Esialgne tõlge
ÜLDKOHTU OTSUS (üheksas koda)
29. mai 2024(*)
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Piiravad meetmed seoses olukorraga Valgevenes ja Valgevene osalemisega Venemaa agressioonis Ukraina vastu – Rahaliste vahendite külmutamine – Selliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist – Hageja nime kandmine ja jätmine loeteludesse – Lukašenko režiimi sellise tegevuse korraldamine, millega hõlbustatakse liidu välispiiride ebaseaduslikku ületamist, või sellisele tegevusele kaasa aitamine – Lukašenko režiimist saadav kasu – Hindamisviga
Kohtuasjas T‑116/22,
Belavia – Belarusian Airlines AAT, asukoht Minsk (Valgevene), esindajad: advokaadid N. Tuominen ja M. Krestiyanova,
hageja,
versus
Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: A. Boggio-Tomasaz ja A. Antoniadis,
kostja,
ÜLDKOHUS (üheksas koda),
koosseisus: president L. Truchot, kohtunikud H. Kanninen (ettekandja) ja R. Frendo,
kohtusekretär: ametnik I. Kurme,
arvestades 24. novembri 2022. aasta kohtuotsust Belavia vs. nõukogu (T‑116/22 R, ei avaldata, EU:T:2022:726),
arvestades menetluse kirjalikku osa,
arvestades 25. oktoobri 2023. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
1 Hageja Belavia – Belarusian Airlines AAT palub ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis tühistada teda puudutavas osas esiteks nõukogu 2. detsembri 2021. aasta rakendusotsuse (ÜVJP) 2021/2125, millega rakendatakse otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes (ELT 2021, L 430 I, lk 16), ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta rakendusmääruse (EL) 2021/2124, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 765/2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes, artikli 8a lõiget 1 (ELT 2021, L 430 I, lk 1) (edaspidi „algsed aktid“), ja teiseks nõukogu 24. veebruari 2023. aasta otsuse (ÜVJP) 2023/421, millega muudetakse otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes ja Valgevene osalemisega Venemaa agressioonis Ukraina vastu (ELT 2023, L 61, lk 41), ja nõukogu 24. veebruari 2023. aasta rakendusmääruse (EL) 2023/419, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 765/2006 (mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes ja Valgevene osalemisega Venemaa agressioonis Ukraina vastu) artiklit 8a (ELT 2023, L 61, lk 20) (edaspidi „loeteludesse jätmise aktid“).
Vaidluse taust ja asjaolud, mis leidsid aset pärast hagi esitamist
2 Hageja on Minskis (Valgevene) asuv lennuettevõtja.
3 Käesolev kohtuasi puudutab piiravaid meetmeid, mida Euroopa Liit on alates 2004. aastast võtnud demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste olukorra tõttu Valgevenes.
4 Euroopa Liidu Nõukogu võttis 18. mail 2006 [ELTL artiklite 75 ja 215] alusel vastu määruse (EÜ) nr 765/2006, mis käsitleb president Lukašenko ja teatavate Valgevene ametnike vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2006, L 134, lk 1), mille pealkiri asendati nõukogu 20. juuni 2011. aasta määruse (EL) nr 588/2011 (ELT 2011, L 161, lk 1) artikli 1 lõike 1 kohaselt pealkirjaga „Nõukogu määrus (EÜ) nr 765/2006, 18. mai 2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes“.
5 Nõukogu võttis 15. oktoobril 2012 ELL artikli 29 alusel vastu otsuse 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2012, L 285, lk 1).
6 Vastavalt otsuse 2012/642, mida on muudetud nõukogu 15. novembri 2021. aasta otsusega (ÜVJP) 2021/1990 (ELT 2021, L 405, lk 10), artikli 4 lõike 1 punktile b ja punkti c alapunktile i ning määruse nr 765/2006, mida on muudetud nõukogu 6. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1014/2012 (ELT 2012, L 307, lk 1) ja nõukogu 15. novembri 2021. aasta määrusega (EL) 2021/1985 (ELT 2021, L 405, lk 1), artikli 2 lõigetele 5 ja 6 – viimati nimetatud sätetes viidatakse esimesena nimetatud sätetele – külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mida omavad, valdavad või kontrollivad eeskätt füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused, kes saavad kasu Lukašenko režiimist või toetavad seda, ning füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused, kes korraldavad sellist Lukašenko režiimi tegevust või aitavad kaasa sellisele tegevusele, millega hõlbustatakse liidu välispiiride ebaseaduslikku ületamist.
7 Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kabineti liikmele adresseeritud 1. novembri 2021. aasta kirjas väitis hageja, et teatavates ajakirjandusartiklites sisalduvad väited, et ta on seotud „rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega“ Valgevenes, on ekslikud.
8 Nõukogu võttis 2. detsembril 2021 vastu algsed aktid. Nende põhjendustest 2 nähtub, et „Euroopa Ülemkogu võttis 21.–22. oktoobril 2021 vastu järeldused, milles teatas, et ei aktsepteeri kolmandate riikide katseid kasutada rändajaid ära poliitilistel eesmärkidel, mõistis hukka kõik hübriidrünnakud liidu piiridel ning kinnitas, et reageerib neile asjakohaselt“, ning et Euroopa Ülemkogu rõhutas, „et liit avaldab jätkuvalt vastupanu käimasolevale Valgevene režiimi poolt käivitatud hübriidrünnakule, sealhulgas kehtestades viivitamata ja kooskõlas oma järkjärgulise lähenemisviisiga täiendavaid piiravaid meetmeid isikute ja juriidiliste üksuste suhtes“.
9 Algsete aktidega kanti hageja nimi otsuse 2012/642 artikli 3 lõikes 1 ja artikli 4 lõikes 1 osutatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu (mis on ära toodud selle otsuse lisas) tabeli B 16. reale ning määruse nr 765/2006 artikli 2 lõikes 1 osutatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu (mis on ära toodud selle määruse I lisas) tabeli B 16. reale (edaspidi koos „vaidlusalused loetelud“).
10 Algsetesse aktidesse kandis nõukogu hageja kohta järgmised tuvastamisandmed: „[a]adress: 14A Nemiga St., Minsk, Belarus, 220004“, „[r]egistreerimise kuupäev: 4.1.1996“, „[r]egistreerimisnumber: 600390798“ ja põhjendas tema suhtes piiravate meetmete võtmist järgmiste põhjustega:
„[Hageja] on riigi omanduses olev riigi lipu all sõitev lennuettevõtja. Aleksandr Lukašenk[o] lubas, et pärast seda, kui liit otsustas kehtestada kõigile Valgevene lennuettevõtjatele liidu õhuruumist ülelennu keelu ja keelata juurdepääsu liidu lennujaamadele, annab tema administratsioon [hagejale] kõikvõimalikku abi. Selleks leppis ta Venemaa president Vladimir Putiniga kokku [hageja] jaoks uute lennuliinide avamise kavas.
Samuti ütles [hageja] juhatus oma töötajatele, et nad ei tohi protesteerida valimistel toimunud rikkumiste ja Valgevenes toimuva inimeste massilise kinnipidamise vastu, arvestades asjaolu, et [hageja] on riigiettevõte.
Seeläbi saab [hageja] kasu Lukašenk[o] režiimist ja toetab seda.
