peab liikmesriik esitama komisjonile hindamiseks need põhjused, millest ta seda võimatust järeldab, ning komisjon peab neid põhjuseid üksikasjalikult hindama. Samas võib liikmesriigi ja komisjoni koostöö toimuda enne komisjoni lõpliku otsuse vastuvõtmist, kui seda võimatust saab juba ametliku uurimismenetluse etapis kindlaks teha. Kui komisjon selle uurimise käigus tuvastab, et ebaseadusliku abi tagasinõudmiseks ei ole alternatiivseid meetodeid, või et osaline tagasinõudmine pole enam võimalik, ei takista miski komisjonil seda võimatust aktsepteerimast isegi juba enne, kui ta abi tagasinõudmist nõuab. Komisjon ei või riigiabi valdkonnas panna selliseid kohustusi, mille täitmine on juba nende kohustuste tekkimise hetkel objektiivselt ja täielikult võimatu.
(vt punktid 80, 84–86 ja 90)
6. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 94–96)
7. Komisjon ei tee hindamisviga, kui ta riigiabi valdkonna otsuses leiab, et liikmesriigi ametiasutustel on ebaseadusliku abi tagasinõudmine objektiivselt ja täielikult võimatu, kuna ei ole võimalik kindlaks teha, kas tegevus, millega abi saanud üksused maksuvabastuse regulatsiooni kohaldamisalasse jäävatel kinnistutel tegelevad, on majandustegevus või mitte; laad, millest lähtudes see maksuvabastus kas on või ei ole siseturuga kokkusobimatu abi, ei ole kindlaksmääratav seetõttu, et katastri andmebaasid ega maksuandmebaasid ei võimalda kindlaks teha nimetatud üksustele kuuluvatel kinnistutel toimuva tegevuse laadi ega objektiivselt arvutada välja tagasinõutavat summat.
Kuna nendes andmebaasides on esitatud kinnisvara sinna kantud objektiivsete tunnuste alusel, milleks on eelkõige füüsilised ja struktuurilised näitajad, siis ei ole võimalik kindlaks teha mitteärilistele üksustele kuuluvatel kinnistutel toimuva tegevuse laadi (majanduslik või mitte), et tuvastada, kas need üksused said nimetatud maksuvabastust ebaseaduslikult, ning samuti pole sellekohasele järeldusele jõudmise korral võimalik arvutada objektiivselt välja asjaomastele ametiasutustele tagasimakstavat summat.
Samuti on see siis, kui maksuandmebaasid ei võimalda ka tagantjärele kindlaks teha tegevuse laadi, millega nimetatud maksuvabastust saanud üksused neile kuuluvatel kinnistutel tegelesid, ega välja arvutada ebaseadusliku maksuvabastusega saadud summat.
(vt punktid 98, 101 ja 106)
8. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 109)
9. Analüüsides, kas on tegemist riigiabiga ja ELTL artikli 107 lõike 1 võimaliku rikkumisega, selgub, et selline siseriiklik regulatsioon, mis puudutab munitsipaalsest kinnisvaramaksuvabastust, mis välistab sõnaselgelt selle maksuvabastuse vabastuse kohaldamisalast tegevused, mis on oma laadilt teiste kasumit taotlevate turuosalistega konkureerivad, piirab selle maksuvabastuse nende üksustega, kes tegelevad majandustegevusega mitteärilistel alustel, kuna seda kohaldatakse vaid nende üksuste suhtes, keda ei saaks pidada ettevõtjateks liidu õiguse tähenduses.
Siseriiklike ametiasutuste ülesanne on igal kõnealuse regulatsiooni kohaldamise üksikjuhtumil kindlaks teha, kas selle maksuvabastuse saaja ja teiste asjaomase sektori ettevõtjate vahel on konkurentsisuhe, ning juhul, kui komisjoni poolt lubatud regulatsiooni ei ole nõuetekohaselt kohaldatud, saavad huvitatud isikud kasutada siseriiklikke õiguskaitsevahendeid.
Neil tingimustel ei kuulu kõnealune regulatsioon ELTL artikli 107 kohaldamisalasse.
(vt punktid 132, 140, 145 ja 149)
10. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 134–136)
11. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 153–157)