EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)
7. september 2023(*)
Liikmesriigi kohustuste rikkumine – Teenuste riigihanked – Riigi trükikoda – Isikut tõendavate dokumentide ja muude ametlike dokumentide ning nende dokumentide haldamise süsteemide tootmine – Riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette sellise tootmisega seotud hankelepingute sõlmimise avalik-õigusliku ettevõtjaga ilma eelnevalt riigihankemenetlust korraldamata – ELTL artikli 346 lõike 1 punkt a – Direktiiv 2014/24/EL – Artikli 1 lõiked 1 ja 3 – Artikli 15 lõiked 2 ja 3 – Erilised julgeolekumeetmed – Liikmesriigi oluliste julgeolekuhuvide kaitse
Kohtuasjas C‑601/21,
mille ese on ELTL artikli 258 alusel 28. septembril 2021 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi,
Euroopa Komisjon, esindajad: P. Ondrůšek, M. Siekierzyńska, A. Stobiecka-Kuik ja G. Wils ning hiljem G. Gattinara, P. Ondrůšek, A. Stobiecka-Kuik ja G. Wils,
hageja,
versus
Poola Vabariik, esindajad: B. Majczyna, E. Borawska-Kędzierska ja M. Horoszko,
kostja,
EUROOPA KOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja president A. Arabadjiev, Euroopa Kohtu asepresident L. Bay Larsen (ettekandja), kohtunikud P. G. Xuereb, T. von Danwitz ja A. Kumin,
kohtujurist: N. Emiliou,
kohtusekretär: ametnik C. Di Bella,
arvestades kirjalikku menetlust ja 1. detsembri 2022. aasta kohtuistungil esitatut,
olles 2. märtsi 2023. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Euroopa Komisjon palub oma hagiavalduses Euroopa Kohtul tuvastada, et kuna Poola Vabariik kehtestas Poola õiguses teatud dokumentide, vormide ja maksumärkide tootmise lepingute suhtes erandid, mida ei ole ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivis 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2014, L 94, lk 65), siis on Poola Vabariik rikkunud kohustusi, mis tulenevad direktiivi 2014/24 artikli 1 lõigetest 1 ja 3 ning artikli 15 lõigetest 2 ja 3 koostoimes ELTL artikli 346 lõike 1 punktiga a.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
2 Direktiivi 2014/24 artiklis 1 on sätestatud:
„1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse eeskirjad hankemenetluste läbiviimiseks avaliku sektori hankijate poolt selliste riigihankelepingute sõlmimiseks ja ideekonkursside korraldamiseks, mille eeldatav maksumus ületab artiklis 4 sätestatud piirmäärasid.
2. Hangete all mõeldakse käesolevas direktiivis ehitustööde, asjade või teenuste hankimist riigihankelepingu alusel avaliku sektori hankijate valitud ettevõtjatelt, olenemata sellest, kas kõnealused ehitustööd, asjad või teenused teenivad avalikke huve.
3. Käesolevat direktiivi kohaldatakse [ELTL] artikli 346 kohaselt.
[…]“.
3 Selle direktiivi artikli 2 lõike 1 punktides 6 ja 9 on sätestatud:
„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
[…]
6) „ehitustööde riigihankelepingud“ – riigihankelepingud, mille esemeks on üks järgmistest:
a) II lisas loetletud ehitustööde tegemine või ehitustööde tegemine koos projekteerimisega;
b) ehitustöö tegemine või ehitustöö tegemine koos projekteerimisega;
c) ehitustöö tegemine mis tahes vahenditega vastavalt ehitise liigile ja projektile otsustavat mõju avaldava avaliku sektori hankija esitatud nõuetele;
[…]
9) „teenuste riigihankelepingud“ – riigihankelepingud, mille esemeks on teenuste osutamine, välja arvatud riigihankelepingud punktis 6 osutatud teenuste osutamiseks“.
4 Nimetatud direktiivi artiklis 4 on sätestatud künnised, millest alates seda direktiivi kohaldatakse.
5 Sama direktiivi artikli 12 „Avaliku sektori üksuste vahelised lepingud“ lõikes 1 on sätestatud:
„Riigihankeleping, mille avaliku sektori hankija on sõlminud mõne teise avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isikuga, jääb käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) avaliku sektori hankija teostab asjaomase juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida ta teostab oma osakondade üle;
b) üle 80% asjaomase kontrollitava juriidilise isiku tegevusest on selliste ülesannete täitmine, mille talle on andnud kontrolliv avaliku sektori hankija või sama hankija kontrollitav muu juriidiline isik, ning
c) kontrollitaval juriidilisel isikul puudub otsene erakapitali osalus, välja arvatud kontrolliõiguseta ja mitteblokeerivad erakapitali osaluse vormid, mis on kooskõlas aluslepingutega nõutavad siseriiklike õigusaktidega ja mille puhul ei avaldata kontrollitavale juriidilisele isikule otsustavat mõju.
[…]“.
6 Direktiivi 2014/24 artikli 15 „Kaitse ja julgeolek“ lõigetes 2 ja 3 on sätestatud:
„2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata riigihankelepingute ja ideekonkursside suhtes, mille suhtes ei ole juba tehtud erandit lõike 1 alusel, sel määral, mil liikmesriigi oluliste julgeolekuhuvide kaitset ei ole võimalik tagada vähem sekkuvate meetmetega, näiteks kehtestades nõuded eesmärgiga kaitsta avaliku sektori hankija poolt käesoleva direktiivi kohaselt hankemenetluse jooksul esitatud teabe konfidentsiaalsust.
Lisaks ning kooskõlas [ELTL] artikli 346 lõike 1 punktiga a ei kohaldata käesolevat direktiivi riigihankelepingute ja ideekonkursside suhtes, mille suhtes ei ole juba tehtud erandit käesoleva artikli lõike 1 alusel, sel määral, kus käesoleva direktiivi kohaldamine kohustaks liikmesriiki andma teavet, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks.
3. Kui riigihankelepingu või ideekonkursi täitmine on tunnistatud salajaseks või nendega peavad kaasnema erilised julgeolekumeetmed kooskõlas liikmesriigis kehtivate õigus- ja haldusnormidega, siis käesolevat direktiivi ei kohaldata, tingimusel et liikmesriik on kindlaks teinud, et asjaomaseid olulisi huve ei ole võimalik tagada vähem sekkuvate meetmetega, näiteks lõike 2 esimeses lõigus osutatud meetmetega.“
7 Selle direktiivi artikli 28 „Piiratud menetlus“ lõiked 1 ja 2 on sõnastatud järgmiselt:
„1. Piiratud hankemenetluse puhul võib iga ettevõtja esitada hanketeate peale osalemistaotluse […]
[…]
2. Pakkumuse võivad esitada ainult need ettevõtjad, kellele avaliku sektori hankija teeb esitatud teabe hindamise põhjal vastava ettepaneku. Avaliku sektori hankija võib piirata menetluses osalema kutsutavate vastavaks tunnistatud taotlejate arvu artikli 65 kohaselt.
[…]“.
8 Selle direktiivi artikli 29 „Konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus“ lõikes 6 on sätestatud:
„Konkurentsipõhine läbirääkimistega menetlus võib toimuda järjestikuste etappidena, et vähendada läbirääkimistel arutatavate pakkumuste arvu, kohaldades hanketeates, huvi kinnitamise ettepanekus või muus hankedokumendis esitatud pakkumuste hindamise kriteeriume. […]“.
9 Sama direktiivi artikli 30 lõikes 4 on sätestatud:
„Võistlev dialoog võib toimuda järjestikuste etappidena, et hanketeates või kirjeldavas dokumendis sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriume kohaldades vähendada dialoogietapis arutatavate lahenduste arvu. Avaliku sektori hankija näitab hanketeates või kirjeldavas dokumendis ära, kas ta kavatseb seda võimalust kasutada.“
10 Direktiivi 2014/24 artiklis 42 on ette nähtud üksikasjalikud eeskirjad, kuidas hankijad võivad koostada tehnilisi kirjeldusi ja neid pakkumusi valides arvesse võtta. Selle artikli lõikes 1 on sätestatud:
„VII lisa punktis 1 määratletud tehniline kirjeldus esitatakse hankedokumentides. Tehnilises kirjelduses määratakse kindlaks ehitustöö, teenuse või asja nõutavad omadused.
Selliste omaduste kirjeldamisel võib käsitleda ka tellitavate ehitustööde tegemise, asjade tootmise või teenuste osutamise teatavat protsessi või meetodit või spetsiifilist protsessi nende olelusringi muu etapi jaoks, isegi kui need tegurid ei ole nende oluliseks osaks, tingimusel et need on seotud lepingu sisuga ning on proportsionaalsed selle väärtuse ja eesmärkide suhtes.
Tehnilises kirjelduses võib täpsustada ka seda, kas nõutakse intellektuaalomandi õiguste üleandmist.
[…]“.
11 Direktiivi artiklis 58 „Kvalifitseerimise tingimused“ on sätestatud:
„1. Kvalifitseerimise tingimused võivad olla seotud järgmisega:
a) sobivus tegeleda kutsetööga;
b) majanduslik ja finantsseisund;
c) tehniline ja kutsealane suutlikkus.
Avaliku sektori hankija võib ettevõtjatele kehtestada osalemise nõuetena üksnes lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud kriteeriumid. Avaliku sektori hankijad piirduvad nõudeid kehtestades sellistega, mis on asjakohased tagamaks, et taotlejal või pakkujal on õigusvõime ja finantssuutlikkus ning tehniline ja kutsealane suutlikkus sõlmitava lepingu täitmiseks. Kõik nõuded peavad olema seotud ja proportsionaalsed lepingu esemega.