[Hageja] on osalenud rändajate Lähis-Idast Valgevenesse toomisel. Liidu välispiiri ületada soovivad rändajad on lennanud Minskisse [hageja] opereeritavatel lendudel mitmest Lähis-Ida riigist, eriti Liibanonist, Araabia Ühendemiraatidest ja Türgist. Selle soodustamiseks avas [hageja] uued lennuliinid ja suurendas olemasolevatel liinidel toimuvate lendude arvu. Kohalikud reisiagentuurid on tegutsenud vahendajatena, müües [hageja] pileteid võimalikele rändajatele, aidates seeläbi [hagejal] madalat profiili hoida.
Seeläbi aitab [hageja] kaasa Lukašenk[o] režiimi tegevusele, millega hõlbustatakse liidu välispiiri ebaseaduslikku ületamist.“
11 Nõukogu teatas 3. detsembri 2021. aasta kirjas hagejale, et tema nimi on kantud vaidlusalustesse loeteludesse.
12 Hageja palus 30. detsembri 2021. aasta kirjas nõukogult, et tal lubataks tutvuda teabe ja tõenditega, mis toetavad tema nime kandmist vaidlusalustesse loeteludesse.
13 Nõukogu edastas 14. jaanuari 2022. aasta kirjas hagejale dokumendid, mis sisaldasid tema nime vaidlusalustesse loeteludesse kandmise kohta otsuse tegemisel kasutatud tõendeid.
14 Nõukogu teavitas 25. veebruari 2022. aasta kirjas hagejat tema nime vaidlusalustesse loeteludesse jätmisest.
15 Nõukogu teatas 21. detsembri 2022. aasta kirjas hagejale oma kavatsusest pikendada tema suhtes võetud piiravate meetmete kehtivust, tuginedes nimetatud kirjale lisatud dokumendile.
16 Hageja vastas 19. jaanuari 2023. aasta kirjas, et nõukogu edastatud dokument ei põhjenda tema nime jätmist vaidlusalustesse loeteludesse.
17 Nõukogu võttis 24. veebruaril 2023 vastu loeteludesse jätmise aktid, millega ta jättis hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse põhjustel, mis olid algsetes aktides esitatutega sisuliselt identsed.
18 Nõukogu märkis 27. veebruari 2023. aasta kirjas, et 19. jaanuari 2023. aasta kirjas esitatud märkused ei sea kahtluse alla tema hinnangut, et hageja nimi tuleb jätta vaidlusalustesse loeteludesse.
Menetlus ja poolte nõuded
19 Pärast hagiavalduse muutmist Üldkohtu kodukorra artikli 86 alusel ning kohtuistungi tulemusel palub hageja Üldkohtul:
– tühistada algsed aktid ja loeteludesse jätmise aktid teda puudutavas osas;
– mõista kohtukulud välja nõukogult;
– jätta rahuldamata nõukogu teise võimalusena esitatud nõuded, milles palutakse esiteks jätta rakendusotsuse 2021/2125 tagajärjed tema suhtes kehtima kuni rakendusmääruse 2021/2124 osalise tühistamise jõustumiseni ja teiseks jätta otsuse 2023/421 tagajärjed tema suhtes kehtima kuni rakendusmääruse 2023/419 osalise tühistamise jõustumiseni.
20 Nõukogu palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt;
– teise võimalusena ühelt poolt juhul, kui Üldkohus tühistab algsed aktid hagejat puudutavas osas, jätta rakendusotsuse 2021/2125 tagajärjed hageja suhtes kehtima kuni rakendusmääruse 2021/2124 osalise tühistamise jõustumiseni, ja teiselt poolt juhul, kui Üldkohus tühistab loeteludesse jätmise aktid hagejat puudutavas osas, jätta otsuse 2023/421 tagajärjed hageja suhtes kehtima kuni rakendusmääruse 2023/419 osalise tühistamise jõustumiseni.
Õiguslik käsitlus
21 Kõigepealt tuleb analüüsida algsete aktide osalise tühistamise nõuet ja seejärel loeteludesse jätmise aktide osalise tühistamise nõuet.
Algsete aktide osalise tühistamise nõue
22 Põhjendamaks nõuet tühistada algsed aktid teda puudutavas osas, esitab hageja formaalselt kaks väidet, millest esimese kohaselt tegi nõukogu ilmse hindamisvea ja teise kohaselt „nähakse [algsete aktidega] ette õigusvastane sanktsioon, kuna nõukogu ei ole saavutanud nõutavat tõendatuse taset“.
23 Nõukogu vaidleb hageja argumentidele vastu.
24 Kõigepealt tuleb esiteks märkida, et hageja poolt formaalselt esitatud kaks väidet kattuvad suures osas, kuna nende mõlema kohaselt on tehtud viga faktiliste asjaolude hindamisel ja on rikutud otsuse 2012/642 artikli 4 lõike 1 punkti b ja punkti c alapunkti i. Kohtuistungil kinnitas hageja pealegi, et ta esitas sisuliselt üheainsa väite.
25 Neil asjaoludel leiab Üldkohus, et hageja esitatud kaks väidet moodustavad sisuliselt üheainsa väite.
26 Teiseks tuleb meenutada, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 tagatud kohtuliku kontrolli tõhusus nõuab eelkõige seda, et liidu kohus tagaks, et otsus, millega piiravad meetmed on vastu võetud või kehtima jäetud ja mis puudutab asjaomast isikut või üksust isiklikult, põhineks piisavalt kindlal faktilisel alusel. See tähendab selle otsuse aluseks olevas põhjuste ülevaates kirjeldatud väidetavate asjaolude kontrollimist, nii et kohtulik kontroll ei ole piiratud esitatud põhjuste abstraktse tõepärasuse hindamisega, vaid see käsitleb küsimust, kas need põhjused või vähemalt üks neist, mida iseenesest peetakse selle otsuse põhjendamiseks piisavaks, on tõendatud (18. juuli 2013. aasta kohtuotsus komisjon jt vs. Kadi, C‑584/10 P, C‑593/10 P ja C‑595/10 P, EU:C:2013:518, punkt 119).
27 Vaidlustamise korral tuleb liidu pädeval asutusel tõendada puudutatud isiku või üksuse vastu esitatud põhjuste paikapidavust, mitte ei pea puudutatud isik või üksus ise tõendama vastupidi nende põhjuste paikapidamatust (18. juuli 2013. aasta kohtuotsus komisjon jt vs. Kadi, C‑584/10 P, C‑593/10 P ja C‑595/10 P, EU:C:2013:518, punkt 121).
28 Kui liidu pädev asutus esitab asjakohase teabe või tõendid, peab liidu kohus seda teavet või neid tõendeid silmas pidades kontrollima väidetud faktide sisulist täpsust ja hindama selle teabe või nende tõendite tõenduslikku jõudu konkreetse asja asjaolude põhjal, võttes arvesse nende kohta eelkõige puudutatud isiku või üksuse esitatud võimalikke märkusi (18. juuli 2013. aasta kohtuotsus komisjon jt vs. Kadi, C‑584/10 P, C‑593/10 P ja C‑595/10 P, EU:C:2013:518, punkt 124).
29 Niisuguse hinnangu andmisel ei tule tõendeid ja teavet analüüsida mitte eraldatuna, vaid seostatuna nende kontekstiga. Nimelt täidab nõukogu temal lasuva tõendamiskoormise, kui ta tugineb liidu kohtus selliste piisavalt konkreetsete, täpsete ja ühtelangevate kaudsete tõendite kogumile, mis võimaldavad tõendada piisava seose olemasolu üksuse, keda rahaliste vahendite külmutamise meede puudutab, ja kõnealuse režiimi või üldisemalt olukorra vahel, mille vastu võideldakse (vt 12. veebruari 2020. aasta kohtuotsus Kanyama vs. nõukogu, T‑167/18, ei avaldata, EU:T:2020:49, punkt 93 ja seal viidatud kohtupraktika).
