ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)

5. november 2014

Kohtuasi T‑669/13 P

Euroopa Komisjon

versus

Florence Thomé

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Töölevõtmine – Konkursiteade – Töölevõtmisest keeldumine – Konkursiteatele vastava diplomi olemasolu ametliku tunnustamise tõttu – Varaline ja mittevaraline kahju

Ese:      Apellatsioonkaebuses Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 7. oktoobri 2013. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑97/12: Thomé vs. komisjon (EKL AT, EU:F:2013:142) selle kohtuotsuse tühistamise nõudes.

Otsus:      Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta kohtukulud Euroopa Komisjoni kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Töölevõtmine – Konkurss – Konkurss kvalifikatsiooni ja katsete põhjal – Ülikoolidiplomite nõue – Ülikoolidiplomi mõiste – Hindamine selle riigi õigusaktide kohaselt, kus õpingud läbiti – Konkursikomisjoni ja ametisse nimetava asutuse kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Ulatus

(Personalieeskirjad, III lisa artikkel 5)

2.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Võistlevuse põhimõte – Ulatus – Liidu institutsioonide kui menetluspoolte õigus sellele tugineda

3.      Apellatsioonkaebus – Väited – Üldkohtu kontroll vaidlustatud akti seaduslikkust määravate liikmesriigi õigusnormide üle – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral

(ELTL artikkel 257; Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikli 11 lõige 1)

1.      Vastupidiste sätete puudumisel, mis sisalduks kas töölevõtmiseks korraldatavatele konkurssidele kohaldatavas määruses või direktiivis või konkursiteates, on ülikooliharidust tõendava diplomi omamise nõuet tingimata vaja tõlgendada diplomina selle liikmesriigi seaduses antud tähenduse mõttes, kus kandidaat teostas oma õpingud, millele ta viitab.

Konkursikomisjoni keeldumine isikut katsetele lubamast põhjusel, et kandidaadi esitatud diplom ei vasta konkursiteates nõutud tasemele, ei kuulu nimetatud komisjoni kaalutlusõiguse piiridesse ja seetõttu peab selle üle saama teostada täielikku kohtulikku kontrolli.

Sama taseme kontrolli peab teostama ka juhul, kui vaidlustatud on ametisse nimetava asutuse hinnang konkursiteates nõutava diplomi või sellega samaväärse dokumendi olemasolule. Kaalutlused, mille tõttu liidu kohus asub teostama täielikku kohtulikku kontrolli niisuguste hinnangute üle juhul, kui need on andnud konkursikomisjon, ehk kandidaatide võrdse kohtlemise nõude järgimine ja diplomi konkursiteate nõuetele vastavuse analüüsi õiguslik laad, on ülekantavad ametisse nimetava asutuse hinnangule, kui viimane otsustab asendada konkursikomisjoni hinnangu enda omaga.

(vt punktid 26, 27 ja 42)

Viited:

Üldkohus: kohtuotsused, 11.2.1992, Panagiotopoulou vs. parlament, T‑16/90, EKL, EU:T:1992:11, punkt 39; ning 3.2.1994, Cortes Jimenez jt vs. komisjon, T‑82/92, EKL AT, EU:T:1994:24, punktid 33 ja 34.

2.      Võistlevuse põhimõtet kohaldatakse igas menetluses, mille tulemusel võib liidu institutsioon teha otsuse, mis mõjutab tuntaval määral isiku huve. See sisaldab endas üldjuhul menetluspoolte õigust võtta seisukoht kõigi asjaolude ja dokumentide suhtes, millel kohtulahend põhineb, vaielda kohtus esitatud tõendite ja seisukohtade ning kohtu omal algatusel tõstatatud õiguslike väidete üle, millele kohus kavatseb oma otsuses tugineda. Et täita nõudeid, mis on seotud õigusega õiglasele kohtulikule arutamisele, on nimelt oluline, et pooled saaksid võistlevalt vaielda nii faktiliste kui ka õiguslike asjaolude üle, mis on menetluse tulemuse suhtes määravad.

Liidu kohtud tagavad, et nende menetlustes järgitakse võistlevuse põhimõtet ja et nad järgivad seda ka ise. Võistlevuse põhimõttest peab kasu saama iga pool ühenduste kohtus toimuvas menetluses, sõltumata selle isiku õiguslikust seisundist. Järelikult võivad sellele tugineda ka liidu institutsioonid, kui nad on niisuguse menetluse pooleks.

(vt punktid 31 ja 32)

Viide:

Euroopa Kohus: kohtuotsus, 17.12.2009, M vs. Euroopa Ravimiamet (uuesti läbivaatamine), C‑197/09 RX-II, EKL, EU:C:2009:804, punktid 41 ja 42.

3.      Seoses kontrolliga, mida Üldkohus peab teostama hinnangute üle, mida esimese astme kohus ei ole andnud liidu õigusele, vaid kohtus vaidlustatud otsuse õiguspärasust määrava liikmesriigi õiguse tõlgendamisele ja kohaldamisele, tuleb märkida, et neid hinnanguid tuleb muuta ainult juhul, kui need rajanevad asjakohaste liikmesriigi õigusnormide moonutamisel või kui nende tõlgendamisel või kohaldamisel on tehtud ilmne viga.

Selline moonutamine peab toimikumaterjale arvestades olema ilmne, ilma et oleks vaja faktilisi asjaolusid ja tõendeid uuesti hinnata.

(vt punktid 46 ja 47)

Viited:

Euroopa Kohus: kohtuotsus, 5.7.2011, Edwin vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑263/09 P, EKL, EU:C:2011:452, punktid 44–53.

Üldkohus: kohtuotsus, 18.6.2013, Heath vs. EKP, T‑645/11 P, EU:T:2013:326, punkt 101 ja seal viidatud kohtupraktika.