2. Seoses kutsetööga tegelemise sobivusega võib avaliku sektori hankija nõuda, et ettevõtjad on kantud mõnda nende asukohaliikmesriigi kutse- või äriregistrisse vastavalt XI lisale või et nad vastaksid muudele kõnealuses lisas nimetatud nõuetele.
[…]
3. Seoses majandusliku ja finantsseisundiga võib avaliku sektori hankija kehtestada nõuded tagamaks, et ettevõtjal on lepingu täitmiseks vajalik majanduslik ja finantsalane suutlikkus. Selleks võib avaliku sektori hankija eelkõige nõuda, et ettevõtjatel oleks teatav minimaalne aastakäive, sealhulgas teatav miinimumkäive lepinguga hõlmatud valdkonnas. Lisaks võib avaliku sektori hankija nõuda, et ettevõtjad esitaksid teavet oma aastaaruannete kohta, milles on ära näidatud näiteks varade ja kohustuste vaheline suhtarv. Samuti võib ta nõuda ametialase vastutuskindlustuse asjakohase taseme täitmist.
[…]
4. Seoses tehnilise ja kutsealase suutlikkusega võib avaliku sektori hankija kehtestada nõudeid tagamaks, et ettevõtjatel on olemas vajalikud inim- ja tehnilised ressursid ning kogemused lepingu täitmiseks nõutaval kvaliteeditasemel.
Avaliku sektori hankija võib eelkõige nõuda, et ettevõtjatel on piisavalt kogemusi, mida kinnitavad sobivad viited varem täidetud lepingutele. Avaliku sektori hankija võib eeldada, et ettevõtjal ei ole nõutavat kutsealast suutlikkust, kui avaliku sektori hankija on teinud kindlaks, et asjaomase ettevõtja puhul esineb huvide konflikt, mis avaldab negatiivset mõju lepingu täitmisele.
[H]ankemenetluste puhul, mis nõuavad teenuseid […], võib hinnata ettevõtja kutsealast suutlikkust teenust osutada […], võttes arvesse tema oskusi, efektiivsust, kogemusi ja usaldusväärsust.
[…]“.
12 Selle direktiivi artikli 63 „Teiste üksuste suutlikkusele toetumine“ lõikes 1 on sätestatud:
„Artikli 58 lõike 3 kohaste majandusliku ja finantsseisundi kriteeriumite ning artikli 58 lõike 4 kohaste tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kriteeriumite täitmisel võib ettevõtja vajaduse korral ja konkreetse lepingu puhul toetuda teiste üksuste suutlikkusele, olenemata nendevaheliste suhete õiguslikust laadist. […]
[…]
Kui ettevõtja soovib toetuda teiste üksuste suutlikkusele, tõendab ta avaliku sektori hankijale, et vajalikud vahendid on talle kättesaadavad, näiteks esitades sellistelt üksustelt saadud vastava kinnituse.
[…]“.
13 Sama direktiivi artiklis 71 on sätestatud allhangete eeskirjad.
Poola õigus
14 29. jaanuari 2004. aasta riigihangete seaduse (ustawa Prawo zamówień publicznych; Dz. U. nr 19, jrk nr 177), mida on muudetud 22. novembri 2018. aasta ametlike dokumentide seadusega (ustawa o dokumentach publicznych; Dz. U. 2019, jrk nr 53), (edaspidi „riigihangete seadus“) artikli 4 lõikes 5c oli sätestatud:
„Seadust ei kohaldata järgmistel juhtudel:
[…]
5c) lepingute suhtes, mis puudutavad järgmiste esemete tootmist:
a) ametlike dokumentide plangid, millele on viidatud [ametlike dokumentide seaduse] artikli 5 lõikes 2 […], ning nende personaliseerimine või individualiseerimine;
b) aktsiisi maksumärgid;
c) taatlusmärgid ja ülevaatuskleebised, millele on viidatud 20. juuni 1997. aasta liiklusseaduses [(Dz. U. 2018, jrk nr 1990, mida on hiljem muudetud)];
d) hääletamissedelid, millele on viidatud 5. jaanuari 2011. aasta seaduse, millega kehtestatakse valimisseadustik (Dz. U. 2019, jrk nr 684 ja 1504), artiklis 40 ja 14. märtsi 2003. aasta rahvahääletuse seaduse (Dz. U. 2019, jrk nr 1444 ja 1504) artiklis 20;
e) holograafilised märgid hääleõiguse tõenditel, millele on viidatud [valimisseadustiku kehtestamise seaduse] artikli 32 lõikes 1;
f) ametlike dokumentide haldamise tarkvaraga mikroprotsessorisüsteemid; arvutisüsteemid ja andmebaasid, mis on vajalikud selleks, et kasutada ametlikke dokumente, millele on viidatud [ametlike dokumentide seaduse] artikli 5 lõikes 2 ja mis sisaldavad nende otstarbele vastavat elektroonilist kiipi“.
15 Ametlike dokumentide seaduse artikli 5 lõikes 2 osutatud ametlikud dokumendid on:
„1) isikutunnistused;
2) passid;
3) 5. augusti 2015. aasta meretöö seaduse artikli 10 lõikes 1 osutatud meremehe teenistusraamatud;
4) dokumendid, mis on välja antud 28. novembri 2014. aasta perekonnaseisuaktide seaduse artikli 44 lõike 1 ja artikli 83 lõike 1 alusel;
5) dokumendid, mis on välja antud välismaalastele 12. detsembri 2013. aasta välismaalaste seaduse artikli 37 ja artikli 226 alusel;
6) dokumendid, mis on välja antud välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste liikmetele või nendega õigusaktide, konventsioonide või rahvusvahelise tavaõiguse kohaselt samastatud isikutele, samuti dokumendid, mis on välja antud nende leibkonna liikmeteks olevatele pereliikmetele [välismaalaste seaduse] artikli 61 alusel;
7) dokumendid, mis on välja antud [liidu] kodanikele 14. juuli 2006. aasta seaduse ELi liikmesriikide kodanike ja nende pereliikmete Poola Vabariigi territooriumile sisenemise, seal viibimise ja sealt lahkumise kohta artikli 48 lõike 1 alusel;
8) dokumendid, mis on välja antud [liidu] kodanike pereliikmetele [ELi liikmesriikide kodanike ja nende pereliikmete Poola Vabariigi territooriumile sisenemise, seal viibimise ja sealt lahkumise seaduse] artikli 30 lõike 1 ja artikli 48 lõike 2 alusel;
9) dokumendid, mis on välja antud välismaalastele 13. juuni 2003. aasta seaduse, millega antakse välismaalastele kaitse Poola Vabariigi territooriumil, artikli 55 lõike 1 ja artikli 89i lõike 1 alusel;
10) täitedokumendid, mille on välja andnud kohtud või kohtuametnikud;
11) ärakirjad jõustunud kohtuotsustest, millega tuvastatakse õiguse omandamine, olemasolu või lõppemine või mis on seotud perekonnaseisuga;
12) ärakirjad kohtuotsustest või kohtu väljastatud tunnistustest, millega antakse volitus isiku esindamiseks, õigustoimingu tegemiseks või konkreetse vara valitsemiseks;
13) ärakirjad kohtu- ja kohtuametnike määrustest, mis puudutavad täitekorralduse lisamist täitedokumendile, mida ei ole nimetatud 17. novembri 1964. aasta seaduse, millega kehtestatakse tsiviilkohtumenetluse seadustik, artikli 777 lõike 1 punktides 1 ja 11, kui nende ese on täitedokument, mida ei ole väljastanud kohus;
14) ärakirjad ja väljavõtted dokumentidest, mis on seotud 14. veebruari 1991. aasta notariaadiseaduse artikli 79 lõigetes 1–1b ja lõikes 4 viidatud notariaaltoimingutega, selle seaduse artikli 79 lõikes 2 viidatud lubadega ja selle seaduse artikli 79 lõikes 5 viidatud vaietega;
15) õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadid;
16) sõjaväelase isikutunnistused, mis on välja antud isikutele, kes on kantud sõjaväelaste registrisse vastavalt 21. novembri 1967. aasta Poola Vabariigi üldise kaitsekohustuse seaduse artikli 54 lõikele 1;
17) sõjaväelase isikutunnistused, mis on välja antud vastavalt 11. septembri 2003. aasta kutselise sõjaväeteenistuse seaduse artikli 48 lõikele 1;
18) sõjaväelase kaardid, mis on välja antud vastavalt [kutselise sõjaväeteenistuse] seaduse artikli 137c lõikele 1;
19) sõjaväelase kaardid, mis on välja antud vastavalt [Poola Vabariigi üldise kaitsekohustuse] seaduse artikli 54a lõikele 1;
20) passis olev märge, millele on viidatud 13. juuli 2006. aasta passiseaduse artikli 19 lõikes 1;
21) viisakleebised;
22) poolaka kaardid (Karta Polaka);
23) puuet või puude astet tõendavad kaardid;
24) arstiabi osutamise tegevusload;
25) hambaravi osutamise tegevusload;
26) juhiload;
27) kutsetunnistused ja sõiduki registreerimistunnistused, välja arvatud sõiduki registreerimistunnistused, millele on viidatud [liiklusseadustiku kehtestamise seaduse] artikli 73 lõikes 3;
28) sõidukikaardid (karta pojazdu);
29) ajutised tõendid, millele on viidatud [liiklusseadustiku kehtestamise seaduse] artikli 71 lõikes 1;
30) sõidumeerikukaardid, millele on viidatud 5. juuli 2018. aasta sõidumeeriku seaduse artikli 2 lõikes 4;
31) ADR‑tunnistused, millele on viidatud 19. augusti 2011. aasta ohtlike veoste autoveo seaduse artikli 2 lõikes 10;
31a) registreerimistõendid, millele on viidatud 12. aprilli 2018. aasta jahtide ja muude kuni 24 meetri pikkuste laevade registreerimise seaduse artikli 4 lõikes 1;
32) järgmiste isikute ametitõendid:
a) politseiametnikud,
b) piirivalvurid,
c) riigi julgeolekutöötajad,
d) sisejulgeolekuameti ametnikud,
e) luureameti ametnikud,
f) korruptsioonivastase keskasutuse töötajad,
g) sõjaväelise vastuluureteenistuse ametnikud ja kutselised sõjaväelased, kes on nimetatud ametisse selles teenistuses,
h) sõjaväeluureteenistuse ametnikud ja kutselised sõjaväelased, kes on nimetatud ametisse sõjaväeluureteenistuses,
i) vanglateenistuse ametnikud ja töötajad,
j) maksu- ja tolliametnikud,
k) isikud, kes töötavad riigi maksuameti üksustes,
l) maanteetranspordi inspektsiooni inspektorid,
m) sõjaväepolitseinikud.“
Kohtueelne menetlus
16 Komisjon teatas 25. jaanuari 2019. aasta ametliku kirjaga Poola Vabariigile, et tal on kahtlusi muu hulgas küsimuses, kas riigihangete seadus, millega see direktiiv Poola õiguskorda üle võeti, on direktiiviga 2014/24 kooskõlas.