30 Kui liidu kohus leiab vaidlustatud otsuse seaduslikkuse kontrollimise käigus, et vähemalt üks asjaomases ülevaates märgitud põhjustest on piisavalt täpne ja konkreetne, et see on põhjendatud ja et see kujutab iseenesest piisavat alust selle otsuse põhjendamiseks, siis asjaolu, et ülejäänud põhjused seda ei ole, ei saa pealegi kõnealuste piiravate meetmete ennetavat olemust arvestades õigustada nimetatud otsuse tühistamist (vt selle kohta 18. juuli 2013. aasta kohtuotsus komisjon jt vs. Kadi, C‑584/10 P, C‑593/10 P ja C‑595/10 P, EU:C:2013:518, punkt 130, ning 24. novembri 2021. aasta kohtuotsus Assi vs. nõukogu, T‑256/19, EU:T:2021:818, punkt 168).
31 Käesolevas asjas peab Üldkohus otstarbekaks alustada analüüsi eespool punktis 10 ära toodud neljandas ja viiendas lõigus esitatud algsete aktide põhjustest, millest nähtub, et hageja on osalenud kolmandate riikide kodanike Lähis-Idast Valgevenesse toomisel, et liidu välispiiri ületada soovivad kolmandate riikide kodanikud on lennanud Minskisse hageja opereeritavatel lendudel mitmest Lähis-Ida riigist, eriti Liibanonist, Araabia Ühendemiraatidest ja Türgist, et selle soodustamiseks avas hageja uued lennuliinid ja suurendas olemasolevatel liinidel toimuvate lendude arvu, et kohalikud reisiagentuurid on tegutsenud vahendajatena, müües hageja pileteid võimalikele kolmanda riigi kodanikele, kellel võib olla kavatsus ületada need välispiirid, aidates seeläbi hagejal madalat profiili hoida, ning et seeläbi aitab hageja kaasa Lukašenko režiimi tegevusele, millega hõlbustatakse liidu välispiiri ebaseaduslikku ületamist.
32 Need põhjused põhinevad kriteeriumil, mis on ette nähtud otsuse 2012/642 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis i, millele viitab määruse nr 765/2006 artikli 2 lõike 6 punkti a alapunkt i.
33 Nõukogu osutab oma väidete põhjendamiseks esiteks kontekstile, millesse vaidlusalused faktilised asjaolud asetuvad.
34 Sellega seoses tugineb nõukogu 21. oktoobril 2021 veebisaidil wyborcza.pl avaldatud artiklile ja 14. augustil 2021 veebisaidil spiegel.de avaldatud artiklile, millest nähtub sisuliselt, et vastuseks teatavatele meetmetele, mida liit Valgevene suhtes võttis, julgustasid Valgevene ametivõimud 2021. aastal kolmandate riikide kodanikke lennutranspordi abil Valgevenesse tulema, et suunata nad sellest riigist liidu välispiiridele. Ta viitab ka 26. oktoobril 2021 sotsiaalvõrgustikus Twitter avaldatud teatele, et Valgevene saatkond Süürias koostas nimekirja reisibüroodest, kellel on ainuõigus anda viisasid Araabia riikide kodanikele, kui nad saabuvad Minski lennujaama piirangualale.
35 Hageja ei vaidlusta nõukogu kirjeldatud konteksti olemasolu.
36 Teiseks esitab nõukogu järgmised dokumendid:
– 7. juulil 2021 veebisaidil reuters.com avaldatud artikkel, millest nähtub eelkõige, et üks Leedu valitsuse ametnik edastas Reutersi uudisteagentuurile koopiad neljast pardakaardist, mis olid väljastatud Istanbulist (Türgi) Minskisse suunduva hageja lennu jaoks ja mis olid kaasas ühel Leedu territooriumile sisenenud kolmanda riigi kodanikul;
– 10. novembril 2021 veebisaidil lemonde.fr avaldatud artikkel, mille kohaselt viibisid 2021. aasta novembris Beiruti (Liibanon) lennujaamas mitu kolmanda riigi kodanikku eesmärgiga minna hageja lennule Minskisse; teatas üks neist isikutest, et ta sai viisa Valgevene aukonsulilt selleks, et tema reis „näeks välja seaduslik“, ja et tal on kavas siseneda „Euroopa kindlusesse“; teatas üks teine neist isikutest, et ta soovib kasutada Valgevenes „avanenud teed“ Saksamaale minekuks; oli hagejal alates 2021. aasta novembrist kaks otselendu Beirutist Minskisse, samas kui varem toimus vaid üks lend nädalas; on alates 2020. aasta augustist hageja veetavate reisijate arv oluliselt kasvanud ning „[e]hkki [hageja] veebisaidil on võimatu lendu broneerida, hoolitsevad kohalikud reisiagentuurid tema lennukite täitmise eest“;
– 9. novembril 2021 veebisaidil dw.com avaldatud artikkel, millest nähtub eelkõige esiteks, et Bagdadis (Iraak) asuv reisiagentuur avaldas, et „[hagejal on] otselennud Istanbulist, Dubaist [(Araabia Ühendemiraadid)] ja mujalt Minskisse“, et „sinna [tuleb] lihtsalt kohale minna“ ja et „see on veidi kallim, kuid siiski võimalik“, ning teiseks, et hageja käitatavaid lennukeid kasutati „rändajate veoks liidu piirile“;
– 23. augustil 2021 veebisaidil reform.by avaldatud artikkel, milles on märgitud, et „Istanbulist lendavad lennukid Minskisse iga päev – neli korda päevas“, „kahe lennu jaoks kasutab [hageja] viimasel ajal peamiselt Embraer E195 (mahutavus kuni 125 inimest), kuid juunis kasutati ligikaudu 150–190 kohaga Boeinguid“;
– kolm väljavõtet veebisaidil flightradar24.com avaldatud teabest, millest nähtub, et kõige tihedam lennuühendus Arbili rahvusvahelisest lennujaamast (Iraak) on Istanbuliga (23 lendu nädalas), et kõige tihedam lennuühendus Bagdadi rahvusvahelisest lennujaamast on Istanbuliga (28 lendu nädalas) ning et hagejal on kaks lendu päevas Istanbulist Minskisse;
– 11. oktoobril 2021 veebisaidil belsat.eu avaldatud artikkel, kus on eeskätt kirjas, et ajakirjanik „märkas [Istanbuli lennujaamas] ligikaudu 50 Lähis-Idast pärit reisijat“, kes „registreerisid end lennule [hageja] leti ees eraldi järjekorras seistes“.
37 Esiteks tuleb ühelt poolt märkida, et nende dokumentide hulgas langevad kokku veebisaidil lemonde.fr avaldatud artikkel, veebisaidil dw.com avaldatud artikkel, veebisaidil belsat.eu avaldatud artikkel ning veebisaidil reuters.com avaldatud artikkel selles, et kolmandate riikide kodanikel oli võimalik minna Beirutis, Dubais ja Istanbulis hageja lendudele Minskisse.
