Euroopa Kohtu (kümnes koda) 8. mai 2019. aasta otsus (Riigikohtu eelotsusetaotlus - Eesti) – Mittetulundusühing Järvelaev versus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)
(kohtuasi C-580/17)1
(Eelotsusetaotlus – Ühine põllumajanduspoliitika – Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antav maaelu arengu toetus – Määrus (EÜ) nr 1698/2005 – Ajaline kehtivus – Artikkel 72 – Investeeringutega seotud tegevuste kestvus – Oluline muutus kaasfinantseeritud investeeringuga seotud tegevuses – EAFRD kaasfinantseeritud investeeringu abil soetatud objekt, mille toetuse saaja andis üürile kolmandale isikule – Ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja seire – Määrus (EÜ) nr 1306/2013 – Artiklid 54 ja 56 – Liikmesriikide kohustus nõuda tagasi eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu alusetult tehtud maksed – Mõiste „eeskirjade eiramine“ – Tagasinõudemenetluse algatamine)
Kohtumenetluse keel: eesti
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Riigikohus
Põhikohtuasja pooled
Kassaator: Mittetulundusühing Järvelaev
Vastustaja: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)
Resolutsioon
Investeeringuga seotud niisuguse tegevuse kestvust, mis nagu põhikohtuasjaski on programmitöö perioodi 2007–2013 raames Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) poolt heaks kiidetud ja mida ta selle raames on kaasfinantseerinud, tuleb hinnata nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta artikli 72 sätete alusel. Kui selleks tegevuseks alusetult makstud summad nõutakse tagasi pärast nimetatud programmitöö perioodi lõppu, ehk pärast 1. jaanuari 2014, peab tagasinõude aluseks olema Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 artikkel 56.
See, et toetuse saaja, kellele nagu põhikohtuasjaski maksti toetust investeeringuga seotud tegevuseks, mida Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) määruses nr 1698/2005 ette nähtud Leader-telje raames kaasfinantseeris, üüris selle toetuse eest soetatud eseme kolmandale isikule, kes kasutab seda samaks tegevuseks, millega pidi tegelema ka toetuse saaja, võib olla käsitatav olulise muutusena kaasfinantseeritud investeeringuga seotud tegevuses selle määruse artikli 72 lõike 1 tähenduses, ja eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb seda kontrollida kõigi asjasse puutuvate faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel, arvestades selle sätte punktides a ja b ette nähtud alternatiivseid tingimusi. Selleks et järeldada, et esineb mõnele ettevõtjale või avalik-õiguslikule organile antud alusetu eelis selle määruse artikli 72 lõike 1 punkti a tähenduses, tuleb liikmesriigi pädeval asutusel kindlaks teha, milles täpselt alusetu eelis seisneb, ning liikmesriigi pädev kohus peab saama seda kontrollida. Küsimus, kas faktilisi ja õiguslikke asjaolusid arvestades oleks või ei oleks toetuse tegelik kasutaja toetust saanud, kui ta oleks ise toetustaotluse esitanud, on küll asjakohane, kuid viidatud artikli 72 lõike 1 punkti a kohaldamise seisukohast ei ole sel määravat tähtsust.
Määruse nr 1698/2005 artikli 72 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, nagu need, mida käsitletakse põhikohtuasjas ja mis kohustavad toetuse saajat, kellele on makstud toetust Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) kaasfinantseeritud investeeringuga seotud tegevuseks, säilitama ja isiklikult kasutama investeeringuga seotud tegevuse raames soetatud objekti vähemalt viis aastat alates viimase toetusosa väljamaksmisest.
Määruse nr 1306/2013 artikli 56 esimest lõiku tuleb tõlgendada nii, et kui toetuse saaja, kellele makstakse määrusega nr 1698/2005 reguleeritava Leader-telje raames Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) kaasfinantseeritud investeeringuga seotud tegevuseks toetust, ei vii ellu tegevuse üht osa, mida toetuse saaja oli oma toetustaotluses nimetanud ning mis oli üks kriteeriumidest, mille alusel taotlusi paremusjärjestusse paigutamise eesmärgil hinnati, isegi kui see kriteerium ei olnud asjasse puutuvate riigisiseste normide kohaselt nõutav, on see käsitatav eeskirjade eiramisena selle sätte tähenduses, kui tegevuse selle osa elluviimata jätmine põhjustab investeeringuga seotud tegevuses olulise muutuse määruse nr 1698/2005 artikli 72 lõike 1 tähenduses, mida tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul kontrollida.
Määruse nr 1306/2013 artiklit 56 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus alusetult makstud toetuse tagasinõudemenetluse algatamine enne viie aasta möödumist alates korraldusasutuse otsusest vahendite eraldamise kohta. Selle sättega ei ole ka vastuolus niisuguse tagasinõudemenetluse jätkamine juhul, kui toetuse saaja selle menetluse kestel kõrvaldab rikkumise, mille tõttu menetlus algatati.
____________
1 ELT C 412, 4.12.2017.