17 Täpsemalt leidis komisjon, et see liikmesriik on rikkunud nimetatud direktiivist tulenevaid kohustusi, kuna selle seadusega jäeti riigihanke-eeskirjade kohaldamisalast välja nimetatud seaduse artikli 4 punktis 5c nimetatud teenused (edaspidi „asjaomased teenused“), mis seisnevad selliste dokumentide, aktsiisi maksumärkide, taatlusmärkide ja ülevaatuskleebiste, valijakaartide, hääleõiguse tõendite holograafiliste märkide ning ametlike dokumentide haldamise tarkvaraga mikroprotsessorisüsteemide, arvutisüsteemide ja andmebaaside tootmises, mis on vajalikud ametlike dokumentide kasutamiseks ja mis sisaldavad nende otstarbele vastavat elektroonilist kiipi, samas kui kõnealune direktiiv sellist erandit ette ei näe.
18 Poola Vabariik vaidles 25. märtsi 2019. aasta vastuses komisjoni etteheitele vastu.
19 Liikmesriik teatas 5. novembril 2019 komisjonile, et alates 1. jaanuarist 2021 on vastu võetud uus seadus, millega asendatakse senine riigihangete seadus.
20 Kuna komisjon leidis, et see uus seadus ei kõrvalda ikkagi sellele liikmesriigile direktiivi 2014/24 osas ette heidetavaid rikkumisi, saatis ta 28. novembri 2019. aasta kirjaga Poola Vabariigile põhjendatud arvamuse ja palus liikmesriigil võtta selle arvamuse järgimiseks vajalikud meetmed kahe kuu jooksul arvamuse kättesaamisest.
21 Poola Vabariik ei nõustunud oma 28. jaanuari 2020. aasta vastuses muu hulgas komisjoni etteheitega, et Poola õiguskorda on sisse viidud erandid, mida ei ole selles direktiivis kõnealuste teenuste puhul ette nähtud.
22 Kuna Poola Vabariigi vastused komisjoni ei rahuldanud, otsustas komisjon 9. juunil 2021 esitada käsitletava hagi Euroopa Kohtule.
Hagi
Poolte argumendid
23 Komisjon väidab, et Poola Vabariik jättis direktiivi 2014/24 Poola õiguskorda ülevõtmisel selle direktiiviga vastuollu minnes kõnealused teenused selles direktiivis ette nähtud riigihanke-eeskirjade kohaldamisalast välja. Siinkohal märgib kõnealune institutsioon, et niisuguseid erandeid ei ole viidatud direktiivi artiklites 7–12 ette nähtud ning neid ei saa põhjendada direktiivi artikliga 15.
24 Komisjon tuletab meelde, et vastavalt Euroopa Kohtu praktikale kannab liikmesriik, kes soovib tugineda artiklis 15 ette nähtud eranditele, koormist tõendada, et neid erandeid õigustavad erandlikud asjaolud tegelikult esinevad.
25 Viidates 20. märtsi 2018. aasta kohtuotsusele komisjon vs. Austria (riigi trükikoda) (C‑187/16, EU:C:2018:194), märgib komisjon, et liikmesriikide pädevuses on määratleda oma olulised julgeolekuhuvid ja avaliku julgeoleku kaitseks turbemeetmed, mis on vajalikud isikut tõendavate dokumentide ja muude ametlike dokumentide trükkimisel, ning et meetmed, mida liikmesriigid riiklike huvidega seotud õiguspäraste nõuete raames võtavad, ei jää liidu õiguse kohaldamisalast täies ulatuses välja üksnes asjaolu tõttu, et need on muu hulgas avaliku julgeoleku või riigikaitse huvides. Eelkõige peab Poola Vabariik tõendama, et vajadust kaitsta huve, millele ta tugineb, ei olnud võimalik hankemenetluses täita. Lisaks toob komisjon esile, et majanduslikud või tööstushuvid ei kujuta põhimõtteliselt endast selliseid olulisi julgeolekuhuve.
26 Seetõttu leiab komisjon, et põhjendused, mis Poola Vabariik esitas kõnealuste teenuste kohta direktiivis 2014/24 ette nähtud riigihanke-eeskirjadest erandi tegemiseks, ei ole piisavad.
27 Komisjon väidab, et asjaolu, et riik on selle ettevõtte ainuaktsionär, kellele kõnealuste teenuste osutamine üle anti, ei anna tagatist selle ettevõtja võimaliku pankroti vastu ega kõnealuste lepingute täitmise kindluse suhtes. Seejuures väljendab komisjon kahtlust esiteks selles, et Polska Wytwórna Papierów Wartościowych S.A. (edaspidi „PWPW“) pankrot oleks riigiabieeskirju arvestades võimatu, ja teiseks selles, kas PWPW‑l on võimalik kasutada allhanget.
28 Mis puudutab võimalikku ohtu Poola Vabariigi julgeolekule, kui edukaks pakkujaks osutub eraõiguslik ettevõtja, kuna selle võivad osta uued aktsionärid, siis väidab komisjon, et hankija võib seada asjakohased tagatised, sealhulgas asjaomase riigihankelepingu lõpetamise võimaluse.
29 Lisaks, mis puudutab salastatud või tundliku teabe lekkimise võimalust, siis ei ole Poola Vabariik suutnud tõendada, et PWPW staatus riigi osalusega ettevõttena ja sellise lekke vältimiseks mõeldud tagatised on omavahel seotud. Riigi täisosalus selles äriühingus ei paku tagatist selliste lekete vastu, arvestades võimalust kasutada alltöövõtjaid.
30 Kuigi komisjon ei eita, et vajadus tagada kõnealuste teenuste osutamisel teabeturve on avalik huvi, ei ole selline huvi siiski järjekindlalt vastavuses selle liikmesriigi olulise julgeolekuhuviga.
31 See institutsioon märgib, et hankija võib kehtestada eriti kõrged nõuded edukate pakkujate sobivusele ja usaldusväärsusele ning seada hankeid ja teenuste osutamise lepinguid reguleerivad tingimused.
32 Eelkõige võib hankija koostada tehnilised kirjeldused, mida käsitleb direktiivi 2014/24 artikkel 42, ja/või määrata kindlaks kvalifitseerimistingimused, mida reguleerib selle direktiivi artikkel 58, millega tagatakse, et pakkuja tarnib kvaliteetseid tooteid vastavalt kehtestatud tingimustele ja tehnilistele kirjeldustele.
33 Mis puudutab direktiivi 2014/24 artiklis 42 osutatud tehnilisi kirjeldusi, siis võib hankija muu hulgas näha ette konkreetsed nõuded ja protseduurid, mis tagavad, et väljavalitud ettevõtja pakutavad ruumid, veod, seadmete käitlemine, füüsiline ligipääs ruumidele, asjakohaste registrite pidamine, isikuandmete kaitse või perioodiliste aruannete esitamine on turvalised. Lisaks võib hankija nõuda, et see ettevõtja võimaldab tal läbi viia kontrolle, mida ta vajalikuks peab.
34 Komisjon märgib, et lepingutingimustes võib nõuda selliseid tagatisi nagu pangagarantii või ka tagatisi võimaliku kahju hüvitamiseks koos tagatisega, et igasugune teabeleke loetakse raskeks eksimuseks ametialaste käitumisreeglite vastu. Lisaks on võimalik panna edukale pakkujale kohustus esitada lepingurikkumise korral üksikasjalik aruanne või lisada lepingusse tingimused intellektuaalomandi kaitse ja kõnealuste teenuste teise üksuse poolt osutamise kohta, juhul kui edukas pakkuja ei suuda ise oma kohustusi täita.
35 Lisaks, mis puudutab küsimust, kas tundliku teabe lekkimise tõttu Poola Vabariigi olulistele huvidele tekkida võiv kahju on pöördumatut laadi, siis väidab komisjon, et selline laad ei välista kahju hüvitamist puudutavate lepingutingimuste korvavat ega ka hoiatavat mõju.