38 Nõukogu ei vaidle küll vastu hageja väitele, et ta ei ole kunagi käitanud lende Afganistani, Iraani, Iraaki, Myanmari, Pakistani ja Süüriasse ega sealt tagasi. Lisaks, nagu märgib hageja, kuna nõukogu viitas vaidlusalustes põhjustes hageja opereeritavatele lendudele mitmest Lähis-Ida riigist, „eriti“ Liibanonist, Araabia Ühendemiraatidest ja Türgist, siis ei saa ta kostja vastuses kehtivalt väita, et ta tugines hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse kandmisel „üksnes“ nendest kolmest kolmandast riigist väljuvatele lendudele.
39 Siiski tuleb sõna „eriti“ kasutamist vaidlusalustes põhjustes mõista nii, et nõukogu loetles mitteammendavalt riigid, kust hageja lendas. Kuna sellised lennud Liibanonist, Araabia Ühendemiraatidest ja Türgist Minskisse on tuvastatud, siis ei ole vaja analüüsida, kas faktilised asjaolud võimaldavad tuvastada, et hageja lendas ka muudest kolmandatest riikidest.
40 Järelikult ei teinud nõukogu viga, kui ta leidis, et kolmandate riikide kodanikud sõitsid Minskisse vähemalt hageja Liibanonist, Araabia Ühendemiraatidest ja Türgist väljuvate lendude pardal.
41 Teiselt poolt kasutasid kolmandate riikide kodanikud veebisaidil lemonde.fr avaldatud artikli ja veebisaidil dw.com avaldatud artikli kohaselt hageja lende selleks, et hiljem ületada liidu välispiir Valgevenest, ning veebisaidil reuters.com avaldatud artikli kohaselt leiti hageja pardakaardid kolmanda riigi kodaniku käest, kes oli sisenenud liikmesriigi territooriumile. Lisaks nähtub veebisaidil lemonde.fr avaldatud artiklist, et kolmanda riigi kodanik, kes oli parasjagu minemas hageja lennule Beirutist Minskisse, teatas, et ta soovib siseneda „Euroopa kindlusesse“, et „[Valgevenes ootavad] teda „võrgustikud““ ja et on olnud juttu „Valgevene ja Poola piiril surmasaanutest“, samal ajal kui üks teine kolmanda riigi kodanik märkis, et tal on kavas minna Saksamaale, „olles täiesti teadlik selle ohtlikkusest“, sest „Valgevene ei ava oma uksi südameheadusest“ ja et üks „tee on avanenud“.
42 Need asjaolud kinnitavad nõukogu väidet, et kolmandate riikide kodanikud läksid hageja Minskisse suunduvate lendude pardale kavatsusega ületada teatavate liikmesriikide piirid ilma asjakohaseid õigusnorme järgimata.
43 Teiseks nähtub veebisaidil lemonde.fr avaldatud artiklist, et hageja suurendas 2021. aastal Beirutist väljuvate lendude arvu. Lisaks nähtub veebisaidil flightradar24.com avaldatud teabe väljavõtetest ja veebisaidil reform.by avaldatud artiklist, et hagejal on kaks lendu päevas Istanbuli ja Minski vahelisel liinil. Lõpuks nähtub viimati nimetatud artiklist, et hageja suurendas seda lennuliini teenindavate lennukite mahutavust.
44 Kolmandaks on veebisaidil lemonde.fr avaldatud artiklis märgitud, et „alates [2020. aasta] augustist on [hageja] veetavate reisijate arv oluliselt suurenenud“, et selles kontekstis „hoidis [hageja] madalat profiili“ ning et „[e]hkki [hageja veebisaidil oli] võimatu lendu broneerida, hoolitse[sid] kohalikud reisiagentuurid tema lennukite täitmise eest“.
45 Eespool punktides 36–44 esitatud kaalutlustest nähtub, et algsete aktide vastuvõtmise ajal oli nõukogu käsutuses piisavalt täpsete, konkreetsete ja ühtelangevate kaudsete tõendite kogum, et eespool punktis 34 kirjeldatud konteksti arvestades tõendada, et kolmandate riikide kodanikud, kes kavatsesid ületada liidu välispiiri ilma asjakohaseid õigusnorme järgimata, läksid Minskisse hageja Liibanonist, Araabia Ühendemiraatidest ja Türgist väljuvate lendudega, et selle soodustamiseks suurendas hageja olemasolevatel liinidel toimuvate lendude arvu ja et kohalikud reisiagentuurid on tegutsenud vahendajatena, müües hageja pileteid nimetatud isikutele, aidates seeläbi hagejal madalat profiili hoida.
46 Nõukogu esitatud kaudsete tõendite kogumi vaidlustamiseks väidab hageja esiteks, et teised lennuettevõtjad opereerivad lende ühelt poolt Araabia Ühendemiraatide ja Türgi ning teiselt poolt Valgevene vahel, et nad vedasid palju inimesi kolmandatest riikidest Minskisse ajavahemikul 2021. aasta oktoobrist detsembrini, kui „migratsioonikriis hakkas vaibuma, sest rändajad hakkasid koju tagasi minema“, ning et ta ei vea teiste lennuettevõtjatega võrreldes otse suurt hulka reisijaid, eelkõige sellega arvestades, et tema käitatavate lennukite maksimaalne mahutavus on väiksem kui teiste lennuettevõtjate käitatavatel lennukitel. Ta väidab samuti, et kuigi ta on ainus lennuettevõtja, kes teenindab Beiruti ja Minski vahelist liini, on tegemist hooajalise lennuga, mille jaoks müüb pileteid kolmas isik, et 2021. aastal oli seda lennuliini kasutavate reisijate arv väga väike võrreldes muudest kolmandatest riikidest kui Liibanonist väljuvate või sinna suunduvate lennuliinidega ning et ta vedas 2021. aastal Beiruti ja Minski vahelisel liinil vähem reisijaid kui 2018. ja 2019. aastal. Oma väidete toetuseks tugineb hageja Valgevene lennundusametilt saadud andmetele.
47 Mitte ühegagi nendest argumentidest ei saa nõustuda.
48 On tõsi, et hageja esitatud andmetest nähtub, et 2021. aastal vedas ta vähem reisijaid kui kaks teist lennuettevõtjat, kes teenindasid sarnaselt temaga lennuühendusi Istanbuli ja Minski ning Dubai ja Minski vahel, et teised lennuettevõtjad vedasid 2021. aasta lõpus Minskist Bagdadisse, Arbilisse ja Damaskusesse (Süüria) palju inimesi ning et Beiruti ja Minski vahelisel liinil veetud inimeste arv on väiksem kui nende isikute arv, keda transporditakse muudel liinidel, mille lähte- või sihtkohaks on muud kolmandad riigid kui Liibanon ning mille kohta ta esitab arvandmed.
49 Need asjaolud ei tõenda siiski, et hageja ei aidanud oma Liibanonist, Araabia Ühendemiraatidest ja Türgist Valgevenesse toimuva reisijateveoga kaasa Lukašenko režiimi tegevusele, millega hõlbustatakse liidu välispiiri ebaseaduslikku ületamist.
50 Lisaks nähtub hageja esitatud andmetest, et 2021. aastal suurenes tema poolt Istanbulist Minskisse veetud reisijate arv oluliselt – 2978 reisijalt maikuus 6975 reisijani oktoobris – ning tema poolt Beirutist Minskisse veetud reisijate arv suurenes märkimisväärselt, tõustes 187 reisijalt juunis 1681 reisijale septembris, mis kinnitab pigem nõukogu väiteid.
