Euroopa Kohtu (teine koda) 20. septembri 2017. aasta otsus (Curtea de Apel Oradea eelotsusetaotlus – Rumeenia) – Ruxandra Paula Andriciuc jt versus Banca Românească SA
(kohtuasi C-186/16)1
(Eelotsusetaotlus – Tarbijakaitse – Direktiiv 93/13/EMÜ – Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes – Artikli 3 lõige 1 ja artikli 4 lõige 2 – Lepingutingimuste ebaõiglase laadi hindamine – Välisvaluutas sõlmitud krediidileping – Täies ulatuses tarbija kanda olev vahetuskursirisk – Lepingupoolte lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste oluline tasakaalustamatus – Hetk, mille seisuga tasakaalustamatust tuleb hinnata – Mõiste „lepingutingimused, mis on „koostatud lihtsas ja arusaadavas keeles““ ulatus – Pangapoolse teavitamise tase)
Kohtumenetluse keel: rumeenia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Curtea de Apel Oradea
Põhikohtuasja pooled
Apellandid: Ruxandra Paula Andriciuc jt
Vastustaja: Banca Românească SA
Resolutsioon
1. Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et mõiste „lepingu põhiobjekt“ selle sätte tähenduses hõlmab sellist lepingutingimust, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis on lisatud välisvaluutas sõlmitud laenulepingusse, mille suhtes ei ole eraldi kokku lepitud ja mille kohaselt tuleb laen tagastada samas välisvaluutas, milles see anti, kui see tingimus määrab kindlaks kõnealust lepingut iseloomustava põhisoorituse. Sellest tulenevalt ei saa kõnealust tingimust käsitada ebaõiglasena, kui see on koostatud lihtsas ja arusaadavas keeles.
2. Direktiivi 93/13 artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et nõue, mille kohaselt lepingutingimus peab olema koostatud lihtsas ja arusaadavas keeles, tähendab, et krediidilepingute puhul peavad finantseerimisasutused esitama laenuvõtjatele piisava teabe, et võimaldada neil teha ettevaatlikke ja teadlikke otsuseid. Sellega seoses tuleb täheldada, et see nõue eeldab, et tarbija mõistaks tingimust, mille kohaselt tuleb laen tagastada samas välisvaluutas, milles see anti, korraga nii vormilisest kui ka grammatilisest küljest, ning et ta saaks lisaks aru ka selle konkreetsest ulatusest selles mõttes, et keskmisel tarbijal, kes on piisavalt informeeritud ning mõistlikult tähelepanelik ja arukas, peab olema võimalik teada mitte üksnes seda, et välisvaluuta, milles laenuleping sõlmiti, võib kallineda või odavneda, vaid ka hinnata niisuguse tingimuse majanduslikke tagajärgi oma finantskohustustele – tagajärgi, mis võivad olla märkimisväärsed. Selles osas vajaliku kontrolli peab teostama liikmesriigi kohus.
3. Direktiivi 93/13 artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et lepingutingimuse ebaõiglast laadi tuleb hinnata asjaomase lepingu sõlmimise hetke seisuga, võttes arvesse kõiki asjaolusid, millest teenuseosutaja võis sel hetkel teadlik olla ning mis võisid mõjutada lepingu hilisemat täitmist. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab hindama – võttes arvesse põhikohtuasja kõiki asjaolusid ning eeskätt teenuseosutaja, kelleks on käesoleval juhul pank, vahetuskursi võimaliku muutumise ja välisvaluutas laenulepingu sõlmimisega kaasnevate riskidega seonduvaid teadmisi ja teavet – võimaliku tasakaalustamatuse esinemist selle sätte tähenduses.
____________
1 ELT C 243, 4.7.2016.