36 Selles osas toob komisjon veel esile, et selliseid kohustusi ja nõudeid võib seada edukale pakkujale, kelle asukoht on Poola Vabariigi või mõne teise liikmesriigi territooriumil.
37 Komisjon rõhutab direktiivi 2014/24 artiklis 58 ette nähtud kvalifitseerimise tingimuste määratlemise kohta, et hankijal on lubatud kehtestada teatud nõuded tõendada, et tal on asjakohane kogemus väga turvaliste dokumentide tootmisel, vajalik taristu ja seadmed, nõuetekohaselt kvalifitseeritud ja kogenud personal, kellel muu hulgas puuduvad karistusregistri kanded, et majanduslik olukord võimaldab lepingut kindlasti täita, või ka veel, et on olemas erialane vastutuskindlustus.
38 Lisaks väidab komisjon, et kõnealuste teenustega seotud teabe konfidentsiaalsuse saab tagada saladuse hoidmise kohustuse seadmisega. Selle kohta võib hankija nõuda riikliku julgeolekuloa omamist salastatud teabele juurdepääsuks. Lisaks jääb hankijale võimalus asjaomast riigihankelepingut muuta või lõpetada, kui ilmnevad asjaolud, mida hankijal ei olnud võimalik ette näha.
39 Poola Vabariik vaidleb oma oluliste julgeolekuhuvide kaitse vajadusele viidates vastu sellele, et ta on kõnealuste teenustega seoses oma kohustusi rikkunud.
40 Selle liikmesriigi sõnul on neid huve kahjustamata võimatu kohaldada nende teenuste suhtes direktiivis 2014/24 ette nähtud hankemenetlust. Käesolevas hagis käsitletud erandid on proportsionaalsed, sobivad ja vajalikud meetmed, et saavutada eesmärk tagada nimetatud huvide kaitse tasemel, mida Poola Vabariik peab piisavaks.
41 Mis puudutab esiteks riigihangete seaduse artikli 4 punktis 5c nimetatud ametlike dokumentide riigihanke-eeskirjade kohaldamisalast väljajätmist, siis olgu märgitud, et ühelt poolt tugines Poola Vabariik kohtueelses menetluses vajadusele kaitsta selle liikmesriigi julgeoleku seisukohast olulisteks peetavate dokumentide turvalisust nende võltsimise vältimiseks. Ta väidab, et üksnes see, kui neid dokumente trükib PWPW, võimaldab sellel liikmesriigil end sellise võltsimisohu eest kaitsta.
42 Poola Vabariik rõhutab asjaolu, et nende dokumentide turvalisus on tihedalt seotud riigi põhihuvidega, st nii riigisiseste huvidega, mis hõlmavad kodanike julgeolekut, tervist ja vabadust ning avaliku korra tagamist, kui ka piiriüleste huvidega, mis hõlmavad kodanike elu, tervise ja vabaduste kaitset ning terrorismi, inimkaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse ennetamist.
43 Eelkõige väidab see liikmesriik ametlike dokumentide seaduse artikli 5 lõike 2 punktis 32 nimetatud dokumentide, täpsemalt politseiametnike, piirivalveametnike, julgeolekutöötajate, sisejulgeolekuameti ametnike, luureameti ametnike ja sõjaväelise vastuluureteenistuse ametnike ja kutseliste sõjaväelaste, kes on nimetatud ametisse selles teenistuses, sõjaväeluureteenistuse ametnike ja kutseliste sõjaväelaste, kes on nimetatud ametisse selles teenistuses, ning sõjaväepolitseinike ametitõendite kohta, et nende dokumentide väljajätmist riigihangete-eeskirjade kohaldamisalast õigustab nimetatud põhihuvide kaitse.
44 Sellega seoses toob Poola Vabariik esile, et nende dokumentide piisav kaitsmine, eelkõige järeletegemise ja võltsimise ohu eest, on tema siseturvalisuse jaoks väga oluline. Selleks et tagada kõrgeim kaitsetase nende ohtude vastu, peab kõnealuseid dokumente tootma ettevõtja, kes on täielikult selle liikmesriigi kontrolli all, nagu on PWPW.
45 Lisaks, mis puudutab isikutunnistusi ja sõjaväelaste dokumente, siis leiab Poola Vabariik, et nende väljajätmine direktiivis 2014/24 ette nähtud riigihanke-eeskirjade kohaldamisalast on põhjendatud selle liikmesriigi põhiseadusest tuleneva nõudega kaitsta riigi julgeolekut riigikaitse valdkonnas, millega tagatakse ka tema territooriumi sõltumatus ja terviklikkus ning tema kodanike julgeolek.
46 Poola Vabariik väidab sellega seoses, et nende dokumentide tootmise järelevalve kuulub laiemasse julgeoleku ja liikmesriigi kaitsealase usaldusväärsuse raamistikku, kui silmas pidada tema geopoliitilist olukorda, tema liitumist Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) struktuuridega, aga ka praegust rahvusvahelist konteksti.
47 Teiselt poolt toob Poola Vabariik seoses riigihangete seaduse artikli 4 punkti 5c alapunktis f nimetatud ametlike dokumentide haldamise tarkvaraga mikroprotsessorisüsteemide, arvutisüsteemide ja andmebaasidega, mis on vajalikud ametlike dokumentide kasutamiseks ja mis sisaldavad nende otstarbele vastavat elektroonilist kiipi, esile, et kuna kõnealuste ametlike dokumentide turvalisust ei ole võimalik tagada ilma, et oleks tagatud nende dokumentide elektrooniliste koostisosade ning nende dokumentide töötlemiseks kasutatavate süsteemide ja andmebaaside asjakohane turvatase, tuleb nimetatud koostisosadele, süsteemidele ja andmebaasidele kohaldada sarnaseid kaitsemeetmeid.
48 Teiseks väidab Poola Vabariik riigihangete seaduse artikli 4 punkti 5c alapunktis b nimetatud aktsiisi maksumärkide kohta sisuliselt, et need maksumärgid on tema riikliku julgeoleku jaoks strateegilise tähtsusega. Sellega seotud põhihuvid, millele see liikmesriik tugineb, on kodanike elu ja tervise kaitse, majandustehingute turvalisus, organiseeritud ja majanduskuritegevuse tõhus ennetamine, finantsjulgeolek ning piisava maksutulu tagamine.
49 Asjaolu, et nende maksumärkide tootmine usaldatakse sellisele ettevõtjale nagu PWPW, kellel on pikk kogemus selliste maksumärkide kujundamisel, turvalisel tootmisel, ladustamisel ja nimetatud liikmesriigi territooriumil kohale toimetamisel, on oluline meede tagamaks kodanike julgeolek kõnealuses valdkonnas, kuna ükski teine Poola ettevõtja ei suuda täita aktsiisi maksumärkide tellimusi.
50 Nende maksumärkide tootmise turvalisusega soovitakse tagada järelevalve maksude kogumise ning sõidukite müügi ja registreerimise üle. Kui kõnealuste maksumärkide tootmine antaks üle muule ettevõtjale kui PWPW, võib see alandada turvataset, mida Poola Vabariik soovib selles valdkonnas säilitada.
51 Kolmandaks rõhutab liikmesriik riigihangete seaduse artikli 4 punkti 5c alapunktis c nimetatud sõidukite taatlusmärkide ja ülevaatuskleebiste osas, et sõiduki kasutuselevõtmist käsitlevad dokumendid on riigi julgeoleku jaoks väga olulised. Kuna nende dokumentide tootmiseks on vaja juurdepääsu salajasele teabele ja see eeldab infosüsteemis tsentraliseeritud isikustamise tehnoloogia kasutamist, tuleb tagada salastatud teabe ja asjaomaste isikuandmete kaitse, mis on Poola Vabariigi julgeoleku üks peamisi tegureid.
52 Konkreetselt toob liikmesriik esile, et selliste ohtlike kaupade vedu, mida võidakse kasutada muu hulgas terrorirünnakute toimepanemiseks, nõuab, et asjaomase sõiduki juhi ja ülevaatuskleebise andmed oleksid kättesaadavad üksnes niisugustele rangelt valitud üksustele nagu täielikult riigile kuuluvad ettevõtted.
53 Neljandaks, mis puudutab riigihangete seaduse artikli 4 punkti 5c alapunktides d ja e nimetatud hääletussedeleid ja hääleõiguse tõendite holograafilisi märke, siis viitab Poola Vabariik avalikkuse usaldusele selles liikmesriigis toimuvate valimiste ja referendumite nõuetekohase läbiviimise ja turvalisuse suhtes. Eelkõige on valimiste nõuetekohane läbiviimine ülitähtis, et kodanikud usaldaksid riigiorganeid ja ka riigi julgeoleku seisukohast, ning see eeldab, et hääletussedeleid trükitakse piisaval hulgal ja õigeks ajaks.
54 Poola Vabariik väidab, et kõnealuste teenuste osutamise üleandmine sellisele üksusele nagu PWPW, keda ta täielikult kontrollib, tagab tema mõju nende ametlike dokumentide turvatasemele, mida ta nimetab „tundlikuks“, võimaldades pidevat järelevalvet selle üksuse olukorra üle ja kiiret reageerimist võimalikele ohtudele.
55 See liikmesriik rõhutab asjaolu, et ta kontrollib täielikult ja juhib nii PWPW organite toimimist kui ka ametlike dokumentide tootmise protsessi, mis võimaldab kaitsta nimetatud liikmesriigi olulisi julgeolekuhuve.