51 Samuti ei saa nõustuda hageja argumentidega, mille kohaselt esiteks tuleb ka teisi lennuettevõtjaid, keda ta mainib, pidada vastutavaks Lukašenko režiimi tegevuse eest, millega hõlbustatakse liidu välispiiri ebaseaduslikku ületamist, ja teiseks õigustab asjaolu, et neist lennuettevõtjatest ühe nimi kanti vaidlusalustesse loeteludesse ja seejärel kustutati sealt, tema nime kustutamist.
52 Sellega seoses piisab, kui meenutada, et asjaolu, et teiste lennuettevõtjate vastutus oleks tulnud või võidud tuvastada, ei välista iseenesest hageja vastutuse kui sellise kindlakstegemist, võttes arvesse tema enda tegevust reisijate veol Valgevenesse (vt selle kohta 23. septembri 2014. aasta kohtuotsus Ipatau vs. nõukogu, T‑646/11, ei avaldata, EU:T:2014:800, punkt 116, ja 7. juuni 2023. aasta kohtuotsus Skryba vs. nõukogu, T‑581/21, ei avaldata, EU:T:2023:321, punkt 57).
53 Teiseks väidab hageja, et ta ei ole saanud valitsuselt juhist teha lende, et osaleda liidu välispiiride ebaseaduslikule ületamisele kaasaaitamises, et tema lende Liibanoni, Araabia Ühendemiraatidesse ja Türgisse ei rentinud Valgevene riik ning et need on kasumlikud.
54 Sellega seoses tuleb märkida, et nõukogu ei ole vaidlusalustes põhjustes maininud Valgevene valitsuse juhist, teatavate lendude rentimist Valgevene riigi poolt ega asjaolu, et kõnealused lennud ei olnud kasumlikud.
55 Lisaks, nagu märgib nõukogu, muudab ühelt poolt asjaolu, mille üle pooled ei vaidle, et hageja kuulub täielikult Valgevene riigile, ebausutavaks argumendi, et ta tegutseb sõltumatult Valgevene valitsuse tahtest, kui puuduvad tõendid, mis võiksid seda kinnitada.
56 Teiselt poolt on Valgevene ametivõimud vastavalt veebisaidil wyborcza.pl ja veebisaidil spiegel.de avaldatud artiklitele, mida on mainitud eespool punktis 34, soodustanud reisijavoo Valgevenesse suurenemist, võttes meetmeid, mille eesmärk on tagada, et kolmandate riikide kodanikele väljastatakse arvukalt turismiviisasid, eelkõige andes selleks erivolitused reisibüroodele, millest mõnda kontrollis Valgevene riik. Nendes samades artiklites ja eespool punktis 36 viidatud veebisaidil lemonde.fr avaldatud artiklis on märgitud, et selles kontekstis on kolmandate riikide kodanikud maksnud märkimisväärseid summasid, et reisida lennukiga Valgevenesse. Lisaks nähtub viimati nimetatud artiklist, et „väga paljud saavad nii rikkaks [kolmandate riikide kodanike] parema elu otsingute pinnalt“, eelkõige lennuettevõtjad, kellest mõned on kolmandatest riikidest Valgevenesse suunduvate lennutransporditeenuste suurenenud nõudluse rahuldamiseks suurendanud oma veomahutavust või kavandanud avada uusi lennuühendusi.
57 Nii nähtub kohtutoimikusse lisatud tõenditest, et Lukašenko režiim korraldas kolmandate riikide kodanike transpordi Valgevenesse õhuteed pidi mitte lende rentides, vaid soodustades Valgevene viisade väljastamist, et selle meetme tagajärjel suurenes nõudlus lennutransporditeenuste järele Valgevenesse ja et lennuettevõtjad said kasu sellele nõudlusele vastavate lendude ärilisest käitamisest. Sellest järeldub, et hageja väited, mille kohaselt Valgevene riik ei rentinud tema lende Liibanoni, Araabia Ühendemiraatidesse ja Türgisse ning tema enda veod olid kasumlikud, ei tõenda – isegi kui eeldada, et need väited on tõendatud –, et need lennud ja veod ei olnud hõlmatud Lukašenko režiimi tegevusega, millega hõlbustatakse liidu välispiiride ebaseaduslikku ületamist.
58 Kolmandaks väidab hageja, et ta järgib oma reisijate registreerimisel asjakohaseid õigusnorme, eelkõige viisa omamise nõuet.
59 Sellega seoses piisab, kui märkida, et nagu nähtub eespool punktist 56, hõlmas Lukašenko režiimi tegevus, millega hõlbustatakse liidu välispiiride ebaseaduslikku ületamist, viisade väljastamist kolmandate riikide kodanikele, et nad saaksid reisida Valgevene territooriumile. Eespool punktis 36 viidatud veebisaidil lemonde.fr avaldatud artiklis on märgitud, et üks kolmanda riigi kodanik, kes oli parasjagu minemas Beirutist väljuvale hageja lennule ja kavatses ületada liidu välispiiri, ütles, et tal on viisa selleks, et tema reis „näeks välja seaduslik“.
60 Sellest järeldub, et asjaolu, et hageja viis oma reisijate registreerimisel läbi nõutud kontrolli, eelkõige mis puudutab viisa omamise nõuet, ei välista seda, et ta osales Lukašenko režiimi tegevuses, millega hõlbustatakse liidu välispiiride ebaseaduslikku ületamist.
61 Neljandaks väidab hageja, et ta ei tegele muu tegevusega peale lendude käitamise ja et ei ole „kunagi abistanud oma lennujaamades selliseid tegevusi nagu suurte väidetavate rändajate rühmade organiseeritud kokku kogumine“.
62 Kuna need kaalutlused ei ole seotud asjaoludega, millele nõukogu hageja vastu tugines, tuleb need tulemusetuse tõttu tagasi lükata.
63 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb küll märkida, et nõukogu esitatud tõenditest ei nähtu, et – nagu nähtub vaidlusalustest põhjustest – hageja oleks avanud uusi lennuliine, et hõlbustada kolmandate riikide kodanike transporti Valgevenesse.
64 Sellest tõdemusest ei piisa siiski algsete aktide tühistamiseks, kuna nõukogu on tõendanud eespool punktis 45 esitatud faktiväidete põhjendatust ja nendest piisab, et tõendada, et hageja osales Lukašenko režiimi tegevuses, millega hõlbustatakse liidu välispiiride ebaseaduslikku ületamist, otsuse 2012/642 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis i ette nähtud kriteeriumi tähenduses.
65 Lisaks leiab Üldkohus, et põhjused, mille nõukogu esitas põhjendamaks hinnangut, mille kohaselt hageja aitas kaasa Lukašenko režiimi tegevusele, millega hõlbustatakse liidu välispiiride ebaseaduslikku ületamist, mis on piisavalt täpsed ja konkreetsed ning mille puhul ei ole tehtud viga faktiliste asjaolude hindamisel ega rikutud õigusnormi, kujutavad iseenesest piisavat alust, et õigustada hageja nime kandmist vaidlusalustesse loeteludesse.
66 Seega tuleb eespool punktis 30 viidatud kohtupraktika kohaselt üksainus väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata, ilma et oleks vaja analüüsida hageja argumente algsete aktide põhjenduseks toodud muude põhjuste kohta, kuna asjaolu, et need ei ole põhjendatud, ei too kaasa nende aktide tühistamist.
67 Sellest järeldub, et algsete aktide osalise tühistamise nõue tuleb jätta rahuldamata.
Loetellu jätmise aktide osalise tühistamise nõue
68 Kodukorra artikli 86 alusel esitatud muutmisavaldusega palub hageja tühistada loeteludesse jätmise aktid teda puudutavas osas, korrates ühtainsat väidet, mis on sisuliselt esitatud hagiavalduses.
69 Muutmisavalduse kohta esitatud seisukohtades väidab nõukogu kõigepealt, et ta võttis enne loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmist arvesse hageja märkusi. Seejärel leiab ta, et ta on kostja vastuses ja vasturepliigis tõendanud hageja suhtes võetud piiravate meetmete põhjendatust ning et tema hinnangut kinnitavad loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmisel toimikusse lisatud täiendavad tõendid. Lõpuks väidab ta, et hageja argumendid kahe teise lennuettevõtja olukorra kohta ei tõenda loeteludesse jätmise aktide õigusvastasust.
70 Käesolevas asjas peab Üldkohus otstarbekaks analüüsida vaidlusaluste põhjuste neljandas ja viiendas lõigus esitatud loeteludesse jätmise aktide põhjuseid, mille kohaselt hageja aitab kaasa Lukašenko režiimi tegevusele, millega hõlbustatakse liidu välispiiri ebaseaduslikku ületamist, ning seejärel nende põhjuste esimeses ja kolmandas lõigus esitatud põhjuseid, mille kohaselt hageja saab Lukašenko režiimist kasu.
Hinnang, mille kohaselt hageja aitab kaasa Lukašenko režiimi tegevusele, millega hõlbustatakse liidu välispiiri ebaseaduslikku ületamist
71 Loeteludesse jätmise aktide põhjuste neljandas ja viiendas lõigus jättis nõukogu muutmata kaalutlused, mis sisaldusid algsete aktide põhjuste neljandas ja viiendas lõigus ja mis on esitatud eespool punktis 31.
72 Muutmisavalduses ja kohtuistungil heitis hageja nõukogule ette, et viimane ei võtnud arvesse asjaolusid, mille hageja oli talle edastanud Valgevene vastu suunatud piiravate meetmete korrapärase läbivaatamise käigus, mille tulemusel võeti vastu loeteludesse jätmise aktid.
73 Hageja viitas nõukogule 19. jaanuaril 2023 saadetud kirjale, milles ta väitis eeskätt et „[liidu] ja Valgevene vahelisel piiril on rändekriis lakanud“. Ta lisas, et 2021. aasta novembris keelasid Türgi ja Ühendemiraatide ametiasutused Türgist ja Araabia Ühendemiraatidest lende tegevatel lennuettevõtjatel vedada Minskisse teatavate Lähis-Ida ja Aasia kolmandate riikide kodanikke ning et ta ise lõpetas Beiruti ja Minski vahelise liini teenindamise. Tema sõnul vähenes märkimisväärselt eespool nimetatud kolmandatest riikidest pärit selliste isikute arv, kellel õnnestus lennutranspordi teel Valgevenesse reisida, ning alates 2022. aastast ei reisinud kolmandate riikide kodanikud, kes soovisid ületada liidu välispiire Valgevenest, enam lennukiga.
74 Muutmisavalduse kohta esitatud seisukohas tugines nõukogu „allikatele, mis kinnitavad, et hageja jätka[s] Minskisse lende Istanbulist, mis on Arbilist väljuvate lendude kõige populaarsem sihtkoht“.
75 Kohtuistungil täpsustas nõukogu, et ta analüüsis asjaolusid, millele hageja tugines enne loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmist. Ta märkis, et ta võttis arvesse asjaolu, et hageja lõpetas lennud Liibanonist ja et Türgi ametiasutused olid võtnud meetmed, kuid et muud tema käsutuses olevad tõendid näitasid, et hageja jätkas lende Istanbuli lennujaamast, mis on vaheplatvorm isikutele, kes soovivad minna Minskisse, et ületada seejärel liidu välispiir, ning et hageja müüs oma pileteid vahendajate kaudu läbipaistmatult. Ta väitis samuti, et loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmist põhjendasid hageja lennud Istanbulist, mitte aga lennud Dubaist ja Beirutist.
76 Lisaks sellele tuleb korrata, et piiravad meetmed on ennetavad ja määratluse kohaselt ajutised ning nende kehtivus sõltub alati nende võtmist õigustanud faktiliste ja õiguslike asjaolude püsimisest ning vajadusest need kehtima jätta, et saavutada nendega seotud eesmärk. Sellest tuleneb, et nende piiravate meetmete korrapärasel läbivaatamisel tuleb nõukogul anda olukorrale ajakohastatud hinnang ja teha selliste meetmete mõju kokkuvõte, selleks et teha kindlaks, kas need meetmed on võimaldanud saavutada eesmärke, millele on viidatud asjaomaste isikute ja üksuste algsel kandmisel vaidlusalusesse loetellu, või kas nimetatud isikute ja üksuste suhtes on ikka veel võimalik teha sama järeldus (vt 27. aprilli 2022. aasta kohtuotsus Ilunga Luyoyo vs. nõukogu, T‑108/21, EU:T:2022:253, punkt 55 ja seal viidatud kohtupraktika).
77 Isiku nime loetellu jätmise põhjendamiseks ei ole nõukogul keelatud tugineda samadele tõenditele, mis õigustasid hageja nime algset kandmist, uuesti kandmist või viimast jätmist loetellu, tingimusel et esiteks ei ole loetellu kandmise põhjused muutunud ja teiseks ei ole kontekst muutunud selliselt, et need tõendid oleksid vananenud. See kontekst ei hõlma mitte ainult olukorda riigis, mille suhtes piiravate meetmete süsteem kehtestati, vaid ka asjaomase isiku konkreetset olukorda (vt 26. oktoobri 2022. aasta kohtuotsus Ovsyannikov vs. nõukogu, T‑714/20, ei avaldata, EU:T:2022:674, punkt 78 ja seal viidatud kohtupraktika).
78 Käesolevas asjas tuleb esiteks märkida, et nõukogu märkis kohtuistungil, et arvestades asjaolusid, mis olid talle teada loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmise ajal, ei saa hinnangut, et hageja aitas kaasa Lukašenko režiimi tegevusele, millega hõlbustatakse liidu välispiiri ebaseaduslikku ületamist, enam põhjendada asjaoluga, et hageja korraldas lende Liibanonist ja Araabia Ühendemiraatidest. Lisaks, mis puudutab hageja lende Istanbuli ja Minski vahelisel liinil, siis märkis nõukogu, et see hinnang põhines Arbili ja Istanbuli vahelise ühenduse olemasolul ning hageja läbipaistmatul piletimüügi süsteemil.
79 Seda tehes möönab nõukogu kaudselt, et tõendid, mis õigustasid algsete aktide vastuvõtmist, olid selles osas vananenud.
80 Järelikult tegi nõukogu eespool punktis 77 viidatud kohtupraktika tähenduses hindamisvea, kui ta põhjendas loeteludesse jätmise akte samade põhjustega kui algseid akte, mille kohaselt „[l]iidu välispiiri ületada soovivad rändajad on lennanud Minskisse [hageja] opereeritavatel lendudel mitmest Lähis-Ida riigist, eriti Liibanonist, Araabia Ühendemiraatidest ja Türgist“.
81 Mis puudutab teiseks hageja lende Istanbuli ja Minski vahelisel liinil, siis tugines nõukogu kohtuistungil veebisaidil flightradar24.com avaldatud teabele, millega ta sai tutvuda 23. novembril 2022.