56 Täpsemalt võimaldab asjaolu, et riigile kuuluvad kõik PWPW aktsiad, Poola Vabariigil vältida seda, et selle äriühingu võiks osta ära muu üksus, mis ei ole riigi kontrolli all. Nii tagab see tootmise järjepidevuse ja võimaldab vältida tootmise eest vastutava ettevõtja pankrotiohtu.
57 Sellise äriühingu nagu PWPW pankrotioht on puhtalt teoreetiline ja komisjon ei ole ka esitanud põhjusi, miks ei oleks PWPW rahaliste raskuste korral võimalik sellele äriühingule riigiabi anda.
58 Mis puudutab selle ettevõtja maksejõuetuse ohtu, siis ei võimalda komisjoni pakutud lahendus vältida ettevõtja finantsolukorra äkilist halvenemist, vaid hoopis Poola Vabariigi loodud süsteemis on selline võimalus välistatud.
59 Pealegi oleksid riigi toimimiseks oluliste dokumentide puudumisel, mis võib juhtuda, kui valitud ettevõtja katkestab nende tootmise ootamatult, korvamatud tagajärjed.
60 Lisaks toob Poola Vabariik esile, et ilma direktiivis 2014/24 ette nähtud hankemenetlust korraldamata kõnealuste dokumentide tootmise üleandmine sellisele üksusele nagu PWPW tagab nende dokumentide autentsuse ja seega selle liikmesriigi julgeoleku, piirates muu hulgas nende üksuste ringi, kellel on juurdepääs salastatud teabele.
61 Mis puudutab hankija võimalust kasutada alltöövõtjaid, siis leiab Poola Vabariik, et olukord, kus lepingu täidab täielikult riigile kuuluv ettevõtja, isegi kui ta kasutab alltöövõtjaid, ei ole võrreldav olukorraga, kus seda lepingut ennast täidab üksus, kes valitakse välja direktiivis 2014/24 ette nähtud hankemenetluses. Lisaks on PWPW-l, kui alltöövõtja ei täida kõnealust lepingut nõuetekohaselt, võimalik astuda tema asemele kogu dokumentide tootmisahela ulatuses.
62 Poola Vabariigi arvates eksis komisjon, rajades oma argumentatsiooni 20. märtsi 2018. aasta kohtuotsusele komisjon vs. Austria (riigi trükikoda) (C‑187/16, EU:C:2018:194), mis ei ole käsitletava liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi analüüsimisel asjakohane. Nimetatud liikmesriik märgib seoses sellega, et selle kohtuotsuse aluseks olnud kohtuasjas viidatud riigihankedirektiivide kohaldamine võimaldas tagada analoogse turvataseme sellega, mis oleks saavutatud ka nendes direktiivides ette nähtud hankemenetlusi korraldamata. Käesoleval juhul on asjaolud teistsugused.
63 Poola Vabariik rõhutab, et ta ei ole kohustatud kohandama oma oluliste julgeolekuhuvide kaitse taset teise liikmesriigi, täpsemalt Austria Vabariigi omale. Sellega seoses leiab Poola Vabariik, et kuigi meetmed, mida komisjoni hinnangul on võimalik võtta tema oluliste huvide kaitse tagamiseks, kohaldades kõnealuste teenuste suhtes ikkagi direktiivis 2014/24 ette nähtud hankemenetlusi, on piisavad enamiku hangete puhul, ei võimalda need saavutada oluliste julgeolekuhuvide kaitse sellist taset, mille kasuks ta on asjaomaste teenuslepingute puhul otsustanud.
64 Mis puudutab kõnealuseid ametlikke dokumente puudutavat teabeturvet, siis nende dokumentide tootmise teenuste avamine konkurentsile suurendaks nende üksuste arvu, kellel võib olla juurdepääs Poola Vabariigi julgeolekut puudutavale teabele, mis suurendaks selle tundliku teabe lekkimise ohtu. Selline liikmesriigi oluliste julgeolekuhuvide kahjustamine oleks aga samamoodi nagu selliste dokumentide varustuskatkestus pöördumatu ja kujutaks endast ohtu liikmesriigi katkematule toimimisele, kuna sel viisil avalikuks tulnud teavet võivad kasutada kolmandad riigid, organiseeritud kuritegelikud rühmitused või terroristlikud organisatsioonid.
65 Mis puudutab komisjoni kavandatud meedet, mis seisneb selles, et salastatud teabele juurdepääsuks nõutakse riikliku julgeolekuloa omamist, siis leiab Poola Vabariik, et selline kohustus tagaks selle tundliku teabe turvalisuse vaid piiratud määral. Sama kehtib meetmete kohta, mis on seotud nende tehniliste kirjelduste määratlemisega, millega kehtestatakse erinõuded ja -menetlused turvalisuse tagamiseks.
66 Kuigi komisjon väitis, et asjaomase liikmesriigi julgeolek võib olla ohus isegi siis, kui kõnealuste teenuste osutamine delegeeritakse sellisele riigi osalusega ettevõttele nagu PWPW, ei ole ta siiski tõendanud, et ohutase oleks sama kõrge kui juhul, kui asjaomase lepingu täitmine antaks üle selle direktiivi alusel välja valitud üksusele.
67 Nimelt, isegi kui käesoleva kohtuotsuse punktis 65 nimetatud meetmed võimaldavad juurdepääsu sellisele teabele vaid piiratud arvule isikutele, kes on pealegi tõendanud, et nad vastavad usaldusväärsusele ja andmekaitse menetlustele esitatavatele kõrgetele nõuetele, võimaldab Poola Vabariigi valitud süsteem vähendada niisuguste üksuste arvu, kellel on juurdepääs sellisele teabele.
Euroopa Kohtu hinnang
68 Käesolev hagi puudutab küsimust, kas direktiivi 2014/24 nõuetega on kooskõlas Poola õigusnormid, mis näevad ette kõnealuste teenuste hankelepingute sõlmimise PWPW-ga ilma hankemenetlust korraldamata.
69 Kõigepealt tuleb märkida, et nagu nähtub Euroopa Kohtule esitatud toimikust, hõlmavad esiteks need õigusnormid teenuste riigihankelepinguid selle direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti 9 tähenduses ja teiseks ei ole vaidlust küsimuses, et nende lepingute eeldatav maksumus ületab direktiivi kohaldamise piirmäära. Vastavalt direktiivi artikli 1 lõikele 1 peavad need õigusnormid seega põhimõtteliselt ette nägema, et nende lepingute sõlmimisel järgitakse direktiivis ette nähtud eeskirju.
70 Direktiivi 2014/24 kohaldamisel saab teha ainult selliseid erandeid, mis on selles direktiivis otseselt ja ammendavalt nimetatud (vt analoogia alusel 18. novembri 1999. aasta kohtuotsus Teckal, C‑107/98, EU:C:1999:562, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).
71 Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale, mis käsitleb tõendamiskoormist ELTL artiklil 258 põhinevas liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastamise menetluses, on komisjonil kohustus tõendada, et väidetav rikkumine on aset leidnud. Ta peab Euroopa Kohtule esitama vajalikud tõendid, mis võimaldavad kohtul rikkumise tuvastada, ilma et toetutaks seejuures lihtsalt oletustele (2. septembri 2021. aasta kohtuotsus komisjon vs. Rootsi (reoveepuhastid), C‑22/20, EU:C:2021:669, punkt 143 ja seal viidatud kohtupraktika).
72 Käesolevas menetluses tugineb Poola Vabariik direktiivi 2014/24 artikli 15 lõigetele 2 ja 3 koostoimes ELTL artikli 346 lõike 1 punktiga a, et põhjendada selliste Poola õigusnormide kooskõla liidu õigusega, mis näevad ette kõnealuste teenuslepingute sõlmimise PWPW-ga ilma riigihankemenetlust korraldamata.
73 Sellega seoses tuleb märkida, et nagu nähtub direktiivi 2014/24 artikli 15 lõikest 2, ei kohaldata seda direktiivi riigihankelepingute suhtes sel määral, mil liikmesriigi oluliste julgeolekuhuvide kaitset ei ole võimalik tagada vähem sekkuvate meetmetega, näiteks kehtestades nõuded eesmärgiga kaitsta avaliku sektori hankija poolt selle direktiivi kohaselt hankemenetluse jooksul esitatud teabe konfidentsiaalsust.
74 Lisaks on selles sättes täpsustatud, et kooskõlas ELTL artikli 346 lõike 1 punktiga a ei kohaldata direktiivi 2014/24 riigihankelepingute suhtes sel määral, kus direktiivi kohaldamine kohustaks liikmesriiki andma teavet, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks.
75 Nimetatud direktiivi artikli 15 lõike 3 kohaselt ei kohaldata direktiivi juhul, kui riigihange või hankelepingu täitmine on tunnistatud salajaseks või sellega peavad kaasnema erilised julgeolekumeetmed kooskõlas liikmesriigis kehtivate õigus- ja haldusnormidega, tingimusel et liikmesriik on kindlaks teinud, et asjaomaseid olulisi huve ei ole võimalik tagada vähem sekkuvate meetmetega.
76 Mis puudutab direktiivi 2014/24 artiklis 15 sätestatud erandit, siis on liikmesriikide pädevuses oma oluliste julgeolekuhuvide määratlemine ja käesoleval juhul on Poola ametiasutuste ülesanne määratleda turvameetmed, mis on vajalikud Poola Vabariigi riikliku julgeoleku kaitseks selliste dokumentide trükkimisel, nagu on kõne all käesolevas kohtuasjas (vt analoogia alusel 20. märtsi 2018. aasta kohtuotsus komisjon vs. Austria (riigi trükikoda), C‑187/16, EU:C:2018:194, punkt 75 ja seal viidatud kohtupraktika).