82 Sellega seoses tuleb märkida, et veebisaidil flightradar24.com avaldatud teave ei viita kuidagi hageja väidetavale läbipaistmatule piletimüügi süsteemile, millele nõukogu osutab. Lisaks tõendab see teave parimal juhul, et oli olemas lennuühendus Arbili ja Istanbuli vahel ning et hageja jätkas lende Istanbuli ja Minski vahelisel liinil. Ainuüksi see asjaolu ei ole aga piisav, et tõendada, et hageja oli seotud selliste kolmandate riikide kodanike transpordiga, kellel võis olla kavatsus ületada liidu välispiire, kuna nõukogu möönab lisaks, et alates 2021. aasta oktoobrist oli Türgist lendavatel lennuettevõtjatel keelatud vedada Minskisse teatavate Lähis-Ida ja Aasia kolmandate riikide kodanikke.
83 Järelikult ei ole nõukogu õiguslikult piisavalt tõendanud, et loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmise ajal oli hageja jätkuvalt seotud Lukašenko režiimi tegevusega, millega hõlbustatakse liidu välispiiri ebaseaduslikku ületamist, tema lendude tõttu Istanbuli ja Minski vahelisel liinil.
84 Eeltoodust tuleneb, et on tehtud hindamisviga seoses põhjusega, mille kohaselt hageja aitab kaasa Lukašenko režiimi tegevusele, millega hõlbustatakse liidu välispiiri ebaseaduslikku ületamist.
Hinnang, mille kohaselt hageja saab Lukašenko režiimist kasu
85 Loeteludesse jätmise aktide põhjuste esimesest ja kolmandast lõigust nähtub, et hageja on riigi omanduses olev riigi lipu all sõitev lennuettevõtja, et president Aleksandr Lukašenko lubas, et pärast seda, kui liit otsustas kehtestada kõigile Valgevene lennuettevõtjatele liidu õhuruumist ülelennu keelu ja keelata juurdepääsu liidu lennujaamadele, annab tema administratsioon hagejale kõikvõimalikku abi, et selleks leppis ta Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kokku hageja jaoks uute lennuliinide avamise kavas ning et seeläbi saab hageja Lukašenko režiimist kasu.
86 Need põhjused põhinevad Lukašenko režiimist „kasu“ saamise kriteeriumil, mis on sätestatud otsuse 2012/642 artikli 4 lõike 1 punktis b, millele viitab määruse nr 765/2006 artikli 2 lõige 5, kusjuures tuleb täpsustada, et otsuse 2012/642 artikli 4 lõike 1 punktist b nähtub, et see loetellu kandmise kriteerium erineb Lukašenko režiimi „toetamise“ kriteeriumist (vt selle kohta 27. septembri 2017. aasta kohtuotsus BelTechExport vs. nõukogu, T‑765/15, ei avaldata, EU:T:2017:669, punkt 92; 18. oktoobri 2023. aasta kohtuotsus MAZ-upravljajusaja kompanija holdinga Belavtomaz vs. nõukogu, T‑532/21, ei avaldata, EU:T:2023:656, punkt 44, ja 18. oktoobri 2023. aasta kohtuotsus Belaz-upravljajusaja kompanija holdinga Belaz Holding vs. nõukogu, T‑533/21, ei avaldata, EU:T:2023:657, punkt 40).
87 Oma väidete toetuseks tugineb nõukogu kostja vastuses ja vasturepliigis järgmistele dokumentidele:
– veebisaidil belta.by 1. juunil 2021 avaldatud artikkel, millest nähtub, et samal päeval avaldas president Lukašenko Venemaaga koostööd käsitleval kohtumisel kahetsust, et „lääs näeb seost [hageja] ja [ühe] vahejuhtumi vahel“, teatas, et Valgevene riik annab hagejale kõikvõimalikku abi, ning märkis, et Valgevene Vabariik ja Venemaa Föderatsioon kavatsevad avada hagejale uued lennuliinid Venemaa mitmesse linna;
– veebisaidil tass.com 1. juunil 2021 avaldatud artikkel, millest nähtub, et meediakanali SB. Belarus Today avaldatud teabe kohaselt andsid Valgevene Vabariigi president ja Venemaa Föderatsiooni president oma transpordiministritele ülesande välja selgitada, milliseid Venemaa linnasid saaks hageja teenindada.
88 Veebisaidil belta.by avaldatud artiklist ja veebisaidil tass.com avaldatud artiklist nähtub, et president Lukašenko sõnul „[o]n meie jaoks väga oluline anda raskel ajal tööd meie pilootidele ja kasutada lennukeid, mille omandamiseks pidime nii palju vaeva nägema“, „[m]e uuendasime suure osa lennukipargist“, „[m]eie piloodid on pädevad“, „ma lubasin, et me ei jäta [hagejat] maha“, ja „me toetame seda ettevõtet igal juhul, see on auküsimus“.
89 Veebisaidil belta.by avaldatud artiklis ja veebisaidil tass.com avaldatud artiklis ei ole küll sõnaselgelt märgitud, et – nagu väidab nõukogu vaidlusalustes põhjustes – president Lukašenko kõnealused avaldused on vastuseks liidu otsusele kehtestada kõigile Valgevene lennuettevõtjatele liidu õhuruumist ülelennu keeld ja keelata juurdepääs liidu lennujaamadele. Ent nagu nõukogu kohtuistungil rõhutas, ilma et hageja oleks talle vastu vaielnud, tuleb esimeses artiklis sisalduvat viidet sellele, et „lääs näeb seost [hageja] ja [ühe] vahejuhtumi vahel“, mõista nii, et see viitab asjaolule, et liit võttis nõukogu 4. juuni 2021. aasta otsusega (ÜVJP) 2021/908, millega muudetakse otsust 2012/642/ÜVJP (ELT 2021, L 197 I, lk 3), vastuseks 23. mail 2021 Valgevenes Minskis aset leidnud Ryanairi lennu maanduma sundimisele meetme, mille kohaselt ei luba liikmesriigid ühelgi Valgevene lennuettevõtja käitataval õhusõidukil oma territooriumil maanduda, sealt õhku tõusta ega sellest üle lennata.
90 Hageja tunnistab esiteks, et ta on Valgevene riigi omanduses olev selle riigi lipu all sõitev lennuettevõtja, ja teiseks, et president Lukašenko tegi tõepoolest need avalikud avaldused, mida on mainitud eespool punktides 88 ja 89. Ta ei vaidle vastu ka sellele, et Valgevene Vabariigi president ja Venemaa Föderatsiooni president andsid oma transpordiministritele ülesande välja selgitada, milliseid Venemaa linnasid saaks hageja teenindada. Selliseid asjaolusid, mis tõendavad, et president Lukašenko toetas konkreetselt riigi omanduses olevat riigi lipu all sõitvat lennuettevõtjat, ei saa kõrvale jätta selliste asjakohaste eri asjaolude kogumi hindamisel, mis võivad õigustada hageja pidamist üksuseks, kes saab president Lukašenko režiimist kasu (vt selle kohta 28. juuni 2023. aasta kohtuotsus Dana Astra vs. nõukogu, T‑239/21, ei avaldata, EU:T:2023:364, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika).
91 Hageja väidab siiski, et president Lukašenko avalikel avaldustel, mida on mainitud eespool punktides 88 ja 89, ei olnud tema jaoks mingeid ärilisi ega finantstagajärgi, eelkõige seetõttu, et talle ei antud pärast seda kohtumist ühtegi uut liini Venemaale. Pärast seda, kui liit kehtestas 2021. aasta kevadel piirangud lendudele, avati ainult üks uus liin, nimelt Minski ja Ufa (Venemaa) vaheline liin, ning selle avamine oli otsustatud ning sellest oli teada antud juba enne president Lukašenko ja Venemaa Föderatsiooni presidendi kohtumist.
92 Sellega seoses tuleb märkida, et seisukohtades muutmisavalduse kohta viitab nõukogu teatavatele dokumentidele, mis lisati loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmise ajal toimikusse, eelkõige:
– 10. augustil 2022 veebisaidil neg.by avaldatud artikkel, millest nähtub, et hageja suurendas Minskist teatavatesse Venemaa linnadesse suunduvate lendude arvu, eelkõige tänu Vnukovo lennujaama teenindamisele Moskvas (Venemaa);
– 15. juulil 2022 veebisaidil mir24.tv avaldatud artikkel, milles märgitakse, et hageja avas lennuliini Minski ja Vnukovo lennujaama vahel;
– 15. juulil 2022 veebisaidil eng.belta.by avaldatud artikkel, millest nähtub, et alates sellest samast kuupäevast taastas hageja regulaarlennud Minski ja Vnukovo lennujaama vahelisel liinil;
– 5. novembril 2022 veebisaidil sb.by avaldatud artikkel, milles märgitakse, et Valgevene Vabariik ja Venemaa Föderatsioon arendavad koostööd tsiviillennunduse valdkonnas pärast seda, kui liit võttis meetmeid oma õhuruumi sulgemiseks, et Valgevene lennuettevõtjad on selles kontekstis „suunanud oma tegevuse ümber ida ja lõuna poole“, eelkõige hageja, kes tegi sellest ajast alates regulaarlende teatavatesse riikidesse, sealhulgas Venemaale, ning et „Venemaa ja Valgevene lennuettevõtjad avavad korrapäraselt uusi rahvusvahelisi ja riigisiseseid liine ning arendavad oma koostööd“.
93 Esiteks langevad veebisaidil mir24.tv avaldatud artikkel ja veebisaidil eng.belta.by avaldatud artikkel kokku selles, et hageja hakkas alates 15. juulist 2021 teenindama lende Vnukovo lennujaama. Need asjaolud räägivad vastu hageja väidetele, mille kohaselt oli Minski ja Ufa vaheline liin ainus Venemaale avatud liin pärast seda, kui liit otsustas keelata oma õhuruumi sisenemise.
94 Hageja väitis küll, et ta otsustas Vnukovo lennujaama teenindada Moskvasse reisida soovivate reisijate arvu suurenemise tõttu ning tugines selles osas 5. juuli 2021. aasta kirjale, milles selle lennujaama käitaja kutsus hageja peadirektorit üles avama uue lennuliini Minskist.
95 Siiski tuleb ühelt poolt märkida, et Vnukovo lennujaama käitaja 5. juuli 2021. aasta kiri ei ole üheselt mõistetav põhjuste osas, mis viisid sellesse lennujaama suunduva lennuliini avamiseni. Nimelt viitab nimetatud käitaja selles kirjas „segasele geopoliitilisele olukorrale“, mis tema arvates võib piirata hageja tegevust, kuid võimaldab ühtlasi märkimisväärselt suurendada reisijate arvu Minski ja Moskva vahelisel liinil.
96 Teiselt poolt, kuna Vnukovo lennujaama liini avamine toimus 15. juulil 2021 ehk poolteist kuud pärast president Lukašenko avalikke avaldusi, mille kohaselt Valgevene riik annab hagejale kõikvõimalikku abi, leiab Üldkohus, et selline ajaline lähedus kinnitab nõukogu väidet, et selle liini avamine on nende avalduste tulemus, ning et seega olid president Lukašenko lubadusel hagejat toetada tegelikud tagajärjed. Seda järeldust ei lükka ümber hageja argument, et ta teenindas Vnukovo lennujaama juba varem, kuni 2011. aastani, ja et tegelikult ei ole tegemist „uue liiniga“. Asjaolu, et hageja ei teenindanud lennuliini Minski ja Vnukovo lennujaama vahel alates 2011. aastast, kuid hakkas seda tegema veidi aega pärast president Lukašenko eespool nimetatud avalikke avaldusi, kinnitab pigem nõukogu väiteid.
97 Sellest järeldub, et hageja esitatud argumendid ei ole piisavad, et seada kahtluse alla nõukogu esitatud tõendid.
98 Teiseks tuleb märkida, et veebisaidil neg.by avaldatud artiklist ja veebisaidil sb.by avaldatud artiklist nähtub, et hageja Venemaa lendude arv on kasvanud ning et lennutranspordi sektoris tegutsevate Valgevene ja Venemaa ettevõtjate vahel on alates liidu õhuruumi sulgemisest Valgevene Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni õhusõidukitele tekkinud tihe koostöö.
99 Järelikult kujutavad nõukogu esitatud tõendid endast piisavalt konkreetsete, täpsete ja ühtelangevate kaudsete tõendite kogumit, mis tõendavad, et vastupidi hageja väidetele sai hageja konkreetset kasu president Lukašenko avalikest avaldustest, mille kohaselt Valgevene riik annab talle kõikvõimalikku abi.
100 Kõigest eeltoodust tuleneb, et nõukogu ei teinud hindamisviga, kui ta leidis, et hageja on riigi omanduses olev riigi lipu all sõitev lennuettevõtja, et president Lukašenko lubas, et pärast seda, kui liit otsustas kehtestada kõigile Valgevene lennuettevõtjatele liidu õhuruumist ülelennu keelu ja keelata juurdepääsu liidu lennujaamadele, annab tema administratsioon hagejale kõikvõimalikku abi, ja et selleks leppis ta Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kokku hageja jaoks uute lennuliinide avamise kavas.
101 Kuna nõukogu on tõendanud, et hageja sai konkreetselt kasu president Lukašenko avalikest avaldustest, mille kohaselt Valgevene riik annab talle kõikvõimalikku abi, siis väidab hageja lisaks asjatult, et need avaldused ei võimalda tuvastada, et ta saab kasu Lukašenko režiimist otsuse 2012/642 artikli 4 lõike 1 punktis b ette nähtud kriteeriumi tähenduses.
102 Pealegi kujutavad põhjused, mille kohaselt hageja saab Lukašenko režiimist kasu, mis on piisavalt täpsed ja konkreetsed ning mille puhul ei ole tehtud viga faktiliste asjaolude hindamisel ega rikutud õigusnormi, iseenesest piisavat alust, et õigustada hageja nime jätmist vaidlusalustesse loeteludesse.
103 Järelikult tuleb eespool punktis 30 viidatud kohtupraktika kohaselt üksainus väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata, ilma et oleks vaja analüüsida hageja argumente loeteludesse jätmise aktide põhjuste kohta, millest nähtub, et ta toetab Lukašenko režiimi, kuna asjaolu, et need ei ole põhjendatud, ei too kaasa nende aktide tühistamist.
104 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb loeteludesse jätmise aktide osalise tühistamise nõue ja seega käesolev hagi tervikuna põhjendamatuse tõttu rahuldamata jätta.
Kohtukulud
105 Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb vastavalt kostja sellekohasele nõudele kohtukulud, sealhulgas ajutiste meetmete kohaldamise menetluses kantud kohtukulud, välja mõista hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (üheksas koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud, sealhulgas ajutiste meetmete kohaldamise menetlusega seotud kohtukulud, välja Belavia – Belarusian Airlines AAT‑lt.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 29. mail 2024 Luxembourgis.
Allkirjad