77 Nimelt ei pane direktiivi 2014/24 artikli 15 lõigete 2 ja 3 sõnastus koostoimes ELTL artikliga 346 liikmesriikidele mingeid kohustusi oma oluliste julgeolekuhuvide taotletava kaitsetasemega.
78 Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 48 sisuliselt märkis, hõlmab nendes sätetes kasutatud mõiste „julgeolek“ eelkõige riigi julgeoleku säilitamist.
79 Sellega seoses tuleb märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt vastab eesmärk kaitsta riigi julgeolekut esmatähtsale huvile kaitsta riigi põhifunktsioone ja ühiskonna põhihuve ning hõlmab selliste tegevuste ennetamist ja mahasurumist, mis võivad tõsiselt destabiliseerida riigi põhilisi põhiseaduslikke, poliitilisi, majanduslikke või sotsiaalseid struktuure, nagu terrorism, eriti juhul, kui need kujutavad endast otsest ohtu ühiskonnale, elanikkonnale või riigile endale (5. aprilli 2022. aasta kohtuotsus Commissioner of An Garda Síochána jt, C‑140/20, EU:C:2022:258, punkt 61 ja seal viidatud kohtupraktika).
80 Siiski ei ole meetmed, mida liikmesriigid riiklikes huvides seatavate õiguspäraste nõuete raames võtavad, liidu õiguse kohaldamisalast täies ulatuses välja arvatud üksnes asjaolu tõttu, et need on muu hulgas riigi julgeoleku huvides (vt analoogia alusel 20. märtsi 2018. aasta kohtuotsus komisjon vs. Austria (riigi trükikoda), C‑187/16, EU:C:2018:194, punkt 76 ja seal viidatud kohtupraktika).
81 Lisaks tuleb meenutada, et selliseid erandeid, millele on käsitletava hagi raames tuginetud, tuleb tõlgendada kitsalt (vt analoogia alusel 20. märtsi 2018. aasta kohtuotsus komisjon vs. Austria (riigi trükikoda), C‑187/16, EU:C:2018:194, punkt 77 ja seal viidatud kohtupraktika).
82 Seega, kuigi direktiivi 2014/24 artikli 15 lõigetega 2 ja 3 jäetakse liikmesriikidele kaalutlusruum otsustamaks, milliseid meetmeid nad peavad oma oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks vajalikuks, ei saa neid artikleid siiski tõlgendada nii, et nendega antakse liikmesriikidele õigus kalduda EL toimimise lepingu sätetest kõrvale pelga viitega kõnealustele huvidele. Järelikult peab liikmesriik, kes soovib neis sätetes ette nähtud erandeid kohaldada, tõendama, et selliste huvide kaitset ei oleks saanud tagada selle direktiivi kohases riigihankemenetluses (vt analoogia alusel 20. märtsi 2018. aasta kohtuotsus komisjon vs. Austria (riigi trükikoda), C‑187/16, EU:C:2018:194, punktid 78 ja 79 ning seal viidatud kohtupraktika).
83 Kuigi käesoleval juhul on Poola Vabariik tõepoolest määratlenud, milliseid olulisi julgeolekuhuvisid ta peab vajalikuks kaitsta ning nende huvide kaitsmisega seotud tagatised, tuleb siiski kontrollida, kas see liikmesriik on tõendanud, et tema taotletavaid eesmärke ei oleks olnud võimalik saavutada direktiivis 2014/24 ette nähtud hankemenetluse abil.
84 Sellega seoses tuleb kõigepealt tagasi lükata Poola Vabariigi argument, et komisjon ei saa tulemuslikult tugineda 20. märtsi 2018. aasta kohtuotsusele komisjon vs. Austria (riigi trükikoda) (C‑187/16, EU:C:2018:194), kuna erinevalt olukorrast käesolevas kohtuasjas oli selles kohtuotsuses kõne all olev riigisisene trükikoda eraõiguslik äriühing. Nimelt ei vabasta selle äriühingu õiguslik staatus, kes vastutab riiklikul tasandil ametlike dokumentide trükkimise eest, asjaomast liikmesriiki – välja arvatud juhul, kui kohaldatakse direktiivi 2014/24 artiklit 12 – kohustusest tõendada, et tema taotletavaid eesmärke ei oleks olnud võimalik saavutada hankemenetluse abil. Poola Vabariik ei ole aga suutnud tõendada, et kõnealustes Poola õigusnormides käsitletud lepingud sõlmitakse in-house-tehinguna, mille puhul on tegemist selles artiklis 12 nimetatud riigihanke-eeskirjade kohaldamata jätmise erijuhuga.
85 Esiteks olgu seoses Poola Vabariigi argumendiga, et kõnealuste teenuslepingute sõlmimine otse PWPW-ga vastab eesmärgile tagada katkematu ametlike dokumentidega varustamine, vältides selle ettevõtja pankrotistumise ohtu, märgitud, et kuigi enamik neist dokumentidest on tihedalt seotud avaliku korra ja liikmesriigi institutsionaalse toimimisega, mis eeldab varustuskindluse tagamist, ei ole Poola Vabariik siiski tõendanud, et seda eesmärki ei ole hankemenetluses võimalik saavutada ning et selline tagatis oleks ohus, kui need teenused usaldataks teistele ettevõtjatele, sealhulgas olenevalt olukorrast ettevõtjatele, kes asuvad muus liikmesriigis.
86 Eelkõige ei ole see liikmesriik suutnud tõendada, et asjaomaste ametlike dokumentide tootmise katkemise oht, mis tuleneb selle tootmise eest vastutava ettevõtja võimalikust pankrotist, oleks direktiivis 2014/24 ette nähtud hankemenetluse kasutamise korral oluliselt suurem.
87 Nimelt võinuks kõnealustes Poola õigusnormides selliste riskide leevendamiseks olla ette nähtud, et asjaomases riigihankelepingus tuleb ette näha muud meetmed, näiteks hankija kohustus sõlmida lepingud mitme tarnijaga, kui muud kaalutlused seda ei välista.
88 Lisaks oleks selles lepingus võinud olla ette nähtud taotlejate majandusliku usaldusväärsuse tagamise nõuded. Direktiivi 2014/24 artikli 58 lõikes 3 on nimelt ette nähtud, et hankijad võivad kehtestada ettevõtjatele nõuded tagamaks, et ettevõtjal on lepingu täitmiseks vajalik majanduslik ja finantsalane suutlikkus. Selles sättes on ette nähtud, et selleks võib hankija eelkõige nõuda, et ettevõtjatel oleks teatav minimaalne aastakäive, sealhulgas teatav miinimumkäive asjaomase lepinguga hõlmatud valdkonnas. Lisaks sellele võivad hankijad nõuda, et ettevõtjad esitaksid teabe oma raamatupidamise aastaaruannete kohta, ja nõuda ametialase vastutuskindlustuse asjakohase taseme täitmist.
89 Poola Vabariik ei ole seevastu suutnud tõendada, et selliste nõuete kehtestamine ei leevenda väidetavaid riske asjaomaste dokumentidega varustamisel, mis võivad muu hulgas olla tingitud nende tootmise eest vastutava ettevõtja finantsolukorra järsust halvenemisest. Nagu komisjon märgib, kuigi sellise ettevõtja nagu PWPW pankrotistumise oht on väike, ei saa seda pidada täiesti välistatuks.
90 Mis puudutab vajadust toota riigihangete seaduse artikli 4 punkti 5c alapunktides d ja e nimetatud hääletussedeleid ja hääleõiguse tõendite holograafilisi märke piisaval hulgal ja õigeks ajaks, et tagada valimiste nõuetekohane kulgemine ja turvalisus, siis ei ole Poola Vabariik tõendanud, et muud ettevõtjad peale PWPW on tingimata vähem tõhusad kui PWPW ning et nad ei saa trükkida neid hääletussedeleid ega toota neid märke piisavas koguses ja õigeks ajaks. Sellest järeldub, et ei ole tõendatud, et selle liikmesriigi seatud eesmärgi saavutamiseks on vaja jätta kohaldamata direktiivis 2014/24 ette nähtud riigihanke-eeskirjad.
91 Teiseks, mis puudutab vajadust tagada enamiku kõnealuste teenuste puhul asjaomaste dokumentide ja täpsemalt nendes sisalduva teabe turvalisuse kaitse, siis on Euroopa Kohus juba otsustanud, et vajadus ette näha konfidentsiaalsuskohustus ei kujuta iseenesest takistust kasutada lepingu sõlmimiseks hankemenetlust (20. märtsi 2018. aasta kohtuotsus komisjon vs. Austria (riigi trükikoda), C‑187/16, EU:C:2018:194, punkt 89).
92 Lisaks on Euroopa Kohus ka otsustanud, et andmete konfidentsiaalsuse saab tagada saladuse hoidmise kohustusega, ilma et oleks vaja rikkuda hankemenetlusi puudutavaid sätteid. Nimelt ei takista miski hankijat kehtestamast eriti rangeid nõudeid teenuseosutajate sobivusele ja usaldusväärsusele, sisustamast sel viisil hanketingimusi ja teenuste osutamise lepinguid ning nõudmast võimalikelt teenuseosutajatelt vajalikke tõendeid (20. märtsi 2018. aasta kohtuotsus komisjon vs. Austria (riigi trükikoda), C‑187/16, EU:C:2018:194, punktid 90 ja 91).
93 Enamiku asjaomaste dokumentide turvalisuse tagamiseks oleks hankija võinud direktiivis 2014/24 ette nähtud hankemenetlustes ette näha muu hulgas tehnilised kirjeldused, millele on viidatud selle direktiivi artiklis 42, ja/või kehtestada kvalifitseerimise tingimused, mis on ette nähtud direktiivi artiklis 58.
94 Täpsemalt, mis puudutab tehnilisi kirjeldusi direktiivi 2014/24 artikli 42 tähenduses, siis nähtub selle artikli lõikest 1, et neis kirjeldustes määratletakse asjaomaste teenuste nõutavad omadused ja neis võib käsitleda ka tellitavate teenuste osutamise konkreetset protsessi või meetodit, tingimusel et need on seotud lepingu esemega ning proportsionaalsed lepingu väärtuse ja eesmärkidega.
95 Mis puudutab selle direktiivi artiklis 58 nimetatud kvalifitseerimise tingimusi, siis on Euroopa Kohus otsustanud, et liidu seadusandja on andnud hankijale nende tingimuste kindlaksmääramisel ulatusliku kaalutlusõiguse. Nii on talle selle artikli lõikega 1 antud teatud vabadus määratleda riigihankemenetluses osalemise tingimused, mida ta peab riigihankelepingu esemega seotuks ja sellega proportsionaalseks ning mis tema arvates tagavad, et taotlejal või pakkujal on õigusvõime ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane suutlikkus sõlmitava lepingu täitmiseks. Täpsemalt näeb nimetatud artikli lõige 4 ette, et hankija otsustab vabalt, millised hankemenetluses osalemise tingimused tema arvates tagavad muu hulgas hankelepingu täitmise kvaliteeditasemel, mida ta peab sobivaks (vt selle kohta 26. jaanuari 2023. aasta kohtuotsus Construct, C‑403/21, EU:C:2023:47, punkt 60 ja seal viidatud kohtupraktika).
96 Eelkõige võimaldab nimetatud lõige 4 hankijal kehtestada tingimused, mis tagavad, et ettevõtjal on lepingu täitmiseks vajalikud inim- ja tehnilised ressursid ning kogemused lepingu täitmiseks nõutaval kvaliteeditasemel, mida võib hinnata, võttes arvesse tema oskusi, tõhusust, kogemusi ja usaldusväärsust. Seega võib hankemenetlusest kõrvale jätta ettevõtjad, kelle puhul leitakse, et neil puudub nõutav kutsealane suutlikkus, sealhulgas huvide konflikt, mis võib negatiivselt mõjutada asjaomase lepingu täitmist.
97 Lisaks olgu märgitud, nagu väitis komisjon, et hankija võib enamiku kõnealuste teenuste puhul võimaldada juurdepääsu asjaomasele konfidentsiaalsele teabele üksnes piiratud hulgale taotlejatele, kasutades direktiivi 2014/24 artiklis 28 nimetatud piiratud menetlust või vajaduse korral selle direktiivi artiklites 29 ja 30 nimetatud menetlusi. Hankija võib nimelt kasutada direktiivi artikli 29 lõikes 6 ette nähtud võimalust vähendada läbirääkimistel arutatavate pakkumuste arvu või direktiivi artikli 30 lõikes 4 ette nähtud võimalust vähendada dialoogietapis arutatavate lahenduste arvu.
98 Neil asjaoludel olgu esiteks märgitud seoses Poola Vabariigi argumendiga, mille kohaselt on riigihangete seaduse artikli 4 punkti 5c alapunktis c nimetatud sõiduki taatlusmärkide ja ülevaatuskleebiste ning sõiduki kasutuselevõtmisega seotud dokumentide tootmiseks vaja juurdepääsu salajasele või konfidentsiaalsele teabele, mis eeldab salastatud teabe ja isikuandmete kaitsmist, et põhimõtteliselt saab käesoleva kohtuotsuse punkti 92 kohaselt andmete konfidentsiaalsuse tagada saladuse hoidmise kohustusega, ilma et oleks vaja rikkuda direktiivis 2014/24 ette nähtud hankemenetlusi puudutavaid sätteid.
99 Selleks et vältida tundliku teabe lekkimist, võivad Poola ametiasutused lisada hankemenetlusi reguleerivatesse tingimustesse klauslid, mis panevad edukale pakkujale üldise konfidentsiaalsuskohustuse, ning näha ette, et hankemenetluses osalev ettevõtja, kes ei suuda anda piisavaid tagatisi selle kohustuse täitmise kohta, kõrvaldatakse hankemenetlusest. Poola ametivõimudel on lubatud ka juhuks, kui kõnealuse lepingu täitmisel rikutakse konfidentsiaalsuskohustust, ette näha pakkuja suhtes muu hulgas lepinguliste sanktsioonide kohaldamine (vt selle kohta 20. märtsi 2018. aasta kohtuotsus komisjon vs. Austria (riigi trükikoda), C‑187/16, EU:C:2018:194, punkt 93).
100 Lisaks olgu märgitud, et kuigi liikmesriik võib küll võtta meetmed tagamaks, et ohtlikke kaupu vedavate sõidukite juhtide ja ülevaatuskleebise andmetele pääsevad ligi üksnes rangelt välja valitud üksused, võib nende andmete konfidentsiaalsuse tagada ka konfidentsiaalsuskohustusega, mis pannakse ettevõtjatele, kes osalevad direktiiviga 2014/24 reguleeritud hankemenetluses.
101 Kuna Poola Vabariik ei ole esitanud ühtegi asjaolu, mis tõendaks, et selliselt kavandatud riigihankemenetluse kasutamine ei võimalda turvata juurdepääsu salajastele andmetele sarnaselt PWPW-ga asjaomaste otselepingute sõlmimisega, siis ei ole järelikult tõendatud, et nende andmete turvalisuse kaitse välistab hankemenetluse korraldamise nende lepingute sõlmimiseks.
102 Teiseks, mis puudutab riigihangete seaduse artikli 4 punkti 5c alapunktis b ette nähtud aktsiisi maksumärke, siis kuigi Poola Vabariik võib võtta vajalikke meetmeid, et muu hulgas tagada oma kodanike julgeolek, ei ole see liikmesriik siiski suutnud tõendada, et üksnes nende maksumärkide tootmise delegeerimisega sellisele ettevõtjale nagu PWPW saab tagada sellise eesmärgi saavutamise ning et direktiivis 2014/24 ette nähtud riigihanke-eeskirjad tuleb jätta kohaldamata.
103 Nimelt ei ilmne, et seda eesmärki ei oleks võimalik saavutada, kui kõnealune tootmine antaks üle teistele ettevõtjatele kui PWPW, kellel on piisav kogemus selliste maksumärkide kujundamisel, turvalisel tootmisel, ladustamisel ja nimetatud liikmesriigi territooriumil kohale toimetamisel. Pealegi ei viita miski sellele, et nende ettevõtjate suhtes ei oleks võimalik lepinguliselt nõuda vajalike konfidentsiaalsus- ja turvameetmete võtmist.
104 Kolmandaks, kuna Poola Vabariik viitab muu hulgas seoses ametlike dokumentide seaduse artikli 5 lõikes 2 osutatud ametlike dokumentide ja riigihangete seaduse artikli 4 punkti 5c alapunktis f nimetatud selliste ametlike dokumentide haldamise tarkvaraga mikroprotsessorisüsteemide, arvutisüsteemide ja andmebaaside tootmisega, mis on vajalikud ametlike dokumentide kasutamiseks ja mis sisaldavad nende otstarbele vastavat elektroonilist kiipi, vajadusele vältida nende järeletegemist või võltsimist, siis tuleb märkida, et enamiku nende dokumentide ja süsteemide puhul tunduvad tagatised, mida hankija võib nõuda, piisavad leevendamaks ohte, millele see liikmesriik viitab seoses oma oluliste julgeolekuhuvidega.
105 Põhimõtteliselt hoiab see, kui edukaks tunnistatud ettevõtja järgib rangelt hanketingimusi ja seda kontrollitakse pidevalt hankelepingu täitmise ajal, ära asutusesisesed lekked ja kuritarvitused, mis võivad viia sellise järeletegemise või võltsimiseni.
106 Sellest järeldub, et Poola Vabariigi viidatud eesmärke arvestades ei ole proportsionaalne direktiivis 2014/24 ette nähtud hankemenetluste korraldamata jätmine lepingute puhul, mis puudutavad enamiku riigihangete seaduse artikli 4 punktis 5c nimetatud ametlike dokumentide tootmist, aga ka selles sättes nimetatud lepingute puhul, mis puudutavad aktsiisi maksumärkide, taatlusmärkide ja ülevaatuskleebiste, hääletussedelite, hääleõiguse tõendite holograafiliste märkide tootmist ning ametlike dokumentide haldamise tarkvaraga mikroprotsessorisüsteemide, arvutisüsteemide ja ametlike dokumentide kasutamiseks vajalike andmebaaside tootmist.
107 Seevastu ametlike dokumentide seaduse artikli 5 lõike 2 punktides 16–19 ja 32 nimetatud teatud ametlike dokumentide puhul, milleks on sõjaväelaste isiklikud dokumendid ja isikutunnistused, politseiametnike, piirivalveametnike, riigi julgeolekutöötajate, sisejulgeolekuameti ametnike, luureameti ametnike, sõjaväelise vastuluureteenistuse ametnike ja kutseliste sõjaväelaste, kes on nimetatud ametisse selles teenistuses, sõjaväeluureteenistuse ametnike ja kutseliste sõjaväelaste, kes on nimetatud ametisse selles teenistuses, ning sõjaväepolitseinike ametitõendid, tuleb asuda seisukohale, et need dokumendid on otseselt ja tihedalt seotud riigi julgeoleku kaitsmise eesmärgiga, mistõttu need võivad õigustada täiendavaid konfidentsiaalsusnõudeid.
108 Sellega seoses tuleb märkida, et eelmises punktis loetletud dokumendid võivad osas, milles need puudutavad ametnikke, kelle ülesanded on otseselt ja tihedalt seotud ülesannetega, mis aitavad kaasa liikmesriigi riikliku julgeoleku säilitamisele, muuta nendega seotud üksikasjade ja neis sisalduva teabe, muu hulgas nende ametnike isikute avalikustamise piiramise hädavajalikuks, mistõttu tuleb neid dokumente pidada eriti tundlikeks, mis eeldab tugevdatud kaitset eelkõige lekete ja võltsimise eest.
109 Nagu Poola Vabariik sisuliselt väidab, ilma et komisjon oleks talle tulemuslikult vastu vaielnud, võivad sellise teabe võimalikul lekkimisel olla liikmesriigi riiklikule julgeolekule korvamatud tagajärjed, kuna seda teavet võivad kasutada kolmandad riigid või ka kuritegelikud rühmitused või terroristlikud organisatsioonid.
110 Seega, kuigi tõepoolest oleks olnud võimalik kõnealuse tundliku teabe lekkimise suhtes näha ette tagatised, näiteks eelkõige lepinguliste sanktsioonide kohaldamine lepingulisele ettevõtjale, kellele delegeeriti käesoleva kohtuotsuse punktis 107 viidatud dokumentide tootmine, ei saa selliseid tagatisi pidada piisavalt tõhusaks, et tagada nimetatud teabe turvalisus.
111 Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 95 märkis, ei ole sellise teabe kaitsmiseks sobiv lahendus distsiplinaarkaristuste kohaldamine isikutele, kes on teabelekke allikad või kes seda võimaldasid, ega lepingutesse niisuguste tingimuste lisamine, mis näevad ette rahalise hüvitise, mida vältimatult makstakse pärast kahju tekkimist.
112 Mis puudutab komisjoni argumenti, et ettevõtja nagu PWPW võib kasutada alltöövõtjaid ja et seega ei ole põhjendatud kõnealuste teenuste osutamise üleandmine üksnes sellele ettevõtjale, siis tuleb kõigepealt märkida, et komisjon ei ole tõendanud, et Poola õigusnormid lubavad sõnaselgelt käesoleva kohtuotsuse punktis 107 nimetatud dokumentide tootmise alltöövõttu.
113 Seejärel olgu märgitud, et vaidlust ei ole küsimuses, et selline alltöövõtt kujutab endast äärmisel juhul PWPW-le antud võimalust ja on seega mõeldav üksnes selle ettevõtja kontrolli all ning tema määratletud ulatuses ja tingimustel. Poola Vabariik täpsustas pealegi kohtuistungil, ilma et komisjon oleks talle vastu vaielnud, et PWPW kasutab alltöövõtjaid üksnes piiratud hulga teenuste puhul ja käesoleva kohtuotsuse punktis 107 loetletud dokumentide tootmine ei kuulu nende hulka.
114 Lõpuks tuleb märkida, et juhul kui tootmise tagab üksus, mis on välja valitud direktiivis 2014/24 ette nähtud korras, siis võib see üksus ise kasutada alltöövõtjaid, nagu nähtub selle direktiivi artikli 63 lõikest 1 ja artiklist 71, ilma et asjaomasele liikmesriigile kuuluv üksus saaks teostada järelevalvet nende alltöövõtjate tegevuse üle ja seada nende tegutsemisele tingimusi. Sellest tuleneb, et ei saa asuda seisukohale, et PWPW poolt alltöövõtu võimalik kasutamine tähendaks, et nimetatud tootmiselt nõutav turvatase ei oleks kõrgem kui see, mida pakub nimetatud direktiivis ette nähtud hankemenetluse korraldamine.
115 Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et Poola Vabariik võib tugineda direktiivi 2014/24 artikli 15 lõigetele 2 ja 3, kui ta väidab, et käesoleva kohtuotsuse punktis 107 loetletud dokumentide laadiga on vastuolus kohustus kasutada neid menetlusi.
116 Kuna komisjon ei ole oma väiteid nende dokumentide kohta tõendanud, tuleb tema hagi jätta rahuldamata osas, milles see puudutab Poola õigusnorme, mis näevad ette nende dokumentide tootmisega seotud lepingute sõlmimise otse PWPW-ga ilma direktiivis 2014/24 ette nähtud hankemenetlust korraldamata.
117 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb tõdeda, et kuna Poola Vabariik kehtestas Poola õiguses erandid, mida ei ole direktiivis 2014/24 ette nähtud, esiteks seoses riigihangete seaduse artikli 4 punktis 5c nimetatud ametlike dokumentide tootmisega – välja arvatud sõjaväelaste isiklike dokumentide ja isikutunnistuste, politseiametnike, piirivalveametnike, riigi julgeolekutöötajate, sisejulgeolekuameti ametnike, luureameti ametnike, sõjaväelise vastuluureteenistuse ametnike ja kutseliste sõjaväelaste, kes on nimetatud ametisse selles teenistuses, sõjaväeluureteenistuse ametnike ja kutseliste sõjaväelaste, kes on nimetatud ametisse selles teenistuses, ning sõjaväepolitseinike ametitõendite tootmine – ja teiseks seoses nimetatud artikli 4 punktis 5c nimetatud aktsiisi maksumärkide, taatlusmärkide ja ülevaatuskleebiste, hääletussedelite, hääleõiguse tõendite holograafiliste märkide ning ametlike dokumentide haldamise tarkvaraga mikroprotsessorisüsteemide, arvutisüsteemide ja ametlike dokumentide kasutamiseks vajalike andmebaaside tootmisega, siis on Poola Vabariik rikkunud kohustusi, mis tulenevad direktiivi 2014/24 artikli 1 lõigetest 1 ja 3 ning artikli 15 lõigetest 2 ja 3 koostoimes ELTL artikli 346 lõike 1 punktiga a.
118 Ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata.
Kohtukulud
119 Euroopa Kohtu kodukorra artikli 138 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
120 Kodukorra artikli 138 lõike 3 kohaselt jäävad kummagi poole kohtukulud tema enda kanda, kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks. Kui kohtuasja asjaolud seda õigustavad, võib kohus otsustada, et lisaks enda kohtukulude kandmisele mõistetakse poolelt välja ka osa teise poole kohtukuludest.
121 Käesolevas asjas on komisjon ja Poola Vabariik kumbki palunud kohtukulud vastaspoolelt välja mõista.
122 Kuna komisjoni hagi rahuldati, välja arvatud osas, mis puudutab direktiivis 2014/24 ette nähtud riigihangete-eeskirjade kohaldamisalast riigihangete seaduse artikli 5 lõikes 2 punktis 32 osutatud teatud riiklike dokumentide – millele on viidatud riigihangete seaduse artikli 4 punktis 5c, nimelt sõjaväelaste isiklikud dokumendid ja isikutunnistused, politseiametnike, piirivalveametnike, riigi julgeolekutöötajate, sisejulgeolekuameti ametnike, luureameti ametnike, sõjaväelise vastuluureteenistuse ametnike ja kutseliste sõjaväelaste, kes on nimetatud ametisse selles teenistuses, sõjaväeluureteenistuse ametnike ja kutseliste sõjaväelaste, kes on nimetatud ametisse selles teenistuses, ning sõjaväepolitseinike ametitõendid – tootmise väljajätmist, tuleb kodukorra artikli 138 lõike 3 alusel määrata, et Poola Vabariik kannab lisaks enda kohtukuludele kaks kolmandikku komisjoni kohtukuludest.
123 Komisjon kannab ühe kolmandiku enda kohtukuludest.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:
1. Kuna Poola Vabariik kehtestas Poola õiguses erandid, mida ei ole ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivis 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, esiteks seoses 29. jaanuari 2004. aasta riigihangete seaduse (ustawa Prawo zamówień publicznych), mida on muudetud 22. novembri 2018. aasta ametlike dokumentide seadusega (ustawa o dokumentach publicznych), artikli 4 punktis 5c nimetatud ametlike dokumentide tootmisega – välja arvatud sõjaväelaste isiklike dokumentide ja isikutunnistuste, politseiametnike, piirivalveametnike, riigi julgeolekutöötajate, sisejulgeolekuameti ametnike, luureameti ametnike, sõjaväelise vastuluureteenistuse ametnike ja kutseliste sõjaväelaste, kes on nimetatud ametisse selles teenistuses, sõjaväeluureteenistuse ametnike ja kutseliste sõjaväelaste, kes on nimetatud ametisse selles teenistuses, ning sõjaväepolitseinike ametitõendite tootmine – ja teiseks seoses nimetatud artikli 4 punktis 5c nimetatud aktsiisi maksumärkide, taatlusmärkide ja ülevaatuskleebiste, hääletussedelite, hääleõiguse tõendite holograafiliste märkide ning ametlike dokumentide haldamise tarkvaraga mikroprotsessorisüsteemide, arvutisüsteemide ja ametlike dokumentide kasutamiseks vajalike andmebaaside tootmisega, siis on Poola Vabariik rikkunud kohustusi, mis tulenevad direktiivi 2014/24 artikli 1 lõigetest 1 ja 3 ning artikli 15 lõigetest 2 ja 3 koostoimes ELTL artikli 346 lõike 1 punktiga a.
2. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.
3. Jätta Poola Vabariigi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja kaks kolmandikku Euroopa Komisjoni kohtukuludest.
4. Jätta Euroopa Komisjoni kohtukuludest üks kolmandik tema enda kanda.
Allkirjad